Projekti plaanimine Töö ülesanded täidavad projekti heaks töötavad inimesed, kes määravad kas projekt õnnestub või mitte. Personali plaanides tuleb läbida mitu etappi: · Personali vajaduste plaanimine · Personali kvalifikatsiooni plaanimine · Konkreetsete töötajate plaanimine · Töötajate koolituse plaanimine · Tähtaegade plaanimisega peab tagama projekti ajaliselt võimalikult täpne realiseerumine · Ajagraafikut on vaja selleks, et kõik projekktis osalevad töötajad, tellija ja projekti juhtorganid näeksid mida tuleb projekti käigus teha · Millises järjekorras tuleb tegevusi läbi viia · Kui kaua üksik töö kestab · Kuidas tegevus edeneb Ajagraafiku loomisel tähtsamateks eesmärkideks on : · Projekti osade litmine · Konkreetsuse taamine
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Toilustusteenindus TT12 Monika Viidemann Fursettlaua plaanimine Juhendaja:Kersti Õim Tallinn 2013 Haapsalu Kutsehariduskesus Monika Viidemann Toitlustusteenindus TT12 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Referaat Taastvad Energiaallikad Esitamise tähtaeg 14.04.2009 Õppejõud: Hannes Agabus Tudeng: Sergei Belosapko Nikita Naumov Tallinn 2009 Contents: 1. Renewable energy 1.1. Costs................................................................................................................... 2 1.2. Potential future utilization..............................................................................4 1.3. Why Don't We Use More Renewable Energy? ...........................................5 2. Energy Types 2.1. Wind Energy.......................................................................................................6 2.1.1. Annual Generation........................................................................................7 2.1.2. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Kaarel Grünberg Ämari alevikus asuva maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Õppeaines Plaanimine ja teed Ehitiste restaureerimise eriala III-kursus Üliõpilane: ,, ,, 2012. a .......................Kaarel Grünberg Juhendaja: ,, ,, 2012. a ..................................Ülo Amor Tartu 2012 PROJEKTI KOOSSEIS I LÄHTEÜLESANNE II SELETUSKIRI III JOONISED Nimetus Mõõtkava 1. Asukoha skeem 1:5000 2
joonis 7.6 Parkimiskoha pikkuse vähendamine joonis 7.5 Parkla (parkimishoone) liitumine tänavavõrguga Joonis 7.7 Vaegliikleja sõiduki parkimiskoha mõõdud joonis 7.8 Ühesuunaline ühendustee laius Joonis 7.10 Sõiduautode parkla planeerimine 90° nurga Joonis all 7.9 Sõiduautode parkla planeerimine 30°, 45°, 60° ja 75° nurga all Joonis 7.12 Manööverdamist hõlbustav parkla laiendus Joonis 7.11 Sõiduautode parkla planeerimine 0° nurga all Joonis 7.13 Jalakäijate ohutu rada läbi parkla
tarkvarapakett CAE Computer Aided Engineering arvuti toel inseneriteaduse valdkonda kuuluvate ülesannete lahendamine (mehaanika, masinaehitus); vastav tarkvarapakett CAM Computer Aided Manufacturing arvuti toel valmistamine; arvjuhtimisseadmete juhtprogrammide ettevalmistamisele orienteeritud vastav tarkvarapakett CAQ Computer Aided Quality Assurance arvuti toel kvaliteedi hindamine ja juhtimine CAPP Computer Aided Process Planning arvuti toel protsesside plaanimine PDM- Product Data Management Toote andmete haldamine AC Adaptive Control adaptiivne juhtimine; kohanev, sisendparameetri väärtust ja keskkonda arvestav juhtimine AMH Automated Materials Handling arvuti toel matejalide teisaldamise automatiseeritud juhtsüsteemid APT Automatically Programmed Tools arvjuhtimisseadmete juhtprogrammi automatiseeritud ettevalmistamise universaalne programmeerimiskeel; APT-keel BDE * Betriebsdatenerfassung tootmisinformatsiooni ettevalmistussüsteem BDV
CAM - raalijuhtimisega tootmine (computer aided manufacturing) CIM - raalintegreeritud projekteerimine ja tootmine (computer integrated manufacturing) CL - täiskonteinerisaadetis (container load). Kasutatakse ka lühendit FCL. COFC - konteiner raudtee platvormivagunil - kombineeritud transpordi meetod (container on flatcar) CPC - koostöös tooteandmete haldamine (collaborative product commerce) CPFR - koostöös plaanimine, prognoosimine ja varude täiendamine (collaborative planning, forecasting and replenishment) CR - pidev asendamine (continuous replenishment) - tarnekontseptsioon CRM - kliendisuhtehaldus (customer relationship management) DRP - jaotusvajaduste plaanimine (distribution requirements planning) EAN - Euroopa artiklinumber (European article number) - vöötkoodistandard
struktuur. Ära ei kao traditsiooniline töötegija, kes toodab füüsilisi esemeid, kuid vahendajate asemele tulevad info haldajad. ·Ettevõtte tippjuht võib IT-d mitte vallata, kui tema kõrval seisab ettevõtte olemuse ja majandusega kursis olev IT-juht. ·kalleid reklaamikampaaniaid tegevate, turgu valitsevate firmade kõrvale on astumas uued ja odavamad võimalused ·Senine autoriõiguste süsteem vajab uuendamist IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS 1.6 Strateegiline plaanimine ·Strateegiline planeerimine on organisatsiooni tulevikuplaanide formaalne määratlus. ·Kõik strateegilised planeeringud tegelevad vähemalt ühega neist kolmest küsimusest: ·1. Mida me teeme? ·2. Kelle jaoks me seda teeme? ·3. Mille poolest meie oleme parimad? IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS 1.6 Strateegiline plaanimine ·Strateegilise planeerimise viise on palju, kuid põhiliselt kasutatakse kolmest sammust koosnevat protsessi:
