MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet AMETIJUHEND Ametijuhend 2 Tallinn 2009 Ametijuhend 3 AMETIJUHEND 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametinimetus 1.2 Struktuuriüksus Personalijuht Personaliosakond 1.3 Tegevusvaldkond Tootmine/töötlemine 2. STRUKTUUR 2.1 Otsene juht 2.2 Kes asendab 2.3 Keda asendab Direktor Tootmisjuht Tootmisjuht 2.3 Otsesed alluvad 2.4 Alluvate arv 2 Personalispetsialistid Ametijuhend 4 3. TÖÖ KIRJELDUS 3.1 Ametikoha eesmärk Töö põhieesmärgiks on: viia ellu juhatuse või tippjuhtide määratud personalipoliitika...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13KÕ2 KOHALIKE OMAVALITSUSTE SOTSIALTÖÖTAJA AMETIJUHENDID Analüüs Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Kohalike omavalitsuste seast valisin analüüsiks Halinga, Haljala ja Salme valla sotisaaltöötaja ametijuhendid. Kõikides nimetatud valdades nimetab sotsiaaltöötaja ametisse vallavanem. Kõikide valdade sotsiaaltöötaja ametijuhendites on põhieesmärgiks sotsiaaltöö korraldamine. Halinga valla sotsiaaltöötaja ametijuhendis on lisatud, et sihtgrupid tuleks ise välja selgitada, kuid Salme valla puhul on sihtgruppideks toodud lapsed, vanurid ning puudega inimesed ja teised sotsiaalabi vajavad inimesed. Haljala valla puhul po...
ametniku korraldustele, kes on erialaselt seotud ja kursis sotsiaaltööga. Nii Tapa Vallavalitsuse kui ka Tarvastu Vallavalitsuse ametijuhendis seisneb, et sotsiaaltöötaja põhieesmärgiks on sotsiaaltöö korraldamine. Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhendis on aga sotsiaaltöötaja põhieesmärgiks toodud puuetega inimeste sotsiaalabi korraldamine. Leian, et Tapa ja Tarvastu Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendite koostamise puhul on toimitud selle kohapealt paremini, kui Põltsamaa Vallavalitsuse omalt, kuna kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja töö põhieesmärgiks peaks olema siiski kõikide sotsiaalabi vajavate inimeste aitamine, mitte ainult puuetega inimeste aitamine, kuna tegemist ei ole asutusega mis on suunatud ainult puuetega inimestele, vaid omavalitsusega. Ametikohustused ja tööülesanded on põhjalikumalt välja toodud Tarvastu
Minifirma Loovtöö põhietapid: 1. Organiseerimine juhtkonna valimine, toote/teenuse valimine, MF nime valimine, MF põhikirja kirjutamine, MF registreerimine Junior Achievement Eesti SA-s, kapitalivajaduse määramine, aktsiate tellimine ja müük. 2. Töö planeerimine tööülesannete jaotamine, ametijuhendite koostamine, osakondade tööplaanide koostamine. 3. Ühine tegevus toote tootmine või teenuse osutamise ettevalmistamine, müükide organiseerimine (müügilaua kujundus, reklaamide kujundamine, nimesildid, visiitkaardid, hinnakujundus, hinnasildid, pakendamine, laatadele registreerimine jne). 4. Individuaalne tegevus iga minifirma liige uurib oma tegevusvaldkonda (vastavalt ametikohale minifirmas) ja kirjutab selle kohta 2-3 leheküljelise tutvustava kokkuvõtte
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KOHALIKE OMAVALITSUSTE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDITE ANALÜÜS Analüüs Mõdriku 2014 1 Valisin sotsiaaltöötaja ametijuhendi võrdluseks Viljandi Vallavalitsuse, Suure- Jaani Vallavalitsuse ja Abja Vallavalitsuse.Kõigi kolme ametijuhendites on välja toodud, et sotsiaaltöötaja nimetab ametisse vallavanem. Ametijuhendites on väljatoodud, kellele sotsiaaltöötaja allub, see on kõigil erinev: Viljandi
väljatöötamine ja arendamine TÖÖALASED KOHUSTUSED 1. Töötab välja asutuse ühtse personalipoliitika ning nõustab juhtkonda personalipoliitika rakendamisel. 2. Osaleb personali planeerimisel ja arendamisel. 3. Osaleb asutuse põhimääruse ja struktuuri väljatöötamisel ning muutmisel. 4. Juhib ja planeerib personali koolitusvaldkonda. Korraldab koolitusarvestuse pidamist ja eelarve täitmist. 5. Koordineerib ja nõustab teenistujate ametijuhendite koostamist. 6. Koordineerib teenistujatega vestluste läbiviimist ning personali perioodilist hindamist. 7. Juhendab personaliarvestuse korraldamist personaliarvestusprogrammi PERSONA abil. 8. Osaleb vajadustel direktori poolt määratud töörühmade ja komisjonide töös. 9. Korraldab asjaajamist ametnike atesteerimiskomisjonidega. 10. Täidab täiendavaid ülesandeid personalitöö valdkonnas vastavalt direktori korraldusele TÖÖALASED ÕIGUSED 1
