Inimene on oma tegude kogusumma Üks kuulsamatest eksistentsialistidest, prantslane Jean-Paul Sartre, oli kindel, et inimene on see, kelleks ta end ise elab tema olemine eelneb olemusele. Praegusel hetkel on maailmas ligikaudu seitsee miljardit inimest ning kõik me oleme unikaalsed. Igaüks meist tegutseb ja mõtleb erinevates olukordades omamoodi, selle tõttu moodustubki kõikidest indiviididest kordumatu olend inimene on oma tegude kogusumma. Iga inimene sünnib minu arvamuse kohaselt siia ilma tabula rasana'na ehk puhta lehena. Vastsündinutel pole veel väljakujunenud iseloomujooni ega -omadusi, need tekivad ning arenevad pika elutee jooksul. Kindlasti mõjutab palju meie arengut keskkond, kus me üles kasvame. Olles ise sündinud maapiirkonnas, kus valikuvõimalused on kordades väiksemad kui linnas, näiteks vabaajategevused, haridustase, sportimisvõimalused ning muud ahvatlevad pakkumised, tean ning
Sama päring, mis eelmise loengu alguses oli, kuid nüüd vaate kujul. 2. Looge skalaarne funktsioon, mis tagastab mingis ajavahemikus (alguskuupäev kuni lõpukuupäev, mõlemad kaasa arvatud) kogu teenitud summa. Valikuliselt saab kaasa anda ka töötaja ID ja kui see on mitte-0, siis tagastatakse sama väärtus selle ühe töötaja kohta. 3. Looge tabeli-väärtuseline funktsioon, mis tagastab kõikide klientide lõikes kvartalite kaupa nende poolt teenitud kogusumma (kliendi ID, kliendi nimi, kvartal, teenitud kogusumma). Parameetritena lähevad kaasa alguskuupäev, lõpukuupäev ja valikuline kliendi ID. Viimasel puhul tagastatakse andmed vaid selle kasutaja kohta. Andmed peaks olema sorteeritud kliendi nime ja kvartali järgi. 4. Looge salvestatud protseduur, mis tagastab nii arvete päised (InvoiceID, InvoiceDate, CustomerID) kui ka arvete read (InvoiceLineID, InvoiceID, Quantity, UnitPrice, ExtendedPrice ja
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. muutuvkulusid tooteühiku kohta b. kogukulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. püsikulusid tooteühiku kohta Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemikus Vali üks: a. Püsikulud ühiku kohta muutuvad b. Muutuvkulude (vc) kogusumma jääb samaks c. Kogukulud ühiku kohta ei muutu d. Muutuvkulud ühiku kohta muutuvad Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. on segakulu erijuhus c. on nii segakulu erijuhus kui sarnaneb segakulule olulisvahemikus d. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst
Küsimus 1 Küsimuse tekst Tootmispinna kuurent on Vali üks: a. esmaskulu ja inventeeritav kulu b. konverteerimiskulu ja inverteeritav kulu c. esmaskulu ja mittekapitaliseeritav kulu d. konverteerimiskulu ja mittekapitaliseeritav kulu Küsimus 2 Küsimuse tekst Segakulude kogusumma Vali üks: a. suureneb tegevusmahu vähenedes b. suureneb tegevusmahu suurenedes c. ei muutu tegevusmahu muutudes d. väheneb tegevusmahu vähenedes Küsimus 3 Küsimuse tekst Kulude täpne prognoosimine pole oluline Vali üks: a. finantsaruannete koostamiseks b. hinnakujunduseks c. rahavajaduse hindamiseks d. plaanide ja eelarvete koostamiseks Küsimus 4 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b
ÜMH 100% ÜMK= 6 krooni 85% JTmäär= 15% 6 - 85% 85x= 600 x 100% x= 7 Vastus: Koogi müügihind on 7 krooni 2. Ettevõtte kulud ühele tootele eelarve järgi kui toodetakse ja müüakse 10 000 toodet on järgmised: Põhimaterjali kulu 15 krooni Põhitöötasu kulu 5 krooni Tootmise lisakulude muutuv osa 10 krooni Tootmise lisakulude püsiv osa 20 krooni Müügikulude muutuv osa 2 krooni Müügikulude püsiv osa 4 krooni Leida: tootmiskulude kogusumma, kui valmistatakse 20 000 toodet; perioodikulude kogusumma, kui müüakse 5 000 toodet. Tootmiskulude kogusumma (20 000 tk): 10 000 20 000 15 x 10 000= 150 000 300 000 5 x 10 000= 50 000 100 000 10 x 10 000= 100 000 200 000 20 x 10 000= 200 000 200 000 500 000 800 000 Perioodikulude kogusumma: MK muutuvosa 5 000 x 2= 10 000 MK püsivosa 10 000 x 4= 40 000 50 000 3
