siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Renessanss kirjanduses Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale
10. Kus asuvad kabelis need maalid? a. Maalingud asuvad altariseinal, laes. 11. Millised on maalide teemad? a. Mütoloogia, ajalugu (nt. ,,Viimne kohtupäev"). 12. Kes renessanssi kunstnikest sai kuulsaks ,,Madonna" piltide maalimisega? a. Raffael 13. Mis on peenmaal? a. Väga täpne, pisimaidki üksikasju kujutav maal. 14. Kus seda harrastati? a. Madalmaades 15. Võrdle Itaalia Madalmaade renessanssi. a. Itaalias peamiselt esil kunst ja kirjandus, Madalmaades muusika. b. Madalmaade kunst oli palju vähem antiigist mõjutatud, kui Itaalia, soojem ja kodusem Madalmaades. 16. Nimeta kuulsaim Saksa renessanss kunstnik? Mis on tehnikaid ta viljeles? a. Dürer b. Õlimaalid, joonistused ja akvarellid. c. Tähtsaimaks osaks graafika. d. Viljeles puu- ja vaselõiget e. Iseloomustab detailsus ja peenus.
Uue maailmapildi kujunemine: renessanss ja humanism Renessanss Oli keskajale järgnenud 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopas. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Kunstis arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele.
"Vabariigi kodanikud" (28.04.15) Saate analüüs Saade juhatati sisse ütlusega, et pagulasteema on Euroopas esil ja seda "veeretatakse nagu kuuma kartulit". Tutvustati saatekülalisi: Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper, riigikogu Reformierakondlasest liige Valdo Randpere, MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson ning riigikogu liige Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast Henn Põlluaas. Teemaga alustati Valdo Randperest, kuna ta ise on ka olnud pagulane. Valdo Randpere otse sellele küsimusele ja teemale ei läinud, vaid hakkas rääkima pikemalt ja põhjalikumalt üldteemat ja
võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. LEONARDO DA VINCI - Leonardo da Vinci sündis 15. aprillil 1452. aastal Itaalias ja suri 2. mail aastal 1519. Prantsusmaal. Ta oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Leonardo ema nimi oli
„Anna Karenina“ Aleksei Karenin on riigiametnik, kuid vähese isikupäraga. Ta loeb palju raamatuid ja kaasaegset luulet ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Karenin säilitab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena ja näitab ka viisakust kõigi suhtes, kes temaga kõnelevad. Algul paistab Karenin tagasihoidliku tegelasena ning pigem andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Talle ei meeldi seltskonnas esil olla vaid pigem näitab end veidi ning lahkub seejärel. Karenini tundub proffessionaalne inimene enda kohustustega, kuid külma võitu. Ta on rikas, ta on hinnatud, tal on naine, keda kõik armastavad, tal on poeg, kuid kõik need ei kõiguta paista kõigutama teda, sest ta elab enda kindla plaani järgi. Anna põlgas Karenini täpset liigitust inimeste suhtes kas sobivateks või mittesobivateks ning tema kuulekust tööle. ...
Naine antiigis Kettli Arand Antiikaja naine Ajalooürikutes naist tavaliselt ei kujutata. Teave antiikaja naiste kohta on kirja pandud erandidult meeste poolt. Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks end kontrollida. On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, preestrinnad, Sparta jõukad naised, jms. Kreeta naine Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Linnriik(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala.
Ja köhana suust Siis paukudes tungib kui maailma äärest: See poiss pole tõesti just mitte puust. Ja naine rühib ja pühib ja küürib, Käed saastast tööd, ehk Toas väikeses nurgas kõik välja üürib, Et igas sopis on ise lehk. Kogus ,, Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) on esil inimese sisemaailma teine pool- elujaatavad tungid ning loomulik elurõõm. Underi kogus väljendub see ennekõike ühtekuuluvustundes loodusega. Tema luulet läbib olemise suur vastasseis- elu ja surma, rõõmu ja mure, valguse ja varju vahel.