on vaja koolitust, kas moodustada töörühmad 5. Tööanalüüsi protsessi selgitamine töötajatele: töötaja ise teab oma tööd kõige paremini 6. Dokumentide analüüs (näit. olemasolevad ametijuhendid, kvaliteedijuhtimise protseduurid), metoodika täpsustamine, meetodite valik 7. Info kogumine ja töötlemine 8. Tööde maatriksi loomine, (sisaldab kõigi tegevuste loetelu ametikohtade või protsesside kaupa) vajadusel ametijuhendite, ametikoha profiilide koostamine. 9. Tulemuste tutvustamine millised on tööanalüüsi alusel tehtud järeldused ja muudatused, kuidas on kavas kogutud infot kasutada ja edaspidi uuendada 6. Milliseid valikuid on organisatsioonis vaja teha tööanalüüsi läbiviimiseks? Kas kogu organisatsioon või ainult osa? Keda kaasata? Millised meetodid valida? vähemalt 2 meetodit · Kui palju infot koguda? standardiseeritud infot on kergem töödelda
Siinkohal tooksin ettepaneku olukorra muutmiseks. Nimelt tuleks kõikidele juhatajatele selgeks teha korralduste ulatus ning kooskõlastatuse nõue, et ei tekiks omavolilist tegutsemist. See nõuaks kitsast spetsialiseerumist, et iga osa teeb erinev inimene. (Juhtimise alused lk 98). Samuti peaks Taavi Tamm kasutama klassikalist korralduste kulgemiste ahelat, et ei tekiks inimesi, kes tegutseksid omavoliliselt. Lisaks peaks haigla olema rohkem formaliseeritud. See tähendab ametijuhendite ning tööprotsesside ja protseduurireeglite olemasolu. Kindlasti oleks olukord olnud lihtsam kui arstid ja õed toimivad ametijuhendi järgi. See oleks ära hoidnud Reinase tegutsemise väljaspool oma volitusi (Juhtimise alused lk 104).
mida kuhu; Kogus; toodete Müügipiirkonnad; kasutuskõlblikus; Logistika; millal, kus, kellele; KWS- Inseneride töö- Häälsüsteemid Koostatakse - Uue personali teadmustöö jaamad: mälu, prot- tootmises; aruandeid; ametijuhendite : kontori- sessor; Graafilised dokumentide koostamine; tarkvarad, tööjaamadkunst- aktiveerimis Elektroonilised meilid, likud tööjaamad; süsteemid; kalendrid(sündmus grupitöö- Turu-uuringute läbi- ed); tarkvarad viimine;
17. Kirjelda töö analüüsi protsess? a.1. Otsuse vastuvõtmine juhtkonna poolt a.2. Aja planeerimine ja vastutavate isikute määramine a.3. Tööanalüüsi protsessi selgitamine personalile a.4. Töö määratlemine ja olemasolevate dokumentide analüüs a.5. Informatsiooni kogumine ametikohtade lõikes a.6. Töökirjelduste ja ametijuhendite koostamine 18. Millest tuleneb personali planeerimise vajalikkus? Organisatsiooni arengukavale vastavast töövajadusest. Organisatsiooni struktuurüksuste loomisel. Organisatsiooni pikaajalistest projektidest. 19. Kirjeldage personali planeerimise protsessi? · Koostatakse eelarve kus on aasta oletatavad sissetulekud ja ka otseses seoses olevad kulutused tööjõule.
üksteistest ja nendel ei teki ebamäärast tunnet. PLAANI TEOSTAMINE Esimene võimalus probleemi lahendamiseks on linnapeaga läbirääkimine. Äkki linnapea ei saa antud olukorrast aru ja arvab, et kõik on korras. Kindlasti vestluse tulemus sõltub linnapeast ja sellest, kuidas teenistuse A juht situatsiooni kirjeldas. Teenistuse A juht ei saa rääkida ainult probleemist, kuid peab ka pakkuma probleemi lahenduse. Üks võimalikest lahendustest on ametijuhendite läbivaatamine ja ülesannete jaotamine. Selleks linnapea annab ülesande teenistustele vaadata oma töötajate ametijuhendid läbi ja tulevikus annab ülesandeid igale teenistusele tema vastutuse piires. Tuleb rääkida ka sellest, et kui teenistusel A on mingi suur projekt mis puudutab kõike töötajaid, siis moodustatakse töörühma kõikide teenistuste esindajatest ja tehakse koos. On kindlasti suurepärane, et teenistus A on väga aktiivne, kuid tema
...................... lk. 9 Kokkuvõte ..................................................................................... lk. 10 3 Sissejuhatus Viienädalase ettevõttepraktika eesmärgiks oli rätsepatöö eriala õpilasel saada kogemusi ning arendada ennast erinevates õmblus- ja rätsepatööga seotud valdkondades. Õpilase ülesanne oli tutvuda ettevõtte ja selle töökeskkonnaga. Sealhulgas tutvuda tööohutuse eeskirjade, ametijuhendite ja töötajate kohustustega. Oluline oli saada ülevaade toodetest, mille valmistamisega organisatsioon tegeleb, ning klientidest, kes õmblustooteid tellivad. Üheks ülesandeks oli ka tutvuda töö korraldamise põhimõtetega ja tööjaotusega. Masstootmises on väga tähtis, et töökoht oleks korraldatud vastavalt tööülesannetele. See tagab effektiivsema töö ja parema kvaliteedi. Peamiseks ja kõige suuremaks eesmärgiks oli saada osa tootesõlmede õmblemisest. Selle
Kutsestandard Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Aluseks tööturu nõudmistele vastavate õppekavade, koolitusprogrammide koostamisel, kompetentsuse hindamisel, kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemisel. Abiks tööandjale ametite kirjeldamisel-tutvustamisel, töötajate värbamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate kutsenõuete määratlemisel, koolituse planeerimisel. Aitab töötajat, kes soovib saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel, annab võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestavale õppimisele. Abiks koolitajale, õppurile, lapsevanemale, nõustajale ja teistele info hankimisel selle kohta, millist töötajat tööturul vajatakse. Kutsenõukogu teeb otsuse kutsestandardi koostamise või uuendamise vajaduse kohta