Surumine lõppeb käte sirutuse järel kangi sirgetele kätele saades. Jõutõmme Jõutõmbes tuleb esmalt kang tõstepõrandalt nii üles tõsta, et lõppasendis oleksid põlved lukustatult sirged ja õlad vähemalt kaelaga ühel maal või kaugemal taga. Pärast lõppasendi saavutamist annab peakohtunik käega märku tõstekang põrandale lasta. Võitja selgitamine Võistlejate paremusjärjestus kehakaaluklassides pannakse paika kogusumma järgi, mis saadakse kükkimise, lamades surumise ja jõutõmbe parima tulemuse liitmisel. Lisaks kehakaaluklasside meistritele selgitatakse tiitlivõistlustel välja ka absoluutmeister. Absoluutmeistri selgitamisel reastatakse võistlejad kogusumma Wilksi punktide järgi. Selle arvutamisel võetakse arvesse nii võistleja kogusumma lõpptulemust kilogrammides kui ka võistleja kehakaalu. Wilksi punktide alusel on võimalik öelda,
Eeldused - laenu kestus 30 years - intressimäär 5.50% - laenusumma 100,000 eur Kasulikud valemid = pmt() -567.79 Laenumakse (kuine) =cumipmt() -21,392.21 intressimaksete kogusumma kahe perioodi vahel start_per 1 end_per cumprinc() -5,861.66 laenu põhiosa maksete kogusumma kahe perioodi v start_per 1 end_per =ipmt() -388.43 intressimakse mingi konkreetse perioodi jaoks (st k per 109 = cumipmt() -104,404.04 Näide: intressimaksed kokku kogu laenuperioodi joo start_per 1 end_per
2. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest selle poolest, et juhtimisarvestuse info a) koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b) lähtub maksuseadustikust; c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige 3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited a) kavandamisest; b) controllingust; c) eelarvestamisest; d) analüüsimisest. (2P) Õige 4. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires; siis a) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma ei muutu; b) muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsivkulud ühiku kohta; c) muutuvkulud ühiku kohta ja püsivkulud ühiku kohta ei muutu; d) muutuvad nii muutuvkulude kogusumma kui ka püsivkulude kogusumma. (4P) Õige II. Ülesanded 1. Ettevõte tegeleb väikeautode summutite vahetamisega. Järgnevalt on toodud kulud (kroonides), kui perioodi jooksul asendati 500 summutit. Näitaja Vahetatud Vahetatud Vahetatud
3 Eelarve Palgatakse 6 promootorit 5- te suuremasse Eesti linna- Tallinnasse kaks promootorit ning Tartusse, Pärnusse ning Narva üks promootor. Inimtööpäevade summa ühe inimese kohta- 20 päeva. Projekti juhtimisele eraldatud töötasu Promootrite palgaks- 15 000 Mobiiltelefon kõige rohkem pilte teinud promootorile- 3000 PR. Juhtimisele eraldatud töötasu kokku: 18 000 Materjalide kogusumma Töövahendid promootoritele- 10 000 Flaierid- 6000 Materjalide kogusumma kokku: 16 000 Projekti kogumaksumus: 34 000 Tööpaketi struktuur Sony Ericssoni uut mobiilteleconi C510 tutvustav kampaania ,,Püüame naeratusi" Stardikuupäev: 01.05.2009 Lõpukuupäev: 31.05. 2009 Inimtööpäevade kogusumma : 120 Promootorid: 20 Juta Jänes
vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne – parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel – loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood – vana-kreeka ja –rooma kirjandus, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused, 8.saj eKr kuni 4
Pakkumine kaldub olema elastsem, kui ressursse saab kiiresti antud kauba tootmisse lülitada ja sealt eemaldada. 5.Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel? Turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumine on mõlemad erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüja erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Kuid turupakkumine erinev, siis selle poolest, et seal on kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma. 6.Milline erinevus on hinnamõju ja pakkumise muutuse vahel? Tootjad soovivad müüa mingit kaupa kõrgemate hindadega rohkem kui madalamate hindadega- selline on hinnamõju. Kuid pakkumise muutus tähendab, et tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevaid hulki kõikide võimalike hindadega. 7.Millest sõltub pakkumise muutus? Kui langeb tootmise piirkulu, näiteks leitakse paremad ja odavamad materjalid või
on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. Kui suur TYPEsumma , tüüptuleb igasmille kohaselt makseid teostatakse (0 perioodi lõpus, 1 perioodi - intervall, kuus tagasi maksta? Kui suur on laenu kestuse ajal makstud kogusumma (kuumakse*ajaperiood) ja laenuintresside kogusumma (kogusumma+laen)? 4. Kui kaua pead raha koguma, et saada kokku 900 eurot, kui hetkel on pangas 60 eurot ja iga järgneva kuu alguses paned panka 15 eurot? Intress on 4% aastas. 5. Võtsid pangast korteri ostuks 55000 eurot laenu. Igakuine makse on 500 ning laenu tähtaeg on 20 aastat. Kui suur on pangalaenu intress? Lõppkapitali leidmine FV(määr; per_arv; makse; praegune_väärt; tüüp) FV(rate; nper; pmt; pv; type)
