Macbeth Macbeth on Verdi 10. ooper, kuid esimene, mis loodud tema lemmikkirjaniku William Shakespeare'i ainetel. Viiteid sellele, et Verdi Shakespeare'i kõrgelt hindas, läbivad nii helilooja kirjavahetust kui ka ülestähendusi. Verdi töötas Macbethi põhjalikult läbi, enne kui ta libretist Francesco Maria Piavele kirjutas: "See tragöödia kuulub inimkonna suurimata saavutuste hulka. Kui meie ei suuda sellest luua midagi sama suurt, siis püüame teha vähemalt midagi erilist." Aastaid hiljem rääkis Verdi ühele saksa ajakirjanikule, et Macbeth on tema ooperitest wagnerlikule muusikalisele draamale kõige lähemal. Ooperi esietendus toimus 14. märtsil 1847. aastal Firenzes Teatro della Pergolas. Vastuvõtt oli hea, ehkki ooperis on palju uudset, mis itaalia ooperipublikule ei pruukinuks meeldida. Muusikas on ohtralt kasutatud minoorseid helistikke, orkestrivärvid on valdavalt sünged ja halvaendelised, mis on tingitud ooperi temaatikast. Võimuahne...
ka pikemad laused. RÄÄKIMA HAKKAMINE Umbes aastaselt hakkasin rääkima üksikuid sõnu. Korralikult ja arusaadavalt rääkima hakkasin ma umbes 2,5aastaselt, kui läksin lasteaeda, siis hakkasid tulema esimesed lühemad laused. Ei olnud algul väga jutukas laps, eriti võõraste keskel ja lasteaias. Kodus, pere ja lähedaste juuresolekul, rääkisin rohkem Loogilisi näiteid lapseea sõnavarast kepsut ketsup autu auto kissa kass iminemine inimene sotid sokid motsu notsu papu jalats pikapäkk päkapikk traku traktor kängula känguru kõbuskid hommikuhelbed Ebaloogilisemad sõnad kekki küpsis tibikas liblikas vifavai vihmavari difiin delfiin tehevan telefon panketid spagetid Häälikute vahetamine Kaashäälikud omavahel (kepsut ketsup; sotid sokid) Liitsõna poolte vahetamine (pikapäkk päkapikk)
Zeus. Achilleus jäi ellu ja Hektor suri. Siis rikkus maruvihane Achilleus jumalate seadusi, ta sidus Hektori surnukeha oma vankri taha ja sõitis sellega sada korda ümber linna. Siis jättis ta Hektori moondunud keha hoolimatult laagri juurde lebama. Suure pidulikkusega põletas ta siis oma sõbra Patroklose surnukeha. Alles siis, kui Hektori isa, Trooja kuningas Priamos, ise Achilleuse telgi juurde tuli ja palus oma poja surnukeha, lahtus Achilleuse viha. Ta mõistis, kui autu oli olnud tema käitumine ja laskis isal poja surnukeha ära viia. Kui Achilleuse tegi koos oma kaassõduritega tormijooksu linna müüridele, tabas Hektori noorim vend Paris, kes ilusa Helena röövimisega oligi Trooja sõja algatanud, Achilleust tema ainsasse nõrka kohta, kanda. Jumal Apollon, troojalaste vägev liitlane oli isiklikult nii teinud, et nool mööda ei läheks. Seitseteist päeva mälestati Achilleust, kaheksatesitkümnendal päeval toimus tema surnukeha pidulik põletamine.