töökorralduse kujundamine ja/või uue elluviimine. Tulemuseks on organisatsiooni tegevuse reguleerimiseks vajalikud dokumendid (töökirjeldus, ametijuhend) PROTSESS: 1) Otsuse vastuvõtmine juhtkonna poolt. 2) Aja planeerimine ja vastutavate isikute määratlemine. 3) Tööanalüüsi protsessi selgitamine personalile. 4) Töö määratlemine ja olemasolevate dokumentide analüüs. 5) Informatsiooni kogumine ametikohtade lõikes. 6) Töökirjelduste ja ametijuhendite koostamine. 7. Tööanalüüsi meetodid Vaatlus Töö protsessi jälgimine ja märkmete tegemine vahetult kõrval seistes või kaamera vahendusel. Annab lisainfot töö teostamise keskkonna ja töötingimuste kohta, kuid vaatluse ajal ei pruugi näha kõiki tööga seotud tegevusi. Intervjuu küsimustike ja vaatluste kõrval enim kasutatud töö analüüsi meetod. Intervjuu raames kogutakse struktureeritud küsimustiku alusel
lojaalsed? Võib oletada, et Martinit ei motiveerinud enam palk ning otsustas töökohta vahetada. Seetõttu tuleks mõelda, kuidas saaks ergutada töötajaid ehk millised on materiaalsed ja moraalsed stiimulid? Korraldada töötajatele koolitusi, et oleks võimalik antud töökohal ka end arendada ning töö ei muutuks üksluiseks. Samuti tuleks paremini korraldada töö ja juhtimine, ehk missugustest töökorralduse dokumentidest tuleks lähtuda. Antud situatsioonis oli ametijuhendite toimik poolik, kuna sellest puudusid kvalifikatsiooninõuded ,,selles puudusid kaubamaja juhi kvalifikatsiooninõuded". Töötajate valiku puhul potentsiaalsete kandidaatide hindamist hõlbustab välja töötatud ametijuhendid ja nõuded. (personalipoliitika ja jooksev planeerimine, õp. lk 135-136) Värbamine on sobivate kandidaatide otsimine, millele peab eelnema detailne analüüs, et oleksid selged kandidaadi kohustused ja temale esitatavad nõuded.
päästepiirkondade juhatajaid, inspektoreid ja spetsialiste), kes registreerivad avaldusi ning dokumente Deltas. Mina, kui personalispetsialist puutun kokku ka ametijuhenditega (nii käskkirjas kui ka ametijuhendis), pean pöörama tähelepanu nendes sisalduvas infos riigisaladuse registreerimise ja haldamise kohta, et need oleksid kindlasti ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Praeguse seisuga ei tohi olla Päästeameti kodulehel üleval paljude teenistujate ametijuhendite käskkirju, sest osade riigisaladusega tegelevate teenistujate ametijuhendites on kirjas riigisaladuse registripidamine või muu ülesanne RS-ga seotud. Kui dokumendiregistris on näha need ametijuhendid, siis saab väga lihtsalt teenistujad ja ametikohad omavahel kokku viia ning on põhimõtteliselt üldsusele teada, et mis ülesannetes (riigisaladuse mõistes) keegi on. Oman ise täielikku riigisaladuse luba, mille saamiseks pidin läbima julgeolekukontrolli ja saama juurdepääsuloa
majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt Ühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Ühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest; 2.2.3 korraldama seaduses sätestatud kohustuslike Ühingu siseste dokumentide (sealhulgas töösisekorra-, tööohutus- ja tervishoiueeskirjade, ametijuhendite jms) koostamise ja esitama need tutvumiseks Ühingu töötajatele; 2.2.4 otsustama Ühingu majandustegevuse korraldamiseks vajalike töötajate arvu ning töötajatega töölepingute sõlmimise ja lõpetamise üle; 2.2.5 pidama Osanike nimekirja seaduses sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui Ühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris; 2.2
motiveeritud personal, veeremi tootlikkuse pidev kasv ja tarnelubaduste täitmine. Logistikapartneri kompetentsi kuulub: tulemusliku motivatsioonisüsteemi loomine; veeremi ja autojuhtide tootlikkuse hindamine ja parendamine; operatsioonide mõõtmiseks ja efektiivsuse tagamiseks vajaliku mõõdikutesüsteemi loomine; veeremi ennetava hooldus- ja remondisüsteemi loomine; personali töölepingute, ametijuhendite ja muude seadusandlusest tulenevate dokumentide ettevalmistamine ja vormistamine. Transporditeenuse ostmisel ja pakkumisel on üheks võtmeteguriks pakutav veohind. Veohinna määramisel tuleb jälgida kõigi veo teostamiseks tehtavate kulutuste kajastamist omahinnas. Selleks oleme loonud mudeli - transpordikulude kalkulaatori, mis on täpne ja mugav töövahend kasumlikkuse ning konkurentsivõime tagamiseks optimaalse veohinna leidmisel.
