Olemasolu, kuuluvustunne. Ühise sihi olemasolu on vältimatu eeldus rühma olemasoluks. Eesmärk annab rühma tegevusele tähenduse. Sageli tunnetavad rühma liikmed rühma kuulumist ühise siduva eesmärgi kaudu. Rühm ei toimi kui, ... Kui rühmal ei ole ühist eesmärki. Siis kui rühma liikmed ei tunne oma kuuluvust rühma. Kui rühma liikmed ei tunnista rühma kuulumist, ei saa nad suunata tegevust ja vastastikku mõjuvaid suhteid nii, et saavutaksid ühise eesmärgi. KOHESIIVSUS Ehk grupi tugevus/lähedus. Kohesiivsus. Kohesiivsus on rühma sotsioemotsionaalne tagajärg, mida kujundavad rühmaliikmete vastastikune meeldivus ning pühendumus rühmale. Rühma kooshoidvaid ja ka teotahtelised liikmeid. Sellistel tingimustel on kohesiivne rühm tugev. Rühma tugevus sõltub järgmistest teguritest. Füüsiline lähedus - Kujundab kiiresti rühmakuulumise taju. Rühma suurus - Väiksem rühm püsib tihedam kui suurem. Suuremas
· Tuleb luua ja hoida grupi traditsioone · Grupi väärtused tuleb sõnastada ja muuta nähtavaks · Grupp peab omama tunnusmärke ja sümboleid · Grupi asjadest tuleb kõnelda meie vormis · Gruppi tuleb käsitleda kui tervikut · Grupi liikmed tuleb tasustada ja tunnustada nende panuse eest grupi eesmärkide saavutamisel · Tuleb luua õhkkond, kus valitseb avatus ja arvamuste mitmekesisus Marve Koppel Ärikoolituse osakond Kohesiivsus · Kohesiivsus on grupi sotsioemotsionaalne omadus,mida määratlevad grupiliikmete omavaheline meeldivus ja pühendumus grupile · Kohesiivsus näitab, mil määral grupiliikmed on huvitatud grupist ja soovivad olla selle liikmed · Kõrge kohesiivsuse korral püüavad grupiliikmed säilitada häid suhteid ning väga arvestatakse grupi normidega Marve Koppel Ärikoolituse osakond Kohesiivsust mõjutavad · Lojaalsus; kommunikatsiooni määr
2.1 Hoiaku omadused Suunatud stiimulile: isik, grupp, käitumine Valents ehk märk: näiteks meeldib/ei meeldi Mäluprotsesside osalus Hoiak sisaldab: kognitiivset, afektiivset ja käitumuslikku komponenti 2.2 Hoiaku funktsioonid · Minimiseerida karistust, maksimiseerida kiitust · Tagada teadmine keskkonnast · Väljendada indiviidi väärtusi ja identiteeti · Tagada mina-kontseptsiooni kohesiivsus 2.3 Hoiakud määravad ära sotsiaalse info töötluse iseärasused · Selektiivne tähelepanu · Selektiivne taju · Selektiivne mälu 2.4 Hoiak ja käitumine Probleem: globaalne hoiak spetsiifiline käitumine Globaalne hoiak ülesituatiivsed käitumisreaktsioonid ( näit kalduvus käituda agressiivselt) Spetsiifiline hoiak konkreetne käitumine konkreetses situatsioonis
toimimine piiritletav) KOHESIIVSUS PROTSESSID eesmärk ja organisatsiooni ülesanne INDIVIIDI TASAND koordineeritud
etapp alalistes rühmades. Tegevuse katkestamine. Ajutistel rühmadel - komiteed, töörühmad, meeskonnad jt.- millel on piiratud tööülesanded, on ka viies etapp: tegevuse katkestamine. Selles staadiumis valmistub rühm laiali minemiseks. Ülesande täitmine ei ole enam rühma prioriteet. Selle asemel on tähelepanu suunatud kokkupakkimise tegevustele. Rühma tunnused Kontseptsioonid, mis aitavad mõista rühmakäitumist, on rollid, normid, kooskõla, rühma suurus, rühma kohesiivsus, konflikti juhtimine ja informaalne kommunikatsioon. Rollid. Roll on kellegi oodatud käitumismudel sõltuvalt tema positsioonist sotsiaalses üksuses. Inimesed on mitmesugustes rollides, kohandades oma rolle rühmaga, kuhu nad antud hetkel kuuluvad. Organisatsioonides püüavad töötajad kindlaks teha, millist käitumist neilt oodatakse. Inimene, kelle käitumine läheb lahku rolliootustega, kogeb rollikonflikti. Normid ja kooskõla
10 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD Toimetulek stressiga (M. Csikszentmihalyi): 1. Välised toed sotsiaalsed suhted 2. Psühholoogiline taust isiksuse omadused, haridus, EI 3. Toimetuleku strateegiad Positiivne reageering e küps kaitse Negatiivne reageering e regressiivne toimetulek 22. Mis on kohesiivsus? Mis põhjustab selle suurenemist ning mis on kõrge kohesiivsuse eelised ja puudused? Kohesiivsus on grupi sotsioemotsionaalne omadus, mida määratlevad grupiliikmete omavaheline meeldivus ja pühendumus grupile. Kohesiivsus näitab, mil määral grupiliikmed on huvitatud grupist ja soovivad olla selle liikmed. Kõrge kohesiivsuse korral püüavad grupiliikmed säilitada häid suhteid ning väga arvestatakse grupi normidega. Grupi kohesiivsust suurendavad: Kokkupuudete tihedusega
Normid tekivad ja kinnistuvad sest, võimaldavad piiritleda grupis toimuvat ja määrata suhted teistega. Muudavad käitumise ennustatavaks. Kujundavad grupi näo. Annavad õigustuse grupis toimuvale. Grupinormide tekkimine: juhi või grupi liikme sõnaline avaldus. Kriitilised sündmused grupi arenguloos. Esmakordse situatsiooni ilmnemisel esinev käitumine muutub normiks. Varasemad normid, mis eksisteerivad teistes gruppides. 17. Grupi kohesiivsus ja selle mõjutajad Kohesiivsus grupis väljendub grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile. Kohesiivsuse mõjurid: koosveedetud aeg, sisenemise keerukus, grupi suurus, välisoht, varasem edu, läbielatud konfliktid. 18. Grupiprotsessid · Organisatsioon peab otsustama, kas ja millist gruppi oma eesmärkideni jõudmiseks vajatakse, sest grupid võivad organisatsiooni eesmärkidele ka vastanduda.
