seedeelundite talitlust, aga osa neist ka kogu organismi talitlust, nt toitekäitumist (nälja- ja küllastustunde teke) SEEDEENSÜÜMIDE TOIMEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Seedeensüüme väljutatakse seedenäärmetest vastava nõrega, nt süljega (süljenääre), kõhunäärmenõre, maonõre, soolenäärmenõre. Erinevate ensüümide toimeks on vaja erinevaid tingimusi: 1) Teatud temperatuur 2) Ph-tase 3) Aktivaatorite juuresolek Seedeensüümid jagunevad 3 rühma: 1) Süsivesikuid lõhustavad - amülolüütilised 2) Valke lõhustavad proteolüütilised (proteaasid) 3) Lipiide lõhustavad lipolüütilised 1) Inimene on püsisoojane, seetõttu optimaalne temperatuur ensüümidele on +37C maos või sooles erinevusi pole! Temperatuur võib osutuda madalamaks, kui süüakse hästi külmi toite (jäätis), ensüümide aktiivsus võib selle võrra langeda. Jäätis sulab
värvuselt pruunikasmustaks) · Mädanemine on organismi kõdunemise protsessi osa, kus toimub süsinikuühendite (valkude) kiire lagunemine õhu juurdepääsul. · Mädanemisel ei teki eriti mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid nagu roiskumisel Kõdunemisprotsess · Süsinikuühendite (valkude) kiire lagunemine. õhuhapnik Mädanemi u ne juuresolek Kõdunemin ul e hapniku Roiskumin juuresolek e uta Koostanud: "Kõdunemine ja käärimine" Helen Kaljurand · Mädanemise protsess lõpeb kõdunemise etapis, kus lõpptulemusena organism on muutunud huumuseks või turbaks
Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: ñ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri ñ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline ñ eelarvamused kuulajate suhtes ñ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. ñ lähtutakse jäigast ootusmudelist ñ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes ñ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale ñ omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikat...
suhtlemistõketeks. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus). Järelikult kõik, mis on seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega. · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek (Kellaaeg on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu. Ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni. Kõrvaliste isikute juuresolek - karjuv ja korraga rääkiv rahvamass). · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu
12. AMINOHAPPED on amfoteersed ühendid, mis tähendab osalt alusena ja osalt happena toimivad. Aminohapetes on: NH2- aluseline aminorühm ning COOH- happeline karboksüülrühm. 13. VALKUDE ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON- ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad või aeglustavad biokeemilisi reaktsioone. Neil on kõrge spetsiifilisus, st et iga reaktsiooni jaoks on oma kindel ensüüm. Mõnede ensüümide aktiveerimiseks on vajalik vitamiinide juuresolek. 14. VALKUDE ??????????????????????????? 15. EHITUSLIK FUNKTSIOON- raku organellid on valgulise ehitusega. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised (küüned, juuksed, kabjad). 16. TRANSPORTFUNKTSIOON- rakumembraanis asuvad transportvalgud. Verevalk hemoglobiin transpordib hapnikku. 17. REGULATOORNE FUNKTSIOON- seda täidavad valgulised hormoonid. Veresuhkru sisaldust reguleerib insuliin, mida toodetakse kõhunäärmes. Adrenaliini toodavad neerupealsed.
Kõrge tööalane küpsus -nii psühholoogiline kui professionaalne Sotsiaalnesoodustamine(F. Allport, 1920) Sünergia: 1+1>2 -Prussakate jooks pealtvaatajate juuresolekul (Zajonc, 1969) -Rottide seksuaalkäitumine (Larsson, 1956) -vahetu konkurents soodustab sooritust (Triplett, 1898) -Hawthorne'i efekt inimesed pingutavad rohkem, kui teavad end osalevat uudses või erakordses tegevuses -teiste juuresolek soodustab sooritust hästi kätteõpitud tegevuses, kuid halvendab väheste oskuste korral (Allport, 1924) lihtsad korrutustehted vs. -publiku efektid rohkem vigu, sest inimene on tugeva tungi seisundis Sotsiaalnesoodustamine -teooriad ·Kõrgendatud valmisolekuseisundi teooria Hõlbustatud on dominantne vastus Samas head võimlejad tegid publiku juuresolekul vigu, algajaid ei seganud publik (Paulus & Cornelius 1974)
Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes
liitunud tilkadest. Tekkinud tilkade arv määratakse faasi mahu ja piirpinna pinevuse poolt. Mida rohkem on moodustunud tilku, seda rohkem nad üksteisega kokku põrkuvad , seega see faas, mis on suuremas mahus saab pidevaks faasiks. Emulgeerimise protsess ja emulsiooni tüüp on mõjutatud viskoossusest. Emulsioonid on termodünaamiliselt ebapüsivad ja kolmanda komponendi, emulgaatori juuresolek on vajalik. Letsitiin (leidub näiteks munakollases) on teada tuntud toiduemulgaator. Näiteks majonees on emulsioon, mis stabiliseeritakse letsitiiniga. Teist tüüpi emulgaator on pindaktiivsed ained, mis seonduvad kokku nii õli kui veega, seega hoides mikroskoopilisi õlitilke suspensioonis. See põhimõte on ära kasutatud seebi näol, et eemaldada rasva taldrikutelt ja mujalt. On võimalik teha ka mitmest emulsiooni süsteemi, kus
aminohappeahel muutub sirgeks. See võib toimuda Mehaanilisel teel i. Kõrge temperatuuriga ii. Keemilisel teel iii. Kiirguse toimel II. renaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuri taastamine. Valgu süntees toimub rübosoomides (Translation). Valkude ülesanned: · ensümaatiline - ensüümid kiirendavad reaktsioone. Ensüümi tööks on vaja kindla vitamiini juuresolek. · struktuurne - rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. · transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. · regulatoorne- hormoonid- bioaktiivsed ained, mis vere kaudu reguleerivad elundite tegevust. (nt.insuliin). · retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin),
Kas ma olen õnnelik? Mida tähendab olla õnnelik? Igaüks saab sellest omamoodi aru. On inimesi, kes on kogu aeg õnnelikud ja ühtegi muret neil pole, kuid on olemas ka selliseid inimesi, kes ainult teesklevad et nad on õnnelikud, aga tegelikult seda pole. Asju, mis õnnelikuks teevad, on mitmeid ja väga erinevaid ning ka minul on need olemas. Perekond on minu jaoks tähtsaim, kuid mitte alati minu jaoks esimesel kohal. Alati on mind keegi koju ootamas, kas siis ema,isa,vennad või minu koer, kellel on alati hea meel, kui keegi omastest toa uksest sisse astub ja see teeb mind õnnelikus. Sõpradega koos olla on väga tore ja ilma nendeta ei saakski, sest heade sõprade peale saab alati loota ja nad ei vea alt. Õnnelikuks teeb mind juba sõprade juuresolek, kuna siis ei pea üksi kuskil olema ega passima, vaid saab sõpradega asjadest rääkida ja niisama toredalt aega veeta erinevaid asju tehes. Oma hobide- jalgpalli mängides...
Eeldusel, et tema idividuaalne panud grupis pole kindlaks tehtav Sotsiaalse looderdamise eksperimendid Looderdamist mõjutavad tegurid: Grupis suurus + Inimene pärit lääneühiskonnast + Inimene on mees + Ülesanne on meeldiv – Sotsiaalne soodustamine (positiivne mõju) Teiste inimeste keskel olles teeb inimene tihti paremat tööd kui üksi olles Mõnikord teiste inimest juuresolek siiski alandab tegevuse efektiivsust Sotsiaalse soodustamise eksperimendid Sotsiaalset soodustamist mõjutavad Ülesanne on lihtne + Ülesanne on keeruline - Kõrge enesehinnang + Madal enesehinnang – Pikaajaline ja spontaanne Turumajandus Adam Smith- iseenda huvides vabalt tegutsevad inimesed aitavad kaasa õldise heaolu kasvule.
· Bulimia nervosa · Anorexia nervosa · Liigsöömine · Häiritud kehataju · Kontrollivajadus Põhjused: psüühhiline või füüsiline häire. Perekonnasisesed probleemid, liialt kontrollitakse, tekib arusaam, et keha üle ega söömist ei saa keegi teine kontrollida. 13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon enesele suunatud - Uudishimu - Kontrollitunne - Saavutusvajadus - Tunnetuslik ebakõla · Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon teiste inimestega suhete loomisele ja säilitamisele suunatud - Armastuse... - Hoolitsemise... - Kiindumuse.. - Inimkooslusse kuulumise vajadus Sotsiaalsed vajadused: · Vajadus sotsiaalseteks kontaktideks · Teistega suhtlemise vajadus