MOLIERE DON JUAN 1) Tegevuse aeg ja koht Tegevus toimub Sitsiilias 17. sajandil 2) Peategelane + iseloomustus Don Juan oli suursuguse päritoluga suguvõsast mees, kes oli suhteliselt lihtsameelse eluviisiga. Ta oli püsimatu, sest ei suutnud jääda truuks erinevatele naistele, kellesse kõigisse ta nii öelda ära armus. Kuid hoolimata sellest, et ta kasutas naisi ära, ei olnud ta täiesti autu näiteks läks ta appi mehele, keda rünnati röövlite poolt ning päästis ta elu. Don Juan oskas hästi teeselda ning kavalalt valetada just tänu sellele oskusele võlus ta nii palju naisi. Samuti oli ta ka kaval näiteks oskas ta võlausaldaja Dimanchega mängida nii, et mees temalt raha nõuda ei saanudki. Don Juan kohtles naisi halvasti, neid hüljates riivas ta nende tundeid. Don Juanil oli
Zeus: Achilleus jäi ellu ja Hektor suri. Nüüd rikkus maruvihane Achilleus jumalate seadusi: ta sidus surnud Hektori oma sõjavankri taha ning lohistas teda sada korda ümber linna. Siis jättis ta Hektori moondunud keha laagri juurde lebama. Suure pidulikkusega põletas ta lõpuks oma sõbra Patroklose surnukeha. Alles siis, kui Hektori isa, Trooja kuningas Priamos, ise Achilleuse telgi juurde tuli ja oma poja surnukeha välja anda palus, lahtus Achilleuse viha. Ta mõistis, kui autu oli olnud tema käitumine, ning laskis isal poja surnukeha ära viia. Enne kui Achilleus uuesti lahingusse läks, oli Thetis lasknud sepakunstijumalal Hephaistosel valmistada talle uue turvistiku, mis pidi eriti kindlat kaitset pakkuma. Ent Achilleuse saatus võttis teise pöörde: tormijooksu ajal linnamüüridele tabas Hektori noorim vend Paris, kes ilusa Helena röövimisega oligi kogu sõja esile kutsunud, noolega kangelase haavatavat kanda. Jumal Apollon,
teemad olid: vastuolud põliselanike ja asunike vahel, vastuolud Ameerika ratsaväe ja bandiitide vahel, teekond/ränderetk läbi Metsiku Lääne, mõnd väikest linna terrosriseerivad bandiitide jõugud, Tööstusrevolutsiooni (negatiivne) mõju senisele elule. Lihtsamalt öeldes - vesterni zanr kajastab peamiselt pingutusi, mida tsivilisatsiooni rajamiseks tehakse. Vesternis kajastatud ühiskonda koordineerivad aukoodeksid ja isiklik õigusemõistmie, sageli kantakse kellegi peale mingi autu teo eest viha või vimma. Vooruslikkusele ja lojaalsusele omistati romantilisus. Vesterni maailm ei ole ratsionaalne, abstraktsete seadustega koht, kus sotsiaalne kord luuakse institutsioonide abil. Vesternite sisuks on lihtsad, moraalsed lood, kuid on ka mõningaid erandeid. Vesterni tegelaskujudeks on sageli cowboyd, püssikangelased, pearahakütid, asukohast sõltumatud rändajad, kes kannavad Stensoni müts, kaelarätte, kannuseid ja pullinahku. Nad
sõbrad, head sõbrad kes on koos temaga. Seal teenib ka tema onu, Isand Eddardi vend Benjen Stark, esimene Maakuulaja, tema läheb aga kahjuks kaduma. Tal on kaasas ka tema hunt, Viirastus. Talitundru isand on nüüd Eddardi äraolekul tema poeg Robb, kelle hunt on Hall Tuul. Bran`i hunt on Suvi. Lõunas hakkab Arya õppima mõõgavõitlust, Sansa aga veedab aega õukonnas, koos Joffreyga. Vahepeal läheb Eddard oma sõbra, kuningas Robertiga tülli, sest Nedi ehk Eddardi arust on autu tegu mürgitada Daenerys Targaryen. Siis paneb ta käe ameti maha. Samal ajal on tema n aine Catelyn lahkunud linnast, võtnud kinni Pahareti ehk Tyron Lannisteri ja viinu ta oam õe, Lysa juurde, kes oli Jon Arryni naine. Selle eest makab Eddardil kätte aga Tyroni vend, Jaime lannister, tappes ta mehed ja murdes tal jala. Kui Eddard ärkab, on Robert tema kõrval ja kõik on andeks antud. Robert läheb aga metsa metssiga jahtima ja saab sealt kihvadega kõhtu. Ta sureb