Orienteeritus kontrollile Orienteeritus probleemile Strateegiline suhtlus Spontaanne suhtlus Tundetu väljenduslaad Emaatia, tunnete tajumine Mõne grupiliikme üleolek Grupiliikmete võrdsus Täpselt piiritletud käitumine Tolerantsus käitumisviiside sutes, piiride katsetamine Kohesiivsus grupis ·väljendub grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile ·Kurt Lewin kohesiivsus on summa jõududest, mis hoiavad indiviidi grupis, nt.: - Inimesed sobivad üksteisega emotsionaalselt - Koos on suurem võimekus lahendada võtmeülesandeid õpingutes - Kui grupp on edukas, siis on võimalik võita väärtuslik auhind ·Sotsiaalne meeldivus ja interpersonaalne meeldivus (Hogg & Hardie 1992)
Altos (Zimbardo, 1970) -elektrilöögi katse maskis naistega (Zimbardo 1970) -vormi kandmine sõjaväes, näomaskid -massirahutused -meditsiiniõdede riietus -"maskiballi" fenomen Kollektiivne käitumine: Kindla eesmärgiga või kindlaks sündmuseks kogunenud hulga käitumine: ·Le Boni "massipsühholoogia" "vaimse ühtsuse seadus" (1895) ·Deindividuatsiooni tingimused (Zimbardo, 1969): ·Erutav, virgutav olukord ·Anonüümsus ·Vastutuse pihustumine ·Grupis olek (kohesiivsus) Grupinormide mõju, rolli mõju ·Agressiivsus ei pruugi kasvada Kollektiivne käitumine: · Individuaalsuse minetamine (Diener et al, 1976): -piirangute nõrgenemine impulsiivse käitumise suhtes -kõrgenenud tundlikkus emots. seisundite ja sit. märguannete suhtes -võimetus jälgida ja reguleerida oma käitumist -vähene hoolimine toimingute sotsiaalsest heakskiidust -mõistliku planeerimise võime vähenemine · Jalgpallijõugud (Marsh, Rosser, Harre', 1978) Vastupanu muudatustele (A
- soovimatu tunnistada oma vigu - oma vaatenurkade peale surumine - pidevad väikesed torked - isikliku antipaatia avalik näitamine - ebasiirus, silmakirjalikkus, taktitunde puudumine Grupiliikmete mõjutamine Grupiotsustamise tulemused - reaalset riski ei tunnetata - infot, mis tuleb väljaspoolt, kasutatakse valikuliselt - ei mõelda kõigile võimalikele lahenduse alternatiividele Grupi mõtlemise tulemused (kuidas kujuneb) - konformism - grupi kõrge kohesiivsus - grupi eraldatus - stress - direktiivne juhtimine - andmete kogumise ja hindamismeetodite puudilikkus Juhtimine Ei saa õppida jalgrattaga sõitma kordagi kukkumata Juhtimine oskus mõista ja mõjutada teisi Juhtimisstiilid - autoritaarne (diktaatorlik) - demokraatlik - minnalaskev Juhi käitumise kaks suunda 1. ülesandele ja tulemustele pühendumine (management) - probleemide tõstatamine - ülesannete andmine ja võtmine - uute lahenduste pakkumine - info otsimine
vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ühiste huvidega inimesed. Võivad olla seotud tööülesannetega, aga ka isikliku tegevusega. Huvigruppide tegevus toimub tavaliselt töökohas. Nt. enesetäiendusega seotud ühendused (keeleõpe) 2. Sõprusgrupid omavaheliste suhete alusel. Liikmetele meeldib üksteisega suhelda. 4. Grupi norm ( the group norm) - Grupinormid on grupi poolt aktsepteeritud reeglid, mis määravad ära sobilikud käitumis- ja toimimisviisid. 9. Kohesiivsus- Kohesiivsus näitab, mil määral on grupi liikmed grupist huvitatud ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada. Juhul kui grupi normid on kooskõlas organisatsiooni normidega, on kõrge kohesiivsusega grupid organisatsiooni seisukohalt väga positiivsed, kuna nad üritavad normidest kinni pidada. 10. Tiim- Together Everyone Achieves More (üheskoos saavutab igaüks enamat). Vähemalt kahest inimesest