Vaadeldav kultuur on nähtav kõikidele, kes organisatsioonis käivad (дрескод, рабочее место, как работа делается). Süvakultuur - põhiväärtused, mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegias. Organisatsiooni kultuuri juhtimiseks peab juht kõigepealt kindlaks tegema, milline kultuur organisatsioonis valitseb. 7 Plaanimine Plaanide liigid: 1) pikaajalised (strateegilised) plaanid 2) vahepealse kestusega plaanid (taktikalised plaanid) 3) lühiajalised (operatiivplaanid) Strateegiline plaanimine: - Eesmärgid - rganisatsiooni praeguste ja tulevaste suutlikusse hindamiseks. - Suhte keskkonnaga - hindamaks, mida ja kellele organisatsioon pakub. - Organisatsiooni kontseptsioon - organisatsioonide osade seostamiseks. - Igapäevast tegevust suunava poliitika väljatöötamiseks. Etappid: - eesmärgide püstitamine
3. Keskkonna iseloomustus Sotsiaalne Kultuurisektor Legaalne sektor Poliitiline Majandussektor Tehnoloogiasektor Füüsiline sektor 4. Klassikaline koolkond Töötaja tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel). Nirgakiviks on tööjaotuse printsiip. Plaanimine – üksikasjalik, tüpne Õigused, kohustused, suhtlusteed – määratletud Kontroll – püsivus, avalik Juhtimisulatus – piiratud Otsustamine – tipptasandil Puudused ja eelised Eelised - positiivsne tööprotsessi muutmine läbipaistvaks ja täpseks, arvamus, et hea töö väärib head palka, tulemuspalga idee Puuduse – kaob individuaalsus, tööliste võimete alahindamine, välise
● Elgin Branch – isa (Microsofti imelaps) ● „Sääsed“ - Audrey Griffin ja Soo-Lin Lee-Segal ● Virtuaalabiline Indiast – Manjula Kapoor Põhiprobleemid ● Bernadette veider käitumine – sulandumisprobleem ● Elgini pidev töölolek ● Vastasseis „sääskedega“ ● Bernadette merehaigus ● Elgini suutmatus mõista oma abikaasat ● Logisev maja Põhitegevustik ● Antarktikasse reisi plaanimine (lõpukink) ● Vastuvõtt kooliõpilastele ● 20 Miili Maja ● Bernadette kadumine ● Kiindumine oma abisse ● Bernadette leidmine Tänan kuulamast! :)
Ettevõte eesmärgid on järgmised: töödelda klientide tellimusi võimalikult kiiresti; toimetada kaupu võimalikult kiiresti ja esmases seisundis sihtkohta; lihtsustada andmete sisustamist, töötlemist ja salvestamist. 1.3. PÕHIPROTSESSIDE LOETELU Ettevõte põhiprotsessid on: klient esitab tellimust; räägitakse läbi tellimuse tingimusi; toimub tellimuse töötlemine (tööde plaanimine ja teostamine, vajalikke dokumentide vormistamine); toimetatakse kõike dokumente kliendile; tellimus täidetud. 1.4. PÕHIOBJEKTIDE LOETELU Ettevõte põhiobjektid on järgmised: Klient Tellimus Tingimused infosüsteem 2 Lastidokumendid Lastimisoperatsioonid. 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must TALLINNA LINNA KAKUMÄE TEE JA NIGLI TÄNAVA NURGAL OLEVA ERAMUMAA DETAILPLANEERINGU ESKIIS Kursusetöö Õppeaines ,,Plaanimine ja teed" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ........................................... Ülo Amor Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD .........................................
plaanitavad tööd; Peab saama lisada, muuta ja kustutada tellimusega seotud dokumendid; Peab saama fikseerida valmis tellimuse kuupäeva. Tellimuse töötlemise osutamist toetava tarkvara kasutusjuhud on: Kliendi olemasolu kontroll Kliendi lisamine Kliendi muutmine Tellimuse olemasolu kontroll Tellimuse lisamine Tellimuse muutmine Tellimusega kaasnevate tööde plaanimine Dokumentide lisamine Valmis tellimuse kuupäeva lisamine Valmis tellimuse kuupäeva muutmine 6 Joonis 2. Tellimuse töötlemise protsessis teostatavate kasutusjuhtude diagramm Nimi: UC 1. Kliendi olemasolu kontroll Tegutseja: laohaldur Kirjeldus: laohaldur kontrollib, kas tellimuse esitatud kliendi andmed on juba andmebaasis olemas. Kasutusloo käigus vaadatakse KLIENT andmeid. Nimi: UC 2. Kliendi lisamine
TARTU KOLLEDŽ Maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Kursusetöö aines „Plaanimine ja teed” Üliõpilane: Sven Liivamägi Juhendaja: Ülo Amor Tartu 2018 PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI II JOONISED Nimetus 1. Detailplaneering 2. Tänava ristlõige 1 3. Tänava ristlõige 2 4. Tänava ristlõige 3 5. Tänava ristlõige 4 2 Sisukord 1. Üldosa ..................................................................................................................................................... 4 2. Lähteolukord .......................................................................................................................................... 4 3. Planeerimislahendus ...............................................................................................................
