Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust
Kategooriad
Faile
10. klassi majandus -
9
Akadeemiline kirjutamine -
14
Analüüsimeetodid äriuuringutes -
37
Arendustegevus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
22
Arenguökonoomika - Eesti Maaülikool
12
Arenguökonoomika - Akadeemiline
9
Arveldamine - Kutsekool
1
Arvestuse alused - Tallinna Tehnikakõrgkool
26
Arvestuse alused - Tallinna Tehnikaülikool
6
Arvestuse infosüsteemid - Eesti Maaülikool
1
Audiitorkontroll - Tallinna Tehnikaülikool
1
Audiitorkontroll - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
1
Auditeerimine - Kutsekool
10
Auditeerimine - Tallinna Majanduskool
2
Avaliku sektori ökonoomika -
6
Brändi juhtimine -
3
Controlling -
9
E-äri - Tallinna Tehnikaülikool
1
Eelarvestamine - Kutsekool
8
Eelarvestamine ja finantskavandamine - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
2
Eelarvestamine ja normeerimine - Tallinna Tehnikakõrgkool
2
Eesti majandus -
12
Ekspordi korraldus - Estonian Business School
4
Ettevõtemajandus - Tallinna Tehnikaülikool
18
Ettevõtlus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
134
Ettevõtlus - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
12
Ettevõtlus - Kutsekool
12
Ettevõtlus - Akadeemiline
10
Ettevõtlus - Tallinna Tehnikaülikool
3
Ettevõtlus alused - Tallinna Majanduskool
42
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine - Tallinna Tehnikaülikool
4
Ettevõtluse alused - Tallinna Tehnikaülikool
51
Ettevõtluse alused - Tallinna Ülikool
1
Ettevõtluse alused - Eesti Lennuakadeemia
2
Ettevõtluse alused - Eesti Maaülikool
2
Ettevõtluse alused - Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
1
Ettevõtluskeskkond - Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
21
Ettevõtte majandusõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
13
Ettevõtte majandusõpetus - I Studium
1
Ettevõtte praktika aruanne - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
2
Ettevõtte rahandus - Tallinna Majanduskool
7
Ettevõtte rahandus - Kutsekool
1
Ettevõttlus - Keskkool
22
Euroopa Liidu Majandus -
2
Euroopa Liidu üldkursus -
1
Fie raamatupidamine - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
3
Finants analüüs - Kutsekool
4
Finantsanalüüs - Tallinna Majanduskool
24
Finantsarvestus - Tallinna Majanduskool
27
Finantsarvestuse alused - Tallinna Tehnikaülikool
4
Finantsjuhtimine - Kutsekool
22
Finantsjuhtimine - Audentese Ülikool
3
Finantsjuhtimine - Eesti Maaülikool
10
Finantsjuhtimine - Tallinna Tehnikaülikool
2
Finantsjuhtimine - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
3
Finantsjuhtimine - Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
1
Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
12
Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüs - Tallinna Majanduskool
6
Finantsjuhtimise üldkursus - Eesti Maaülikool
2
Finantskavandamine - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
1
Finantsmatemaatika mudelid -
1
Finantsraamatupidamine - Estonian Business School
6
Finantsraamatupidamine - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
6
Finantsraamatupidamine - Eesti Maaülikool
4
Finantsvahendus - Kutsekool
11
Globaalse tarneahela juhtimine - Tallinna Tehnikaülikool
5
Hindamine ja palgakorraldus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
1
Hinnapoliitika ja hinnastrateegia - Eesti Maaülikool
6
Informaatika I -
12
Informaatika II -
15
Infrastruktuurid - Kutsekool
1
Inglise keel I -
3
Innovatsioon - Tallinna Tehnikaülikool
11
Innovatsioonist äriplaanini - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
1
Institutsiooniökonoomika - Tartu Ülikool