15. Millised on grupi omadused (3)? Meie tunne on ühtsustunne grupiliikmete vahel. Kinnistab teadmist kes on grupis. Meie- tunde põhiliseks ülesandeks on hoida gruppi koos. Meie tunnet süvendavad traditsioonid, ühine tegevus, vastastikune sõltuvus, ühised huvid. Meie tunnet tekitavad: · Ametiriietus · Käitumistavad, millega arvestamine on gruppikuulumise märgiks · Suhted, näitavad ühtekuuluvust · Rituaalid, isiklike tähtpäevade tähistamine Kohesiivsus mil määral grupi liikmed on huvitatud grupist ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada Kohesiivsus suureneb seoses: - Kokkupuudete tihedusega - Sarnaste tööülesannetega - Isikliku sarnasusega - Sobivate isiksuseomadustega - Suhtlemise lihtsusega - Grupi väiksema suurusega Eelised: · Rohkem koostööd · Kergem suhelda · Suurem tööga rahulolu Puudus:
_Eksisteerib suhteliselt püsiv grupi struktuur on kindlad rollid ja reeglid ning normid, mis on ajas püsivad ja mida täidetakse ka erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. _Inimesed tajuvad ja tunnistavad end grupina. 41 91. Grupi areng ja grupi küpsus 92. Grupistruktuur, grupisuhteid määravad struktuuri elemendid 93. Grupi normide kujunemine ja funktsioonid 94. 94. Grupi kohesiivsus ja selle kujunemist mõjutavad tegurid 42 95. Meeskond 96. Meeskonnatöö printsiibid 97. Meeskonna arengustaadiumid 98. Meeskonna efektiivsust tagavad tegurid ja eduka meeskonna tunnused 43
Rühma tunnused Rühma "meie"-tunne on rühma liikmete vahel tekkiv ühtsustunne, mis seob inimesi omavahel ühiseks tervikuks. "Meie"-tunde tekkimisel hakkab inimene end rühmaga samastama. Kõik rühma kuuluvad isikud on "meie", sinna mittekuuluvad aga "nemad". Ühtekuuluvustunne tekib ühise tegevuse käigus. Seda soodustab ruumiline lähedus, vastastikune sõltuvus, ühised huvid, rituaalid, ühtne riietus. "Meie"-tunde tugevust iseloomustav näitaja on rühma kohesiivsus (Group cohesiveness), mis näitab, kui suur on liikmete vaheline külgetõmme ja mil määral nad osalevad rühma eesmärkide elluviimises (Robbins, 449). Mida suurem on liikmete vaheline külgetõmme ja mida enam vastavad rühma eesmärgid liikmete eesmärkidele, seda suurem on rühma kohesiivsus. 10 Rühma arenguastmed Eelnev Moodustumine Võimu- Rühmanormide Täisjõul Tegevuse
oma tegevuse Rühma tunnused. Rühma "meie"-tunne on rühma liikmete vahel tekkiv ühtsustunne, mis seob inimesi omavahel ühiseks tervikuks. "Meie"-tunde tekkimisel hakkab inimene end rühmaga samastama. Kõik rühma kuuluvad isikud on "meie", sinna mittekuuluvad aga "nemad". Ühtekuuluvustunne tekib ühise tegevuse käigus. Seda soodustab ruumiline lähedus, vastastikune sõltuvus, ühised huvid, rituaalid, ühtne riietus. "Meie"-tunde tugevust iseloomustav näitaja on rühma kohesiivsus (Group cohesiveness), mis näitab, kui suur on liikmete vaheline külgetõmme ja mil määral nad osalevad rühma eesmärkide elluviimises (Robbins, 449). Mida suurem on liikmete vaheline külgetõmme ja mida enam vastavad rühma eesmärgid liikmete eesmärkidele, seda suurem on rühma kohesiivsus. Arenguastmed. 24. Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Rühmatöö eelised Lõppotsus on parem, sest rühmaliikmetel on üheskoos rohkem informatsiooni ja
õhkkond grupis. See etapp on grupi arengu seisukohalt väga tähtis, sest konfliktid sunnivad grupiliikmeid end avama ja grupis saavad selgemaks rollid ja see, milliseid norme vajatakse , et ülesandega toime tulla.Samas on oht, et mõne grupi areng peetub sel etapil. 3. Normaliseerumine ehk jõudmine reeglipärasele käitumisele. Aktsepteeritakse arvamuste erinevusi ja on kujunenud õiguste ja kohustuste tasakaal, mida toetavad grupinormid. Grupis on arenenud kohesiivsus ja identiteet. Liidriroll on välja kujunenud. Et normid pole veel sügavalt juurdunud, siis on vaja, et neist hälbimisele pöörataks piisavalt tähelepanu. Otsustamisel võetakse aluseks faktid ning asjatundjate arvamused. Domineerivaks muutub kompromisside tegemise soov. Tunne on turvaline ja väljendatakse oma arvamusi. Liikmete omavaheline suhtlus on viisakas, kuid ka isikupärane. 4. Toimimine, talitlemine ehk kohustuste etapp