korrata. Cabaret Rhizome'i iseloomustavad jaburad ideed ja sissekodeeritud vead. Iseloomuliku vigade esteetika väljundiks võivad olla omaehitatud masinad, mis keset etendust lagunema kipuvad; peosimulatsiooni käigus natuke liiga palju napsitanud neiu, kes garderoobi oksendab; laval liigutusi unustavad näitlejad tantsulavastuses jne. Suur osa Cabaret Rhizome'i identideedist on ka ruumil, isegi kui nad aeg-ajalt mängukohti varieerivad, ruum on tähenduste loojana selgelt esil. Teatrit tehakse küll mingis ruumis, aga lisandub tasand, kus ruum ise on (sotsiaalne) draama. Ruumid, kus etendused toimuvad, määravad inimese käitumist. Reeglid erinevad mõnevõrra sellest, milleks klassikalised teatrimajad meid häälestavad. Välisjalanõud jäävad eesruumi. Sisenetakse sokkides või sussides. Ühes kohas, kus etendus toimus Kaarli tänav oli lubatud saali siseneda ka koos joogiga. Peale Telliskivi loomelinnaku ruumi seostub ,,rhizomedia
inimelusid nii tähtsusetuteks, kui varem. · sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige Religiooni seisukohalt . Nüüd prooviti pakkuda inimesele erakordset elamust. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. · esil peamiselt Itaalia (muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust). · maalijad lähtusid loodusest, õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. Renessanss mujal maailmas Renessansskunst levis rahutustele vaatamata ka mujal Euroopas. Kõige itaaliapärasem oli saksa kunsti üürike õitseaeg 16
ANDY WARHOL Referaat Koostaja: Õpetaja: 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elu.........................................................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Maalikunst......................................................................................................................................5 Filmikunst........................................................................................................................................7 Kasutatud materjal:........................................................................
Under mõistab, et usk Jumalasse võib anda inimesele elulootust. Kõrgaeg. 1927-1930aastal annavad kõrgtasemest tunnistust luuleraamatud: Hääl varjust ja Rõõm ühest ilusast päevast. Nende teemad on erinevad, mure ja rõõm. Hääl varjust(1927)- realistlik, esile tõusevad agulivaated, sisemonoloogid (kõnelused enesega). Korduvad hirm, mure, eluvaev, ummikutunne. Rõõm ühest ilusast päevas(1928)- on esil inimese sisemaailma teine pool-elujaatavad tungid ning loomulik elurõõm. Palju loodust jällegi. Tema ballaadiloomingu kogu: Õnnevarjutus(1929). Underi ballaadid on dramaatilised. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Enamasti armastus puruneb ja õnn kaob. Armastus on nii jõud kui nõrkus: see vallandab liiga suured nõudmised või muudab inimese teisest liiga sõltuvaks. Niisugust vastuolu kajastavad ballaadid Rändav Järv ja Merilehmad. Armastus on ka seotud ema ja lapse
veebasseinid-kanalid, külgtrepid, grotid. Külgparterid, purskkaevud. 18. saj Maalikunstnike kasvav kriitika 18. saj, Oluline loodusmotiivid, reljeef, Murukate. Algul lilli vähe, Klaaskasvuhooned. inglise park looduse ja inimese individuaalsuse looduslikud taimed. hiljem gruppides murus, ka teemad esil. Tagasi loodusesse! J. J. Mitteregulaarsus kõikjal. eraldi peenardes. 2 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele.Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi: 1.Vararenessanss - XV sajand 2.Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) 3.Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva, nn maneristiliku vooluna, avaldus eeskätt aastatel