on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. TYPE Kui suur summa , tüüp tulebmille - intervall, igaskohaselt makseid teostatakse (0 perioodi lõpus, 1 perioodi algus kuus tagasi maksta? Kui suur on laenu kestuse ajal makstud kogusumma (kuumakse*ajaperiood) ja laenuintresside kogusumma (kogusumma+laen)? 4. Kui kaua pead raha koguma, et saada kokku 900 eurot, kui hetkel on pangas 60 eurot ja iga järgneva kuu alguses paned panka 15 eurot? Intress on 4% aastas. 5. Võtsid pangast korteri ostuks 55000 eurot laenu. Igakuine makse on 500 ning laenu tähtaeg on 20 aastat. Kui suur on pangalaenu intress? 1. Lõppkapitali leidmine FV(määr; per_arv; makse; praegune_väärt; tüüp)
Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD KULU KAJASTAMINE KULUNA Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD TULU TULUNA KAJASTAMINE Korrigeerimiskanne on; DEPRETSIATSIOONIKULU KAJASTAMINE Kronoloogiliste registrite hulka ei kulu: Pearaamat Kui ettevõte müüb kliendile kaupa, mille eest klient tasub hiljem, tulem müügitulu kajastada lähtudes: Tekkepõhisuse printsiibist Kui ettevõtte vara kogusumma on 15600EUR ja kohustiste kogusumma 6200EUR, siis omakapitali kogusumma on: 9400EUR Kui raamatupidamislausendis on debiteeritav summa väiksem kui krediteeritav, siis tegemist: vigase lausendiga. Kui raamatupidamislausendis on üks debiteeritav konto ja üks krediteeritav konto,siis on tegemist: LIHTLAUSENDIGA Kui raamatupidamislausendis on üks debiteeriv konto ja mitu krediteerivat kontot, siis on tegemist LIITLAUSENDIGA
· Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis.
Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmisteguritestlähtuvalt aasta jooksul kas riigis või välismaal IAI - riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides
Võib nimetada tulevikukuludeks. 5 Millised on muutuvkulud ja millised püsivkulud? Muutuvkulud ehk muutkulud - kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Püsivkulud ehk püsikulud – kulud, mille kogusummale kulutäituri muutumine mõju ei avalda 6 Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes? Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks. Muutuvkulude kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu: * kaubandusorganisatsioonis - kaupade soetusmaksumus * tootmisfirmas - põhimaterjal, põhitööliste palk, osa tootmise lisakuludest * teenindusfirmades - peamiselt püsivkulud Püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht, jäävad konstantseks üksnes kogusummas, kuid summa ühiku kohta arvutatuna on muutuv suurus.
Võtta kaasa soojemad riided ja kütta telkides ahjusid. 3. Vihmaste ilmade korral võtta kaasa vihma riietus ja suured kiled, millest saab ehitada varjualused. 4. Hiiumaal valitseb suur puuhi oht. Teavitada õpilasi sellest ohust. Võtta kaasa puugi pintsetid ja muu meditsiini varustus TÖÖPAKETI STRUKTUUR Tööpaketi pealkiri: Projektijuhtimine Stardikuupäev: 01.10.2013 Lõppkuupäev: 30.05.2014 Inimtööpäevade kogusumma: Tasuta, vabatahtlikuse alusel Osalejad (igale oma rida) Inimtööpäevade summa Märt Melsas 30 päeva Eesmärgi kirjeldus: Organiseerida Riigikaitse õpetuse laager Hiiumaal, Tahkuna neemel Tegevuste kirjeldus: Ettevalmistavad tegevused 2013 Laagri eelarve koostamine, eellepingute ja kokkulepete sõlmimine Ministeeriumile taotluse kirjutamine
kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. varutegur reservi suurus protsentides, mida pank ei tohi välja laenata. rahaasendaja krediit, võlapaber, väärtpaber jms asjad. ostujõud on nõudlus, mi son rahaga tagatud. universaalpangandus on süsteem, kus pangad tegutsevad kõigiks finantsvahendussektorites.(hoiused, laenud, vahendamised ja kinstlustus ning liisinguteenused) finantskoormus kogusumma mis makstakse krediidi kasutamise eest. kaubakrediit on võime osta kaupa ja teenust praegu ning maksta hiljem. maksevõime on võime täita oma rahalisi kohustusi tähtaegselt. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimese on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. finantsplaan ehk eelarve finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud. tarbija inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks.