kriitilise tee minimeerimise kaudu. 6.Projektijuhtimine. 7.Lineaarplaanimine ja optimeerimismudelid. 6.1.Projektijuhtimise olemus ja projektide liigid. Projektijuhtimine on juhtimismeetod, 7.1. Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne plaanimine kui matemaatiline meetod mis võimaldab lahendada ettevõtte ees seisvaid keerulisi ülesandeid eesmärgikindlalt ja võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, efekiivselt. Projektijuhtimise kolm olulist edutegurit on *organisatsioon, *inimesed, laoruume, toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesande *meetodid
Inimese eriala valik sõltub temast enesest, tema huvidest ja soovidest. Kui jäetakse ,,saatuse hooleks" ei pruugi inimene olla üldsegi edukas ja hiljem märkab, et see eriala ei sobi talle. On inimesi, kes plaanivad enda elu ette ja teised jällegi lasevad kõigel minna nii kuidas läheb. Võime selgelt aru saada, et kes plaanivad hariduse kohapealt elu ette, neil läheb paremini. Muidugi kõigis elementaarsetes asjades ei ole plaanimine nii hea, vahel võib ka elada lihtsalt päev korraga. Igas olukorras peab inimene enda jaoks selgeks tegema, mida ta väärtustab, millest ta huvitub. Kui inimesel on algusest peale selge, mida ta tahab täiskasvanuna teha saab ta juba noorena teha vajalikud sammud, et selles suunas liikuda. Selles suunas liikumisega saab inimene vaikselt määratleda ette enda saatust. Samamoodi nagu inimene saab olla enda õnne sepp, saab ta ka olla enda saatuse sepp.
Inimese eriala valik sõltub temast enesest, tema huvidest ja soovidest. Kui jäetakse ,,saatuse hooleks" ei pruugi inimene olla üldsegi edukas ja hiljem märkab, et see eriala ei sobi talle. On inimesi, kes plaanivad enda elu ette ja teised jällegi lasevad kõigel minna nii kuidas läheb. Võime selgelt aru saada, et kes plaanivad hariduse kohapealt elu ette, neil läheb paremini. Muidugi kõigis elementaarsetes asjades ei ole plaanimine nii hea, vahel võib ka elada lihtsalt päev korraga. Igas olukorras peab inimene enda jaoks selgeks tegema, mida ta väärtustab, millest ta huvitub. Kui inimesel on algusest peale selge, mida ta tahab täiskasvanuna teha saab ta juba noorena teha vajalikud sammud, et selles suunas liikuda. Selles suunas liikumisega saab inimene vaikselt määratleda ette enda saatust. Samamoodi nagu inimene saab olla enda õnne sepp, saab ta ka olla enda saatuse sepp.
polnud märgitud kõrge skooriga. Enda kui juhi tulemuslikkust võin hinnata pigem kõrgelt, kui madalalt, kuna olen juba iseloomult selline, et kui midagi juhtub nt kriisiolukord, mida iial ei oska aimata ette, tulen sellega hõlpsasti toime, oskan vastavalt käituda ja olukorra kiiresti lahendada. Mulle meeldib planeerida ja töötada välja süsteeme, et kõik laabuks plaanipäraselt, tänu millele saan seada eesmärgid, et kõik toimiks, Plaanimine on üks osa juhtimisest, milleta juhtimine ei toimikski. Plaanida tulebki selleks, et püstitada eesmärke, formuleerimaks poliitikat ka kehtestamaks protseduure. Samamoodi kuulub ka organiseerimine juhtimise kindla ülesande alla, et kavandada töökohti, grupeerida ülesandeid ja delegeerida otsustamisõigust, mille tulemusena saamegi organisatsiooni struktuuri. Siin olen kasutanud allikaid R.Üksvärav
Formaalsed reeglid ja protseduurid Dokumentide mõõdukus • Eelised: stabiilsus ja sõltumatus persoonidest,heade erialateadmiste rõhutamine • Puudused: liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda “asjaks iseeneses” 7.Uusklass.koolkond: • Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige • Töögruppide ja mitteformaalsete suheterõhutamine • Osalev juhtimine • Tööjaotus – avar, “töö rikastamine” • Plaanimine – üldine • Õigused, kohustused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia • Koordinatsioon – ametlik ja vabatahtlik • Kontroll – varjatud • Juhtimisulatus – suur • Otsustamine – delegeeritud 8.Situat.käsitlus: • Keskmeks organisatsiooni struktuur • Ei ole üht universaalselt tõhusat süsteemi • Kõige olulisem mõju on situatsioonil (keskkond ja tehnoloogia) • On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks • Juhid peavad kohanema situatsiooniga
jõudlust kui ka tõhusust. Efektiivsus säästab ettevõtte raha. Teadmiste jaganime turundajate vahel kõrvaldab nö jalgratta leiutamise ja minimeerib õppimiskulusid. Turundusprotsesside ümberkujundamine ja automatiseerimine aitab kiiremini õige sihtrühmani jõuda. Erinevate tehnikate ja tehnoloogia kasutuselevõtt suurendab kasu. 4/11/19 MRM: kõik ühte siduda Marketing peab olema ühendatud kõigega plaanimine, arendus ja teostus. See muudab turundamise sujuvamaks ja hõlbustab suhtlust. MRM (Marketing resource management) hõlmab kolme olulist komponenti: Turundustööpink, mis on ühendatud platvorm turunduseks protsessid, tehnoloogia, tähtajad ja töötajad. Ümberkujundatud tuumturundusprotsessid tehnoloogilised vahendid Ümberkavandatud turundusorganisatsioon teadmiste jagamine, organisatsiooniline joondus, otsustavus,