ametijuhendid, võib neid edukalt kasutada töö analüüsi sisendina. Sellest hoolimata alustatakse sageli töö analüüsi valgelt lehelt põhjusel, et soovitakse kogu tegevusprotsess teadlikult otsast lõpuni uuesti läbi mõelda. 6. Informatsiooni kogumine allikate uurimine, küsitlemine, informatsiooni süstematiseerimine ja töötlemine. 7. Tööde maatriksi loomine, vajadusel ametijuhendite, ametikoha profiilide koostamine tööde maatriks sisaldab kõigi tegevuste loetelu ametikohtade või protsesside kaupa. 8. Tulemuste tutvustamine millised on peamised järeldused ja nendest tulenevad muudatused. Mida suuremale arvule töötajatest on võimalik tulemusi tutvustada, seda enam ollakse reeglina edaspidi valmis samalaadses ettevõtmises kaasa lööma.
töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded. Töö analüüsiks nimetatakse töö täpsemat määratlemist organisatsiooni sees, mis seisneb nende tegevuste analüüsimises, mida töötaja iga päev teeb ja vajalike töövahendite ning töötingimuste kirjeldamises. Töö analüüs seisneb eelkõige hinnangu andmises sellele, missuguseid omadusi, oskusi ja teadmisi töö tegija vajab. Töö analüüsi väljundiks on töökirjeldused ja ametinõuded. Need võetakse aluseks ametijuhendite koostamisel. Töö analüüsi väljundid: töökirjeldused ja ametinõuded. 5 Töö analüüsi tulemused: töö kirjeldus; töötaja omaduste kirjeldus;
1) kooli personaliga töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine vastavalt töösuhteid reguleerivatele õigusaktidele ning muude lepingute sõlmimine, mis on vajalikud kooli igapäevase põhitegevusega seotud; 2) kooli õppekava koostamine ja mittetulundusühingu juhatusele kinnitamiseks esitamine; 3) mittetulundusühingu juhatuse koosoleku otsuste täitmise tagamine; 4) kooli sisekorraeeskirja kinnitamine; 5) direktori asendamise korra määramine; 6) kooli personali ametijuhendite kinnitamine 7) õpilaste kooli vastuvõtmine ja väljaarvamine; 8) kooli eelarveprojekti koostamine ja eelarve täitmise tagamine; 9) teiste tema pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamine. 6.11. Direktoril on õigus oma pädevuse piires välja anda kooli töötajatele ja õpilastele täitmiseks kohustuslikke käskkirju ja järelvalveorgani tehtud ettekirjutustest. Kooli nõukogu 6.11. Nõukogu on kooli juures alaliselt tegutsev kollegiaalne otsustuskogu, kelle ülesanne
· Koolituskava ja koolutseelarve koostamine · Koolitustegevuse korraldamine · Karjääri planeerimine ja roteerimisprogrammide koostamine. Motiveerimine ja tasustamine · Rahapalga, lisatasude ja muude boonussüsteemide väljatöötamine, selle hoidmine ja korrigeerimine Töö- ja infokorraldus · Struktuuri arendamine ja struktuuriüksuste põhimääruste koostamine · Ametkohtade hindamine töö analüüsi, ametikirjelduste, ametiprofiilide, ametijuhendite ja protseduuride koostamisega · Asjaajamise korraldamine asjaajamiskorra alusel · Töötajate informeerimine personaliga seotud muudatustest ja otsustest ning arendus- ja koolutsvõimalustest · Personalialaste ettepanekute tegemine juhtkonnale · Töötajate informeerimine tööandajaga saavutatud kokkulepetest Nõustamine ja tööalaste suhete korraldamine · Töödistsipliini jälgimine · Konfliktide reguleerimine
selgitamisel · on aluseks töötajate hindamisel. IT Personalijuhtimine 10 Töötaja vajab ametijuhendit, sest see: · distsiplineerib juhte sunnib juhte täpselt määratlema, mida töötajalt oodatakse · võimaldab töötajal oma tööülesannetest ja vastutusest aru saada · annab võimaluse mõista töö tulemuste hindamise põhimõtteid · võimaldab osaleda lühiajaliste eesmärkide püstitamisel · IT valdkonna kiire areng põhjustab vajaduse ametijuhendite · läbivaatamiseks vähemalt kord aastas, soovitavalt isegi kaks korda. IT Personalijuhtimine 11 Töötajate IT-alane arendamine · IT-alane arendamine: töötajate IT-alase arendamise all mõistame ettevõtte süsteemset tegevust töötajate IT-alaste teadmiste, oskuste ja hoiakute muutmisel vastavalt ettevõtte ja töötajate vajadusele · IT-alane koolitus: IT-alane arendamine sisaldab reeglina koolitust või
Mitmekesistatakse lastele osutatavate teenuste hulka ja parandatakse erinevate teenuste kvaliteeti. Suurendatakse lastega tegelevate spetsialistide professionaalsust, võimaldades neile vajalikku täiend ja väljaõpet. Koolivägivalla suurenemise tingimustes lisatakse kõrgkoolide ning õpetajate täiendkoolituse vastavatesse õppekavadesse koolivägivalla ennetamise ning kooli sotsiaaltöö kursus. Ametijuhendite ning atesteerimissüsteemi juurutamisega suurendatakse väärkoheldud lastega töötavate spetsialistide vastutust. Ohvriabi kontseptsioonile tuginedes tugevdatakse kuriteoohvrite abistamise võrgustikku, võimaldades kõigile abi vajavatele kuriteoohvritele nii ajutist varjupaika ning kriisiabi, psühhoteraapiat, õigusabi kui nõustamis ja rehabilitatsiooniteenust. Olulist tähelepanu pööratakse väärkoheldud laste turvalisuse tagamisele.