Ta kukub kuristikku, kust tõusevad suured leegid. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Kas hilisem heategu saab parandada minevikus tehtud vigu? b) Kuidas lahendada tülisid rahumeelselt? c) Kas teeselda paremat inimest või olla see, kes sa oled? d) Kas inimese teod on ta oma süü või jumalatahe? 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Hoolimata sellest, et don Juan kasutas naisi ära, ei olnud ta täiesti autu. Ta tormas appi mehele, keda rünnati ning päästis ta elu. Ta arvas, et röövlite teguviis oli niivõrd ebaaus, et mitte tegutsemine oleks olnud sama hea kui röövlite aitamine. Don Juan ei uskunud arstiteadusesse. Kui Sganarelle vahetas oma riided arstikostüümi vastu, arvas don Juan, et igaüks võib arstiametit pidada, ilma midagi varem õppimata. Enda arvates ta ei osanud teeselda, kuid tegelikkuses tuli see tal väga hästi välja
JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise Kriis= oht x võimalus Olukorra muutmise 2 võimalust A) Muuta organisatsiooni B) Püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! g Kohanemise strateegiad Info juhtimine: kliendid, ajakirjandus, luure Strateegia muutmine Ühinemised: uued turud või laie...
1 JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 2 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni 3 Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus 4 5 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise 2 teed: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! 6 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = ris...
Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid 1. Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja labo...
Germaanlastel puudus kirjutatud õigus, oli vaid mõistuspärasel korraldusel rajanev ja suuliselt edasiantav tavaõigus. Kõrgeimaks organiks oli maakonnakoosolek, mis kogunes korrapäraste vaheaegade järel (sõjaväekoosolek). Vürstid tegid ettepanekuid, mida rahvas võis tagasi lükata või heaks kiita. Hääletati (nõutav oli ühehäälsus) sõja ja rahu ning vabakslask- mise üle; kohtuna otsustas koosolek usuteotuse, reetmise, sõjakuritegude ja autu käitumise üle. Süüdimõistetu heideti kogukonnast välja (lindprii), koosolek langetas ka surmaotsuseid ja määras selle täidesaatmise viisi. Idagermaanlaste hõime juhtisid kuningad (usulised, sõjalised ning õigusemõistmise kohustused). Ilma kuningata hõimud (läänegermaanlased, kes hiljem kuninga-institutsiooni üle võtsid) valisid sõja korral aristokraatide hulgast hertsogi. Otsustavaks polnud mitte päritolu, vaid isiklik tublidus. Kuningatel, hertsogitel ning aadlikel
ja/või kuivatamist · Termokeemiliselt töödeldes gaasistades või pürolüüsides · Bioloogiliselt töödeldes, rakendades looduslikke protsesse, näiteks sobivas keskkonnas lagundamist või käärimist, mille tulemusena tekib gaasiline või vedel kütus Mitme loetletud protsessi otsese tulemusena tekib soojus, mis tavaliselt kasutatakse ära kohapeal kas uute keemiliste protsesside esilekutsumiseks, kohapealseks kütmiseks või autu tootmiseks. Biomassi töödeldes võib saada tahket, vedelat või gaasilist kütust. Vedelkütusega saab asendada kütteõli või bensiini, gaasi saab müüa või kasutada gaasi- või auruturbiinides (vaata pilt 2). [9] Plussid Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-t, kui taim oma
