Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse
Kahtluse meetod Descartes'i filosoofia eesmärk oli leida tõsikindel teadmine ehk teadmine milles saab täiesti kindel olla Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on kahtluse puudumine. Seega tõsikindel teadmine on teadmine, milles ei saa enam kahelda Sellise teadmise leidmiseks, hakkas ta kõiges kahtlema Leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet), sest võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead. Ta jõudis ühe filosoofia ajaloo kuulsaima üksikideeni: COGITO ERGO SUM ( mõtlen, järelikult olen olemas) Kui tajuvead, illusioonid ja kahtlused esinevad, siis saab kindel olla tajuva subjekti ehk MINU olemasolus. Tänu sellele võib nimetada Uusaja filosoofiat Teadvus-filosoofiaks Jumala olemasolu Tähtis koht tema filosoofias Talle ei paku huvi Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid tema lähenemisviis on pigem mõistuspärane
b)sensoorseks kodeerimiseks c)aistinguks d)närviimpulsiks 4. Mis on aistingu ja Taju on psüühiline protsess ja aisting on ÕO4 taju erinevused? Too füsioloogiline protsess. Taju võimaldab L4 kummagi kohta oma ära tunda tervikud, aisting aga terviku näide. detaile. 5. Miks tekivad Tajuvead on taju piiridest tulenevad ÕO4 tajuvead? Kirjeldage valestitõlgendused. Tajuvead on optilised L4 ühe illusiooni petted, tajuillusioonid ja tekkemehhanismi. hallutsinatsioonid. Nende tekkepõhjusteks on vastavalt tajuaparaadi funktsioneerimise viis, ärritaja ebaselgus ja tajuja eriline
1. Aisting ja taju. Mis mõjutab taju, adaptatsioon, sensoome isolatsioon (kui taju on piiratud), tajuvead, taju antropomorfism. Taju omadused. Taju- püsivus (tajume järve järvena, vahet pole kas see on jääs või ei) Aisting- Adapatsioon- kahanemine või selle tulemusel ärritajaga kohanemine Sensoorne isaltsioon- pimedas kõnnid koju ja näed, et eemal tumedas seisab mees, tegelikult oli põõsas. Taju antropomorfism- Tajuvead- olukord, kus inimeste mõtlemine ja laused on vastuolus. Taju omadused- 2. Maitsmine, haistmine, kuulmine: ultra- ja infraheli. Maitsmine on oliuline ainete söögi ja joogikälblukuse hindamisel. (Magus, kibe, soolane, habu ja vürtsine) Haistmine on organismi võime tajuda erinevaid lõhun (Lõhn, haid, aroom, lehk) Kuulmine on arganismi võime eristada helilained nende amplituudi ja sageduse järgi
teel jõudma üha uute tõdedeni. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: Nad on ilmselged tõed. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Filosoofia Et sellist teadmist leida, hakkas Descartes kõiges kahtlema. Ta leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet), kuna võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead. Samuti on äärmiselt keeruline eristada või aru saada sellest, et kust ma tean, et ma parasjagu ei maga – kust jookseb piir unenäo nägemise ja ärkveloleku vahel? Descartes’i kahtlused võtsid sellised mõõtmed, et ta isegi pidas võimalikuks paha vaimu olemasolu, kes mõjutab inimese muljeid. Jumala olemasolu Descartes’i arvates peab seda olemasolu tõestama seepärast, et ratsionaalne inimene usub vaid
tegemist on punast värvi ja ümmarguse asjaga. Sellega asi selge, retseptorid saadavad sellelaadse info edasi närviimpulsina ajju. Ajus võetakse vastu otsus, et tegemist on tomatiga, kui varasemalt on see ajus teadvustatud juba korra. Tomati parim äratundmine on võimalik muidugi, kui seda maitsta kah. Protsess sama, kuid teiste retseptorite abil saadakse vastavad aistingud, mis ajus töötluse leiab ja tajutavaks seeläbi saab olema. 3. Miks tekivad tajuvead? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi. Info liikumine ajju saab toimuda 2 juhteteed pidi. Tavaliselt liigub info 1 juhteteed pidi. Stiimuli vastuvõtmisel ajus kohandatakse tegevus vastavalt sellele, mis õigem on teha ja kuidas toime tulla lähtuvalt sellest infost. Kui info liigub aga 2 teed pidi ajju, siis võibki tekkida olukord, kus aju hetkeks ei oska situatsioonis adekvaatsust hinnata ja olukorraga kohaneda, nn. tajuviga.