02.2014 TURUMAJANDUS Määrav on turg: toodetakse nii palju ja selliste hindadega, nagu tarbijad on nõus ostma. Tarbijad ja tootjad väljendavad oma soove läbi hinna- mehhanismi: Hind langeb Nõudlus < Pakkumine Tasakaaluhind Nõudlus = Pakkumine Hind tõuseb Nõudlus > Pakkumine KÄSUMAJANDUS Valitsus otsustab, mida, kuidas ja kellele toota. Valitsuse otsused tagavad ,,õige" väljundi keskne plaanimine suunab ressursid sinna, kus on suurim vajadus. Eesmärk: ei tohi olla tööta töölist parem istugu töö juures või tootku mitte kellelegi vajalikke asju. Häid külgi: praktiliselt kõigil on olemas töö ja kodu. Eestis kui Nõukogude Liidu osas kuni 1989 (50 aastat). ka ehitusprojektid allutatud Plaanikomitee otsustele, mis suunas ressursse viisaastaku plaanide alusel. Probleemide tekkimine vältimatu ka ehituses: pole konkurentsi, võistupakkumist, olulist riski
tasanditele. Protsess peab olema organiseeritud, koordineeritud ja ressurssidega tagatud. Protsessi toimimise eest vastutab selleks määratud isik. Eesmärgid ja edu mõõtmise kriteeriumid peavad olema määratud ülesannete rakendamise järjekorras. Tuleb määrata prioriteedid, millele keskenduda esmaselt. Kvaliteedisüsteemi loomine I HETKEOLUKORRA KAARDISTAMINE EESMÄRKIDE MÄÄRAMINE RESSURSSIDE JA AJA PLAANIMINE SOBIVAMA STANDARDI VALIMINE II KVALITEEDISÜSTEEMI RAKENDAMINE TÖÖTAJATE KAASAMINE ETTEVÕTTE TEGEVUSTE JA STANDARDITE VÕRDLUS III KVALITEEDISÜSTEEMI PARENDAMINE PARENDATAVATE ÜLESANNETE ANALÜÜS PARENDUSÜLESANNETE MÄÄRAMINE KONKREETSESTE PARENDUSMEETMETE ELLUVIIMINE IV KVALITEEDISÜSTEEMI TÖÖSHOIDMINE KVALITEEDISÜSTEEMI TOMIVUSE EEST VASTUTAB SELLEKS MÄÄRATUD ISIK TOODANGU KVALITEEDI EEST VASTUTAVAD TÖÖDEJUHID/TOOTMISJUHID
Planeerimine ettevõttes Plaanide väljatöötamise suuna alusel eristuvad planeerimise MEETODID: Ettevõtja (kui organisaator ja juht) peaks tegelema ka planeerimisega. A) retrograadne plaanimine - toimub "ülalt alla": tippjuhtkonna (või eemalseisva Planeerimine (ehk plaanimine, kavandamine) ei ole (sotsialistlik) igand! omaniku, nt emaettevõtte, riigi, jne) välja töötatud üld- ehk raamplaan Planeerimine on juhtimise üks osategevusi probleemi tunnetamine, lahenduste liigendatakse osaplaanideks, mida täpsustatakse madalamatel planeerimistasanditel ning mis võivad omakorda olla raamplaanideks
Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks: a. müük b. turundus c. tootmine d. finantseerimine Küsimus 2 Vale Hinne 0,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks: a. toote kontseptsiooni kavandamine b. turu-uuringud c. toote plaanimine d. tootmise korraldamine ON KA VALE Küsimus 3 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Mitme protsendini on dünaamilise tootearenduse korral keskmiselt võimalik tootearendusaega (võrreldes järjestikskeemiga) kokku suruda? Vali üks: a. 45% b. 15% c. 30% d. 60% Küsimus 4 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst
Küsimus 6 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Mitme protsendini on dünaamilise tootearenduse korral keskmiselt võimalik tootearendusaega (võrreldes järjestikskeemiga) kokku suruda? Vali üks: a. 60% b. 30% c. 45% d. 15% Küsimus 7 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks: a. toote plaanimine b. turu-uuringud c. tootmise korraldamine d. toote kontseptsiooni kavandamine Küsimus 8 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas autotehas on oma tootearenduse põhivormilt? Vali üks: a. tootmisettevõte b. koostamisettevõte c. arendusettevõte d. müügiettevõte Küsimus 9 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst
Question 1 Correct Mark 6 out of 6 Question text Kas arvutiprinter on: Select one: a. turu tõmbel arendatud toode b. tarbijakeskne toode c. platvormtoode d. tehnoloogia survel arendatud toode Question 2 Correct Mark 6 out of 6 Question text Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Select one: a. turu-uuringud b. toote plaanimine c. toote kontseptsiooni kavandamine d. tootmise korraldamine Question 3 Incorrect Mark 0 out of 6 Question text Milline neist tegevustest ei kuulu ettevõttes integreerimist vajavate mõistete hulka? Select one: a. tootearenduse eesmärgid b. tootearenduse juhtimine c. tootearenduse protseduurid d. tootearenduse meetodid Question 4 Correct Mark 6 out of 6 Question text Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik? Select one: a
Isiksuse vaimsed võimed 12.kl 1.IQ mõiste, olemus IQ ehk Ratsionaalne intelligentsus - inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited) Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uu...