12 3. KOOLITUSTEGEVUST MÕJUTAVAD TASANDID Koolitusprotsessis osalevad lisaks koolitusjuhile ka töötajad, juhid ja spetsialistid. Kõigil koolitustegevuse etappidel on konkreetsed ülesanded käitise töötajatel, personalijuhil, vahetutel juhtidel, tippjuhtkonnal, erinevatel osakondadel ja spetsialistidel. Eri tasandite õigused, kohustused ja vastutus sõltuvad asutuse suurusest ja eripärast ning on määratletud eelkõige ametijuhendite ning põhimäärustega. a) Tippjuhtkond Tippjuhtkond vastutab koolitustegevuse tulemusliku toimumise eest ja tagab võimalused töötajate koolitamiseks, osaleb koolituse strateegiliste põhimõtete väljatöötamisel, kinnitab koolitustegevuseks vajalikud dokumendid, teostab järelevalvet ning osaleb otseste alluvate koolitusvajaduse väljaselgitamisel ja koolituse tulemuslikkuse hindamisel. b) Personalijuht
com, www.thinkers50.com) 5.4 Organisatsioonikultuuri tüübid C. Handy`i järgi Võimukeskne organisatsioonikultuur- Vähe reegleid, bürokraatia peaaegu puudub. Keskus kontrollib organisatsiooni usaldusväärsete võtmeisikute kaudu. Tugev organisatsioon, mis on võimeline kiiresti edasi liikuma. Tippjuhtkonna kvaliteet on otsustava tähtsusega. Hinnatakse tulemust ja ollakse väga tolerantsed vahendite osas, millega tulemus saadi. Rollikeskne organisatsioonikultuur- Rollid on määratletud ametijuhendite ja võimu piiridega. Roll on tunduvalt tähtsam kui indiviid, kes seda rolli täidab. Ametipositsioonist tulenev võim on peamine võimuallikas. Peamisteks mõjutamisvahenditeks on reeglid ja protseduurid. Hinnatakse keskpärast töötajat, kes teeb tööd etteantud normi järgi, ei rohkem ega vähem. Ülesandekeskne organisatsioonikultuur- On orienteeritud tööle või konkreetsele projektile. Mõjukus tuleneb pigem asjatundlikkusest. Antud kultuur kohaneb väga kiiresti. Töörühmi
14. koordineerib valla pensionäridele valla bussides ja saunades kehtivad sooduskaartide väljastamised; 15. korraldab valla õpilaste sõidupiletite väljamaksmist; 16. korraldab toimetulekutoetuse maksmist ja esitab nõutavad aruanded; 17. koordineerib narkomaania ja HIV ennetustegevust; 18. koordineerib sotsiaalpindade arengut ja igapäevast tegevust; 19. korraldab vähekindlustatud laste suviseid töölaagreid ja õpilasmalevaid; 20. koostab alluvate ametijuhendite projekte; 21. täidab teisi talle seaduste alusel, vallavanema poolt pandud ülesandeid. ÕIGUSED Valla sotsiaalnõunikul on õigus: 1. saada teenistusülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja dokumente valla ametnikelt ning teistelt asutustelt vastavalt kehtivale korrale; 2. teha ettepanekuid oma pädevusse kuuluvas valdkonnas töö paremaks korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks; anda arvamusi ja kooskõlastusi, kokku
selles valdkonnas on, seda lihtsam on tal mõista ja täita personalijuhi poolt antud ülesandeid. Töötaja jaoks on tähtis antud küsimuses mõistmis ja valmidus ning ka suhtlemisoskus. 5 2. TÖÖANALÜÜS 2.1. Töö analüüsi eesmärk Töö analüüsimine on üks personalitöö valdkondi. Töö analüüsi tulemuseks on töökirjeldused ja ametinõuded. Töökirjeldused võetakse aluseks ametijuhendite koostamisel, mida sageli kasutatakse töölepingu lisana. Töö analüüsiks nimetatakse töö täpsemat määratlemist ja tundmaõppimist organisatsiooni sees ning ta seisneb nende tegevuste analüüsimises, mida töötaja iga päev teeb, ja vajalike töövahendite ning töötingimuste kirjeldamises. 2.2. Kelle pädevusse jääb tööanalüüsi teostamine organisatsioonis ja kuidas seda teostada? Personalijuhi pädevusse jääb tööanalüüsi teostamine organisatsioonis. Teostamine:
Vastavalt nendele koordinaatidele kantakse kõik riskid maatriksile. Seejärel tõmmatakse maatriksile diagonaal mille tipud on punktides (100% tõenäosus; 0 mõju) ja (0 tõenäosus; 100% mõju) 9. Ohutusprobleemide iseärasused ehitustöödel. Ehitustöödel on vaja igasugu piirdeid kasutada,nt katuse ehitusel jne 10. Ohutusalane dokumentatsioon ja andmebaasid. Tööohutusalase dokumentatsioon on olemasoleva ohutusalase dokumentatsiooni, evakuatsiooniskeemide, vastutavate isikute ametijuhendite, teenuste ostu-müügi lepingute ning kliendi huvide kaitstuse analüüs 11. Tööinspektsioon ja Päästeamet. Tööinspektsioon-riiklik järelvalve töötervishoiu,tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle. Kuigi tööinspektori õiguste loetelu on ulatuslik, on nende eesmärgiks ennekõike aidata tööandjal mõista töökeskkonna juhtimise vajalikkust ning suunata tema tegevus ohutute ja tervislike töötingimuste loomisele