luuse 'pluus'. Kõpu, Viljand, suure-jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi Kagurühm Põhja-Tartumaa murrakud: idamurde jooni: padad 'pajad' Kirderühm Lääne- Virumaa murrakud: siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel: nahkane 'nahkne', tuba:tuva 'toa'. Keskmurde tuumala: Läänepoolseimad Virumaa, lõunapoolsed Harjumaa (nt Amb, Jür) ja suur osa Järvamaa murrakuid (nt JMd, Ann, Koe, Pee). Tuad, lueb, süed, teud, kautab, autu, aama, lääma, oln 'olnud', padja 'padi', pailu 'palju', pa'lk, jäneksed, juuksed Kirderanniku murderühm Kirderanniku murdel puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes. Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega. Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega. · Vältevaheldus puudub · Palatalisatsioon vähene · Lõpu- ja sisekadu piiratud · Vokaalharmoonia · Je- või lõputa illatiiv (sisseütlev) · Isi- või iksi- konditsionaal
omnibussides, furgoonides, võileivamüüjate jalgade lohinas ja vetruvas astes; pasuna-koorides; väntorelites; pea kohal laugleva lennuki võidukas helas ja kummaliselt kõrge-häälses laulus oli see, mida Clarissa armastas - elu; London; see juunikuine hetk. (lk 6) * * * Edgar J. Watkins, torude tarvis mõeldud pliirull ümber käsivarre, ütles valjusti, muidugi naljaga pooleks: "Piaministri autu." Septimus Warren Smith, kes mööda ei pääsenud, kuulis tema sõnu. Septimus Warren Smith, umbes kolmkümmend aastat vana, kahvatu jumega, kongus ninaga, jalas pruunid kingad, seljas kulunud palitu, pähkelpruunide silmadega, mille heitunud ilme heidutas võhivõõraidki. Maailm oli tõstnud oma piitsa; kelle selga see lajatab? Kõik oli seiskunud. Mootorimürin kõlas kui kogu kehas taguv rütmist väljas pulss. Päike kõrvetas
o 1456.a Piibel-igal lehel tekst kahes virus, kummaski 42 rida, esimene trükitud raamat Euroopas o Hakati trükkima ka paberraha ja mängukaarte o 1599.a koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri raamatud, mis tundusid katolikule kirikule kardetavad o Keskaja teadsuliku mõtte suurimaid esindajaid on Leonardo da Vinci(maalikunst ja skulptuur), arhitekt, insener,leiutaja ja loodusuurija o Vinci projekteeris helikopteri, autu jõul töötava seadme, kruviga liikuva paadi, tundis huvi geoloogia, astronooma jmt ala vastu.Uuris laipu, vereringet, südant , tegi siseorganitest jooniseid Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Roomlased hakkasid häda korral abi paluma kirikult, mitte keisrilt
Maria Stuart Stefan Zweig Sotimaa 1542 1548 Maria Stuart sündis 9. detsembril, 1542. aastal. Ta isa on kurb, et tema ainus pärija pole mitte poeg, vaid tütar. Ta näeb selles vaid õnnetust ja ütleb oma viimased sõnad: "Ühe naise kaudu on kroon meile tulnud, ühe naisega kaob ta taas." Masendunud ja valitsemisest väsinud James V sureb mõni päev hiljem. Maria Stuart, olles vaevalt kuue aastane, pärib Sotimaa kuningriigi. Sotimaa lordid ja parunid polnud ustavad oma valitsejale. Nad ihkavad võimu ja raha, ning see vaesuses vaevlev riik polnud midagi muud kui võõraste võimude alaline verine mängukann. See, kes sõdis kuninga vastu ja protestantismi eest, sai oma palga Londonist, katoliikluse ja Stuartite eest, - vastavalt Pariisist, Madridist või Roomast; ikka oli prantslaste ja inglaste vaheline viimane otsustus alles küpsemataja seetõ...