edasi õppija, kordaseadja või korda seadja, segiajaja või segi ajaja, allakriipsutatult või alla kriipsutatult, tähelepandavalt või tähele pandavalt, silmahakkavalt või silma hakkavalt. Aga kui on iseseisva tähendusega sõnad, siis alati kokku! Ettekandja, pealtvaataja, nõupidamine, koosviibimine, läbirääkimised, ettevalmistus, sissepääs, tähelepanu, ülevaade, kättemaks, ettevaatus, pealetung, kokkumäng, vastuvõtt, kokkutulek, allakäik, kokkulepe, juuresolek, vastuvõtlik, rahulolematu, ettevaatlik, tähelepanelik, väljapaistev teadlane, silmapaistev kunstnik, lugupeetud kuulaja, teretulnud külaline, teadlane on väljapaistev, külaline on teretulnud, definitsioon on läbipaistev, käitumine on väljakutsuv, liha on läbikasvanud, ilme on äraseletatud. Ühend- ja väljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamine Lubatud nii kokku kui ka lahku: Äraminev / ära minev külaline Andeksantav / andeks antav eksimus
erinevus tgekitab kontrasti · Töötlemise tõenäosuse mudel (Elaboration Likelihood Model, R.Petty & J. Cacioppo) Sõnumi tsentraalsed (näit. idee, argumendid) ja perifeersed (näit. välimus, esitusviis) tunnused Veenmise efektiivsust mõjutavad tegurid: näiteks motivatsioon, info raskusaste 4.2 Grupp ja tema mõjujõud hoiakutele · Vastutuse lahustumine · Grupi kohesiivsus · Madal staatus · Teiste juuresolek 4.3 Sõnumi mõjujõud · aeg ("magaja effekt") · eesmärk ei ole veenda või mõjutada · enesekindlus · "ennastohverdav" stiil · ekspertsus · veetlus · argumentatsioon · poolt ja vastu argumendid V Manipuleerimine 5.1 Manipuleerimise viiside aluseks on: · mina-kontseptsioon ("jalg-lävepakul" tehnika) · relatiivsed moraalsed normid
· Evolutsioonilis ökoloogiline Maa eetika · Aldo Leopold klassikaline essee A Sand Country Almanac ( 1949) · LK bioloogia sündis 1980ndal Soule ja Wilcox ,, LKB ; evolutsioonilis ökoloogilis lähenemine" Looduskaitse bioloogia põhiprintsiibid: 1. EV on põhiaksioom, mis ühendab kogu bioloogiat 2. Ökoloogilises mõttes on maailm dünaamiliselt arenev ja suurel määral mittetasakaaluline. 3. Inimese juuresolek tuleb inkorporeerida igasugusesse looduskaitse planeerimisse Loodukaitse tunnusjooned: · Kriisiteadus · Multidistsiplinaarne teadus · Ebatäpne teadus · Väärtuskoormusega teadus Süda tn ja Pärnu mnt ristil hõlmikpuu on Tallinnas tuntuim puu (kõige põhjapoolseim kasvuala). LKB-s lähtutakse objektile bioloogilisest seisukohast. Inimene on põhiline looduskk ümbertegija, hävitaja. Maailmas: · 1999ndal - 6 miljardit inimest
head sõbrad, kes naudivad üksteise seltskonda ja hindavad üksteise nõuandeid. Kõige humoorikam tegelane oli Florence Wyler, tema iroonia ja sarkasm naerutas publikut. Tal oli alati oma arvamus, kuigi see oli päris tihti kriitiline ja ta üritas pidevalt teisi endaga nõustuma saada. Samas oli huvitav tegelane Ginnie Stevens. Tema oli see, kes tõi kaaslastes välja varjatud küljed ja unustatud iseloomuomadused. Tema juuresolek pani teisi mõistma erinevaid asju, mis ammuilma unustatud olid. Näiteks, et armastada tuleb kirega ja ka seda, et tulemusest on palju olulisem see teekond, mis inimese tulemuseni viib. Näidend oli väga hea ja õpetlik. Näidates, et probleemidele lahenduste leidmine on peamiselt kinni meis enestes ning kõige parem on elu võtta huumoriga. Ülesehitus oli loogiline. Üks sündmus viis teiseni ja arusaamatuid kohti näidendis ei esinenud.
" Marvo jooksis kiiruga papude järele, võttis need koridorist ja jooksis kiiresti elutuppa tagasi. Ema pani papud jalga, Marvo lippas jooksujalu välisukse juurde ootama, kuni emme end riidesse paneb. Väljudes Marvo veel lehvitab kassile ja koerale, öeldes: ,,Daa daaa!" Eesmärgi tulemus: Laps ütleb mõningaid kahe-kolmesõnalisi lauseid. Mängib omaette, vahel vajab teiste abi kui ei leia lahendust edasi mängida, kuid ei taha olla üksinda ruumis, vajalik kellegi kaudne juuresolek. Üritab ennast riietada. Joob ise ilma abita klaasist-tassist. Potile ei küsi, käib mähkmetega. Kehaliselt aktiivne, eesmärkide poole ,,jookseb".