1
Integreeritud tootearendus - Tallinna Tehnikaülikool
28
Interaktiivne turundus - Tallinna Tehnikaülikool
1
Investeeringute alused - Tallinna Tehnikaülikool
4
Investeeringute analüüs - Tallinna Tehnikaülikool
2
Investeeringute juhtimine - Eesti Mereakadeemia
14
Juhtimine - Tallinna Tehnikaülikool
135
Juhtimine - Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
11
Juhtimine - Tartu Ülikool
8
Juhtimine - Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
2
Juhtimine - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
6
Juhtimine - Akadeemiline
6
Juhtimine ja eestvedamine -
1
Juhtimis alused ja organisatsiooni käitumine - Kutsekool
22
Juhtimisarvestus - Tallinna Tehnikaülikool
13
Juhtimise alused - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
73
Juhtimise alused - Audentese Ülikool
6
Juhtimise alused - Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
3
Juhtimise alused - Tallinna Tehnikaülikool
1
Juhtimise alused - Tallinna Ülikool
5
Juhtimise alused - Kutsekool
4
Juhtimiskontroll - Tallinna Tehnikaülikool
3
Juhtimisraamatupidamine - Eesti Maaülikool
4
Juhtimisteooria - Kutsekool
7
Kassaõpetus - Kutsekool
1
Kaubandus - Akadeemiline
63
Kaubandus ökonoomika - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
33
Kaupluse müügitöö korraldus - Kutsekool
8
Keskkonnaökonoomika -
11
Kinnisvara hindamine - Tallinna Tehnikaülikool
4
Kinnisvara ökonoomika - Tallinna Tehnikaülikool
3
Kliendisuhete juhtimine - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
12
Kliendisuhete juhtimine - Tallinna Tehnikakõrgkool
1
Klienditeenindus - Kutsekool
116
Klienditeenindus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
16
Klienditeenindus - Tallinna Majanduskool
3
Klienditeenindus - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
7
Klienditeenindus - Keskkool
29
Klienditeenindus - Akadeemiline
4
Konkurents -
7
Kontserniarvestus - Tallinna Tehnikaülikool
4
Konverentsiteenused - Kutsekool
3
Kulde arvestus - Tallinna Majanduskool
1
Kuluarvestus - Tallinna Tehnikaülikool
5
Kuluarvestus ja eelarvestamine -
5
Kuluarvestus logistikas -
4
Kulude arvestus - Kutsekool
1
Kvantitatiivsed meetodid majandusteaduses - Tartu Ülikool
7
Logistika maamajanduses -
1
Loovus ja innovatsioon - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
6
Maailma majandus -
10
Maailma majandus ja poliitiline geograafia - Tallinna Ülikool
3
Maailmakirjandus - Tallinna Ülikool
4
Maailmakirjandus v - Tartu Ülikool
1
Majandus - Keskkool
1061
Majandus - Põhikool
37
Majandus - Kutsekool
84
Majandus - Tartu Ülikool
56
Majandus - Sisekaitseakadeemia
11
Majandus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
15
Majandus - Eesti Maaülikool
15
Majandus - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
21
Majandus - Akadeemiline
46
Majandus - Tallinna Ülikool
2
Majandus -
25
Majandus (mikro ja makroökonoomika) - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
42
Majandus alused -
36
Majandus ja ettevõtlus -
1
Majandusajalugu - I Studium
13
Majandusajalugu - Tallinna Tehnikaülikool
3
Majandusanalüüs - Eesti Maaülikool
6
Majandusarvestus - Tartu Ülikool
24
Majandusarvestus - Tallinna Tehnikaülikool
6
Majandusarvestuse alused - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
14
Majandusarvestuse alused - Eesti Lennuakadeemia
1
Majandusarvestuse alused - Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
1
Majanduse alused - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
33
Majanduse alused - Kutsekool
23
Majanduse alused - Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
3
Majandusgeograafia - Tallinna Tehnikaülikool
4