Kui üldsus taunis tarbimiskultuuri, siis Warhol nägi põhjuseid selle ülistamiseks. Ta leidis, et tarbimine vähendab vahet rikaste ja vaeste vahel, seob rahvast. Ameerikas jõid Coca-Colat nii Elizabeth Taylor kui ka keskmised tõstukimehed. Coca-Cola maksis mõlemale ühepalju ja maitses ühtviisi hästi. Enne teda oli ühendriiklaste igapäevamaailm kultuuriliselt nähtamatu. Warhol esitas oma kunstiga aga asju ning pilte, mis inimeste igapäevaelus olid iga päev esil olnud mitukümmend aastat enne, kui tema seda nägi ja kõigile näitas. Warhol näitas kõigile omaenese elu ja loomingu näitel, et "meie kultuuris müüvad pildid kaupu, mida nende omanikud tahavad müüa - suppe, unelmaid, ametikohti, usu õppetükke -, ja mida vähem me ära tunneme nende ideoloogilist sisu, seda tõenäolisemalt me neid ostame ". ,,Andy ei olnud oma kunstis ei irooniline, ei kriitiline; ta vaid peegeldas ümbritsevat tegelikkust ja tegi seda läbilõikavalt täpselt
antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi
ühiskond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised. Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaadekunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule lähedasem, hubasem,kodusem, kuid sellegipoolest mitte vähem särav ja peenekoeline.Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha.Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust.Hollandi meistritest võiks välja tuua hingestatud ja lüürilise maalimislaadiga Hugo van der Goes(1440-1482), Hans Memling(1430-1494), Rogier van der Weyden(1399-1464) ja muidugi Madalmaade maalikoolkonna rajajad vennad Jan van Eyck(1380-1441) ning Hubert van Eyck(1366/70-1426). Mida tehti renessanssi ajal Eestis?
Renessanss ehk tasssünd sai alguse hiliskeskaegsest Itaaliast huvi suurenemisega klassikalise arhitektuuri ja skulptuuri vastu ning muutus jõudu kogudes kogu Euroopat haaravaks võimsaks kultuuriliseks ja intellektuaalseks liikumiseks. Renessanss tähendas Euroopale kaubanduse levikut, leiutisi ja maadeavastusi. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut ISELOOMUSTUS Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas
aastal ERKI ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Pärast keskkooli lõpetamist töötas Toomas Kõrvits aastatel 19651970 Eesti Projektis; pärast ERKI lõpetamist sai temast mööblivabriku Standardmööblikunstnik. Alates 186. aastast on ta vabakutseline sisearhitekt. Toomas Kõrvits on paljude omal ajal kõrgelt hinnatud mööblikomplektideautor (näiteks kontorimööbel "Forte", tool "Gamma", puhkemööbel "Retro"). Tema tööd olid esil paljudel näitustel ja messidel. Toomas Kõrvits on Kukerpillide laulja ja kitarristalates ansambli loomisest 1972. aastal Valgetähe V klassi teenemärk Gunnar Graps Gunnar Graps oli populaarne eesti muusik, kes mängis mitmeid erinevaid muusikastiile, põhiliselt siiski rokki ja bluusi. Muusikaga hakkas Graps tegelema kuue aastaselt, kui alustas tselloõpingud. Oma esimeses bändis Satelliidid liitus ta 14- aastaselt soolokitarristina. 1967
Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. N.Machiavelli- Niccolò di Bernardo dei Machiavelli 3. mai 1469 Firenze 21. juuni 1527 Firenze oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. Niccolò Machiavelli sündis tuntud juristi Bernardo di Niccolò Machiavelli ning tema abikaasa Bartolommea di Stefano Nelli teise pojana. Machiavelli perekond võis pärineda Toskaana valitsejate soost.