8. Milliseid kolme tõõpi seadumusi omistab Asch katseisikutele oma konformuse uurimustes? a. Grupi suurus: kui üle 5 inimese oluliselt tugevam mõju b. Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju c. Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust d. Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed 9. Mida näitasid Sherifi autokineetilise efekti katsed? a. Normi loomine mida teised järgivad. Teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma. 10. Kelle termin on ,,vajadus sotsiaalse reaalsuse järgi"? a. 11. Millistel viisidel võib TV-s nähtud vägivald mõjutada käitumist? a. Mõjub virgutavalt b. Pidurdus kaob c. Jäljendatakse d. Teeb tuimaks e. Tegemist on mingit sorti jäljendamisega. Näiteks kui oli boksi matsh ning kaotajaks oli neeger, siis hukati ka neegreid rohkem, kui oli valge siis peksti valgeid
leida). Ja sõprade kohtsa dispositisoonilisi- ta on tugev matas. Seligman-õpitud abitus, apaatsus olukorras Vt üle lk 384 eelviimase lõigu viimane lause Sotsiaalsed esitlused Fundmentaalne attrib.viga ehk eneseesitluse hälve Uskumuste külmutamine see sõltu kui osab on inimene alt.seletuste väljamõtlemisel ja kui kõrgelt mot.ta on. Suhtlemine sotsiaalne looderdamine- Grupis võib muutuda iga inimese üksikpanus väiksemaks sotsiaalne soodustamine- grupi juuresolek sunnib igaüht tööle Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Kõrvalseisja sekkumine - kardad teiste ees näiteks arana näida, ükskõikseks jäämine - tead, et jagad vastutust Konformsus - Sherif, autokieneetiline efekt- taju illusioon mille korral liikumaty valguspunkt näib pimedas liikuvat Sotsiaalse mugavdumine aluseks on:
draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus Fiktsiooni aeg ja ruum, milles hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted reaalne, etenduse toimumise aeg ja ruum Fiktsiooni ja reaalsuse vahekord erineb teatrivooluti: kord pannakse illusiooni täielikkusele, kord avameelsele tinglikkusele.
ka olla ei viitsi. · Saavutusvajadus hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudus. Sotsiaalsed vajadused: · Armastusevajadus · Eneseohverdus-ehk alturismivajadus · Empaatiliste, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu Bioloogilised vajadused tulevad inimese seest, kultuurilised-sotsiaalsed vajadused aga keskkonnast. Teiste inimeste juuresolek mõjutab inimest sotsiaalsele survele alluma, et nn sobida punti. 5. Koginitiivne dissonants on tunnetuslik ebakõla. Kook ja kehakaal. Õppimist mõjutab sellega, et inimene küll mõtleb, et teadmised viivad elus edasi, kuid samas on liiga väsinud/tündinud õppimisest ja teeks parem midagi lõbusat. 6. Saavutuseesmärkide teooria eesmärkide seadmine suurenda motivatsiooni. Vahe- eesmärgid lihtsutavad lõppeesmärgini jõudmist
015%), polükarboksülaat, ensüüm, katioonsed pindaktiivsed ained, mitteanioonsed pindaktiivsed ained, seep, tseoliit, lõhnaaine. 6 Nõudepesuvahendid Nõudepesuvahendite kasutamise peamiseks eesmärgiks on rasva eemaldamine pestavalt pinnalt. Nõude pesemisel rasvad emulgeeruvad veega ja õlitilgake jääb mitselli sisemusse. Emulsiooni püsivust suurendab emulgaatori juuresolek. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained nagu detergendidki. Fairy Lemon 1l Koostisosad: · Vesi · 515% anioonsed pindaktiivsed ained · <5% mitteioonsed pindaktiivsed ained · Benzisothiazolinone · Phenoxyethanol · lõhnaained · Hexyl Cinnamal · Limonene Kasutamine: nõudepesuvahendina, tagab nõude puhtuse. 7
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 6. Muutumatud sõnad (määr- ja kaassõnad): KOKKU LAHKU Põhimõtted: alatasa, üleeile, omapead, väga hea, tohutu suur, seal sees a) tähenduspõhimõte - kokkukirjutamisel saab sõnaühend uue tähenduse, ülekäte, seejuures, tasapisi, selja taga, värisevi käsi, aja jooksul, teisele nt lapsepõlv, peatükk, ülepea; seljataga, poole, b) vormipõhimõte - nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna siiapoole, allpool, lõuna poolt, kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, ärkamisaeg, inimtühi; aegamööda, jõudumööda, te...
dc v . (2) dt Keemilise reaktsiooni kiirus sõltub paljudest teguritest. Põhilisemad nendest on reageerivate ainete iseloom ja kontsentratsioon, rõhk (kui reaktsioonist võtavad osa gaasilised ained), temperatuur, katalüsaatori juuresolek. Heterogeensete protsesside korral, kui reaktsioon toimub faasidevahelisel piirpinnal, sõltub reaktsiooni kiirus selle piirpinna suurusest (seega ainete peenestatuse astmest) ja omadustest. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus kontsentratsioonist lihtsate (s.o. ühestaadiumiliste) homogeensete reaktsioonide korral on määratud massitoimeseadusega: reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega (astmetes, mis vastavad
Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Suhtlemine ja suhtlemisstiilid Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele; 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on k...
draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus _ Fiktsiooni aeg ja ruum, milles hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted _ reaalne, etenduse toimumise aeg ja ruum _ Fiktsiooni ja reaalsuse vahekord erineb teatrivooluti: kord pannakse illusiooni täielikkusele, kord avameelsele tinglikkusele.
korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom vähe, küll aga paremini mittepolaarsemates orgaanilistes lahustites (bensiinis, etanoolis). Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks. Broom on tugev oksüdeerija, ent nõrgem kui seda on kloor ja fluor. Ta reageerib enamike lihtainetega moodustades bromiide. Metallidega reageerib ta energiliselt ning reaktsioonikulgu soodustab katalüsaatorina vee juuresolek Vesinik põleb broomis, mille tagajärjel tekib terava lõhna ja värvusega gaas vesinikbromiid: H2 + Br2 à 2 HBr Vesinikbromiidi lahustamisel vees saadakse vesinikbromiidhape. See on värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev, vees väga hästi lahustuv tugev hape. Kasutusalad: Broomi kasutatakse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks. Oluline osa broomi läheb 1,2 dibromoetaani tootmiseks, mida kasutatakse mootorikütuse lisandina, taimekaitsevahendina.
enam polüpeptiidi (näiteks hemoglobiin). 3 Valkude elementaarne koostis Valkude koostisesse kuuluvad järgmised elemendid: Süsinik 48,0...55,0 % Vesinik 5,0...7,5 % Hapnik 20,0...34,0 % Lämmastik 15,0...19,5 % Väävel 0,3...2,5 % Peale loetletud komponentide sisaldavad mõned looduslikud valgud P, Fe, I, Cu, Zn, Br, Mn, Ca jt. elemente. Mainitud elementide sisaldus on tavaliselt madal (0,00001...0,3%), kuid nende juuresolek võimalab asjaomastel valkudel täita mitmesuguseid spetsiifilisi funktsioone (Fe - hemoglobiinis, I - kilpnäärme hormoonides jne.) Valgusisaldus % Kude, organ Värskes koes Kuivaines Lihased 18...23 80 Maks 18...19 57 Põrn 17...18 84 Neerud 16..
Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi MK-10 1.Mis on Konflikt? Konflikt on vastuolu eri osapoolte vahel, mis võib olla tingitud erinevatest huvidest, vajadustest jms ja mis tekitab osapoolte vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra ja tajutud vastuolu kahe inimese vahel. Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konflikti iseloomustavad jooned: Möödapääsmatu Paratamatu Suhete arengu tulemus Informatiivne Annab olukor...
Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom veelgi vähem kui kloor, küll aga paremini mittepolaarsemates orgaanilistes lahustites (bensiinis, etanoolis). Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks. Broom on tugev oksüdeerija, ent nõrgem kui seda on kloor ja fluor. Ta reageerib enamikelihtainetega moodustades bromiide. Metallidega reageerib ta energiliselt ning reaktsioonikulgu soodustab katalüsaatorina vee juuresolek. Vesinik põleb broomis, mille tagajärjel tekib terava lõhna ja värvusega gaas vesinikbromiid. Kasutusalad Broomi kasutatakse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks. Oluline osa broomi läheb 1,2 dibromoetaani tootmiseks, mida kasutatakse mootorikütuse lisandina, taimekaitsevahendina. Broomi ja broomiühendeid kasutatakse peale keemialaborite veel fotograafias (bromiididena), meditsiinis jm. Tuntumad ühendid ja nende kasutusalad
2.Renessanss. Madalmaad 15-16.saj Madalmaade renessanssi areng oli kiirem kui Itaalias;põhiliselt tahvelmaalid,Maalitit isiklike kogemuste põhjal; tähtsal kohal olid gobeläänid Miniatuurmaalid (14-15-saj) Keskuseks Pariis; sealse maali koolkonna rajasid vennad Jan van Eyckja Hubert van Eyck. Ühine suur töö oli Genti altar(avatud tiibadega altar;puutahvel, mis on maalitud õliga; koosneb 12 tahvlist,millest 8 on kaetud maalingutega kahelt poolt) ,,Arnoflini ja tema naise portree" Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid; Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek; Küünallühter ; küünal- pulmaküünlana süüdati tavapäraselt vast abiellunute kodus Koer-truuduse sümbol ,,Kantsler Rolini Madonna" maalis peenmaali tehnikas Roger van der Weyden(altaripildid, püüdis väljendada tundeid ja emotsioone) ,,Neitsi ja Luukas" ,,Naise portree" 3.Madalmaade maalikunst Hieronymus Bosch(ei too esile peategelase maa...