Majandusmatemaatika I -
16
Majanduspoliitika - Tallinna Tehnikaülikool
23
Majanduspoliitika - Tartu Ülikool
2
Majanduspoliitika - Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
1
Majanduspoliitika alused - Akadeemia Nord
4
Majandussotsioloogia -
35
Majandusstatistika - Sisekaitseakadeemia
2
Majandusteadus - Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
21
Majandusteaduse alused - Akadeemia Nord
14
Majandusteaduse alused - Eesti Maaülikool
14
Majandusteaduste alused -
4
Majandusteooria alused -
11
Majandusõigus -
3
Majandusõpe - Kutsekool
7
Majandusõpetus - Tallinna Majanduskool
20
Majandusõpetuse alused - Estonian Business School
2
Majapidamise alused - Euroülikool
2
Majapidamise alused - Kutsekool
2
Makroökonoomia -
15
Makroökonoomika - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
43
Makroökonoomika - I Studium
2
Makroökonoomika - Eesti Maaülikool
6
Makroökonoomika - Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
2
Maksu- ja tollijärelevalve - Sisekaitseakadeemia
1
Maksuarvetus - Sisekaitseakadeemia
2
Maksud - Tallinna Majanduskool
12
Maksud - Eesti Maaülikool
1
Maksundus - Tallinna Tehnikaülikool
35
Maksundus - Tallinna Majanduskool
8
Maksundus - Kutsekool
4
Maksundus - Tallinna Ülikool
2
Maksundus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
1
Maksunduse alused - Estonian Business School
1
Menetluspraktika - Eesti Maaülikool
2
Micro_macro ökonoomika - Tallinna Tehnikaülikool
57
Mikro ja makroökonoomika - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
33
Mikro- ja makroökonoomia - Tallinna Tehnikaülikool
18
Mikro- ja makroökonoomika - Tallinna Tehnikakõrgkool
61
Mikro-makro ökonoomika - Tallinna Majanduskool
3
Mikro-makroökonoomika - Tallinna Ülikool
9
Mikromajandus - Keskkool
10
Mikroökonoomika - Eesti Maaülikool
40
Mikroökonoomika - Tallinna Tehnikaülikool
2
Muudatuste juhtimine - Tallinna Tehnikaülikool
1
Müügitöö alused - Kutsekool
24
Omahinna arvestus -
1
Operatsioonijuhtimine -
7
Optimeerimine majanduses - Tallinna Ülikool
2
Optimeerimismeetodid majanduses -
5
Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid -
5
Organisatsiooni juhtimine -
21
Organisatsioonikäitumine -
39
Otsustusprotsessi alused -
3
Palgaarvestus - Kutsekool
6
Palgakorraldus - Tallinna Majanduskool
2
Pangandus - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
11
Pangandus - Tallinna Majanduskool
5
Pangandus, majandus, arveldamine -
1
Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine -
15
Praktika - Kutsekool
6
Praktika - Tallinna Tehnikaülikool
2
Praktiline andmeanalüüs - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
2
Projektimeetodid/ projektikirjutamine -
3
Põllumajandusökonoomika -
2
Raamatukogundus ja infokeskkonnad - Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
14
Raamatupidamine - Keskkool
73
Raamatupidamine - Tallinna Majanduskool
10
Raamatupidamine - Kutsekool
31
Raamatupidamine - Eesti Maaülikool
2
Raamatupidamine - Tallinna Tehnikakõrgkool
2
Raamatupidamine - Akadeemiline
1
Raamatupidamise alused - Tallinna Tehnikaülikool
19
Raamatupidamise alused - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
9
Raamatupidamise alused - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
3
Raha ja pangandus - Tallinna Tehnikaülikool
62
Raha ja pangandus - Kutsekool
2
Rahandus ja pangandus - Tallinna Majanduskool
22
Rahanduse alused - Tallinna Tehnikaülikool
61
Rahanduse alused - Eesti Maaülikool
14
Rahanduse alused - Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
3
Rahvusvaheline kaubandus -
3
Rahvusvaheline majandus - Eesti Maaülikool
21
Rahvusvaheline majandus - Tallinna Majanduskool