korda otsida süstemaatiliselt eeltingimustest täiesti sõltumatuid tõdesid. Ta ei väida, et midagi pole võimalik teada. Kui mõni väide on kaheldav, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast üleüldse mõni tõde järele jääb. Võibolla selgub, et ei olegi võimalik midagi tõsikindlalt teada, kuid siis on vähemalt see kindel. Argimõtlemise seisukohalt usaldusväärsena tunduv teadmiste allikas, taju, ei täida kindluse nõuet - illusioonid ja tajuvead on võimalikud! Une argument otsustab, et meeleelundite kaudu tulevat teadmist ei saa kindlalt usaldada. Kui ma kujutlen ennast midagi nägevat, on teoreetiliselt võimalik, et Jumal (või paha vaim) põhjustab muljed. Kuri vaim petab, tekitab meelepetteid ja illusioone. Cogito, ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas! Midagi saab tõsikindlalt teada! Jumalike võimetega paha vaim saab mind eksitada ainult siis, kui mina olemas olen, olen olemas mõtleva olendina
Inimene muutub tuimaks. 4. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Kui aisting on füsioloogiline protsess siis taju loeme psühholoogiliseks protsessiks. Taju on protsess mis tekib ajus aistingu järel. Näiteks aisting võib olla liiliate lõhn aga taju on see kui kujutame konkreetselt ette liilia õit, liilia värvi jms. millele see lõhn kuulub ( kui kuulub, sest tegemist võib olla ka parfüümiga seostame seda aga lillega) 5. Miks tekivad tajuvead? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi. Tajuvead tekivad sellest et me otsustame erinevalt on kaks süsteemi 1. intuitiivne, kiire ja automaatne ja 2. aeglane, kaalutletud, teadlik ja loogiline. Kui otsustame kähku võime sageli eksida. On erinevaid näiteid internetist näiteks kus on paralleelsed jooned aga küljed on viirutatud tekitades efekti nagu oleks ülemised otsad joontel koos, või kui kahele sirglõigule
1.2 Võimalikud konfliktsituatsiooni sattumise põhjused: Klienditeenindaja vähene töökogemus antud alal. Kleinditeenindaja oskamtus eraelu ja tööelu lahushoida. Liigne kindlustunne tööpostil arvates, et talle ei tehta midagi ja ta võib käituda kuidas tahes. Klienditeenindaja tegelik huvi antud töökoha suhtes. ( Tehakse sellepärast, et muud ei ole). 1.3 Esinenud suhtlemistõkked ja tajuvead Peamiseks suhtlemistõkkeks ja tajuveaks oli selles situatsioonis see, et klenditeenindaja ei suutnud teha oma tööd kvaliteetselt, aga pööranud klientidele tähelepanu. Lisaks tulid suhtlemistõkkena välja ka keelebariäär kuna tegemist oli vene keelt kõneleva klenditeenindajaga. Samuti ei suutnud ta olla töösuhtes kompentente, selle põhjuseks võis olla ka vähene töökogemus klenditeenindus valdkonnas. 1.4 Erinevad lahendusvarjandid
Kes ta on? Mis temalt oodata? Kasulikkus? Ohtlikus? Kas ta on neutraalne, meeldiv, ebameelidv? Isikutaju sõltub tajuta eelnevast kogemusest, hoiakutest, vajadustest- TAJU ON VALIV Taju on subjektiivne Isikutaju vead -viga mis on põhjustada eelinfost a) negatiivne eelinfo B) positiivne eelinfo - viga mis on pühjustatud negatiivsest hoiakust Nt õpilane kellel on hoiak ,,ta ei salli mind" tajub õpetajat vaenulikuna, tigedana- otsib märke selle kohta ja leiab. Mitmed tajuvead tulenevad mõtlemisvigadest, mis loovad hoiakuid. -Haloefekt- üks tunnus varjutab ülejäänud omadused( kes on ühes asjas hea arvataakse heaks kõikides asjades) iidol -etalonidest lähtumine Etalonid on üldistused ( rahvatarkused) Kõrge laubaga tark Prillidega tark Blond naine- rumal Neeger- terrorist Sotsiaalne roll kui etalon( jurist , õpetaja, direktor,arst) Meile meeldivad need kellele meie meeldime!!!- sellest tulenevad kontakti loomise reeglid
suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · psühholoogiline · informatiivne · materiaalne ideid hinnangu andmiseks enda suhtlemisoskustele: · otsida erinevaid allikaid (tagasiside küsimine) · jälgida plaanide/eesmärkide täitmistsaavutamist (emotsioonid, enesetunne)
oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja meelte kaudu sisse tulev info kokku ja teadvustatakse seda. Näiteks punane ja ümar asi ei ole lihtsalt asjad, vaid moodustavad tomati. 5. Miks tekivad tajuvead? Kuna aju on harjunud tuttava keskkonnaga ning Kirjeldage ühe illusiooni oskab vastavat informatsiooni automaatselt tekkemehhanismi. õigesti töödelda, siis võib juhtuda, et normaalsusest kõrvalekalded viivad meelepetteni. Illusioon, mis kujutab endast ühe värviga pildi maskimist, suudab teadvus ikka
4. Mis on aistingu ja taju Aisting on füsioloogiline reaktsioon keskkonna erinevused? Too ärritajale, taju on protsess, mille kaudu kummagi kohta oma meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse näide. terviklik pilt. Aistingul on üksikelementide äratundmine nt valge värv. Taju abil saab ära tunda terviku, et tegu pole valge + ovaal vaid on muna. 5. Miks tekivad tajuvead? Teekond väliskeskkonnast inimese tajukujundi Kirjeldage ühe illusiooni tekkeni on keerukas protsess ja kohti, kus viga võib tekkemehhanismi. tekkida on väga mitmeid alustades retseptorite tiheduse erinevusest ja lõpetades, et teatud retseptorid puuduvad täielikult. Üheks illusiooniks on heledusillusioon, kus mängib rolli varjuefekt.
Religioossetelt vaadetelt katoliiklane.Õppis jesuiitide koolis.Katoliku kirik kuulutas kartesiaanluse väärõpetuseks.Tema stiil on kaasakiskuv ja elurõõmus.Ka kirjanikFilosoofia eesmärk - leida tõsikindel teadmine, st teadmine, milles saab täiesti kindel olla.Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on kahtluse puudumine.Et sellist teadmist leida, hakkas ta kõiges kahtlema.Leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet) - võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead. Kust ma tean, et ma parasjagu ei maga? Kahtlused võtsid mõõtmed, et isegi pidas võimalikuks paha vaimu olemasolu, kes mõjutab inimese muljeid. Lõpuks jõudis ühe kuulsaima üksikideeni: cogito ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas) - tõsikindel teadmine, kuna selles idees ei saanud kaheldaSeega võimalikud kujutlused saavad mu meelde sündida siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina.Saan kahelda paha vaimu trikkides,
ISIKUTAJU Oma igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma suhtlemispartnerit tajume. Tajumine määrab ära ka suhtluse sisu. Mida paremini me teist mõistame, seda enam oskame me ette ennustada teise võimalikku käitumist tulevikus. 1.Kognitiivsed faktorid – ootused, stereotüübid, personaalsed konstruktid jne. 2.Afektiivsed faktorid - tajuja eesmärgid ja emotsionaalsed seisundid. 3. Demograafilised faktorid – tajuja sugu, vanus ja kultuuritaust. Tajuvead Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust.