Kõik loetletud intelligentsuse liigid moodustavad iga inimese puhul unikaalse kombinatsiooni. Mitmedimensiooniline intelligentsus aitab mõista, et õppematerjalist arusaamiseks on mitu teed ning et õpetaja kohuseks on tunda oma õpilasi ja kohandada õppimine nende võimalustele. ROBERT STER NBERGI KOLMEKOMPONEND ILINE INTELLIGENTSUSE TEOORIA: 1. Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine, probleemi käsitluse plaanimine, teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2. Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega- teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel. 3. Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus
Kvaliteedipoliitika ja eesmärkide määratlemist Juhtkonnapoolsete ülevaatuste teostamist Vajalike ressursside olemasolu kindlustamist Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Juhtkonna kohustused (2) Tippjuhtkonna kohustumus: Poliitika, eesmärkide määratlemine ja edastamine Organisatsiooni juhtimine Organisatsiooni struktuuri ja ressursside tagamine Toimivuse mõõtmise määratlemine Pideva parendamise tagamine Muudatuste plaanimine ja juhtimine Töötajate motiveerimine ja kaasamine Tegevussuundade püstitamine ja edastamine huvipoolte rahulolu saavutamiseks Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Juhtkonna kohustused (3) Ettevõtte tippjuhtkond peab kindlustama kõigi töötajate kohustuste ja volituste määramise ning edastamise organisatsioonisiseselt Ettevõtte tippjuhtkond peab määrama vastutava juhtkonna liikme: KJS protsesside loomise, rakendamise ja korrashoiu
kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus ühesõnaga, mitte meie ise? Ainukene võimalus end sellest igapäeva vanglast vabastada on enda mõttelaadi muutmine. Tihti kuuleme enda ümber sõnu ,,ma lihtsalt ei oska" või ,,ma ei viitsi". Sellise mõtlemisega inimene piirab isennast, kinnitades endale, et ta ei suuda, kuigi ta on tegelikult selleks täiesti võimeline. Võit iseenda üle on suurim võit, ütles Buddha. Sellele vastupidiselt vangistab inimest ka liigne plaanimine ning elu ootamine. Plaanitakse juba kauget tuleviku ette, pannakse raha kõrvale ning mõeldakse, et praegu peab kohutavalt tööd rabama, et hakata kunagi luksuslikult elama. Kui see aeg kätte jõuab, siis mõeldakse jälle samamoodi, lükatakse enda praegu elu kõrvale ja mõeldakse, et selle võrra on kunagi hiljem parem . Tegelikult tuleks arvestada ka selle olemasoleva hetkega, milles oleme praegu, elu on liiga väärtuslik, et seda raisata ootamise peale.