• Dokumenteeriv kultuur: iga isiku, sündmuse, nähtuse kohta dokument • Dokument kui uurimisobjekt • Näited: arhivaalid ja ajaloouurimine, statistika ja rahvastikuteadus, päevikud ja psühhoanalüüs, reklaamtekstid ja meediauuringud, romaanid ja kirjandusteadus • Inimest ja ühiskonda saab uurida dokumentide kaudu NÄIDE • P: miks firma keskastme juhtidel väga suur voolavus • H: kohustuste ja õiguste vahekord mõjutab voolavust • M: ametijuhendite ja regulatsioonide analüüs • T: hüpotees leidis kinnitust SISUANALÜÜS • Tekstis peituvate sõnumite ja hoiakute esiletoomine • Protseduurid: võtmesõnad, esinemissagedus • Interpreteerimine: mida sagedus tähendab? • Meediaanalüüs NÕUDED • Dokumentide usaldusväärsus (statistika?) • Dokumentide valik (iga kümnes lõpukirjand) • Uuringu läbiviimine (töömahukus, eri uurijad samal viisil) • Protseduuri kirjeldus
seisundi taastamiseks. Mitmekesistatakse lastele osutatavate teenuste hulka ja parandatakse erinevate teenuste kvaliteeti. Suurendatakse lastega tegelevate spetsialistide professionaalsust, võimaldades neile vajalikku täiend- ja väljaõpet. Koolivägivalla suurenemise tingimustes lisatakse kõrgkoolide ning õpetajate täiendkoolituse vastavatesse õppekavadesse koolivägivalla ennetamise ning kooli sotsiaaltöö kursus. Ametijuhendite ning atesteerimissüsteemi juurutamisega suurendatakse väärkoheldud lastega töötavate spetsialistide vastutust. Ohvriabi kontseptsioonile tuginedes tugevdatakse kuriteoohvrite abistamise võrgustikku, võimaldades kõigile abi vajavatele kuriteoohvritele nii ajutist varjupaika ning kriisiabi, psühhoteraapiat, õigusabi kui nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenust. Olulist tähelepanu pööratakse väärkoheldud laste turvalisuse tagamisele. 40
Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. W. Ouchi järgi: kontrollisüsteemi võib kujundada kolmel erineval viisil: 1. Turukontroll: hinnakonkurentsi ja turujaotuse põhjal koostatakse kontrollisüsteemi standardid; tavaliselt tootmis- või teenindusettevõtted, mis konkureerivad turu pärast. 2. Bürokraatik kontroll: võimu teostamiseks reeglite, protseduuride, poliitikate, tegutsemisstandardite, ametijuhendite ja eelarvete abil, et kindlustada alluvate sobilik käitumine: oleneb hierarhiast. 3. Klannikontroll ehk organisatsioonikultuurile omaste väärtuste, normide, traditsioonide, rituaalide, uskumuste ja seisukohtade järgimine: teostub indiviidi ja rühma tasandil. 50. Mõjuvõimu mõiste, mõjuvõimu allikad Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut
Käsitlusviis Süsteemkäsitlus Institutsiooni- Organisatsiooni- ETTEVÕLUS ja Kutsestandardi põhifunktsioon on abistada tööandjaid ametite Objekt, tase ökonoomika teooria projektijuhtimine kirjeldamisel-tutvustamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate Tipptase SÜSTEEM ÜHISKOND ORGANISATSIOON ETTEVÕTJA PROGRAMM kutsenõuete määratlemisel, värbamisel, koolituse plaanimisel jne. Seosed, STRUKTUUR INSTITUTSIOON STRUKTUUR REGULATSIOONID Aga kes on ettevõtja tööandja??? korraldus..
andmebaasi ; viib ellu tippjuhtkonna poolt heakskiidetud inimressurssi puudutavad plaanid. Juhtivtöötajad : määratlevad tööjõuvajaduse oma allüksuses ; analüüsivad koos personalijuhiga tööjõuga seotud infot ; kindlustavad personaliplaanide integreerimise firma poliitikaga ; vaatavad läbi plaane vajalike muudatuste tegemiseks ; kavandavad võimalusi töötajate edutamiseks 13. Töö analüüs Töö analüüsi väljundiks on töökirjeldused ja ametinõuded. Need võetakse aluseks ametijuhendite koostamisel. Töö analüüs töö täpsem määratlemine ja tundmaõppimine organisatsiooni sees. Milliseid omadusi, oskusi ja teadmisi töö tegija vajab? Kasu töö analüüsi tulemustest on nii töötajale (selge ettekujutus tööst, alus muutuste nõudmiseks, põhjendab tööga toimetuleku hindamist) kui juhtkonnale (kuhu on vaja töötajaid värvata, mida küsida intervjuudel, koolitusvajadused, saab hinnata toimetulekut, aitab hnnata
makstakse kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest lisatasuna 10 protsenti ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30 protsendi 7. Teenistuskohustuste täitmine ja õigusaktide järgimise kohustus 1) Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest. Ametijuhendit võib muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene.