erisuste kogum. ·Isiksuse kujunemise protsessi sotsialiseerumist mõjutavad: kultuur, grupid ja kogemused ·Mõjutegurid: Sots.demograafilised Pädevus ja asjatundlikkus Psühholoogilise ja bioloogilised tegurid 20. Grupi tunnused Vastastikune sõltuvus: igaühe igasugune tegevus mõjutab teisi Sotsiaalne orienteeritus: normid, rollid, staatus, võim ja emotsionaalsed suhted Interaktsioon: liikmed suhtlevad omavahel ja mõjutavad üksteist suhtluse käigus Kohesiivsus (seotus, ühtekuuluvus): liikmed tahavad gruppi kuuluda ja hoiavad kokku 21. Grupi omadused Grupikliima Kui lähedased, sõbralikud või vabad peaksid olema omavahelised suhted? · Osalus Millist osalust oodatakse? Milline peab olema suhete kvaliteet ja sagedus? · Eesmärk Mil määral peab grupp omama ühist arusaamist eesmärkidest? Kuivõrd pühendunud peavad liikmed olema? · Kommunikatsioon Millised on suhtluskanalid ja milline on suhtlusvõrgustik? Kas
suunatud vastavalt organisatsiooni eesmärkidele. Formaalsed töörühmad võivad olla ajutised (näiteks koosolek) või alalised (meeskond). Informaalsed ehk mitteametlikud rühmad on sotsiaalse olemusega. Informaalsed rühmad moodustuvad sõpruse ja ühiste huvide alusel. Informaalsed rühmad moodustuvad tavaliselt ka suuremate formaalsete rühmade sees. Rühma tunnused Kontseptsioonid, mis aitavad mõista rühmakäitumist, on rollid, normid, kooskõla, rühma suurus, rühma kohesiivsus, konflikti juhtimine ja informaalne kommunikatsioon. Rollid. Roll on kellegi oodatud käitumismudel sõltuvalt tema positsioonist sotsiaalses üksuses. Inimesed on mitmesugustes rollides, kohandades oma rolle rühmaga, kuhu nad antud hetkel kuuluvad. Organisatsioonides püüavad töötajad kindlaks teha, millist käitumist neilt oodatakse. Inimene, kelle käitumine läheb lahku rolliootustega, kogeb rollikonflikti. Normid ja kooskõla
Rühma "meie"-tunne on rühma liikmete vahel tekkiv ühtsustunne, mis seob inimesi omavahel ühiseks tervikuks. "Meie"-tunde tekkimisel hakkab inimene end rühmaga samastama. Kõik rühma kuuluvad isikud on "meie", sinna mittekuuluvad aga "nemad". Ühtekuuluvustunne tekib ühise tegevuse käigus. Seda soodustab ruumiline lähedus, vastastikune sõltuvus, ühised huvid, rituaalid, ühtne riietus. "Meie"-tunde tugevust iseloomustav näitaja on rühma kohesiivsus (Group cohesiveness), mis näitab, kui suur on liikmete vaheline külgetõmme ja mil määral nad osalevad rühma eesmärkide elluviimises (Robbins, 449). Mida suurem on liikmete vaheline külgetõmme ja mida enam vastavad rühma eesmärgid liikmete eesmärkidele, seda suurem on rühma kohesiivsus. Rühma arenguastmed Eelnev Moodustumine Võimu- Rühmanormide Täisjõul Tegevuse
Sellel põhineb meeskonnatöö effektiivsus. Igalühel on oma ülesanne, teatud hetkel jääb kellegil aega üle, siis aitab neid, kellel on hetkel abi vaja. Ringmani effekt inimestel gruppides kalduvus vähem pingutada. Sageli kulub ka palju aega grupi sisele suhtlemisele. Grupi omadused: grupi peamine psüholoogiline parameeter on ühtsus tunne. Tekib ühistegevusest, vastastikusest sõltuvusest, ühis huvidest, traditsioonidest. Seob inimesed tervikuks, grupiks. Grupi kohesiivsus, mis näitab, mil määral grupi liikmed on huvitatud grupist. Kõrge g. kohesiivsuse korral püüavad liikmed grupi norme arvestada. Kui normid on ettevõttele kasulikud, siison grupp ettevõttele kasulik. Töises tegevuses tuleb "meie" tunnet igati tugevdada ameti rõivastus, tähtpäevade tähistamine, käitumistavad, rituaalid. Meietunne avaldub ekstremaalsetes olukordades. Segab otsustamist.