5
Rahvusvaheline majandus - Tallinna Tehnikaülikool
3
Rahvusvaheline majandus - Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
1
Rahvusvaheline majandus - Estonian Business School
1
Rahvusvaheline majandus ja põllumajanduskaubandus -
2
Rahvusvaheline poliitökonoomika -
1
Rahvusvaheline rahandus - Eesti Maaülikool
3
Rahvusvaheline turundus - Tallinna Majanduskool
6
Rahvusvaheline äri ja eetika -
3
Rahvusvahelise majanduse alused - Tallinna Tehnikakõrgkool
3
Rahvusvahelisedinvesteeringud - Tallinna Tehnikaülikool
2
Regionaalpoliitika ja kohalik omavalitsus -
1
Riski- ja Ohutusõpetus -
4
Riskianalüüs - Eesti Maaülikool
18
Sissejuhatus ettevõttemajandusse - Tartu Ülikool
1
Sissejuhatus majandusteooriasse -
1
Sotsiaal- ja majandusstatistika alused - Tartu Ülikool
2
Strateegiline planeerimine - Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
4
Tarbijakäitumine -
8
Teenindus - Kutsekool
37
Teenindus ja müük - Kutsekool
27
Tollinduse alused - Tallinna Majanduskool
2
Tootmine - Kutsekool
10
Turundus - Tallinna Tehnikaülikool
111
Turundus - Tallinna Tehnikakõrgkool
9
Turundus - Tartu Ülikool
7
Turundus - Keskkool
7
Turundus - Kutsekool
20
Turundus - Tallinna Majanduskool
4
Turundus - Eesti Maaülikool
12
Turundus - Akadeemiline
3
Turunduse alused - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
45
Turunduse alused - Tallinna Ülikool
2
Turunduse alused - Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
4
Turunduse alused - Akadeemiline
3
Turunduse ja müügijuhtimine - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
1
Turunduse ja müügijuhtimise alused -
3
Turunduse juhtimine -
1
Turuuringud - Tallinna Tehnikaülikool
2
Töö- ja palgakorraldus - Tallinna Tehnikaülikool
6
Töö-ja palgakorraldus - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
3
Töö-ökonoomika ja tööturg -
6
Töökeskkond ja ergonoomika -
15
Tööstuskaup - Kutsekool
25
Uurimustöö meetodid -
3
kinnisvara alused -
1
moetööstus -
2
Äri- ja tööõiguse alused -
7
Ärialane suhtlemine rahvusvahelises kontekstis - Tallinna Ülikool
1
Ärieetika -
23
Ärijuhtimine - Kutsekool
15
Ärijuhtimine - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
16
Ärijuhtimine - Eesti-Ameerika Äriakadeemia
1
Ärijuhtimine - Akadeemiline
2
Ärilogistika -
8
Äriplaan - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
37
Äriplaan - Keskkool
7
Ärisuhtlus ja - läbirääkimised -
2
Äritegevuse alused - Tallinna Tehnikaülikool
16
Äriökonoomika - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
3
Õiguse Alused -
3
Ökonomeetria -
5
äriprotsesside juhtimine -
1


Kategooria majandus populaarseimad õppematerjalid

Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. – Tõene Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. – Tõene Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. – Vale Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. – Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer
Inimeste valikud on erinevad. Kui näiteks Mari otsustab peale gümnaasiumi lõpetamist ülikooli minna, Madis otsustab tööle minemise kasuks ja Ants läheb rahuvalvajaks, siis kõik need valikud on ratsionaalsed ent lähtuvad inimeste erinevatest eelistustest. 1.3 Majandusteaduse metoodika Oluline on teha vahet küsimustel, et “mis on” ja “mis peaks olema”. Esimest liiki küsimused on positivistlikud ja teist liiki küsimused on normatiivsed. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad, või millised on nähtustevahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest ja neid ei saa testida. Majandusprotsesside uurimisel peame me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi.