füüsilised(ohud tervisele)- ja rolli- (rolli ebaselgus) ning isikutevahelised nõuded(rühma surve). 40. Stressi juhtimine 19 Ülesande ja rolliga seotud tööstressi saab vähendada, kui or-l on selgelt formuleeritud eesmärgid ja strateegia ning need on töötajatele teada. See annab aluse eesmärkidele vastava struktuuri loomiseks ja ametijuhendite koostamiseks. Ametjuhendis toodud kohustuste ja ülesannete täpne kirjeldus annab töötajatele kindlust nii oma rolli osas kui otsuste vastuvõtmisel. Stressiga toimetulekuviisideks võib olla: enesetunde leevendamine, olukorra ja suhtumise muutmine. 41. Kontrolli olemus Kontrollimine on standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine.
makstakse kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest lisatasuna 10 protsenti ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30 protsendi 7. Teenistuskohustuste täitmine ja õigusaktide järgimise kohustus Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest. (11) Ametijuhendit võib muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene.
lahendatud dokumendid paigutatakse toimikusse süsteemikindlalt; dokumente säilitatakse nõuetekohaselt. 3.4. Asutuse asjaajamist reguleerivad dokumendid Spetsiaalsed asjaajamist reguleerivad dokumendid asutuses on asjaajamiskord ja toimikute loetelu. Jõustatakse tavaliselt asutuse juhi käskkirjaga. Nimetatud dokumentide kvaliteetse koostamise eelduseks aga on asutuse põhimääruse, struktuuriüksuste põhimääruste ja ametijuhendite olemasolu. Asutuse asjaajamiskorra ülesanne Aluste täpsustamisel oleks loetleda käskkirjade liigid, mis registreeritakse eraldi numeratsiooniga. Asutuse põhimäärus ja asjaajamiskord peaksid kindlaks määrama ka dokumentide registreerimise eest vastutavad struktuuriüksused (p 66). 4. DOKUMENTIDE KOOSTAMINE, KOOSKÕLASTAMINE, ALLAKIRJUTAMINE JA TEATAVAKSTEGEMINE 4.1. Dokumendi eelnõu ettevalmistamine
oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine 1. Kutsekirjeldus * Töö kirjeldus * Tööks vajalikud isikuomadused * Tööosad * Kutsealane ettevalmistus * Töö keskkond ja eripära * Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks * Töövahendid 2. Kompententsusnõuded * vaata eespoolt 3. Üldteave ja lisad Lisad: * Kutseeetika noorsootöös (http://kutsekoda
N: ISKE Kontrolli-/auditikesksed - põhinevad äriprotsesside ja nende turvariskide käsitlusel. Määratletakse ohtude/riskide loetelu, kontrollitakse, kas kõigi nende jaoks on turvameetmed rakendatud ja piisavad. N: COBIT, ITIL Infosüsteemi turvalisuse (riskide) juhtimise standardid ISO270xx standardite kogum Üldised organisatsioonilised turvameetmed rollide ja ülesannete kindlaksmääramine süsteemidele ja andmetele omanike kindlaksmääramine ametijuhendite koostamine töötajate koolitamine turvateadlikkuse tõstmine ... Üldised füüsilised turvameetmed serveriruumi olemasolu kontrollitud ligipääs infovaradele tulekahjudetektorite olemasolu UPS-de kasutamine ... Üldised infotehnoloogilised turvameetmed rakendussüsteemide kasutajate töö jälgimine (turvajälgede salvestamine) sisevõrgu turve (tulemüüri kasutamine) ligipääsuõiguste kasutamine krüptoloogia kasutamine
Rakendamine (tegevused ja tulemused, üleminekustrateegiad) Projekteeritud ja ehitatud andmebaasi(de) ja rakendussüsteemide viimine kasutajakeskkonda (organisatsiooni töökeskkonda) või kasutajakeskkonnas kättesaadavaks tegemine. Lisaks kasutajate poolt tulemuste hindamine ja süsteemi hoolduskeskkonna seadistamine Rakendamise tegevused · töökeskkonna muutuste ettevalmistamine · tööprotseduuride kavandamine · ametijuhendite/kasutajajuhendite loomine · kasutajate koolitus · andmete siirdamise ettevalmistamine ja läbiviimine · uuele süsteemile ülemineku ettevalmistamine ja teostamine · aktsepteerimistestimise (kasutajatepoolse vastuvõtmise) ettevalmistamine ja läbiviimine · rakendusjärgse ülevaatuse teostamine · hoolduse seadistamine Üleminekustrateegiad muudetud infosüsteemile · täielik üleminek · paralleelne toimimine · etapiline üleminek · pilootprojekt