78 + 54 = 132 78 * 4 = 312 54 - 12 = 42 28 + 87 = 115 28 * 6 = 168 87 - 25 = 62 Ülesanne 1 Loo uus tööleht nimega "Ül 1 lahendus" Alusta tabeli trükkimist loodud töölehele lahtrist A1. Tabeli päis värvi ning lisa tabeli päise alla kahekordne joon. Teosta arvutused. Kõik rahalise väärtusega andmed tähistada vastavalt. Arve Kuup. Kood Ostja Summa Käibemaks Kogusumma 100 2/1/1997 2 AS Kolm Krooni 150.00 101 2/2/1997 5 AS Kuuseke 50.00 102 2/3/1997 9 Linnavalitsus 700.00 103 2/4/1997 1 Pood 1 35.00 104 2/4/1997 3 Pood 4 160.00 105 2/4/1997 2 AS Kolm Krooni 480.00 106 2/4/1997 4 Pood 5 90.00 107 2/5/1997 7 Kalev 328
Rahvamajanduse arvepidamine SKP (SKT) ; GDP – mõõdab ära ühe riigi territooriumil teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise rahalises väljenduses. SKP per capita – SKP ühe elaniku kohta = SKP (EUR) / Elanike arv RKP (RKT) ; GNP – rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi konkreetse riigi rahvaomanduses olevate varadega mingi perioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import X-M = Netoeksport Vastand on tulude ehk sissetulekute meetod. Kolmas variant on lisandväärtuse meetod Vahetoodang – ühe ettevõtte lõpptoodang, mida kasutatakse teises ettevõttes ressursina ehk sisendine tootmiseks.
b. nõuab ta kõigi juhtimistasemete struktureerimist c. on teda kõige sobivam rakendada ettevõtte (organisatsiooni)juhtimise tipptasemel d. mõjutab ta inimese käitumist Küsimus 19 Küsimuse tekst Vastutuspõhise arvestuse eesmärk on Vali üks: a. aidata juhte hinnata b. maksimeerida kasumit c. nii motiveerida, kontrollida kui ka hinnata juhte d. motiveerida ja kontrollida juhte Küsimus 20 Küsimuse tekst Kui käibevara kogusumma oli suurem kui lühiajaliste kohustuste kogusumma, siis kreditoorse lühivõla tasumine aruandeperioodi viimasel päeval Vali üks: a. vähendab puhaskäibekapitali b. vähendab lühivõlgade üldise kattekordaja arvväärtust c. suurendab puhaskäibekapitali d. suurendab lühivõlgade üldise kattekordaja arvväärtust
mingil ajaperioodil (1 aasta) toodetud +isikl. Dividendidelt. kaupade aj teenuste arvestamine. = PI majapidamissektori isiklik Riigisiseselt ja väljapool seda tulu toodetud lõpptoodangu väärtus - isiklikud netomaxud turuhidades.aitab hinnata maj =Yd kasutatav isiklik tulu (DPI) arengut. -eratarbimiskulutused C SKP sisemajanduse koguprodukt- = S isiklikud säästud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses ( resident ja mitteresident). Ainult antud riigi. VOOMUUTUJA- ajaperioodil.VARUMUUTUJA- ajahetkel. Nominaalne- jooksev praegu kehtiv. Reaalne- konstantne. 1)tootmis- e lisandväärtuse meetod- kogutoodang miinus vahetarbimine. 2)tarbimis- e kulutuste meetod- toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades + kodumaised investeeringud (netoeksport) 3)sissetulekute e saadud tulu meetod- kõigi antud riigis tegutsevate majandusagentide esmaste
RATE - Tagastab intressimäära annuiteediperoodi kohta. Nper Per_arv makseperioodide koguarv annuiteedis. Pmt - Makse iga perioodi makse; annuiteedi kestuse ajal see ei saa muutuda. PV - Praeg_väärtus praegune väärtus ehk kogusumma suurus, mida tulevased maksed on praegu väärt. FV - Tul_väärtus tulevane väärtus ehk saldo, mida soovite saavutada pärast viimast makset. Kui argument tul_väärtus puudub, eeldatakse, et see on null, st laenu tulevane väärtus on null. Type - Tüüp arv 0 või 1, mis osutab maksetähtajale. 0 või puudub perioodi lõpus 1 - perioodi alguses Rate - Määr intressimäär ühe perioodi kohta Value1 Väärtus1 1 kuni 29 argumenti, mis tähistavad makseid ja sissetulekut
kujundamisel nii, et piirates toodangu mahtu, saavad hoida hinda kõrgemal ja teenida seejuures suuremat kasumit Kauba omahind - väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Turuhind see, millega kaupu tegelikult pakutakse. Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Turupakkumine kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel. Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Turu puudujääk suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Maksimumhind seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib (näiteks üüri piirmäär) Miinimumhind - seadusega kehtestatud kõrgeim hind, millest allapoole ta langeda ei tohi (näiteks miinimumpalk)