Trahv valitsejale ehk kohtunikule makstav rahaline makse 4. Meheraha ehk pearaha (Wergeld) see väljendas inimese (aga ka looma) rahalist väärtust. Meheraha sisaldab puhtkaristuslikku kui hüvituslikku momenti ning on sisuliselt kannatanule makstav kahjutasu. Meheraha suurus avaldus kannatanu sotsiaalne väärtus vastavalt arhailise ja keskaja väärtushinnangutele: erinevate isikute meheraha suurus sõltus ka tema seisundist, kas oli maarentnik, autu või õigusteta. Tapmise korral tuli maksta terve meheraha, väiksema vigastuse korral vähem, invaliidi meheraha oli täissuuruses. Pearaha oli ka lindudel ja loomadel. Isikute erinev õigusjõulisus: Keskaja ühiskonna eri kihid olid väga erineva õigusjõulisusega, ühiskonna jagamisel kihtides oli oluline õiguslik vahetegemine vabade ja mitte vabade vahel ladina keeles liber ja servus. Mittevaba talupoja ja orja vahel on see, et ori ei ole õiguse subjekt vaid objekt
aastal. Vahetult pärast rünnakute lõppu ringles paljude e-posti kasutajate seas üks W. H. Audeni luuletus, mille ta oli algselt kirjutanud Teise maailmasõja puhkemise eelõhtul 1. septembril 1939 ja mis kirjeldas tabavalt rahva meeleolu. Nii nagu 1939. aastal, oli ameeriklasi 2001. aastal vallanud hirmu, haavatavuse, isegi sokeerituse tunne. Ikka ja jälle korrati selle luuletuse ühte fraasi, et septembrisündmused sümboliseerisid selle ,,madala autu kümnendi" kõikide lootuste lõppu. See fraas võtab hästi kokku Ameerika sõjalise, diplomaatilise ja luurealase tegevuse 1990ndatel. Järgmiste aastate jooksul kuulutati eesmärgiks hävitada need, kes korraldasid 11. septembri rünnakus. Juba 2001. aasta lõpuks olid USA juhitud väed kukutanud islamistide reziimi Afganistanis, mis oli olnud varjupaigaks tuhandetele al-Qaeda terroristidele, eesotsas nende kurikuulsa juhi Osama bin Ladeniga
Antigone surm muutub võiduks Kreoni üle. Antigone: täitsin õekohuse, kirjutamata seaduse, mis elab inimeste südames. Kangelased on individualiseeritud (mitte tüübid), nad tegutsevad vastavalt oma iseloomule ja isiklikele omadustele. Sophoklesele iseloomulikult on kangelane juba tragöödia alguses otsuse teinud, kindel tegevusplaan on valmis. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks on karmide (Antigone) ja pehmete (õde Ismene) iseloomude vastandamine. Sophoklese moraal: autu tegu ei jää kätte tasumata. 1 0 ,,Oidipus Kolonoses" vana ja pimeda Oidipuse rännak tütre saatel. Jõuavad Ateena lähistele, kus Oidipus õnnelikuna imepäraselt ja pühalikult sureb, saades jumalikuks kangelaseks, kes kaitseb seda paikkonda.
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja ...
Kõige kuulsam germaani õigussüsteem on Saali õigus, see kehtis , see hõlmas Merovingide riiki, Karolingide riiki. Saali õigus kestis ka veel kõrg-keskajal Prantsusmaal. Kõige kõrgem valitsusorgan oli hõimu koosolek thing (see oli vabade meeste sõjaväe koosolek, tehti ettepanekuid mida tagasi lükata või heaks kiita; otsustati vabaks laskmise või kinni panemise küsimusi; toimus häälte lugemine; rahvakoosolek võis olla ka kohtuks, nt jumalateotus, reetmine, sõjakuriteod, autu käitumine) Raskeim karistus oli lindpriiks mõistmine, pagendamine kogukonnast [Slaavlased hääletasid teistmoodi kumb pool jõudis üle teise karjuda] Mandri-germaanlased Tacituse Germaania Põhja-germaanias vanem edda ja noorem edda, Merseburgi kroonika, Bremeni..., Saxo Grammaticuse Ruuni kiri võeti kasutusele 2-3. Saj Arheoloogilistest muistenditest saab palju infot. Jumalad Tacitus:
(29) Nende abil võib ta veeta elu, mida ei tule kahetseda, kuid ebatäiuslikus mehes on mingi kurjuse jõud, kuna ta vaim on liikuv ja korrapäratu; see ilmne ja ässitav pahelisus viib heast seisundist eemale. 207 Ta pole veel hea, kuid muutub heaks; kui aga kellelgi on midagi headusest puudu, siis ta on halb. Kuid vaid see, kelle kehas on voorust ja vahvust,208 on võrdne jumalatega; nende poole ta püüdleb, pidades meeles oma päritolu. (30) Kellegi jaoks pole autu üritada tõusu sinna, kust ta laskus. Milles on põhjus, et su arvates pole midagi jumalikku selles, kes on jumala osa? Kõik see, mis meid ümbritseb, on ühene ja jumal; oleme tema liidulised ja liikmed. Meie hing suudab teda mahutada, suudab temani jõuda, kui pahed ei rõhuks. Nagu meie kehahoid on püstine ja taevasse suunatud, nõnda ka hing, kes võib sirutuda kui kõrgele tahes, kelle loodus on kujundanud selleks, et ta sooviks jumalatega võrdset
Kuid mina, lurjus tuim, siin norutan kui uneleja, teoks kes võimetu, ei sõnagi ma paota kuningast, kelt tema kallis elu ja kõik vara on röövit neetud moel. Kas argpüks olen? Mul tuvi maks, ses puudub sapp, et äng mind kõrvetaks. Sest muidu raisakulle ju ammu selle orja raipega ma nuumand oleks. Rõve kaabakas! Sa autu, julm ja kiimas kaabakas! Mind eeslit! Tore lugu küll, et mina poeg, kelle kallis isa mõrvati, kel kättemaksu taevas õhutand, kui hoor siin sõnadega südant paotan ja kukun vanduma kui köögitüdruk, kui ehtne libu! Ptüi! POLONIUS: Vaadake, kas pole ta jume muutunud ja silmis pisarad? Palun, aitab nüüd. HAMLET: Olgu
Arusaamad arenesid renessansiajastul edasi selles suunas, et loomuõigus on igavene ja muutumatu õigus (nagu antiikajal), positiivne maise valitseja õigus. Loomuõigusel ei ole enam tegemist Jumalaga. Loomuõigusele mittevastavuse korral ei olnud valitseja kehtestatud positiivne õigus alamatele täitmiseks kohustuslik, sest valitseja oli rikkunud ühiskondlikku lepingut. Selline teoreetiline arusaam viis järelduseni, et lepingut rikkunud autu valitseja võib troonilt tõugata. Selleks oli rahval moraalne õigustus loomuõiguse printsiipide alusel. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng oleks kokkuvõtlikult: 1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus; 2) 17.saj: kindlasti määrasid positiivse õiguse sisu loodus ning inimmõistus, kusjuures rahvusvahelise õiguse rajaja (Hugo Grotius) väitis esimesena (1632), et loomuõigus
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võ...
» Vihast punase näoga, piitsa käes vibutades ratsutas Oodo otse Jaanuse ette, kes põrmugi ei taganenud, ja kärkis: «Sa julged veel haukuda, koer?» Teised kogunesid ka ligemale. «Tagasi! Tagasi!» hüüdis Jaanus ja laskis mõõgatera välkuda, nii et Oodo hobune kohkudes tagumistele jalgadele tõusis. «Mina olen vaba mees niisama kui teie ja mõistan teotust kätte tasuda. Ma tean, mispärast sa selle mõrtsukate salga siia oled vedanud, autu junkur. Sa tuled oma vihase pärisorja laimamise mõjul siia majasse rusikakohut mõistma. Ma põlgan sind, üleannetu poisike, ma põlgan sind, armetu rüütliau roojastaja.» Seni oli neli sulast, teravad kirved käes, Jaanuse selja taha kogunenud. .Oodo kähvatas, siis sähvis tal puna jälle üle näo kuni juuste juurteni. Tema huuled värisesid ja hääl kõikus veidralt, kui ta nüüd tumedasti ütles: 83 «Kuidas sa julged . . . ma võin su tükkideks raiuda lasta . .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