· pidev enesetäiendamine kompetentsuse tasemel püsimiseks laias personalitöö kontekstis · suhete loomine ja säilitamine personali koolitusega tegelejate ringis, sees ja väljaspool organisatsiooni. Vastutusvaldkonnad koolitusjuhi (personali arendusjuhi) ametijuhendis 1. Projekteeriv ja planeeriv tegevus: · koolitustegevuse põhiprintsiibid, põhisuunad · koolitustegevuse prioriteedid firmas, reeglistik, protseduurid · kvalifikatsiooninõuete püstitamine ametijuhendite kaudu · koolitusprojektide ja -lepingute planeerimine, tellimuskutsete kavandamine · koolitusprogrammide sisu, organisatsiooni ja ajakava planeerimine · koolituskulutuste, eelarve planeerimine · koolituse ja karjääriredeli koostoime planeerimine · rotatsiooniprogrammide planeerimises osalemine 2. Praktiline korraldav tegevus: · arenduse ja koolitusega tegelejate ringi määratlemine firmas, koolituse
· Põhimõttekindlus ja eetilistest normidest kinnipidamine. Põhimõtete väljaselgitamise ja neis kokkuleppele jõudmise algatab tippjuhtkond. See protsess läbib kogu organisatsiooni, sest personali kaasamata ei ole ju võimalik kokkuleppeni jõuda. Vaid see tagab väärtuste aktsepteerimise ning ka nende järgmimise iga töötaja poolt. Näiteks võib see toimuda koos hindamiskriteeriumide läbiarutamisega kogu organisatsioonis või ametijuhendite loomise protsessis. See toimub grupiaruteludes, kus räägitakse läbi organisatsiooni seisukohalt vajalike nõuete täitmine ning konkreetsel ametikohal vajalikud nõuded. Organisatsiooni juhtimise põhimõtted personali arendamisel Personali arendamise teenistuses on ka juhtimise põhimõtted. Nendest selgub, millest organisatsioonis lähtutakse töötades inimestega, oma töötajatega. Organisatsioon täidab edukalt tema ees seatud
isikuomaduste teadvustamises, nende sobivus/ vastavus uue töökohaga ja/ või tööülesannetega. 10. Kutsekvalifikatsioonisüsteem Eestis 86 Eestis pakutakse kutsete süsteemis 5 taset. Kõik tasemed ei eelda standardi koostamist. Kutsestandard on dokument kutsetaseme nõuete kohta. Koosneb kutsekirjeldus, nõuded teadmistele-oskustele. Kutsekvalifikatsioon on vajalik ametijuhendite koostamisel ja töötajate kvalifikatsiooni määratlemisel, lisaks veel koolitusvajaduse selgitamiseks ja kutsetunnistuste rahvusvaelisel võrdlemisel. Kutsekvalifikatsioonisüsteemi vajalikkus: konkurentsivõimelisem tööjõud EL-s, inimressursi hindamine ja planeerimine riiklikul tasandil, kutsetasemete võrdlus nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Kutset Omistavad Organid (KOO) Arendutegevus 1. Organisatsioonistruktuurid lähtuvalt organisatsiooni arengust
töökohtade omavahelised seosed ning mitmesugune muu töökohti iseloomustav informatsioon. Ta annab töökohast esmase ja üldise pildi ning vastuse küsimusele, mida, kus ja kuidas tehakse. Töö analüüs ja organisatsiooni dokumentatsioon loovad soodsa aluse personali planeerimiseks ja personali juhtimise teiste põhifunktsioonide realiseerimiseks. 4.4.2.2. Juhtimist, töökorraldust ja tööjaotust reglementeerivate dokumentide sisu Põhimääruste, töösisekorraeeskirjade, ametijuhendite ja tööjaotus(juhtimis)maat-riksitega reguleeritakse ettevõtte töötajate õigusi, kohustusi ja vastutust. Nendega fikseeritakse kirjalikult ka juhi poolt alluva-tele delegeeritud otsustamisõigused. Põhimäärused Põhimäärusi kasutatakse organisatsioonis allüksuste (osakonnad, jaoskonnad, tsehhid jms.) tege- vuse eesmärkide ja struktuuri määratlemiseks, samuti on põhimäärustega reguleeritud riigiasutuste tegevus
4.2. Laagris on ...... rühma. 4.3. Igal rühmal on .... kasvatajat. 5. Noortelaagri juhataja pädevus ja ülesanded 5.1. Laagri tegevust juhib laagri juhataja, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu ................ juhatus. 5.2. Laagri juhataja: 5.2.1. korraldab laagri tegevust; 5.2.2. vastutab laagri ülesannete täitmise eest ning annab laagri tegevusest aru ........................ juhatusele; 5.2.3. korraldab laagri kodukorra, raamatupidamise eeskirjade ja töötajate ametijuhendite projektide koostamist ning esitab need kinnitamiseks .................... juhatusele; 5.2.4. korraldab laagri tuusikute realiseerimist ning sõlmib lepingud asutuste ja organisatsioonidega noorte laagrisse võtmiseks; 5.2.5. korraldab laagri tegevuskava väljatöötamist ja esitab selle kinnitamiseks ................... juhatusele; 5.2.6. kinnitab laagrivahetuste tegevuskavad; 5.2.7. koostab laagri arengukava projekti ja esitab selle kinnitamiseks ............. juhatusele; 5.2.8
annaabi.ee 