Diskursiivne praktika sarnaneb grammatikaga keeles, mis võimaldab produtseerida teatavaid lausungeid ja mitte teisi. Nii on ka näiteks moraal kogum väärtusi ja reegleid, mille suruvad inimestele peale eri institutsioonid: perekond, kirik, haridussüsteem. ,,Me ei tea siiamaani, mis õieti on võim," ütleb Foucault (,,Intellektuaalid ja võim"). ,,Marx ja Freud ei suuda meid ilmselt piisavalt aidata, et õppida tundma seda salapärast nähtust, mis on ühtaegu nähtav ja nähtamatu, esil ja varjatud, kõikjale ulatuv, ja mida me nimetame võimuks." Kes teostab võimu ja kus see võim teostub? Võimu teostatakse kõikjal, kuid me ei saa konkreetselt öelda, kes on võimu ,,peremees". Me ei tea, kellel on võim, kuid teame alati kindlalt, kellel seda pole. Iga võim areneb ümber konkreetse võimukolde, olgu selleks kas või paneelelamu valvur, rääkimata ametiühinguliidritest või ajalehtede peatoimetajatest. Seega tulebki uurida kõiki pisimaidki instantse,
.......................13 2 Sissejuhatus Renaissance - sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renesansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiikkultuurist ja looduses tiivustatud vaimuliikumist Lääne- Euroopas 14- 16 sajandil. Toimus üleminek keskajalt uusajale. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Lemmikkangelaseks oli Taavet, sest ta võitis Koljati, küll mitte eriti rüütellikult. Taavetis nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju. Maailm õigustas selle kogemuslikku tundmaõppimist, aga ka meeleliste naudingute väärtuslikuks pidamist. Renessansiaegne riietus tõstab esile kehavorme ja jäsemeid. Renessanss kestis kaua ja hõlmas nõnda avara maa-ala, et nüüd on see ajastu jagatud perioodideks.
Härmatist esineb vähem rannikul ja saartel (9-20 päeva), kõige enam, kõrgustikel ja Põhja-Eesti sisseosas (üle 30 päeva). EesTi rekord 136 mm, Narva, jaanuar 1968, püsis 15 päeva. Maks kaal 168 g/m. Sulalume ladestus. Ametlik rekord 68 mm diameeter (Kuusiku 1961). Tegelikult võib üle 1 m ka olla vaiksemas kohas. Äike. Selge maksimum suvel, juulis kuni 7 äikesepäeva. Äikese kestus 20-60 tundi. Äikest enam pandiverel, kestus tugevalt esil. Eestis on kuni 1 löök km2 aastas. Pandiverel samuti max. Pagi. Organiseerunud äikesepilvede süsteem. Süsteemi esiosas õhk tõuseb, madalam õhurõhk. Süsteemi tagaosas tugev sadu, võimsad laskuvad õhuvoolud, maapinna lähedal rõhu tõus. Enne pagi võib-olla tuulevaikus või tuul vastu. Pagi on jahe puhanguline tuul äikese esiservas. Mõju ilmaelementidele: õhurõhu muutus, äikesenina, õhutemp järsk langus, üle 10 kraadi võib-olla,
Enese ohvriks toomist võib pidada üheks naiste vahendiks näidata oma julgust ja usaldusväärsust. Valiku ees nad valivad meelsamini surma kui näiteks orjuse. Kreeklased ei alistanud naisi, vaid kaitsesid neid siis, kui naiste elus puudus turvalisus. Kreeklaste jaoks ei teinud naist külgetõmbavaks, ihaldusväärseks ja ohtlikuks tema ilu või seksuaalsus vaid tema arukus. Kreeta ühiskond Kreeta ehk minoa kultuur. Minoa kultuuris olid naised silmapaistvalt esil. Näiteks ühes käsitööloetelus on toodud kaks korda rohkem naisi kui mehi. Mehed olid peamiselt sõdurid ja sõudjad. Oli ka preestrinnasid, kelle ühiskondlik staatus oli suhteliselt kõrge. Mõned olid jõukad maaomanikud ja juriidiliselt sõltumatud. Eriti suurt huvi on pakkunud Kreeta naisjumalad. Jumalanna esindas viljakust ja kasvujõudu. Näiteks Maojumalanna. Kreeta saarel oli kõikjal näha naiste kujusid,
Muist- seotud jutustamisaja kontekstiga, sh nt eriti meediatekstidega Muist on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride uurimise seisukohalt, hea teema arusaamade liikumisest. Tänapäeva muistendid on oluliselt seotud teiste infoväljadega. Kui muutub rahvaluule kui iseseisva teksti arusaam, kandub see üle ka minevikku. 70'ndate liikumine, rahvustelt väikestele rühmadele. Uurimisviiside muutumine 1970. aastateni esil liigikeskse ja strukturalistlikus uurimises pärimusnähtuse (kas teemade, mtiivide või ülesehituse , seesmiste skeemide) levik-> selle ajel olid väljaspool teadust esil küsimused nähtuse tekkest ja kasutuskestvusest. Nt Jõulukuusk- esimest korda riias 1510 või Tallinnas 1441; ent tegemist ei ole kindlasti mitte sama jõulukuuse traditsiooniga, mida tuntakse tänapäeval. 1970- aastatest küsimus nähtuse tähendusest konkreetses aeg-ruumis.
tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks
I 625 S(hirl(rfll l6-lr) Bl;ilsc Pn$.il1-:lntltecliliilc illitslt ebmgqav: Fortran, C (portaabel assembler), ALslrgKse[-ia r Pakkudaprogrffimeedjalevalmisehtudstandardtiikke- ...
aastal loodud kaasaegse kunsti kogu. 2014. aastal paigaldati Raekoja platsi äärde näitusemaja ette Eesti kunstniku Mare Mikof skulptuur "Maanaised". 6. Viinistu Kunstimuuseum Viinistu Kunstimuuseum on muuseum Viinistu külas. Muuseum avati 2002. aastal endise kalatööstuse (vaata Kirovi kalurikolhoos) renoveeritud hoonetes. Viinistu kunstimuuseumis on esil selle omaniku Jaan Manitski kogusse kuuluvad teosed. Eksponaatide hulgas on ligi 400 eesti tuntumate kunstnike maali ja graafilist lehte. Muuseumi külalisnäitused paiknevad omapärastes silindrilistes tornides, mis on kalatööstuse endised veemahutid. Muuseum korraldab suveetendusi ja kontserte ning kunstiringe nii lastele kui ka täiskasvanutele
Toimusid laialdased maadeavastused ja loodusteaduste kiire areng. 15. Sajandi keskel leiutati trükikunst. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 5) Nimetusega Ars Nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. See sillutas teed renessanssajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Muusikas ilmusid vaimulike zanrite kõrvale ilmalikud.
7) Flo Kasearu majamuuseum - Kunstniku Flo Kasearu miljööväärtuslik majamuuseum asub Pelgulinna vaiksel kõrvaltänaval, sellele linnaosale nii iseloomulikus hubases puitmajas. 8) Tartu Kunstimuuseum (1940) – eksponeerib püsinäitust eesti kunsti klassikast 18.sajandi lõpul raekojaplatsile kerkinud klassitsistlikus hoones – kohalikus Pisa tornis ehk Viltuses majas alates 1988. aastast. 9) Viinistu Kunstimuuseum – 2002.aastal avatud muuseum Viinistu kunstimuuseumis on esil selle omaniku Jaan Manitski kogusse kuuluvad teosed. Eksponaatide hulgas on ligi 400 eesti tuntumate kunstnike maali ja graafilist lehte. Muuseumi külalisnäitused paiknevad omapärastes silindrilistes tornides 10) Tartu Ülikooli Kunstimuuseum – 1868. aastast alates ülikooli peahoones tegutsev kunstimuuseum. Muuseumil on eriline Pompei stiilis interjöör. Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogud on kujunenud enam kui 200 aasta vältel sihipärase kogumistöö ja annetuste tulemusena
35. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Kus ja millal renessanss tekkis ja miks just seal? Millise perioodi kunstist võtsid renessansi kunstnikud eeskuju ja millisel määral? Renessanss (14.-16.saj.) sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust.Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.
tunnetus, mitte ainult tekst - Muistend pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid - Muistend peegeldavad pigem fiktsonaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet - Muistend seotud jutustamisaja kontekstiga, sh näit. eriti meediatekstidega - Muistend on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride uurimise seisukohalt hea teema arusaamade liikumisest Koguda tuleb kogu seda ümbritsevat konteksti. Uurimisviiside muutumine: 1970. aastateni esil liigikeskses ja strukturalistlikus uurimises pärimusnähtuse (kas teemade, motiivide või ülesehituse, seesmiste skeemide) levik selle ajal olid väljaspool teadust esil küsimused nähtuse tekkest ja kasutuskestvusest. Nt. jõulukuusk esimest korda Riias 1510 või Tallinnas 1441; ent tegemist ei ole kindlasti mitte sama jõulukuuse traditsiooniga, mida tuntakse tänapäeval. 1970-aastatest küsimus nähtuse tähendusest konkreetses aeg-ruumis (holistlik käsitlus).
siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid * 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) * 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) * 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid * Giovanni Boccaccio (13131375) * Alessandro Botticelli (14441510) * Dante Alighieri (12651321)
piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (1313–1375) Alessandro Botticelli (1444–1510) Dante Alighieri (1265–1321)
allegooriatega. 35. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Kus ja millal renessanss tekkis ja miks just seal? Millise perioodi kunstist võtsid renessansi kunstnikud eeskuju ja millisel määral? Renessanss (14.-16.saj.) sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust.Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks 36
Vaja kirjeldusia ajastust, räägitav aeg peaks olema ära tuntav. Seda on vallimäe neitsi. Vallimäe neitsi juhtumuste romaan, melodramaatiline seiklusromaan mõnede ajalooliste aksessuaaridega. Kirjeldab Põhjasõja aegset Tallinna 18. Saj algus. Eellugu Marta vanemate armastusest 17. Saj lõpus (Albert, Hilda). Vilde (Külmale maale, Mahtra sõda, Prohvet Maltsvet, kuidas Anija mehed linnas käisid)1865-1933 -fiktsionaalse ja tegeliku vahekord selgelt esil (tuttavas ruumis ebatõenäoline tegeane, koht vms). -armastus dramaatiline võitlus, milles peategelased kasvavad ja arenevad. -romantism põimus realismiga -eksiteerib neutraalne Euroopalik pilk nemad vs meie + neutraalne vaatleja(=Vilde enda vaade) -prohvet Maltsvet(tuntuim mees külades 1860ndatel! Karismaatiline, Juhan Leinberg) algab lindude dialoogiga kuuseladvas (neut. Vaatleja). Tegelased: ajaloolised- õige nimega. Muudetud nimega, sündmustega vabalt seotud
sajand või ka modernism ja postmodernism), olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esil olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutisest tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikel aspektidel. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus)
Korraldati: Tüpoloogilisel põhimõttel Kihelkondlikul Temaatilise-regionaalsel Rahvaväljaannetele on iseloomulik tekstide töötlus, arhiiviviiteid ei ole. Eesmärk loetavus. Toimetamise keskseks printsiibiks tekstide esteetilisus. 12. Rahvaluule uurimissuunad ja meetodid 20. sajandi Eesti folkloristikas: ajalooline kontekst ja uurimisnäited. Järgnevalt on esitatud meetodid, mis on Eesti uurijate töödes selgemini esil. filoloogilise suund - tekstikesksed meetodid · tüpoloogiline meetod (uuritakse tekstide suulise leviku ja kujunemisjärkude omavahelisi seoseid) · teksti- ja allikakriitika () · tekstide levikuanalüüs · situatsioonianalüüs etnoloogiline suund - kontekstikesksed meetodid · pärimusökoloogia · naisuurimus · pärimuslik ajalugu Meetodite kujunemine: · soome ajaloolis-geogr meetod (teemade suzeede levik)
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002................................................. 2.1.Asutused,uurimisrühmad,uurijad.......................................................... 2.2.Andmekogud ja ainestiku publitseerimine............................................................................................ 2.3Uurimused.......................................................................