N-da riigi probleem A N B N-1 A B vahetuskurssi N-1 C Ajalugu n-1 probleemiga • 1930. a-tel leiti, et rahvusvaheline rahapoliitika on stabiilne vaid juhul, kui on lahendatud “n-1 probleem”: – kõikide negatiivse maksebilansiga riikide maksebilansi puudujääkide kogusumma on võrdne teiste riikide maksebilansi ülejääkidega, s.t. kõigi maailma riikide maksebilansside kogusumma on null; – kõikide odavnevate valuutadega riikide kursilanguste kogusumma on võrdne teiste riikide valuutade kallinemise kogusummaga Fikseeritud kursside ankurvaluutad Fikseeritud vahetuskursside eelised • Vähendab vahetuskursi volatiilsust ja sellega seonduvat ebakindlust • Annab nominaalsetele hindadele ankru
järgmistel tingimustel: 7 4.09.2014 » Tingimused: » 1) kui Eesti käibemaksukohustuslasest kauba võõrandaja või teenuse osutaja on esitanud arve, millele on märkinud 20% või 9% käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud KMS § 40 sätestatud reisiteenuste erikorra alusel esitatud arved ja » 2) arve või arvete kogusumma konkreetse tehingupartneri osas maksustamisperioodil on vähemalt 1000 ilma käibemaksuta (piirmäär) » NB! » Seega jäävad kajastamata kõik välisriigist saadud arved » Samas võib isik INF vormil kajastada ka punktis 1 nimetatud arvete andmed, mille käibemaksuta kogusumma on väiksem kui 1000 tehingupartneri kohta. Tehingupartneripõhise piirmäära arvestamine (1000 ) ja arvete deklareerimine INF-il
eluasemelaen- pikaajaline, korteri v maja ostuks. annavad pangad. makstakse tagasi kuumaksudena.autoliisingud- spetsiaalsete ostude jaoks. tagasimaks võrdsete kuumaksete kaupa.järelmaks- võimaldab osta kindla piirini ilma sularaha maksmata. intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt.krediitkaart- järelmaksu liik, võimaldab osta omanikul mitmest erinevast kohast.riiklik õppelaen-tagasimaks alles pärast õpingute lõpetamist. finantskoormus- kogusumma, mida maksavad krediidi kasutamise eest.aastane intressimäär- krediidikulu, mida arvestatakse aastaprotsendina.kindlustuspreemia-hind, mida inimesed kindlustuse eest maksavad.Maslow' vajaduste hierarhia 1)füsioloogilised vajadused(toit, vesi); 2)turvalisusvajadus( hirmu puudumine, rahulikus); 3)kuuluvus ja armastusvajadus(kiindumus, omaksvõtt); 4)enesest lugupidamise vajadus(heakskiit, tunnustus); 5)kognitiivsed vajadused(teadmised,
Kulupoliitika tegeleb eelarveaasta tasakaalu küsimustega, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Riigieelarve peab olema tasakaalus, et väljaminekud ei oleks suuremad kui sissetulekud, vastasel juhul jääks riik miinustesse. Puudujäägid kaetakse valitsuse poolt raha laenamisega või elatakse reservi arvelt. Kõige rohkem läheb raha sotsiaalhooldusele(32%), siis tervisehoiule(15%) ja alles siis ainult 10% haridusele. MAKSUKOORMUS - kõigi maksude kogusumma, võetud protsendina ühiskondlikust kogutulumaksust. MAKSUMÄÄR - tuluosa, mille maksumaksja maksudena ära maksab. MAKSUSÜSTEEM - ühes riigis kehtivate maksude ja maksustamise põhimõtted. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt. PROGRESSEERUV ehk ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. FÜÜSILISE ISIKU TULUMAKS
Küsimus 4 Küsimuse tekst Inventeeritav kulu loetakse lõplikuks kuluks Vali üks: a. Kui varu müüakse ära b. Perioodil, mil varu soetati c. Perioodil, mil see tehakse d. Kui tasutakse raha Küsimus 5 Küsimuse tekst Turunduskulusid kirjeldab järgmine variant Vali üks: a. Ei;ei;ei b. Ei;ei;jah c. Jah;ei;jah d. Jah;jah;ei Küsimus 6 Küsimuse tekst Olulisusvahemikus Vali üks: a. Muutuvkulude (vc) kogusumma jääb samaks b. Püsikulud ühiku kohta muutuvad c. Kogukulud ühiku kohta ei muutu d. Muutuvkulud ühiku kohta muutuvad Küsimus 7 Küsimuse tekst Põhimaterjalikulu on: Variant Konverteeri- Tootmis- Esmaskulu miskulu kulu a) Jah Jah ei b) Jah Jah Jah c) Ei Jah Jah d) ei ei ei Vali üks: a. Ei;jah;jah b
Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kontingentidest erineb suuremal määral. Populatsioon - antud liigi isendite kogusumma, kes elavad isoleeritult, ühel ja samal ajal nii, et isase ja emase vahel on võimalik saada järglasi. Bioloogiline efektiivus - Kiskja - loom, kes peab tapma või kasutab tapmise tulemusi selleks, et süüa saada. Hunt,karu - solidaarsed kiskjad. Raisakotkas - sotsiaalne Lepiskloomad - Söövad taimede vegetatiivseid osi. - metskitsed. Valiku teevad emased. Kitsed lõhnavad ülivõimsalt - peavad ennast lõhnast puhastama, lakkuma.