MATA TEOORIA Teooriaküsimused nr. 1 1) Mis on funktsioon? Mis on sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja? Eeskirja, mis seab sõltumatu muutuja igale väärtusele vastavusse sõltuva muutuja mingi ühe kindla väärtuse, nimetatakse funktsiooniks. Sõltuv muutuja - Valemis muutuja, mille väärtus sõltub ühest või enamast teisest muutujast. Sõltumatu muutuja - Valemis iga muutuja, mille väärtus ei sõltu ühestki teisest muutujast. 2. Mis on funktsiooni määramispiirkond muutumispiirkond? Mis on funktsiooni loomulik määramispiirkond? Funktsiooni määramispiirkond - valemina antud funktsiooni argumendi x selliste väärtuste hulk, mille korral on võimalik funktsiooni f(x) väärtust välja arvutada. Funktsiooni muutumispiirkond - muutuja y kõigi väärtuste hulk. Funktsiooni loomulik määramispiirkond – argumendi väärtuse hulk, mille korral funktsiooni määrav eeskiri on
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
10.Riigi sekkumise vajadus turumajanduses Heaoluökonomeetria esimese põhiteoreemi kohaselt tekib konkurentsiturgudel teatud tingimustel ressursside jaotus, mille omaduseks on, et ressursse pole võimalik kuidagi ümber jaotada ega tootmist või tarbimist muuta ilma, et kellegi olukord paraneks ilma kellegi teise olukorda samaaegselt halvendamata. Sellist jaotust, mille korral kellegi olukorda ei saa parandada ilma teise olukorda halvendamata nim Pareto-optimaalseks jaotuseks. Majandus on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nim turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks: konkurentsitõrked, üldkasutatavad hüvised, välismajanduse tootmisest ja tarbimisest, puudulikud turud, infotõrked, tööpuudus koos inflatsiooni ja tasakaalutu majandusega. 11.Objektiivsed ja subjektiivsed turutõrked. Objektiivsed turutõrked: Välismõjud ja avalikud hüvised; Suuruseelised
Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. Vali üks:
Suur osa on mitte- formaalsetel organisatsioonidel ja liidritel. Majandusprotsessid on to?ena?osuslikud ja majandus- agendid vaegteabega ning piiratud ratsionaalsusega. Majanduspoliitika o?ppeaine pu?u?ab arendada dialektilist mo?tteviisi – maailma univer- saalsete seoste ja seaduste arvestamist; tegelikkuse na?htuste tunnetamist nende arenemises, iseliikumises, mida po?hjustavad seesmised vastuolud. Selline la?henemine probleemidele on ha?davajalik seeto?ttu, et majandus on a?a?rmiselt keerukas valdkond, kus esineb riske ja ma?a?- ramatust. Majanduspoliitika o?ppeaine on eelko?ige u?ldhariv. Loengukursus la?htub po?himo?ttest, et u?likoolis ei o?petata to?o?d tegema, vaid antakse haridust. U?likool ei valmista inimesi ette mitte (ainult) to?o?ks, vaid eluks. Majanduspoliitika loengukonspekt jaguneb kolmeks osaks: esimeses osas antakse u?levaade majanduspoliitika olemusest ja po?himo?istetest; teises osas ka?sitletakse majanduspoliitika mo
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: • kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, • vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, • maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), • aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab e/v kui terviku kohta käi