SINIVETIKAD. ÕPIOBJEKT 20.02.2013 1. Sinivetikad ilmusid Maale vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi. 2. Prokarüoodid on eeltuumsed organismid. Prokarüoot rakutuumal puudub membraan, rõngaskromosoomid asetsevad tuumapiirkonnas. Rakutuumas puudub tuumake. Kahekordse membraaniga organellid raku sees puuduvad. Sisemembraanistik (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid) puudub. Enamikel esineb rakukest (täiendavalt ka veel limakapsel). Ribosoomid paiknevad rakus vabalt. Eukarüoot rakutuuma ümbritseb kaksikmembraan. Tuumake olemas. Kahekordse membraaniga organellidest esinevad kõigil mitokondrid, kuid plastiidid on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Sisemembraanistik olemas. Rakukest esineb ainult taime- ja seenerakkudel. Ribosoomid on seotud karedapinnalise tsütoplasmavõrgustikuga. Rakuorganellide funktsioonid: Tuum seal asuvad rakus kromosoomid, mis kannavad ...
tugevat hapet lisades. Kuna hüdrolüüs on eksotermiline protsess, siis aitab ka lahuse jahutamine. Reaktsioonikiirus näitab kui kiiresti toimub osakeste kokkupõrked ning määrab reageeriva aine või reaktsioonis tekkinud aine koguse/kontsentratsiooni muutuse ajaühikus. Ühik: mol·L-1·s-1 või mol/s. Reaktsioonikiirust mõjutavad faktorid Homogeensed reaktsioonid: reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon, temperatuur, katalüsaatorite juuresolek. Heterogeenses reaktsioonid: eelmised + kokkupuutepinna suurus, tahke aine struktuur (näit. poorsus). Reaktsiooni järk - on kontsentratsioonide astmete summa kiiruse võrrandis. Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini. Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb. Teist järku reaktsioon (x + y = 2)
kohale. Esimeses kolmikus olid aga Šveits, Ühendkuningriik ja Rootsi. Selle näitajaga on Eesti Euroopa riikide seas 14. positsioonil ning Ida-Euroopa riikidest kõige innovatiivsem. Ukraina jäi oma indeksiga täitsa alla ning Venemaa positsioon jäi alla keskmise. (The Global Innovation Index, 2015 : www.globalinnovationindex.org/content/page/gii-full-report-2015/ 13.11.2015) Venemaa ja Ukraina innovaatilisuse vähesuse põhjusteks on juuresolek äärmiselt balanseerimata innovatsioonisüsteemist; praktiliselt puudmine riigi poolsed tellimused innovatsioonilistele tulemustele; aeglased reformi tempod; koordineerimise puudumine moderineerimisel ja muud sarnased põhjused. (Институт бизнеса и права, 2011 : www.ibl.ru/konf/070411/8.html 18.11.2015) Sellest järeldudes võib mainida, et Eesti innovatsioon on nii langusajal kui ka tänapäeval hästi kasvanud
Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiu...
Mis on kirjandusteadus? Filoloogia haru, mis uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne, selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat; kirjandusteaduses kasutatakse keelt teatud viisil ja termineid teatud tähenduses; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Mis on kirjandus? üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõ...
purunemine · Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks. · Korosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavad materjale. · Konserveerimisel, kattes metalli pind õli või rasvataolise aine kihiga. Värvilised metallid. Vask.
Kuressaare Gümnaasium Diego Velazquez Referaat Sigrid Järsk 11.b Kuressaare 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Elulugu.................................................................................................................................................3 Madriid.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................4 Maalid...............................................................................................................................................4-6 Kasutat...