Aeg Aeg on miski, mille olemuse üle vaieldakse veel tänapäevalgi, võiks öelda, et see on justkui teatud ruum, mis on täidetud sündmustega, ja mõõta saab seal nii ruumi kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles ruumis. Aeg on lahutamatu osa inimelust. Kuid milline on aja mõju inimesele? On ütlemine, et aeg on meie suurim vaenlane, on see tõesti nii? Aja puudus on ju elu suurim puudujääk, kõigel, millel on algus on ka lõpp, miski ei kesta igavesti. Oleme siis tõesti kõik justkui aja orjad, selle mängukannid? Tõsi on, et aeg on meie suurim piirang, ent see on ka meie suurim võimalus. Aeg on ainus, mis meil on, ilma selleta ei saaks me midagi teha. Kuigi meil pole kontrolli oma aja kogusumma üle, on meil teata...
Treeningkoormuste mõju erinevatele organsüsteemidele NIKA NEDOSEIKINA Treeningkoormus Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt kahes plaanis: 1. Ühekordne kehaline toime 2. Pikemaajaline treening Koormuse mahtu mõõdetakse: 3. Kulunud ajaga 4. Läbitud vahemaa pikkus 5. Sooritatud korduste arv 6. Tõstetud raskuste kogusumma KEHALISE TÖÖGA KAASNEVAD MUUTUSED LIHASTES Kõige tähelepanuväärsemad muutused Peamised ühendid töötavates lihastes: 1. Fosfokreatiin 2. glükogeen ja triglütseriidid . Piimhappe . Energiavarude vähenemine ja metaboliitide kuhjumine töötavates lihastes on peamisi asjaolusid, mis kutsuvad esile töövõime languse väsimuse SÜDAME TALITLUS KEHALISEL TÖÖL v Puhkeseisundis on enamikul inimestest 6070 lööki minutis
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist . See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse antud riigi tootmistegurite poolt loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas need tegurid asuvad selles riigis või välismaal. SKP korral mõõdetakse aga riigi geograafilisel
aasta lõpus esitleti kaasaskantavat kassetmagnetofoni WALKMAN, mis otsustavalt muutis inimeste muusikatarbimisharjumusi. 1981. aastal alustas tegevust esimene muusikavideode kanal MTV, millegakaasnas otsustav pööre popmuusika turustamisel. Publikut ei ühendanud muusikas mitte enam idee vaid meelelahutus. 1982. aastal ilmus uus helikandja- CD uut formaati alahinnati, aga 1985. Aasta jõulude ajal osteti poed USA-s CD-dest tilgatumalt tühjaks. 1984. aastal ületas kassetimüügi kogusumma esmakordselt USA LP-de müügi Muusika tööstus üritas kriisist väljuda turu unifitseerimisega(üks maailm, üks muusika), mis tekitas vastureaktsioonina Hulgaliselt uusi suundumusi underground'is Muusika uued mastaabid: hiiglaslikud staadionikontserdid, sateliitsidega ülekanded üle kogu maailma. POP-heategevuse buum 80ndate teisel poolel Globaalse showbuisnessi ja popmuusika sümbioos(toote reklaamides muusika hitid jne.).
immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. fondiemissioon - aktsiaettevõtte vaba omakapitali suunamine aktsiakapitali täiendamiseks, fondiväljalase; aktsiakapitali suurendamine aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid tegemata aktsiate arvu või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel. Fondiemissiooni tagajärjel ei muutu äriühingu omakapitali kogusumma. fondijuht fondivalitsejas töötav isik, kes langetab vahetuid investeerimisotsuseid fondivalitseja ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimisotsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi forward-tehing - finantsvara etteost või -müük; tulevikutehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (summad ei ole piiratud ja tagatist ei nõuta) franko - saatmiskuludest vaba
Maksupoliitikaks nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega ja seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma, protsentuaalselt, kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (eestis 18%). Maksusüsteem maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud nii suured kui väiksed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (st, ei olene tuludest). Progressiivne maksumäär oleneb tuludest, astmeline. Regressiivne maksumäär (suur palk, väiksed maksud... VIIST :D)
Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliitikast; Maksu- ehk tulupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. (Sellest sõltuvad riigieelarve tulud.) Kulupoliitika määrab, millele riigi tulud kulutatakse. Tegeleb ka eelarve tasakaalu küsimustega. Eesti riigieelarve 2009 TULUD KULUD 97,8 96,7 miljardit miljardit TÄPSEMALT VAATA www.fin.ee Maksupoliitika Maksukoormus kõikide maksude kogusumma (% SKP-st) Maksumäär tuluosa või hinnaosa, mis tuleb inimesel maksuna ära maksta (% tulust või hinnast) Maksusüsteem kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted riigis Maksusüsteemid Proportsionaalne Astmeline Suurematelt tuludelt Kõiktulud on tuleb maksta suurem maksustatud protsent makse, ühesuguse väiksematelt tuludelt maksumääraga väiksem protsent Nt Soomes, Rootsis
Erahüvis kaup teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt Ühishüvis sotsiaalset väärtust omav kaup, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid Eelarve rahaline plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta Eelarvedefitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulst Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta Maksusüsteem maksustamise põhimõtted Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt ühesuguse maksumääraga Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse Käibemaks maks, mida makstakse ostu müügi tehingutelt
suurendada. Riik jagab maksude kaudu tulu ringi. 2.5 Maksusüsteem: Maksud ja maksustamise põhimõtted koos moodustavad maksusüsteemi. a) Kui kõikidelt kogutakse proportsionaalne osa tulust, on tegemist proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise
· alla 14 - aastast last kasvatavale vanemale 10 tööpäeva · kuni 18-aastase puudega lapse vanemale 10 tööpäeva · isikutele , keda on lubatud sisseastumiseksamitele §69. Paragrahv 1, 2,4 ja 7 Ül 2. Puhkuserahad peavad üle tulema töötajale 28. mail ehk neljapäeval. Puhkusetasu arvutamise kord on reguleeritud VV määrusega 11.06.2009 nr 91.(muudetud 01.01.2012) Üldjuhul võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul teenitud töötasu kogusumma ja see jagatakse sellesse perioodi jäänud kalendripäevade kogusummaga (arvutatakse maha riigipühad ja tööpäevad, mil töötaja mõjuvatel põhjustel puudus töölt) ja nii saadakse ühe kalendripäeva tasu. 1 kalendripäevatasu x puhkusepäevade arv = puhkusetasu.( Hetke seisuga siis arvestatakse aprillist) Töötajal on õigus nõuda viivist, kui pole õigeaegselt puhkuserahad üle kantud ning seda on võimalik seni nõuda kuni puhkuserahad kätte saab. Ül 3.
4. Proportsionaalne ja progresseeruv maksusüsteem-süsteem, kus tulumaksu protsent on kõigile võrdne ja ja tulu suurenedes maksuprotsent ei muutu. Süsteem, kus tulu suurenedes maksu protsent tõuseb astmeliselt. 5. Otsesed ja kaudsed maksud, näited, maksja 6. Maksed, eesmärgid (töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse maksed) Mõisted: SKP; inflatsioon, devalvatsioon- SKP = aasta jooksul riigis toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma USA dollarites. Inflatsioon on üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.Devalvatsioon-alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes. · Palk, brutopalk, netopalk- Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist. · Netopalk on palk, mille töötaja saab kätte pärast maksude ja maksete mahaarvamist. Töölepingusse kirjutatakse tavaliselt brutopalk. 7. Tööturg, tööinspektsioon, töötukassa
kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid ja sulfaadid, vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. ÜLDKAREDUS, mis on Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Millised soolad põhjustavad vee karedust? Vee karedust põhjustavad vees lahustunud KALTSIUMI JA MAGNEESIUMI SOOLAD. Eestis on joogivesi enamasti kare, sest elame paesel pinnal ning see teeb karedaks ka meie joogivee. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudum veekaredusel joogivees piirnorm. Siiski, vee kõrge karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - nii eratarbijale aga