ohutusnõudeid *vajalik info ja tehniline teave on kogutud õigeaegselt Omanikujärelevalve ülesanne ei ole mitte ainult kvaliteedi kontrollida, vaid ka suunata ehitajat optimaalseimate lahenduste kasutamisele Tellija tegevused (ettevalmistamise etapis): määrab projektijuhi *laseb teha tasuvusuuringu *laseb koostada eskiisprojekti *teeb kulude-tulude arvestuse *valib finatseerimisskeemi ja sõlmib vajalikud laengulepingud Ehitaja tegevus: *tööde plaanimine *juhtimine *nõupidamised *dokumenteerimine *eelarve kontroll *eriolukordade lahendamine *tellija antud ülesannete täitmine *lisatööd ja muudatused *vigade parandamine *katsetused *aruandlus ja analüüs *tööde üleandmine Omanikujärelevalve koostab: *ehitamise ja materjali kvaliteedi kontrollimise protseduure (kontrollitavate tööde kirjeldusi, kontrolli sagedusi, võimalikke katsetusi või mõõdistusi) *ehitamise puudustest teavitamise ja nende kõrvaldamise protseduure
· Kulude võrdlevanalüüs konkurentide kuludega vajalik konkurentsivõime hindamiseks; samalaadsete toodetega reservide avastamiseks, tegevusvaldkondade /struktuuriüksuste tegevuse efektiivsuse/ kasumipotentsiaali hindamiseks 23 Kuluarvestuse kasutusalad Kuluarvestussüsteemist Info võimalikud tulenev info kasutusalad Kulud toote Kulude või plaanimine ja kontroll, teenuse ühiku tulukuse hindamine, või hinnakujundus protsessi kohta 24 · Kuluarvestussüsteemist Info võimalikud tulenev info kasutusalad Jaoskonna, Plaanimine, osakonna kulude kontroll, või tulukuse hindamine ettevõtte kulud 25 Kuluarvestussüsteemist Info võimalikud
10.Normaliseeritud ja imiteeritud koormus Normaliseeritud koormus - tegelikest andmetest on eemaldatud temperatuuri mõju, vastab temperatuuri normile. Imiteeritud koormus - etteantud temperatuuri kohane. 11.Koormuse lühiajaline ja pikaajaline prognoos Kõige tuntumaks koormusega seotud ülesandeks on elektrisüsteemi või selle regiooni summaarse koormuse lühiajaline prognoosimine. Eesmärgiks on kas elektrisüsteemi talitluse plaanimine, sealhulgas tegutsemine elektriturul. Kuigi lühiajaline prognoos on leitav ka prognoosimudelitega, annab koormusmudelite rakendamine täpsemaid ja mitmekülgsemaid tulemusi. Juhusliku komponendi matemaatiline esitus arvestab koormushälvete järelmõju (autokorrelatsiooni), mis muuhulgas on oluline koormuse lühiajalise prognoosi leidmisel. Elektrisüsteemi talitlust vaadeldakse ka pikemas (nt aastases) perspektiivis.
- prognoositulemuste analtitis - verifitseerimismeetodi(te) valik - prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja pohjendatuse hind amine 7. Prognoosi (variandi) valik voi korrigeerimine. Prognooside stintees - prognoosi( de) tapsustamine ehk korrigeerimine - sobivaima prognoosi (variandi) valjavalimine - prognooside tihendamine (stinteesimine) Lineaarplaanimine - graafiline meetod - samakasumij oone meetod - ekstreemumpunkti meetod - simpleksmeetod - duaalhinnangud Mittelineaarne plaanimine Diinaamiline planeerimine Stohhastiline planeerimine Vorkplaneerimine Varude juhtimine Manguteooria Kvaliteedi kontroII Kvaliteedi tagamine TervikIik kvaliteedikontroII TervikIik kvaliteedijuhtimine (quality control) (quality assuranse) (total quality control) (total quality management)
Eelarvestamine Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Eelarvestamise protsess 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad hinnata eelarvestamise vajalikkust ettevõttes; ·tead eelarvetele esitatavaid üldiseid nõudeid; ·tead eelarvete liike; ·tead, kuidas toimub pidev eelarvestamine; ·oskad nimetada eelarve koostamise etappe; ·oskad eristada eelarve kujundamise meetodeid; ·oskad koostada etteantud näitajate põhjal rahakäibe, kasumiplaani ja bilansi prognoosi. 2 Eelarvestamise protsess Ettevõtte eesmärgid: ·ettevõtte väärtuse suurendamine; ·turuosa suurendamine; ·kasumi maksimeerimine; ·klientidele väärtuse loomine, teistest parema toodangu valmistamine. Ettevõtte eesmärkide saavutamise juures on oluline osa plaanimisel. Plaanimine hõlmab: ·prognoosimist; ·erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui); ·eelarvestamist. Finantsplaanimine kuulub tippjuhtkonna tegevusalasse ja toetub et...
igal juhul lisakulude protsenti vähendama. Eelarvestamise täpsuse vähenemisel on tõsised tagajärjed 11 Mida tähendab majandusnäitajate vertikaalanalüüs Vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi /struktuurimuutusi). 12 Majandusarvestuse põhivaldkonnad Raamatupidamisarvestus (finantsarvestus) Juhtimisarvestus Maksude arvestus Auditeerimine 14 Juhtimisarvestuse valdkonnad Strateegiline plaanimine → eelarved/kasumiplaan → finantsjuhtimine →finantsarvestus ja kuluarvestus Finants- ja operatiivinfo kommunikatsioon → finantskontroll = välisaudit ja siseaudit 15 Finantsarvestuse osad Varad Kohustused omakapital 16 Firma varad põhivara on hooned, seadmed, masinad. Käivevara on materjalide varu, pooleliolev töö, sularaha pangas, deebitorid ja lühialalised investeeringud. 17 Deebet ja kreedit
Mõningaid näiteid tüüpilise info kohta, mida genereerib kuluarvestus ja milleks seda infot kasutatakse: Kuluarvestussüsteemist tulenev info Info võimalikud kasutusalad Kulud toote või teenuse ühiku või protsessi kohta Kulude planeerimine ja kontroll, tulukuse hindamine, hinnakujundus Jaoskonna, osakonna või ettevõtte kulud Plaanimine, kulude kontroll, tulukuse hindamine Palgakulud tooteühiku või perioodi kohta Tootmise planeerimine, alternatiivsete töövõtete valik, palgakulude kontroll Kulude käitumine (kulukõverad) erienvate Kasumi plaanimine, ,,teha ise või osta" otsused, ettevõtte tegevustasemete korral kasumiläbi määramine, kulude kontroll Toodud on vaid mõned näited kuluarvestussüsteemis sisalduva info ja selle kasutusalade kohta
TALLINNA TRANSPORDIKOOL TOOTED JA TELLIMINE ÕPIMAPP KOOSTAJA: RÜHM: TALLINN 2015 Tooterühm-Kogum tooteid, mida nõudluse prognoosimisel ja varude planeerimisel vaadeldakse ühtse grupina. Tootmise ajakava- Ettevõtte toodete tootmiseks või teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja protsesside kasutamise ajatabel. Tootmise ajakava väljatöötamisel lähtutakse (suurtest) klienditellimustest, kasutatavatest ressurssidest, kuludest ja üldisest tootmise tõhususest. Tootmislogistika- Tootmisettevõttes teostatavad logistikatoimingud vahetult enne tootmist, tootmise käigus ja vahetult pärast tootmist kuni toodete paigutamiseni toodangu lattu. Tüüpilisteks tootmislogistika osadeks on materjalijuhtimine, tootmise planeerimine, tootmisega seotud info liikumise korraldamine, materjali ja komponentide optimaalsete varude suuruse ja paiknemise tuvastam...