MAJANDUSE PÕHITEGURID : Majandusprotsessid: teenuste tarbimine,tootmine,müümine. Edukas majandustegevus: majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumisekavandamine(pere-või riigieelarve koostamine). Tootmisressursid ehk tootmistegurid : INIMRESSURSID: tööjõud KAPITALIRESSURSID: tööriistad,hooned,rahalised vahendid(investeeringud) ETTEVÕTLIKKUS: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineeria Majanduse põhiküsimused : 1.Mida ja kui palju toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid: NATURAALMAJANDUS: ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajalik toodetakse ühiskonnaliikmete poolt ise. Vahetuskaubandus(kui ressursside puudumise tõttu ei saada toota,vahetatakse kaup kaubavastu). Raha ei kasutata, tootmisvahendid/meetodid on algelised.Tööjaotus vähe arenenud. Teadmised pärandatakse põlvest põlve.( Kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvad) TURUMAJANDUS- kõige enam levinud. Nõudluse ja pakkumise suhe kau
EKSAM MAJANDUSES PEATÜKK 1 analüüs • Definitsioon Ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostegevuse võimaluste ja probleemidega Ökonoomika ei uuri teadusena mitte niivõrd üksikisiku või ettevõtte kasusid, vaid eelkõige vastastikuseid (rahvamajanduslikke, ühiskondlikke, ühiseid) kasusid! Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu. • Koostegevus 1. Tehingu takistused Info ja motivatsiooniprobleemid Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?) strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab?) Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust Lahenduseks lisainfo kogumine Motivatsiooniprobleemid-Motiv
kasvatamise kuludes ja müügist saadavas tulus. Nii tarbija kui ka tootja seisukohalt ongi piirprintsiibi majanduslik mõte mitte olemasoleva hetkeseisundi, vaid võimalike muutuste analüüsis. Alternatiivkulud koos piirprintsiibiga sunnivad tarbijat ja tootjat pidevalt analüüsima iseenda käitumist. Majanduslik ringkäik Majandus ehk majandamine on mehhanism, mis jaotab olemasolevaid piiratud ressursse. Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: - Majapidamised - Ettevõtted - Valitsused Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist. Iga inimene kuulub mingi majapidamise koosseisu.
ettevõttes? MAKROÖKONOOMIKA RIIGIVÕIMU VÕI VALITSUSE VAJALIKKUS, RIIGI VAJALIKKUS TURUMAJANDUSTE TINGIMUSTES: *välitulu ja välikuluga seotud küsimused! mõlemad on turuhäired, välistulu on tulu, mida saavad teised kellegi tegevuseset ilma, et nad selle eest maksaks – välistulu vähendab huvi sellise tegevuse vastu, mille puhul välistulu esineb. Väliskulu on selline tegevus, kus ühe osa kuludest võib jätta kellegi teise kanda, ennekõike ühiskonna kanda. Riigi majandus on väliskulu ehk teiste kanda jäetud kulu reguleerimiseks, seda tehakse läbi seaduste ja järelevalve täitmisel (riik peab takistama loodusreostust, omandi kasutamist, narkootikumide tarbimist, suitsetamist, alkoholismi jne on sisult väliskulu) *Riigi vajalikkus läbi selle, et turg on häiritud -on küsimus? Ühiskondlikke hüvesid tarbivad selle eest maksmata – tasuta kaasasõitjad. Neile pole võimalik tarbimist keelata. RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM:
ühisk tööstuslikule. hea ülevaate. Seda ei saa siiski kasutada rahvusvahelises plaanis kapitalistlikud vaated väikeste muudatustega vastu. Merk -(Smith)Adam Smith oli vabakaubanduse pooldaja (arvas Saksamaa oli suhteliselt mahajäänud ning vajas 1) Linnastumise kõrgem tase urban protektsionistliku majandus poliitikat. Nt saksa et majandus reguleerib end ise). Ta ei pooldanud riigi sekkumist majandusse (merkantilismi korral riik juhtis majandust) poliitikud kaitsesid feodaale. Nad väitsid et feodaal 2) Tööstustoodangu kasv kord ei kao üleöö ning see kord tuleb sujuvalt kaotada. 2)Merk Lääneeur. ja Vene