Rene Descartes on uusaja filosoofia rajaja, ratsionalismi esindaja. Descartes'i filosoofia eesmärk oli leida tõsikindel teadmine, st teadmine, milles saab täiesti kindel olla. Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on kahtluse puudumine. Seega tõsikindel teadmine on teadmine, milles ei saa enam kahelda. Et sellist teadmist leida, hakkas Descartes kõiges kahtlema. Ta leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet), kuna võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead. Lõpuks jõudis ta ühe filosoofia ajaloo kuulsaima üksikideeni: cogito ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas). Jumala olemasolul on Descartes'i filosoofias tähtis koht. Talle ei paku huvi jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel (nagu see oli omane keskaja skolastikale), vaid tema lähenemisviis on rangelt mõistuspärane. Siinjuures eelistab ta uskuda, et jumal on hea. Descartes'i arvates peab Jumala olemasolu
laadis täidab talle eriomast funktsioonist(T,D). Peamiseks seaduspärauseks dominandi lahenemine toonikasse. Loomuliku maz.puhul kolm hierarhilist taset:T, T kaks ülemist heli e.kolmas ja viies, ülejäänud helid(altereeritud helid lähevad neljanda taseme alla). Hierarhia on Lääne muusika seaduspärasus. Eesti regilaulus võib helirida koosneda vaid 3-4st noodist. Vaid üks tugiheli, funktsionaased suhted nõrgemad. 6. Kuulmisillusioonid e -paradoksid. Kas paradoksid on ,,tajuvead" või on nad vaadeldavad objektiivsetes kategooriates nn positivistlikult aluselt? Kuulmis- ja nägemisparadokside vahelised paralleelid. Nägemisparadoksid Hollandi graafiku Maurits Cornelis Escheri (1898-1972) loomingus. Näiteid kuulmisparadoksidest: lõpmatult tõusva või laskuva kõrgusega helid; helid, kus võnkesagedus(t)e kasv toob kaasa helikõrguse kahanemise ja vastupidi; mitme samaaegse kõrgusega helid. György Ligeti
tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad. Tooge näiteid tajuvigadest. Tajuvead - Taju piiridest tulenevad valesti tõlgendamised. kaks lauaplaati - sügavuse väärtajumine pöörlevad spiraalid - liikumise väärtajumine, tajume enda suunas kasvavatena pöörlevad diagonaalsete triipudega postid - tajume ülespoole liikuvatena kiiresti päripäeva pöörlev vankriratas - võime tajuda vastupäeva pöörlevana Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus.
oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja meelte kaudu sisse tulev info kokku ja teadvustatakse seda. Näiteks punane ja ümar asi ei ole lihtsalt asjad, vaid moodustavad tomati. 5. Miks tekivad tajuvead? Kuna aju on harjunud tuttava keskkonnaga ning Kirjeldage ühe illusiooni oskab vastavat informatsiooni automaatselt tekkemehhanismi. õigesti töödelda, siis võib juhtuda, et normaalsusest kõrvalekalded viivad meelepetteni. Illusioon, mis kujutab endast ühe värviga pildi maskimist, suudab teadvus ikka
sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Nad peavad endid üldiselt paindlikeks, nad on uhked oma vime üle kiiresti kohaneda igas olukorras ja need inimesed ei pruugi tavaliselt käituda vastavalt oma sisetundele siis kui situatsioon nuab neilt midagi muud. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. 9. TAJUMISE EFEKTID. Tajuvead: Esmasuse efekt - esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: 1. äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. 2.Üldmulje kujunemine.
jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. Nende käitumine peegeldab nende endi tundeid ja seisundeid, omadusi, hoiakuid. Nad käituvad enam vastavuses nende endi mina-pildiga kui sellega mida neilt nuab situatsioon. 4. Sotsiaalne taju, tajuvead, implitsiitsed isiksuseteooriad, stereotüübid, joonte väljatoomine Sotsiaalsete tunnuste tajumine- tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus, organiseeritus, terviklikkus, interpreteeritavus, subjektiivsus.
annaabi.ee 