"Uksega näkku tehnika" pöördutakse suurema sooviga, mida vähendatakse. Töötab kui: palve on prosotsiaalne, mitte egoistlik; teine palve järgneb esimesele kohe vahetult; nõudmiste vähenemine peab olema tajutud vastutulekuna. "Jalg ukse vahel tehnika" pöördutakse väikese sooviga, kui see heaks kiidetakse, esitatakse järgmine soov suurema ja tähtsama nõudmisega. Nt tolmuimejate müüja. Millal tekib konformsus? Normatiivse mõju korral on 3 põhilist faktorit: - grupi kohesiivsus e ühtehoidvus mida ühtehoidvam, seda kiiremini tekib, nt usulahk - grupi suurus teatud piirini suurendab konformsuse teket, kõige väiksem grupp on 3 inimest - kaaslaste tugi mida rohkem toetust eriarvamusele, seda vähem on konformsust Oluline on ka tajutud kompetentsus. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Informatsiooniline mõju - Enesekindlus mida vähem enesekindlust, seda aldim välisele mõjutusele - Ülesande keerukus
Ühtsed grupid on osutunud uuringutes efektiivsemateks, kui ei esine samaaegselt teisi grupimõtlemist põhjustavaid tegureid. 8.Konformsus- conformal Konformsus on allumine grupi survele, käitumise muutmine, loobumine oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmine grupi survel. Konformsuse abil tagab grupp arvamuste ja tegutsemise üksmeele. Konformsus on grupi enamusest lähtuv survemehhanism, konformsusele vastanduvad sõltumatus ja mässumeelsus. 9. Koheviivsus- Kohesiivsus näitab, mil määral on grupi liikmed grupist huvitatud ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada. Juhul kui grupi normid on kooskõlas organisatsiooni normidega, on kõrge kohesiivsusega grupid organisatsiooni seisukohalt väga positiivsed, kuna nad üritavad normidest kinni pidada. 10. Tiim- Together Everyone Achieves More (üheskoos saavutab igaüks enamat) 11
·konflikt väärtustega ·konflikt võimetega Sotsiomeetria J. Moreno konfliktide vähendmine Sotsiomeetriline test Toimetulek rollikonfliktidega ·moraalne tüüp e elistus am etlikult esitatud rolliootustele ·kasulikusele orienteeritud tüüp mini mise erida negatiivsed sanktsioonid ·segatüüp Rollikonflikti vähendamine ·ümberdefineeri mine või loobu mine ·prioriteedi muutmine ·ümberlülitumine ·farmakonid Kohesiivsus grupis ·väljendub grupiliik m ete vastastikuses m e eldivuses ja pühendu muses grupile ·kas kohesiivsed grupid on vajalikud? Kohesiivsuse mõjurid ·koosvedetud aeg ·sisene mise ke erukus ·grupi suurus ·välisoht ·varase m edu ·läbielatud konfliktid Eelarvamused · Fikseerunud hoiak , mida rakendatakse objekti suhtes hoolimata selle individuaalsusest või loomusest · Põhjendamatult negatiivne hoiak grupi või selle üksikute liikmete suhtes.
V Üksikisik ja grupp grupimõtlemine- liigne üksmeel> välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus>> opositsiooni puudumine >> kujuneb lõpuks grupi ülim enesekindlus Selle tunnused: 1. kõikvõimsuse illusioon 2. kahtluste mahavaikimine või teiseksrääkimine 3. illusioon eesmärkide õilsusest 4. vastaste alahindamine 5. grupp avaldab survet eriarvamusel olijatele 6. grupp väldib infot, mis võiks kõigutada juba vastuvõetud otsust. Kohesiivsus- näitab, kuivõrd grupp selle liikmeile meeldib ning nende soovi gruppi kuulda Sotsiaalne soodustamine lihtsates ülesannetes parem sooritus kui teised vaatavad; keerulisi tehakse sageli halvemini; teiste arvamuse olulisus, vaatleb võõras ja/või ei näe hästi vaatlejat Sotsiaalne looderdamine (social loafing) kalduvus "viilida" kui töö jagunev ja individuaalset sooritust ei hinnata; mida enam grupi liikmete arv kasvab, seda enam üksikliikmete panus väheneb
3. Isiksusesisesed protsessid (hoiakud, kognitiivne dissonants, sotsiaalne taju, rollid) 4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted) 5. Grupisisesed protsessid 5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid. Kalle Küttis 2011 2 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja. 2
3. kui tippjuht ei soovi teatud asjaolude tõttu otsuse tegemisest tulevat vastutust enda peale võtta. Otsustamine on kerge juhul, kui eesmärgid on selged, keskkonnamuutused hästi aimatavad, vajalik teave käepärast ja otsustaja on asjatundja. 28. Grupismõtlemine Grupimõtlemine on tendents minetada kriitiline suhtumine otsusesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. Grupimõtlemise algtingimusteks on: o Konformism o Grupi kõrge kohesiivsus o Grupi eraldatus o Andmete kogumise ja hindamise puudulikkus o Direktiivne juhtimine o Stress. Grupimõtlemist isellomustavad järgmised asjaolud: o Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon tekitab liigset optimismi, innustab võtma ülearuseid riske kuna vastutus jaguneb o Usk grupi moraali kui on palju otsustajaid siis pole võimalik eksida o Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse
meeldivus 3) Alalised rühmad – allüksused, komiteed, komisjonid, nõukogud, kindlaksmääratud koosseisuline juht, kes vastutab rühma tegevuse tulemuste eest 4) Ajutised rühmad – ühekordse ülesande täitmiseks, probleemi lahendamiseks, toote või teenuse väljatöötamine ja juurutamine, muudatuste rakendamine jm. Tunnused: rühma eesmärk (taotletav lõpptulemus), „meie“-tunne (liikmete vahel tekkiv ühtsustunne – iseloomustab kohesiivsus), rühmanormid (heakskiidetud käitumisnormid, määravad toodangu hulga ja kvaliteedi, sotsialiseerumise taseme), rollid (käitumismudel suhetes teiste rühmaliikmetega, ametlikud ja sotsiaalsed), staatus (rühmaliikme positsioon, määrab rühmasisene staatuse hierarhia), rühma suurus (väikesed tulevad ülesannete lahendamisega kiiremini toime, suuremad koguvad rohkem infot) Arenguastmed: 1) rühma moodustumine – liikmete ebakindlus, sondeerivad pinda et kindlaks
küsimustes. Suhetele suunatud tegevustes on tõenäoline vaenulikkuse avaldumine. · Normide kujunemine - tekib grupiidentiteet, kehtestatakse ametlikud protseduurid ja rollid. Emotsioone väljendatakse konstruktiivselt. Domineerivaks muutub kompromisside tegemise soov. Grupiliikmed jagavad vastastikku vajalikku teavet. Suhetele orienteeritud tegevustes arenevad empaatia, positiivsed tunded ja grupi kohesiivsus. · Koostöö - siin ilmneb täielikult, kui hästi grupp suudab oma ülesandeid täita. Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik, ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Grupp keskendub eesmärkide saavutamisele, grupp on kokkuhoidev, toetav. · Lõpetamine või uuele ringile minek - grupi dünaamika on vastavuses teatud keskkonna-omadustega.
Konfliktiallikad Kommunikatsioonitegurid (väär, moonutatud, ebaselge informatsioon) Struktuurilised tegurid: o Grupi suurus – mida suurem grupp, seda tõenäoliselt rohkem konflikte o Grupi heterogeensus – mida heterogeensem grupp, seda tõenäoliselt enam konflikte o Osalus – mida suurem osalus grupi töös, seda tõenäoliselt enam konflikte o Kokkukuuluvus ehk kohesiivsus – mida suurem, seda tõenäoliselt vähem konflikte Tasustussüsteemid – kui üht osapoolt tasustatakse teise kulul Piiratud ressursid Võim Käitumistegurid o Individuaalsed erinevused isiksuse omadustes ja väärtustes Keskonnategurid Gruppidevaheline konflikt Gruppidevaheise konflikti korral on osapoolteks kas või enam gruppi ühest organisatsioonist.
Rühma tunnused Rühma "meie"-tunne on rühma liikmete vahel tekkiv ühtsustunne, mis seob inimesi omavahel ühiseks tervikuks. "Meie"-tunde tekkimisel hakkab inimene end rühmaga samastama. Kõik rühma kuuluvad isikud on "meie", sinna mittekuuluvad aga "nemad". Ühtekuuluvustunne tekib ühise tegevuse käigus. Seda soodustab ruumiline lähedus, vastastikune sõltuvus, ühised huvid, rituaalid, ühtne riietus. "Meie"-tunde tugevust iseloomustav näitaja on rühma kohesiivsus, mis näitab, kui suur on liikmete vaheline külgetõmme ja mil määral nad osalevad rühma eesmärkide elluviimises. Rühma arenemine on dünaamiline protsess. Enamik rühmi on pidevas muutuste staadiumis. Rühmade uuringud näitavad, et rühmad läbivad oma arengus viis etappi: moodustumine, rühmasisene võimuvõitlus, rühmanormide kujunemine, täisjõul tegutsemine ja tegevuse katkestamine. Moodustamine
ühise tegevuse käigus. Seda soodustab ruumiline lähedus, vastastikune sõltuvus, ühised huvid, rituaalid, ühtne riietus. "Meie"-tunde tugevust iseloomustav näitaja on rühmakohesiivsus(Group cohesiveness), mis näitab, kui suur on liikmete vaheline külgetõmme ja mil määral nad osalevad rühma eesmärkide elluviimises (Robbins, 449). Mida suurem on liikmete vaheline külgetõmme ja mida enam vastavad rühma eesmärgid liikmete eesmärkidele, seda suurem on rühma kohesiivsus. Rühma arenguastmed 24. Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Rühmatöö puudused Aeglus ja kallidus Grupimõtlemine Grupimõtlemise tunnused on järgmised: enesetsensor - inimene ei julge öelda seda, mida ta arvab ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoid võimu omava domineeriva isiku kõigutamatuse illusioon, tema arvamuste usaldamine ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu
suurte veekogude täielikku läbikülmumist. Ka teised vee eripärad (tabel 3.2) on seletatavad lähtudes vee molekulaarsest struktuurist. Erinevalt enamikust orgaanilistest vedelikest on vesi kõrge viskoossusega. Vee kõrge viskoossus tuleneb vees esinevatest eelpool mainitud vahelduvatest vesiniksidemete vahendatud korrapärastest struktuuridest. Nii imelikult kui see ka ühe vedeliku kohta ei kõla, tuleb öelda, et vesi on struktuuriga vedelik. Kohesiivsus (molekulaarjõudude poolt põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel) on vastutav ka vee suure pindpinevuse eest. Lisaks on veemolekuli polaarsusest tingitud ka vee kõrge dielektriline konstant, D = ca 80 (näitab, mitu korda on elektrostaatiline interaktsioon vees nõrgem kui vaakumis). Kõrge dielektriline konstant ütleb meile, et veemolekuli dipoolid on võimelised efektiivselt varjestama vesikeskkonnas paiknevaid laenguid.