hobusesse. Varsana normaalselt teiste hobuste hulka asunud hobune üldiselt ei näi suhtuvat inimesesse kui teise hobusesse. Hobune võib erutuda või ahistust tunda, kui mõni tema karjakaaslastest ära viiakse. Nii võib juhtuda isegi siis, kui ülejäänud kari püsib tema ümber. Inimese lahkumisele reageerib hobune harva sama tugevalt. Kui hobused on isekeskis karjamaal, võivad inimesed tulla ja minna, ilma, et see näiks hobuseid segavat. Inimese juuresolek võib küll rahustada üksi jäänud hobust, kuid tõelist eraldusahistust tunneb hobune vaid liigikaaslase suhtes. Uue võõra hobuse ilmumist juba moodustunud karja nägemisulatusse märkavad hobused kohe ja traavivad uustulnukat vaatama. Talli vahel tekitab uustulnuk vanades olijates uudishimu ja ärevust. Võõraste inimeste ilmumisele hobused niiviisi ei reageeri. Hobused võivad küll uudishimuliku loomana pead pöörata või kerjata
Tegelased: Frederic Moreau Marie Arnoux Jacques Arnoux Deslauriers Rosanette Louise Hr Dambreuse Pr Dambreuse Pr Moreau Hr Roque Hommikul kella kuue paiku oli aurik valmis otsi lahti päästma. 18-aastane äsja bakalauruseks saanud härra Frederic Moreau heitis viimse pilgu Pariisile. Ta naasis koju Nogent'i, kus tal seisis ees kaks igavat kuud, enne kui ta pidi asuma õigusteaduse õpinguile. Laeval ringi vaadates nägi ta isandat, kes rääkis mingile maanaisele meelitusi. Fredericu juuresolek ei härinud teda, peagi nad hakkasid rääkima. Isand oli Jacques Arnoux, Kunstiesemete Kaupluse omanik. Peagi ta kadus, kuna tütar vajas teda. Äkki nägi Frederic otsekui ilmutist: üks mustade siledate juustega tõmmu daam istus üksi pingil. Frederic polnud kunagi näinud nii veetlevat naist. See oli proua Arnoux, härra Arnouxi naine. Proua sall oli vette kukumas ja Frederic kahmas sellest kinni. Tänutäheks kutsus pr Arnoux'i just ilmunud mees Frederici nendega sööma
võib kirjutada kokku kaugelttulnud külaline, koristama ärakoristatud tuba endtegusõnade osad LAHKU ON ALATI ÕIGE! ühend-ja väljendverbidest Väljaütlemine, vastuvõtja, kui ühendtegusõnale eelneb Tunnelist läbi sõitnud rong, üle moodustatud omaette sõnad juuresolek, lugupidavalt, laiend, siis kesksõna ja wata- jõu käiv töö, täiesti rikki läinud päheõppija vorm lahku aparaat MUUTUMATUTE SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE MÄÄRSÕNAD kui kaks kõrvuti olevat Aegamööda, alailma, alatasa, muudest sõnadest harilikult Väga hea, tohutu suur, seal
· Väsimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temp. millest tekkib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsione tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks. · Korrosiooniks nim.materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskonna niiskus ja hapnik juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavaid materjale · Konserveerimisel, kattes metalli pinna õli või rasvataolise aine kihiga. Värvilised metallid. Vask. · Vakse on kasutatud ehitusmaterjalina tuhandeid aastaid
käest kinnihoidmine, suudlused, olid tabud. Veel vähem räägiti avalikult seksuaalsuhetest ja üldiselt lahati teiste inimeste suhteid. Päris suure muutuse on läbi teinud laste rinnaga toitmine avalikus olukorras. Ükskõik missugune tagasihoidlikkus ja diskreetsus sellega ka ei kaasneks – seda ei pruugi ju teha võitlusvalmis hoiakuga –, avaldab rinnaga toitmine ikkagi ülejäänud ruumis viibijatele tugevat mõju. Kui teiste juuresolek on möödapääsmatu, peaks ema vähemalt küsima, kas kellelgi midagi selle vastu pole ning püüdma ette näha, missuguse reaktsiooni see endaga näiteks restoranis võib kaasa tuua. (Rees 1992: 191) 4 Just see tegevus on pälvinud väga paljude inimeste tähelepanu ja seadnud feministid võitlusvalmidusse, et emad saaksid avalikus kohas oma lapsi imetada. Jah, see on täiesti loomulik tegevus, kuid kas seda peaks tegema avalikult
Ta pakkus, et teise sõitja kehaline kehal oleks on võidusõitjale stiimuliks. Selleks, et kontrollida sellest teooriat, ta pani seltskonna lapsi kerima õngenöörispinning ketast. Laskis kerida kas üksi või võistluses teistega. 40s lapsest 20 keris kettale kiiremini kui nad võistlesid või olid koos. Ainult 10 last keris kiiremini üksi olles. See ekspriment toetas tema teooriat. Järeldused hõlmasid teiste juuresoleku mõju tegevuse efektiivsusele.. Triplett avastas, et teiste juuresolek mõjub soodustavalt tegevusele, ta nimetas seda efekti facilitation`ks ehk mõju ülekandumiseks. Tema eksperiment näitas, et 20 lastest gruppis näitasid paremad tulemusi, kuid 10 tulemus ei ole muutunud nii gruppis kui ka üksinda ja 10 tegid selle ülesanne kiirmini üksinda. See eksperiment näitas, et see teooria ei tööta kõikide jaoks, sest, et erinevad tegurid mõjutavad inimestele ( tunnevad närvilisi, kui on teistega, nendel tähelepanu hajutab)