kareduseks) on tingitud vee lahustunud vesinikkarbonaatidest. Vee soojendamisel või keetmisel vesinikkarbonaadid lagunevad vastavaks karbonaadiks, mis vees ei lahustu ja moodustab anumasse katlakivikihi: Ca(HCO3)2=CaCO3 +H2O+CO2 Püsiv karedus on tingitud tugevate hapete vees lahustuvatest kaltsium- ja magneesiumisoo- ladest (CaSO4, MgSO4, CaCl2, MgCl2 ja teised). Keetmisega pole püsivat karedust võimalik kõrvaldada. Üldkaredus on kõigi Ca- ja Mg-ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mg- ioonide kontsentratsioon vees ehk karbonaatse ja püsiva kareduse summa. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite
Kasvav eksport ja neto kapitali väljavool arengumaades. Dünaamika üldine kasv arengumaades on juhitud tugeva kasvu poolt ekspordi tuludest. Sisustus eksport areneva majandusega on enam kui kahekordistunud aastatel 1998 ja 2006, need G-7 tõusis vähem kui 50 protsenti. Üldiselt aktsia arenenud riikide maailmakaubanduses kasvas 29 protsenti aastal 1996 37 protsenti 2006. Paljudes arengumaades on muutunud netoeksportijad kapitali sellises skaala ulatuses, et seal näitab neto kogusumma kapitali väljavoolu arengumaadest. Aga see ei ole olnud piiranguks omamaise kapitali moodustumisele. Ülemaailmne tasakaalustamatus ootab endiselt lahendust Jätkusuutlikkus ja võimaliku kohandamise suurenev tasakaalustamatus Maailmamajanduses on käivitanud ühe liveliest ja vastuolulise majanduspoliitika arutelu viimastel aastakümnetel. Empiirilised tõendid on näidanud, et muutusi reaalse efektiivse vahetuskursi (REER),
karedaks >6 mgekv/l puhul. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, ning kuna peamine Eesti aluskivim on juhtumisi paekivi ongi tulemuseks see, et Eesti veed on enamasti karedad. Eristatakse kolme kareduse liiki: · karbonaatne karedus sadeneb vee keetmisel lahustumatu CaCO3 kujul (katlakivi). · mittekarbonaatne karedus vee keetmisel välja ei sagene. · üldkaredus kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Vee karedusel puudub piirnorm, sest nii kaltsium kui ka magneesium on inimese kehale vajalikud elemendid. Küll, aga "pehmendatakse" vett eesmärgiga hoida boilerid, pesumasinad, veekeedumasinad jms. töökorras. Samuti pärsib kare vesi ka seebi vahutamist, ning näiteks oad ja herned ei kee liigkaredas vees pehmeks. Vee pehmendamine: · keetmine lihtsaim võimalus vee kareduse vähendamiseks.
Majandusõpetus Arte Gümnaasium 2011 Majandusõpetus MÕISTED Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalik kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu näiteks hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine jms. Majandusõpetus Majandus hõlmab äriühinguid/ettevõteid, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika, masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor...
-) · toalettruum (12 000.-) · Teler (4790.-) · Riidepuud (4000.-) · Valgustite kogumaksumus peasaalis ( 5000.-) II saal: · Diivanid (3tk) ( 13 000.-) · Lauad ( 5tk) ( 4500.-) · Nelinurksed lauad (3tk) (10 000.-) 10 · Toolid umbes 20 tooli (12 000.-) · Toalettruum (12 000.-) · Teler ( 5000.-) Töötajate puhkeruum: · Laud ( 700.-) · Toolid kogusumma (5000.-) · Kapp (1990.-) · Teler ( 4999.-) Garderoob: · Riidepuud kogusumma (6000.-) Laoruum: · Kapid kogusumma ( 5196.-) Juhataja ruum: · Arvuti ( 16 298.-) · Laud (1224.-) · Diivan (7000.-) · Toolid kogumaksumus ( 2169.-) · Kapp (1699.-) Raamatupidaja ruum: · Arvuti (16 298.-) · Kapid kogumaksumus (3398.-) · Diivan (7000.-) · Toolid kogumaksumus ( 2169.-) · Laud ( 1224.-)
arvessevõtmisest, arvestatakse ainult lõpptarvimiseks kasutatavaid kaupu. · Ei arvestata tooteid ja teenuseid, mis on toodetud välismaal, isegi kui tootja on välisriigis tegutsev kohalik ettevõte. Reaalne vs nominaalne, per capita, PPP · Reaalsed arvud näidatakse püsivates hindades, st. Korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. · Nominaalsed arvud näidatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKP (GDP) on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma mida on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. SKP 1993 2009 Moneymoneymoney 2000 12000 SKP 100mln 200mln THI tarbijahinnaindeks. 100mln (*1,5)200mln - rahaliselt kasvas 50mln. · SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga. · Ostuvõime pariteedi printsiip (ingl
TARBIMINE JA SÄÄSTMINE 1.Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha? Isiklik eelarve aitab tarbijana, teha selliseid valikuid mis sovivad ja meeldivad. Isiklik eelarve säästjana, aitab kokku võtta tehtud kulutused ja sisse tulnud tuludest. 2.Millised on säästude paigutamise võimalused? Säästude paigutamis võimalused on arvelduskonto või säästuhoiuse variant. Tähtajaline hoius. On võimalik sääste paigutada veel võlakirjadesse, aktsiatesse, kinnisvarasse, tuletisväärtpaberitesse. Veel saab paigutada sääste kunstiteoste, väärismetallidesse ja muudesse investeerimisfondidesse. 3.Kuidas aitab kindlustus sinul oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustus võimaldab sul vahetada oma suure kaotuse riski kindluse vastu, mida pakuvad lühikese perioodi maksed, mida nimetatakse kindlustuspreemiaks. Seda kompromissi on mõtet sageli teha, kuna ilma kindlustuseta võib riskiga kaasneda häving ka rahalises mõttes. 4.M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