8. Muud küsimused a) keda liikmeks Ainult neid, keda Kõik töögrupi liikmed võetakse aktsepteeritakse b) omavahelised suhted Tekivad spontaanselt Ametijuhendiga ette nähtud c) liider Kujuneb grupi liikmete Määratakse organisatsioonist hulgast d) ühistegevuse baas Isiksuse tunnused ja Töökohustused või staatus positsiooni lojaalsus e) ühendus alus kohesiivsus ametlik seotus Organisatsiooni toimimine sõltub grupis peituvate võimaluste kasutamisest ning ohtude ennetamisest. Gruppide funktsioone orga- 36 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI nisatsioonis saab iseloomustada grupeerumisprotsessi eeliste varal, sest need hõlbustavad organisatsioonilise tegevuse korraldamist. Inimesed koonduvad või ühinevad gruppidesse ja see mõjutab protsesse organisatsioonis ja aitab lahendada mitmeid probleeme.
JAQUES: grupist saab rääkida alles siis, kui koos tegutsevaid inimesi iseloomustavad järgmised tunnused: kollektivne taju(grupi liikmed tajuvad end kui grupi), jagatud ideed, võimalus rahuldada vajadusi (liikmed usuvad, et saavad grupi kaudu rahuldada oma vajadusi,huve), vastastikune sõltuvus (grupi iga liikme iga tegevus mõjutab teisi), sotsiaalne organiseeritus (oma normid, rolled, staatused, võimud ja emotsionaalsed suhted), interaktsioon, kohesiivsus (grupi liikmed tahavad gruppi kuuluda ja hoiavad kokku, säilib ka siis ,kui suheldakse eemal olles). Gruppe saab jaotada mitmel viisil: 1) Suuruse alusel, kõige väiksem on DIAAD ja see on kaheliikmeline, 2)Kestuse alusel, peoõhtu seltskond ja perekond, 3)Moodustamise viisi ja vormi alusel: formaalne grupp nt osakond tööl ja mitteformaalne, mik tekib vastavalt inimeste ühistele huvidele ja
· Rollide jaotus, sh. Liidri esilekerkimine Konfliktifaas, tormamine, ründamine: · Võistluslik käitumine · Lahkhelid eesmärkide, ülesannete jaotuse, kohustuste ja vastutuse osas · Vaenulikkus suhetes · Konfliktid juhiga Normaliseerumine · Reeglipärane käitumine · Erinevuste aksepteerimine · Teabe jagamine · Kompromissid · Positiivsed tunded, empaatia · Grupi kohesiivsus Toimimine · Maksimaalselt efektiivne ülesannete täitmine · Rollide tunnetamine ja mõistmine · Vastastikune abistamine Küpsemine, edasiirdumine · Eesmärgile suunatud tegevustes lõpetamise tunnused · Suhtes eraldumise tunnused Rollid meeskonnas Tähed on koguaeg estraadil, kogu tähelepanu peab koonduma neile, räägivad anekdoote, teevad teravmeelseid märkusi, grupi edu on neile kõrvaline
Kasu: o Arusaadavus, o Taaskasutatavus – kui oleme loonud klassi, siis on võimalik sellest klassist alamklassi luua või seda klassi laiendada ja kasutada seda natuke muus vormis, o Testitavus – kui rakendus on loodud objektina või komponendina, siis on sellist rakendust kergem testida. Selleks, et testida komponenti – ei ole vaja tervet süsteemi testida, o Laiendatavus, o Kõrge kohesiivsus - seotud funktsionaalsus on ühendatud samasse klassi. • DDD – objekt-orienteeritud arhitektuuri laiendus, kus lähtutakse ärilisest domeenist. Domain Driven Design. Aga räägime domeen keeles, äri keeles. Kasu: o Äriline mõistmine – arendaja ja äriinimene kasutab samu mõisteid, mida pärast programmeeritakse. o OO kasud.