Moodustab labiilseid, kõrge keemilise aktiivsusega interhalogeniide, millest tähtsamad on broomtriflouriid, broompentaflouriid, broommonokloriid ja joodbromiid. O-ga, N-ga vahetult broom ei reageeri, vastavaid eapüsivaid ühendeid saadakse kaudselt; ei reageeri ka süsinikuga. Paljud metallid reageerivad energiliselt Br- ga ( ka toatemperatuuril). Sageli tekib seejuures metallipinnale soola(de) kaitsekiht, mis takistab edasist reaktsiooni; reaktsiooni kulgu soodustab vee juuresolek (lahustab kaitsekihi). Täiesti püsivad on Br toimele on Pt ja Ta. Reageerimisel orgaaniliste ainetega on iseloomulik broomi liitumine kordsete sidemetega, aga ka vesiniku asendamine ühendites (tavaliselt katalüsaatori manulusel või valgus kaastoimel). ÜHENDID Bromiidid Vesinikbromiid HBr on värvusetu, terava lõhnaga, õhus suitsev gaas (moodustab õhuniiskusega udutaolise happeaerosooli). HBr saadakse peamiselt:
Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom veelgi vähem kui kloor, küll aga paremini mittepolaarsemates orgaanilistes lahustites (bensiinis, etanoolis). Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks. keemilised omadused: Broom on tugev oksüdeerija, ent nõrgem kui seda on kloor ja fluor. Ta reageerib enamike lihtainetega moodustades bromiide. Metallidega reageerib ta energiliselt ning reaktsioonikulgu soodustab katalüsaatorina vee juuresolek. Kasutusalad: Broomi kasutatakse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks. Oluline osa broomi läheb 1,2 dibromoetaani tootmiseks, mida kasutatakse mootorikütuse lisandina, taimekaitsevahendina. Broomi ja broomiühendeid kasutatakse peale keemialaborite veel fotograafias (bromiididena), meditsiinis jm. Biotoime: Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Nahale sattumisel tekitab ta raskelt paranevaid haavandeid.
(näiteks aeglane muusika soodustab ka pikemaajalist viibimist ostukeskkonnas, klassikaline muusika soodustab, kui on kooskõlas ostukeskkonnaga, kallimate ostude tegemist jne) Lõhnad (küpsetuspunktid poes, suitsulihatooted, marjad/puuviljad sissepääsu juures) Kaupade paigutus poes, ostjate sunnitud liikumistrajektoor Sotsiaalne keskkond ostuprotsessi mõjutajana: Teist inimeste juuresolek või selle puudumine võib oluliselt mõjutada tarbijate ostuotsuseid võib olla olulise jõuga üksiktarbijaile, näiteks olla aluseks erinevatele ostupalavikkudele (tatar 2010, suhkur 2011, munad 2012) Näiteks luksuslikus ostukohas eeldatakse hõredat rahvastatust ning vastupidiselt baarides, pubides ja ööklubides oodatakse kõrget tiheliolekut Käitumisökonoomika olulised teemad (teada vähemalt kolme)
Idee arengulugu · Eelkäijad etoloogid. 1920ndatel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine, pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Uurijad: Christian, Calhoun, Tinbergen jne · Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel; hierarhia väljendub distantsis. · Asustustihedus on seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus. Ruumiteema saabumine psühholoogiasse · Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. · Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian füüsiline ruum · Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud · Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks.
lahku ■ Muude liidetega ühend- ja ettevalmistus, sissepääs, tähelepanu, väljendverbituletised, samuti ülevaade, kättemaks, ettevaatus, omadussõnastunud kesksõnad pealetung, kokkumäng, vastuvõtt, kirjutatakse kokkutulek, allakäik, kokkulepe, kokku, sest need on omaette juuresolek, vastuvõtlik, rahulolematu, ettevaatlik tähendusega iseseisvad sõnad. Viimaseid on ka mine- ning ja- tuletistehulgas MUUTUMATUTE SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE MÄÄRSÕNAD ■ kui kaks kõrvuti olevat mistahes Aegamööda, alailma, alatasa, ■ muudest sõnadest harilikult lahku Väga hea, tohutu suur, seal sees,
linnud!"" Siis on Iisil veidi tegemist oma käekoti tagasi saamisega, sest õde ei ole selle mõttega just eriti nõus. Selle kätte saades kontrollib tüdruk kõik asjad üle. Just sel hetkel, kui ta Robertile emalt saadud punaste roosikestega käevõru näitab, tuleb õde tabletitooside ja purgikestega. Tekib piinlik moment uriiniproovijutuga. Kui see siiski möödub, meenub Iisile ema ütlemine, et on kahte sorti inimesi: ühed oskavad välja ilmuda just siis kui neid vaja on, teiste juuresolek tekitab aga suurt tüli ja ebameeldivusi. Iisi arvates on isa ja Robert just sellised, kes tulevad õigel ajal. Katrin sõidutab Iisi taksoga koju, kui saadakse teada, et ta võib järgmisel päeval haiglast väljuda. Seda on tüdruk nii kartnud kui ka oodanud, sest pärast mürgitamiselugu tuleb vabandada. Siiski ei kutsu ta naist tuppa, sest ei usu, et talle meeldiks Pedro ,,kunsti näitus". Tuppa astudes on ta aga pahviks löödud, kui kõik täiesti puhas on. Robert,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