väärtuslikkus, olulsisus, headus). Inimene ei teadvusta endale, et ta raamatut või õpikut lugedes ka need teadmised omandab, kuid kinnistuvad seda võimsamalt. (,,Pipi Pikksukk vs ,,Kaari koristab"). Sotsialiseerimise käigus tekivad ka soolistatud mina-pildid. Üldiselt naistel meestega võrreldes suhteliselt madalam enesehinnang. Sotsiaalne roll, kus naisel on pidevalt väiksem võimukogemus. Naiseks olemise fakt on paljudel kõrgetel ametikohtadel töötavatel naistel põhjendamatult esil. Seda eriti siis, kui arvatakse, et naine on naisele traditsiooniliselt sobimatus positsioonis (,,naine meeste maailmas"). Mitteametialased omadused on liialdatud tähelepanu all (välimus, lapsed, pere, tiksuv bioloogiline kell). Naiste ja meeste ajakasutus. Väga suur erinevus vaba aja omamisel. Tekib küsimus, kelle vaba aeg on tähtsam? Traditsioonilised meeste- ja naistetööd (erinev ajaline maht, paljud meestetööd võimalik sisse osta).
täheldada liikumist baroki poole. Väljendus muutub Bga keerulisemaks, tuleb sisse rohkem vastuolusid, sümboleid, allegoorilisi elemente. Järjest rohkem ka mütoloogiat luules. Samas ei saa ütleda, et luule oma keerulisuse tõttu eemalduks maisusest. Vastandite teadlik ühendamine on baroki poeetika tunnusjoon. Ei ole irratsionaalne. Mütoloogiliste kujundite sissetoomine ja haritus ja teisalt maisuse kooslus. Mitmekesisust ja mitmetasandilisus on barokis enim esil. Mõjukamaimad varases barokis on hispaanlased. Quevedo, Gongora. Lope de Vega (eelkõige näitekirjanik, aga samas lüürilist luulet ka palju kirjutanud, sonett soneti kirjutamise kohta näitena). Shakespeare Inglismaalt. John Donne. (2 loengut vahelt ära Ludovico Ariosto, Paul Fleming, Tasso, Luis Vaz de Camões ,,Lusiaadid") 22.04.09 Eeplisest luulest, mida ka eelnevatel loengutel puudutatud. Kõrgaeg jääb renessanssi.
kellelegi on väga oluline võib teise jaoks olla kõrvaline. Seega on maailm, nii nagu seda siinkohal defineeritakse, ühel või teisel määral individuaalne. Iga inimene elab omas individuaalses maailmas. Individuaalne maailm võib sisaldada teistega võrreldes väga erinevaid komponente ja ei ole sugugi lihtne anda maailma kirjeldust, mis kehtiks üldiselt kõigi individuaalsete maailmade kohta. Kuid üks komponent on igas niisuguses individuaalses maailmas kindlasti esil – see on inimene ise. Vaevalt on ettekujutatav olukord, kus inimest tema enda mina, tema isiklik käekäik ei puudutaks. Niisiis, kuigi kõik need individuaalsed minad on üksteisest ehk erinevad, on suhe oma minasse midagi, mis iseloomustab inimlikku maailmamõistmist üldiselt. Selle kohta üteldakse, et inimene on eneseteadvusega olend, st. ta võib omada suhet ja tal ka tuleb omada mingitlaadi suhet iseendasse ja, sellest suhtest lähtudes, ümbritsevasse maailma
Scheiermacheri romantilise hermeneutika ja Dilthey ajaloolise ja psühholoogilise hermeneutika kriitika, lähtub Heideggerist. Arendab edasi tema ideid. Põhiteos koosneb kolmes osast: I "Tõe probleem seoses kunstitunnetusega"; II "Tõe küsimuse laiendamine mõistmisele vaimuteaduses"; III "Hermeneutika ontoloogiline pööre keelest lähtuvalt". Arutleb vaimuteaduste (Geistwissenschaft) mõiste üle. Paradoks: mõiste pärineb inglise traditsioonist, kõigepealt olidki vaimuteadustes esil need jooned, mida Dilthey omistas loodusteadustele ja üritas neid vältida. Gadameri sõnade järgi jäi ka Dilthey ise mõjustatuks empiirilisest loogikast, kuigi väljendas romantilist idealistlikku vaadet. D. püüdis luua vaimuteadust, võttes eeskujuks loodusteaduse meetodi. Püüdis ületada loodusteaduste lähenemist vaimule ja kultuurile, mis G väitel ei õnnestunud. Gadamer alustab oma põhiteost isiku ja sootsiumi suhteid käsitlevate põhimõistete analüüsist. Haridus
ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2 Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
Seksuaalne enesemääratus, teatud probleemid, lesbiteemat sellise peateemaga välja ei mängita. 2008 Lasnamäe lunastaja 2014 Oakesed kaunas 2015 Matused ja laulupeod Rein Saluri Saluri nüüdses kirjanduses kaasa ei kõnele, sest uusi raamatuid pole tulnud. Mängib rolli nii proosas kui draamas. Näidend "Külalised" 1974. Esimene raamat üldse, mis ilmus 1972 "Mälu". Asjakohane pealkiri: isikliku mälu ja kollektiivse mälu problemaatika loomingus mitutpidi esil. Tihti sotsiaalse poliitilise mõõtme taustal. Individuaalpsühholoogiline liin ka. Võrreldes Vindi või Vahinguga. Ei urgitse üksikindiviidi hinges, asetub laiemale panoraamile, ühildub rahvusliku diskursusega paremini. Novelliautorina proosas esil 70ndatel. Poolpikad tekstid, jutustused jne. Võib öelda, et noor inimene ei jaksa pikka teksti kirjutada. Modernistliku hõnguga esteetika proosas soosib lühemat vormi kah. On Saluril ka pikemaid teoseid, ka romaane, tuntuim
Nad väärtustasid majanduslikku võrdsust. RAHVUSLIK LIIKUMINE 19. sajandil kerkib esile rahvuse mõiste. Rahvus kujutab endast inimesi, kes räägivad sama keelt, on sama ajaloolise tausta ja kultuuriga. rahvus ennast teadvustav ühendus, kellel on ühine päritolu, keel, kultuur, tavad ja traditsioonid. Eestlased hakkasid end eestlastena teadvustama 19. sajandi teisel poolel. Rahvuse mõiste esil ekerkimine on seotud mitmete suundumustega. Näiteks: o poliitiline killustus üks rahvus on jagatud erinevate riikide vahel (nt Saksa väikeriigid, Itaalia väikeriigid tahtsid sellest vabaneda) o rahvuslikust rõhumisest vabanemine (nt itaallaased Austria võimu all ning Venemaa rõhu all olnud väikerahvad, kelle üle valitsesid baltisakslased ja
Tragöödia > sügisemüüt >liikumine ideaalsest maailmast reaalsesse maailma Kömöödia > kevademüüt > liikumine reaalsest maailmast ideaalsesse maailma Narratiivi struktuur A.J. Greimas A on B vastand nt. armastus versus vihkamine) - A on on A eitus, -B on B eitus (armastuse puudumine on armastuse eitus) Selline struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille kaudu kogemust väljendatakse narratiivides esil süzeemudelite kaudu (konflikt ja selle lahendus, võitlus ja leppimine, lahkuminek ja kokkusaamine) Mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid), neid täidavad tegelased, üks tegelane võib täita mitut funktsiooni ja vastupidi, nt. Romaanis "Suur Gatsby": Nick on nii kangelase abiline kui quester (millegi poole püüdleja) Süzeetüübid:otsingulood (stories of Quest/desire), kommunikatsoonilood, otsingu ja
Tragöödia > sügisemüüt >liikumine ideaalsest maailmast reaalsesse maailma Kömöödia > kevademüüt > liikumine reaalsest maailmast ideaalsesse maailma Narratiivi struktuur A.J. Greimas A on B vastand nt. armastus versus vihkamine) - A on on A eitus, -B on B eitus (armastuse puudumine on armastuse eitus) Selline struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille kaudu kogemust väljendatakse narratiivides esil süzeemudelite kaudu (konflikt ja selle lahendus, võitlus ja leppimine, lahkuminek ja kokkusaamine) Mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid), neid täidavad tegelased, üks tegelane võib täita mitut funktsiooni ja vastupidi, nt. Romaanis “Suur Gatsby”: Nick on nii kangelase abiline kui quester (millegi poole püüdleja) Süzeetüübid:otsingulood (stories of Quest/desire), kommunikatsoonilood, otsingu ja
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