(hinnakalkuleerimise) eest. Kasumikeskusena võib käsitleda ka organisatsiooni osa, kes osutab teenuseid/müüb kaupu organisatsiooni sisse. Investeeringukeskused – juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. (nt. tallinna sadam ja lennujaam). Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest (eesti raudtee grupp) Planeerimine ehk plaanimine ehk kavandamine – juhtimise osategevus, mis seisneb organisatsiooni eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Operatiivne planeerimine – lühiajaliste (1 aasta või vähem) plaanide koostamine ehk eelarvestamine taktikaline planeerimine – keskajaliste (alates 1 kuni 5 aastani) plaanide koostamine ehk projekteerimine strateegiline planeerimine ehk eelarvestamine laiemas tähenduses – pikaajaliste (üle 5 aasta) plaanide koostamine ehk prognoosimine
pesemine (keha pesemine kaelast varvasteni),liikumine/siirdumine (vahemaade läbimine/asendivahetus) 2. IADL (Instrumental Activities of Daily Living) ehk teatud vahendi või instrumendi kasutamist nõudvad igapäevategevused- toidu valmistamine, poes käimine toiduvalmistamiseks või kodu/riiete korrashoiuks vajaliku hankimiseks, laua katmine, koristamine, nõude pesemine, rahakasutuse ja sisseostude plaanimine, riiete vahetamine vajadusel, riiete hoidmine õiges kohas,pesu pesemine, triikimine, voodi korrastamine, oma toa ja asjade korrastamine, koristamine,elementaarne suhtlemine oluliste inimeste, ametnikega, kommunikatsioonivahendite kasutamine.Kogukonnateenuste kasutamine - ühistransport, sotsiaalosakond, polikliinik jm 23.Mida näitab sotsiaalne võimekus?- isikute vahelised suhted, toime tulla erinevates rollides erinevates keskkondades 24.Kes peaksid hooldusplaani koostamisel osalema
Otsitakse veoplaani, mis minimeeriks summaarse veomaksumuse. Üldjuhul võib transpordiülesandes olla antud veotariifi asemel mõni muu kriteerium (kogus, kaugus). y Regressioonmudelid y Eksperthinnangud Optimeerimine y Lineaarplaneerimine - lahendusvõtted: o graafiline meetod o simpleksmeetod o samakasumijoone meetod o duaalhinnangud o ekstreemumpunkti meetod y Mittelineaarne plaanimine y Varudejuhtimine y Dünaamiline planeerimine y Teenindusteooria y Stohhastiline planeerimine y Mänguteooria y Võrkplaneerimine Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne plaanimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, laoruume, toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesande tingimused:
kujundaja. Hea tootmisjuhi eelduseks on majanduslik mõtlemine ja töökollektiivi mobiliseerimine tellimuste õigeaegseks ning kvaliteetseks täitmiseks. Tootmisjuhil peab olema tehnikaharidus ning kiire otsustus- ja analüüsivõime. 3.4 Projektijuht Projektijuht on kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist, kes omab tehnilist eriharidust inseneri tasemel, kuid orienteerub samas ka veel ärilis-halduslikes ning finantsküsimustes ja on teatud määral müügimees. Projektijuhi ülesanneteks on plaanimine, ohjamine ja koordineerimine ehk konkreetsete tootmisprojektide juhtimine ning haldamine, rahaliste ressursside hindamine, toote kvaliteedi kontrollimine ning selle juurutamine tootmisesse, tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine tootmiseks jne. Tal peab olema hea suhtlusoskus, võõrkeelteoskus, omama häid teadmisi arvutiprogrammides. 3.5 Osakonna juhataja. Müügijuhataja. Tööülesanded sõltuvad konkreetsest firmast, kindlasti on nende hulgas:
investeeritud kapitali tootluse eest. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu ja Kasumikeskustest (tippjuhid) iii. Planeerimine: definitsioon; operatiiv-, taktikaline ja strateegiline planeerimine ehk eelarvestamine laiemas tähenduses, projekteerimine ja prognoosimine; plaan – sõnaline osa ja eelarve; ettevõtte strateegiline peaeesmärk (väärtuse suurendamine); põhi- ja funktsionaalsed strateegiad Planeerimine ehk plaanimine ehk kavandamine – Juhtimise osategevus, mis seisneb organisatsiooni eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. • Strateegiline planeerimine – Pikaajaliste (üle 5 aasta) plaanide koostamine ehk prognoosimine • Taktikaline planeerimine – Keskajaliste (alates 1 kuni 5 aastani) plaanide koostamine ehk projekteerimine • Operatiivplaneerimine – Lühiajaliste (1 aasta või vähem) plaanide koostamine ehk
tähtsusega ja mille baasil on võimalik teha otsuseid D keskkonna ja ettevõtte analüüs - analüüsitakse poliitilist, majanduslikku ja ühiskondlikku arengut, turgu, tegevusvaldkonda, konkurente, ettevõtet D keskkonna ja ettevõtte arengu prognoos - kasutades intuitiivseid või süstemaatilisi meetodeid püütakse prognoosida keskkonna ja ettevõtte arengut D eesmärkide plaanimine - vastavalt situatsiooni analüüsile ja arenguprognoosidele püstitatakse strateegilised eesmärgid D strateegiate plaanimine - püütakse leida eesmärkide saavutamiseks sobivat strateegiat D taktikate plaanimine - strateegiate elluviimiseks kavandatakse sobivad taktikad D meetmete plaanimine - plaanitakse tegevused, tähtajad, kogused, väärtused D kontrolli plaanimine. Strateegia põhinõuded: D lihtne, mõistetav D põhinema analüüsile
ja ignoreerib tähtsaid kasvuallikaid. --Piltlikult öeldes, riigi majanduskasvu arvestamisel visatakse ühte patta nii varad kui ka kohustused. 17. Põhilised korratüübid Detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus) Tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus) - Vahevormid: konkurentsisotsialism – toimub küll detsentraliseeritud plaanimine, kuid tootmisvahendid on riigi omanduses. korratüüp, kus toimub tsentraliseeritud plaanimine, kuid näiteks käsitöönduslik teenindus või osa toiduainete tootmisest on antud erakätesse. Tegelikult pole olemas ühte puhast majanduskorda, alati on nende mingi kombinatsiooniga ehk segamajandusega. 18. Turumajanduskord Tavapärase käsitluse järgi jaguneb kapitalistlik turumajandus kolmeks. Vabaturumajandus. Riigi minimaalne sekkumine.
4.1.3.2 Sissetulekute jaotumine 50 4.1.3.3 Tänapäeva kasvavad tööstusharud 51 4.1.3.4. Tulemuste defineerimine 51 4.1.3.5. Globaalne konkurentsivõime 51 4.1.3.6 Suurenev vastuolu majandusliku ja poliitilise reaalsuse vahel 52 4.2 Plaanimine (planeerimine) 53 4.2.1 Plaanimise olemus 53 4.2.2 Plaanimise liigid 54 4.2.2.1 Strateegiline plaanimine 56 4.2.2.2 Taktikaline plaanimine 59 4.2.2
8. strateegia 7. strateegia 6. strateegia 5. strateegil. hindamine rakendamine valik alternatiivide koostamin ja analüüs Plaanimine Strateegiline plaanimine Sõna strateegia pärineb Vanast-Kreekast, sõjapidamiskunst. Majandusse tõid selle sõna kaks matemaatikut - mänguteooria rajajad von Neumann ja Morgesten: strateegia kui tegevusplaan. Majandus on ettevõte strateegial oma eripära ja ta seostub tasakaaluga ettev. sise- ja väliskeskkonna vahel. Kõikide ettevõtete lõppeesmärk peaks olema teatud tarbijate vajaduste rahuldamine. Vajaduste muutudes muutuvad ka nõuded ettevõtte toodangule, mis toob esile muutuse
Pidev parandamine 7. Põhjendatud otsuste tegemine 8. Loomulik ja tulus suhe tarnijatega 44 Guido Leibur IT teenuste haldamise standardid/raamistikud 45 Guido Leibur ISO 20000 Protsessid 46 Guido Leibur ISO 20000 Protsessid Juhtimissüsteemid Plaanimine ja evitamine Uute teenuste plaanimine Teenuste tarne protsessid Mahuhaldus Infoturbe haldus Teenuste talitluspidevuse ja Teenustaseme haldus IT teenuste eelarvestamine ja käideldavuse haldus Teenusearuannete esitamine arvestus Ohjeprotsessid
Koordineerimise sisu. Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse.. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. Sõltuvuse vormid on järgmised: · Panuste liitmisest tulenev sõltuvus; · Järgnevusest tulenev sõltuvus; · Vastastikune sõltuvus. 37. Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus. · Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. · Mehitamine on organiseerimisest lahutamatu. Muudatused organisatsioonis tähendavad muudatusi ka isikkoosseisus. · Mehitamispoliitika on aluste, reeglite ja seisukohtade kogum, millest mehitamisel lähtutakse. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