Aplikatsioonide lihtsus o Kasud: Hallatavus Skaleeritavus Paindlikus Kättesaadavus o Abstraktsioon o Kompositsioon o Pärilus o Kapseldamine o Polümorfism o Eraldatus o Kasu: Arusaadavus Taaskasutatavus Testitavus Laiendatavus Kõrge kohesiivsus- seotud funktsionaalsus on ühendatud samasse klassi DDD o Objektorienteeritud arhidektuur kus lähtutakse ärilisest domeenist. o Kasu: Äriline mõistmine OO kasud o Autonoomne o Jagatav o Nõrgalt seotud o Jagatakse lepingut ja skeemi, mitte sisemisi klasse o Kasu: Abstraktsus Leitavus Erinevad platvormid Ratsionaalsus
reeglid) mis määravad ära sobilikud: · käitumis- ja toimimisviisid · normide kaudu saavutatakse korrastus · normid määratlevad omavahelisi suhteid ja muudavad käitumise ennustatavaks · annavad võimaluse nähtuste piiritlemiseks ja teiste gruppide suhete määratlemiseks · normid on toimimise reeglid, annavad õigustuse grupis toimuvale · normid loovad grupi näo 18. Grupi kohesiivsus ja selle mõjutajad Kohesiivsus on grupi sotsioemotsionaalne omadus, mida määratlevad grupiliikmete omavaheline meeldivus ja pühendumus grupile. Kohesiivsus näitab, mil määrel grupiliikmed on huvitatud grupist ja soovivad olla selle liikmed. Kõrge kohesiivsuse korral püüavad grupiliikmed säilitada häid suhteid ning väga arvestatakse grupi normidega. Grupi kohesiivsust mõjutavad: · Grupi homogeensus; · Koosveedetud aeg; · Grupi suurus; · Väline surve või ohu määr; · Grupi staatus;
Huumori mõju o Vertikaalne (see mille abil juhid tööõhkkonda püüavad luua, kasutatkse ntks ka konfliktide lahendamisel) vs horisontaalne (grupisisene huumor, millega grupp ise üritab enda töösuhteid ja meeleoli positiivsena hoida) suund Juhtimine ja organisatsiooni kultuur – juhib protsesse ja suhtlemie muutub pingevabamaks. Kommunikatsioon Kohesiivsus – kokkuhoidvus/kokkukuuluvus, kui on lubatud naljad ja omad naljad siis see liidab seda töögruppi ja on toetavam meeskond ja eriti positiivse huumori kliima puhul Stressi maandaja Soolised ja etnilised naljad . Sooliste ja etniliste naljadega peab olema ettevaatlik. 42 TR – 1
"Peab" ja "ei to- hi" pole alati sümmeetril. Normidega kaasn. sanktsioonid nende täitm. või mittearvestamisel. 3) Staatused ja rollid. Staatus - omavah. kooskõlas olevate õiguste ja kohust. kogum. Staatus on sageli samastatav posits. Staatus tuleneb ül., mis gruppi koos hoiab. Roll - konkreetse in. käitum. antud staatuses. Rolli täitmist regul. normidega, kuid in., kes ühe grupi normid on väga sügavalt omandanud, võib kaot. posits. teistes gruppides. 4) Kohesiivsus näitab, kuivõrd grupp selle liikmetele meeldib ning nende soovi gruppi kuuluda. 5) Grupimõtlem. grupitegevuses, eriti otsustam. tekkinud tendents, mil liigse üksmeele tõttu vä- list. kriitil. mõtlem. ja vastutus võimal. tagajärgede eest. 6) Konformism allum. grupi survele või oma esialgse seisukoha muutus grupi mõjul, enamuse arvamuse sisem. omaksvõtt. 7) Sots. hõlbust. teiste kohalolekust tingitud pos. või neg. mõju. Tavaliselt in. panus suuren., kui
osakaal igal inimesel on. Kirjutada välja valdkonnad, mille suhtes uuritav liikmed identifitseerib. Esimeses ringis lähedasemad, väljapoole kaugemad teotavad inimesed. 5. Perekonna süsteemi test Kasutatakse kui perega tegelema hakatakse, antakse ülesanne kujude-nukkude abil ruudulisel paberil kujutada peresuhteid tavalises(tavaline ja tüüpiline sünonüümid), konfliktses jms olukorras.Figuuride vaheline kaugus kohesiivsus suhetes. Erineva suurusega silindrdrid näitavad, milline positsioon isikul peres. Tulemused objektiivse. Kleringi test???? Terapeudid: Kõikgil liikmetel lasti nii skulptureerida peret, siis tegeleti perega, kas sekkudes interaktsiooni, nõustades. Lõpus jälle lasti skulpureerida. Siis võrreldi, mis on muutunud. Kõivu tulemused: Häired olid : laps kõrgel, vanemad madala. Figuurid üksteisest kaugele (kaugust arvutatakse pythagorase teoreemi järgi)
saab laiendada ja omavahel sisuda. Omadused: ● abstraktsioon ● kompositsioon ● pärilus ● kapseldamine ● polümorfism eraldatus ● eraldatus Kasu: ● arusaadavus objektid peegeldavad tegelikku maailma ● taaskasutatavus klassist saab luua alamklasse, klassi saab laiendada, kasutada osaliselt jmt ● testitavus saab testida klasside kaupa, see lihtsustab testimist ● laiendatavus ● kõrge kohesiivsus tugevalt seotud funktsionaalsus on ühendatud samasse klassi. 96. DDD arhitektuur. Domain Driven Design. Objektorienteeritud arhitektuur kus lähtutakse ärilisest domeenist. Räägitakse ärikeeles, kasutatakse klassides neid nimesid, mida äri on ette öelnud. Nt kui äri ütleb Auto, siis ei ole Sõiduk, vaid ongi klass Auto. 43
annaabi.ee 