ARVESTUSTEST 8 (SISSEJUHATUS MAKROSSE: RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE (RKP,SKP,RT) (punkte 19/20st, hinne 9,5/10st) NB! Üks vastus peaks vale olema! 1. Mõiste „investeeringud“ rahvamajanduse SKP ja RPP arvestuses sisaldab: a. Iga riiklikus ettevõttes toodetud kaupa b. Igat liiki aktsia ostmist c. Varude suurenemist aasta lõpuks d. Igat tarbja poolt ostetud, kuid aasta lõpuni tarbimata kaupa e. Kõik vastused valed 2. Kui reaalse SKP maht alates 6%, elanike arv samal aastal vähenes 3%, siis: a. Reaalne SKP elaniku kohta vähenes b. Reaalne SKP elaniku kota suurenes c. Reaalne SKP surenes ja nominaalne vähenes d. Nominaalne SKP ei muutu e. Hinnad langesid 3% 3. Allpooltoodust lülitatakse SKP – sse: a. Koduperenaise teenused b. Kasutatud auto ostmine naabrimehelt c. Uute aktsiate omandamine börsimaaklerilt d. Õpiku maksumus kohalikus
Kotler) ? “Turunduse eesmärk on muuta müük iseeneslikuks. Sihiks on tunda ja mõista tarbijaid nii hästi, et loodud kaup sobiks neile ja müüks ennast ise”(P. Drucker) 8 ? Turunduse üldmõisteteks on vajadus, soov, nõudlus; tooted/teenused; turud; turundus, turundajad. ? TURG on toote olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijate ning tehingute kogum. ? Tänapäeva majandus koosneb paljudest turgudest: o ressursid; o tooted vahendajatele; o tooted lõpptarbijatele; o tarbija müüb tööd; o palga eest ostab kaupu jne ? Kes tahab müüa: o peab otsima ostjaid, o välja selgitama nende vajadused, o korraldama vastavate kaupade tootmise, o müügitoetuse, turustamise. ? MARKETING on turu juhtimine eesmärgiga sooritada vahetus inimeste vajaduste ja soovide rahuldamiseks.
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
MSc Inna Mazing Euroakadeemia Otsime vastused järgmistele küsimustele: • Miks on majandusteadus tähtis? • Inimeste vajadused • Ressursid: esimene samm vajaduste rahuldamiseks • Nappus • Majanduslik mõtlemine • Piirprintsiibist lähtuv mõtteviis • Otsused mida teevad ettevõtted • Tootmisvõimaluste kõver • Turumajanduse põhilised majandusotsused • Majandusteaduse kaks haru: makro- ja mikroökonoomika Mis on majandus? • Majandus, s.o. ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki • Süsteem toimib majandusteaduse seaduspärasuste alusel • Üldtunnustatud majandusteooria definitsiooni veel ei ole • Laiemas kontekstis räägitakse – Majandusarengu seaduspärasustest ja mõjuritest; – Piiratud ressursside kasutamisest vahetusprotsesside korraldamisel;
Konkurents ei ole sageli perfektne. Info (eriti tehnoloogiate kohta) ei ole täielik. Ei võta arvesse kohanemis- ja transaktsioonikulusid Pikaajaliselt ei ole empiiriliselt tõestatud. Keinslik teooria lähtub (tööjõu)ressursside alakasutusest, mistõttu valitsusel tuleb sekkuda ja nõudlust kasvatada. Seisukohad: ülemäärane säästmine pidurdab majandust, kui säästud ületavad investeeringuid siis majandusareng pidurdub. Riigi sekkumine majandusse on vajalik. Oht, et majandus satub liiga suurde sõltuvusse riigi abist. Majanduse muutumine bürokraatlikuks, arengu pidurdumine. Monetarism: Milton Friedmani (1912-2006) põhiseisukohaks on idee turu sisemisest stabiilsusest. Majanduskriisid on seotud ressursside mitteküllaldase pakkumisega. Riigi ülesandeks on Friedmani järgi tagada stabiilsete hindade läbi eraettevõtluse õitseng. Selle eesmärgi saavutamiseks on tõhusaks vahendiks rahapoliitika, mille väljendus praktikas


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun