Lähte Ühisgümnaasium ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED Referaat SISUKORD 1. ÕIGUS MITTE ESITADA PÕHJENDUSI JA ÕIGUSTUSI, MIKS ÜHT- VÕI TEISTMOODI KÄITUTI............................................................................................. 4 2. ÕIGUS OTSUSTADA, KAS VÕTTA ENDALE KOHUSTUS LEIDA TEISTE INIMESTE PROBLEEMIDELE LAHENDUSI............................................................5 3. ÕIGUS MEELT MUUTA........................................................................................ 6 4. ÕIGUS TEHA VIGU JA NENDE EEST ISE VASTUTADA ...................................7 5. ÕIGUS ÖELDA: "MA EI TEA." .............................................................................8 6. EI PEA VALMISTAMA TEISTELE INIMESTELE HEAMEELT, ET NENDEGA LÄVIDA......................................................................................................................9 7. ÕIGUS OLLA OMA OTSUSTE TEGEMI...
Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................8 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks enesekehtestamise, sest tunnen, et see on teema, mis arendab inimesi ja nende käitumist teatud olukordades. Ma olen inimene, kes suudab ennast piisavalt hästi kehtestada aga probleem on selles, et ma ei oska vabalt suhelda võhivõõras seltskonnas olevate inimestega. Suures seltskonnas ei julge ma tihti välja öelda oma arvamust, kuna kardan, et ütlen midagi valesti ning inimesed naeravad minu üle. Ma tulin õppima sellist eriala, kus peaksin olema julge ning välja ütlema oma arvamusi
SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna? Väga paljudel inimestel puudub oskus ennast kehtima panna. Tänapäeva inimesed annavad liiga kergesti alla. Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST? Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist: kehtestamise mitteverbaalsed komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi
Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla. Enne selle töö tegemist polnud ma mõelnud enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada. Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. ENESEKEHTESTAMINE 1.1 Kehtestamise olemusest Termini ,, enesekehtestamise" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-
menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26
Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla. Enne selle töö tegemist polnud ma mõelnud enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada. Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. 3 2. ENESEKEHTESTAMINE 2.1 Kehtestamise olemusest
kuidas me nii kergesti arutult käituma võime hakata (Goleman, 2001). Mida enese kehtimapanek õieti tähendab, millistele välistele tingimustele või isikuomadustele see toetub? Arvatavasti leidub küllalt palju neid, kellele see pole mingi probleem nad ei teadvusta enese maksmapaneku vallas midagi puudujäävat. Psühholoogi vaatevinklist pole asjad nii lihtsad. Tihtilugu inimesed lihtsalt libisevad oma enesekehtestamise probleemist üle, ei tee sellest numbrit või haaravad eespool kirjeldatud viisil vabandava selgituse, ettekäände või õigustuse järele. Selle tagajärjel kannatab aktiivne eluhoiak ja kahaneb vastutustunne. Et elus edu saavutada, tuleb oma huve kaitsta ja end ka isiklikul tasandil kehtestada (Kidron, 2001). Enesekehtestamise psühholoogiline tarkus seisneb selles, et usku iseendasse tuleb võtta
Test Mul on raske... - öelda ,,ei" - küsida nõu või paluda abi - välja näidata positiivseid ja negatiivseid tundeid - algatada ja lõpetada vestlusi - väljendada oma soove, vajadusi, seisukohti, arusaamu ja tahtmisi - jääda eriarvamusele - vastanduda teistele - küsida: ,,Mille jaoks?" - tunda ennast hästi, kui mulle on tehtud kompliment. Enesekehtestamise 3 barjääri: 1. Ei usu, et mul on õigus enda eest seista. 2. Puuduvad efektiivsed eneseväljendusoskused. 3. Hirm selle ees, mida arvatakse või hirm kedagi kaotada, hirm haiget saamise ees. Kehtestamine on enda õiguste, vajaduste ja soovide väljaütlemine teiste õigusi, soove ja vajadusi alla surumata. On kolme tüüpi kehtestamist: adekvaatne, agressiivne ja alistuv. Kehtestamine on õpitav. Adekvaatne enesekehtestaja tunnetab oma vastutust ja oskab vastutada oma tegude tagajärgede eest. Ta arvestab teiste inimestega ega suru end peale, samas suudab ka...
Koolieelsuse printsiip 1. Õppe-kasvatustöö põhineb didaktika printsiibil lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale, üksiku juurest üldisema suunas; 2. Arenguprotsessi terviklikkuse printsiip lapse ühtse tervikliku maailmavaate kujundamine; 3. Lapse individuaalsuse arvestamise ja võimekuse arendamise printsiip; 4. Humanistlik lähenemine lapse isiksuse kujundamisele laps sünnib õppimisvõimelisena, on vajalik arendada enesekehtestamise ja realiseerimise soovi; 5. Probleemse õpetamise printsiip- situatsioonidele lahenduse otsimine, küsimus "kuidas" on kõige tähtsam, teadmine tuleb läbi tegevuse, kusjuures tegvus on vabalt valitud olukorras, 6. Lapse tervise säilitamine ja tugevdamine, tema liikumisvajaduse rahuldamine; 7. Kollektiivse õppe- ja kasvatustöö iseseisvale tegevusele ülemineku printsiip (laps- haridusprotsessi subjekt); 8
1. teised hindavad mind õigemini veeretad endalt vastuse ära. Mul on õigus end ise hinnata ja vastutan oma käitumise eest ise. 2. ma ei tohi eksida. Mul on õigus teha vigu, ma teen neid ja vastutan nende eest. 3. ma pean teadma kõigi oma tegude tagajärgi. Mul on õigus öelda: ,,Ma ei tea". 4. Ma pean teistele oma käitumist selgitama. Võin, aga ei pea seda tegema. 5. Pean oskama teiste soove silmist lugeda. Mul on õigus öelda: ,,Maei saa aru". 6. Loogika teeb käitumise ja otsused õigeks. Mul on õigus olla ebaloogiline. 7. Pean kõigest hoolimata püüdma olla täiuslik. Mul on õigus teiste arvamusest mitte hoolida. 8. Olen teiste käitumise eest vastutav. Igaüks vastutab oma käitumise eest ise. 9. Pean teistele meeldima. Ma ei pea olema kuldmünt. 10. Meele muutmiseks peab otsima õigustust. Mul on õigus meelt muuta. 11. Halbu peab karistama. Ma ei pea kontrollima asju ja...
tähelepanuta ning alistuv käituja vastupidi, jätab enda vajadused tagaplaanile ning tõstab esile partneri omad, siis kehtestava käitumise puhul valitseb tasakaal: selline suhtleja arvestab nii iseenda kui ka teistega. Ja kuigi märksõna ,,kehtestamine" ja ,,ennastkehtestav käitumine" loob mõtteis tihti sildu pigem agressiivse käitumisega seonduvate sõnadega nagu ,,isekus", ,,jõud", ,,tahe", ,,läbisurumine" jmt, on enesekehtestamise rõhk kindlasti sellel, et oma vajaduste eest seistakse samal ajal partneri omi kahjustamata. Põhihoiak on lugupidamine enda ja teiste vastu, sügav uskumus, et teised on sama palju väärt kui ma ise. On ju selge, et oma vajaduste eest oskan kõige paremini seista vaid mina. Kui ma seda ei tee, ei tee seda ka keegi teine. Puuduliku enesekehtestamise hind on madal enesehinnang, pidev ärevus ja ebamugavustunne oma toimetulematuse pärast enda eest seista. Vähe veel, see
Ei aita see, kui oled kogenud probleemilahendaja, kuna iga probleem nõuab individuaalset lähenemist. Pealesunnitud kuulamine Kohtab ka tegelasi, kes lihtsalt ajaviiteks armastavad mööda inimesi käia ning oma häda ning viletsust kurta. See on kätte õpitud abitus. Kuidas olla siis viisakas eemalseisja? Keeldumine on tihtipeale raske, kuna seda seostatakse isekuse ja hoolimatusega. Samas eeldab äraütlemine otsustamist ja valiku tegemist, mida ei soovita teha. Siin on vaja kasutada enesekehtestamise oskust. Keeldumise puhul on esmatähtis, et ,,ei" oleks konkreetne ja kindel. Vastasel korral on suur tõenäosus, et keeldumine põhjustab vaid segadust ja ebamäärasust ning annab võimaluse ümberrääkimiseks. Lakoonilisust ja ühesõnalisust võidakse aga tõlgendada vaenulikkusena. Vajadusel on otstarbekas kasutada keeldumisel ka konkreetseid põhjendusi, miks palve tagasi lükatakse või miks ülesannet vastu ei võeta. Kuulates on oluline ju ka ennast aktsepteerida
Seetõttu ihalevad inimesed seal enam konsensust ja korda ning on ebatolerantsemad kõrvalekallete suhtes, püüdes reeglite, seaduste ja ohutusmeetmetega ühelt poolt ja absoluutse religioosse tõe otsingutega teiselt poolt viia miinimumini võimaluse, et tekivad segased ja ebatavalised olukorrad (Hofstede 1984, 1999). Maskuliinsus feminiinsus Kolmas kultuuridimensioon on konstrueeritud maskuliinsuse feminiinsuse skaala alusel. Maskuliinsust seostatakse rohkem enesekehtestamise ja feminiinsust teiste eest hoolitsemisega. Erinevaid kultuure uurides saab võrrelda, kuivõrd inimesed püüdlevad eelkõige kõrge maskuliinsusega seotud väärtuste poole või kuivõrd nad eelistavad pigem feminiinseid väärtusi. Ka erinevaid organisatsioone saab seostada erinevate väärtustega äriorganisatsioonidel on pigem maskuliinsed ja haiglatel pigem feminiinsed eesmärgid. Mainori kõrgkool
et ta on tõesti edukas juht? Edukal juhil on erialased, sotsiaalsed ja liidri kompetentsused. Erialane kompetentsus see on strateegiline mõtlemine, otsustavus, põhjalikkus, initsiatiivikus, info mõtestamise oskus, tulemusele orienteeritus, valdkondlik asjatundlikkus ja erialane autoriteet. Sotsiaalne kompetents see on koostöövõime, suhtlemine, konfliktisituatsioonide juhtimine, emotsionaalne intelligentsus, avatus, enesekehtestamise võime ja normide tunnetamine. Liidri kompetents see on visiooni loomise võimekus, kaasamise võime, julgus, kirglikkus, emotsionaalse ,,nakatamise" võime, moraalne küpsus ja usaldus. Juhi klassikalised ülesanded on eesmärkide seadmine, tegevusplaanide koostamine, informeerimine, koordineerimine, kontrollimine, tulemuste mõõtmine ja hindamine, tagasisidestamine, inimeste kaasamine ja meeskonna loomine, usalduse tekitamine, juhendamine.
K.Kull Veebruar 2011 Mis on suhtlemis- situatsioon? Meeltega tajutav osa keskkonnast, millele inimene annab oma subjektiivse hinnangu Inimesel on õigus ja kohustus enda eest seista! Oma elu korraldamiseks on kaks võimalust: 1.Korraldan oma elu ise või... 2.Lasen teistel oma elu korraldada Selline põhimõte paneb paika ka selle, millise käitumisviisi sa mingis suhtlemissituatsioonis valid. Mõjutamine Inimese käituminealgab juba saab alguse temaalates sünnist: meile mõtteviisist! tehakse selgeks mis on ÕIGE ja mis VALE, kuidas on ÕIGE ja kuidas on VALE. Uskumuste mõju käitumisele Uskumised, mis muudavad käitumise efektiivsemaks "kuula inimene lõpuni" "ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks" "kui inimesega räägitakse, siis vaadatakse talle otsa" "igal inimesel on õigus küsida ja minul on õigus ära öelda" jne. Piirav...
kompetentsi summa. 1+1+1 ei ole 3, tulemus on suurem kui 100%. Saadud lisaväärtust nimetatakse sünergiliseks efektiks. Sünergilistele rühmadele on omane suur innustatus, kõrge motivatsiooniaste. Sellised rühmad ei säilita sünergismi kaua. Ajapikku rühmad lagunevad. 15.Nimetage vähemalt 5 eduka liidri omadust Intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine, kohanemisvõime, kõrge saavutusvajadus, enesekehtestamise oskus, koostöövalmidus, dominantsus, enesekindlus, stressitaluvus, soov vastutada.
,,Tähekaardid" (2002) 32 salmi tähestiku kohta (koos võõrtähtedega) on sündinud tellimustööna. 32-le eraldi kaardile trükitud luulekogu eriti kaua tervikteosena koos ei püsi ja pole seetõttu ka laiemalt tuntud. C MIS ASI ON KÜLL SEE KAS ON ROHKEM KAA VÕI TSEE CAESAR, CIRCA, CAPPUCINO (TSEESAR TSIRKA KAPUTSIINO) KES NÜÜD ÜTLEKS, KAS CACAO ON KAKAO VÕI ON TSAOTSAO ,,Minu jonn" (2006) sisaldab kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes enesekehtestamise tuhinas tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele siiski lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 1-5-aastastele. Nooremad naudivad siiski eelkõige contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama ehk 3-4-aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad.
Kindlasti tuleks loobuda suitsetamisest ja joomisest ning pidevast valetamisest. Võibolla oleks olnud abi, kui ta oleks saanud oma maailmavalust kellelegi rääkida, kui ta oleks põgenemise asemel läinud siiski koju ja otsinud mõistmist ning püüdnud ka ise teisi mõista ja mitte kõiki ja kõike vihata. 2. Kuidas Holden väljendas oma mässu maailma vastu? Too vähemalt viis näidet. Mida ta nende tegudega tõestada tahtis. Holdeni kriis on enesemääratluse ja enesekehtestamise kriis, mis on teda valuliselt tabanud täiskasvanuks saamise piiril. Ka tema tunded olid väga segased. Ühest küljest tahtis ta naistele väga meeldida ja nendega olla, samas tellides oma tuppa prostituudi hakkas tal lõpuks hirm ja ta keerutab ennast välja järjekordse valega. Ta valetab ennast pidevalt vanemaks, kui ta tegelikult on ja tunneb lõbu sõpru mõnitavalt lapsukesteks kutsudes. Holdeni fantaasiamaailma mahuvad ka erinevad ettekujutused haigustest ja
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV
Eesti Vabariigi Põhiseaduse 26. paragrahvis on öeldud, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 2014). Internetiajastu toob kaasa varasemast suuremad võimalused rikkuda inimeste privaatsust. On teada, et noored ehk Y-generatsioon kasutavad internetti tunduvalt rohkem kui vanem põlvkond, alustades juba varajasest east. Siit tekib aga küsimus, kas me üldse oleme internetis kaitstud? Privaatsus on eriti noorte jaoks enesekehtestamise ning oma identiteedi loomisel esmatähtis tingimus (Eetikaveeb, 2014). Selle tõttu peaksid noored internetis eriti hoolikalt käituma, et nende õigusi ning privaatsust ei kuritarvitataks. Ühe enam kuuleme aga lugusid sellest, kuidas veebipõhine suhtlus tundmatuga sai ootamatu pöörde või lekitati internetti kõigile nägemiseks kellegi telefonis olnud pildid. Viimane juhtum leidis aset vähem kui mõned kuud tagasi, mil
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest n...
Erinevalt tõtt rääkivatest inimestest naeratavad petvad inimesed harvem, neil esineb ka enam kõnevääratusi ja hääletoon on kõrgem. Petmisel võib esineda ka muutusi kõne kiiruses. Valetajatel, kes on ennast selleks hästi ette valmistanud (samuti juhul, kui vale on lühike), on vaja vähe mõtlemisaega, seetõttu vastavad nad kiiremini. Kui aga valetada tuleb ootamatult või pikema aja jooksul, siis vajatakse selleks kauem aega, seetõttu on jutus enam pause. 12. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) Enesekehtestamine – käitumine, mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma, et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljendada ausatl on tumndeid või järgiks oma õigusi ilma, et ta eitaks teiste omi. 1) Alistuv – inimene seab teiste huvid esiplaanile,soov olla teistele meelejärgi ja vältida konflikte, käitumine väljendub kõhklemisena, vaikne rääkimine, närvilisus, puudub silmside ja enesekindlus
Näit. Nähakse, et keegi on väga pinges- kingi ujula pääse või mõni muu lohutav protsetuur,kino-, teatsri pilet. Võiks see kehtida ka probleemideta töötajate puhul. Põhjuse leiab alati- miks kinkida, premeerida. 6. Kirjelda enda jaoks rasket suhtlemisolukorda ja analüüsi selle põhjuseid (Näiteks: miks oli see olukord Sinu jaoks raske; missuguseid suhtlemisoskusi on Sul vaja omandada /aktiivse kuulamise, läbirääkimiste, probleemilahendamise või enesekehtestamise oskust/, et kollektiivis või kliendisuhetes paremini toime tulla....). Võtan teiste muresi liiga isiklikult. Vaja oleks õppida EI ütlema, ilma et ennast pärast halvasti tunneks, et kellegil jäi minu pärast kusagil käimata, midagi saamata. Paha tihti ei oska ma ennast väljendada nii, et minust ka õieti aru saadakse. Mul on üsna must huumor ja nii mõnigi võtab seda väga tõsiselt ja ongi pahandus majas. Vahel on kohatu üle küsida, kas me saime ikka asjast ühte moodi aru.
Hind? Üksindus, isolatsioon, hirm (kui mina teen seda, mida teevad teised, et ei saaks juhtuda vastuagressiooni), teise poole vastuhakk, oma vabanduse vähenemine, isiksuse dehumaniseerimine, süütunne (ma olen teinud midagi paha). Tunnused: mina ületähtustamine, rünnakud ja hinnangud teise suhtes, hääle toon külm ja kalk, kehahoiak võitlev, sissesõitmine, katkestamine. Sekeldamise ja pusserdamise puhul kehtestakse ennast valitavalt. Adekvaatse enesekehtestamise puhul kehtestakse ennast õigel ajal ja õigesti. Milleks? Kehtestavad inimesed armastavad iseennast ei teisi, ei pea koguaeg oma piiride eest kartma, elatakse oma elu. Mis on hind? Ollakse sunnitud oma väärtusi väänama, eneseregulatsioon, haavatavus. Tunnused: räägib minast ja tunnetest, laseb teisel teha sama, kuulab teist, hääletoon rahulik ja isikule omane, loomulik kehahoiak. Me ei saa muuta partneri käitumist, aga me saame käituda nii, et ta tahaks oma käitumist muuta. Kuidas
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsialtöö õppetool KÕ 1 ST 2 Alfia Matrossova Suhtlemisõpetus Enesekehtestamine Referaat Aineõpetaja:Kaja Altermann Mõdriku 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma teadmisi. Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega, nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled ,,ei" millegi kohta ja mõnikord vastutahtmist ,,ja". Vahest võib tunduda keeruline paluda abi ja tunned end süüdi ja kimbatuses, kui abi pakutakse. Tegelikult on igal inimesel õigus anda teada teistele, mida ta tunneb või vajab. Kui seda ei tehta, ,,eitakse" oma tähtsust ja tekitatakse stressi iseendale ja teistele.Teised inimesed ei oska lugeda mõttei...
19. Ma pean oskama oma tööd ja aega planeerida. See on vajalik selleks, et jõuaks kõik asjad tehtud ilma, et peaks ületunde tegema ja ettenähtust kauem aega tööl viibima. 20. Ma pean tundma hästi oma erialatööd ja omama piisavalt teadmisi sellest, mida ma müün ja klienditeenindusest üldse. 21. Ma pean oskama tellimusi vastu võtta. 22. Ma pean oskama meeskonnas töötada, samas mul peab olema ka enesekehtestamise oskus. 23. Ma pean oskama suuliselt ja kirjalikult klientidega suhelda. 24. Ma pean lõpetama kõrvalised tegevused kui suhtleb kliendiga. 25. Ma pean olema avatud suhtumisega ja pean hoidma silmsidet kliendiga. Minu kehakeel on väga tähtis kliendiga suhtlemisel. 3 26. Ma pean olema meelestatud kliendiga suhtlemisele ja tema abistamisele. Ma
Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, ...
ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine Orienteerumine ühiskonnas Sotsiaalne eneseteadvus Toimetuleku võime arendamine Enesekehtestamise oskus arendamine Õppida otsustama oma valikute üle Kriitikavõime arendamine Väärtuste õppimine Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA jaoks Noorte sotsialiseerimine Patriotismi ja väärtuste kujundamine Demokraatia õppimine ...
mõrumaiguliseks, on kogu protsess tasakaalutu. Euroopas pööratakse palju tähelepanu kandidaatriikide kvaliteedile.6 Liitumise eest küsitav „hind“ võib olla liiga kõrge ja ootused ebaselged. Laienemist ei ole võimalik kohaldada kogu maailmale ega eksportida. Tuleb leida alternatiivne väljapääs, millega sätestada oma norm rahvusvahelistes suhetes. Oma normi propageerimise eesmärgiks on see, et teised seda tunnistaksid ja omaks võtaksid, kuid siit tulebki EL-i enesekehtestamise raskus: mitte ükski suurvõim ei ole nõus teiste ettekirjutustega nende käitumise või elukäsitluse aadressil.7 Algupäraselt lõid eurooplased originaalse institutsiooni ning kehtestasid Euroopas rahvusvaheliste suhete ansambli, mis pärineb täielikult globaalsest asjade käsitlemisest. Süsteemist, milles on välistatud sõja võimalus omavahel suveräänsust jagavate riikidega, unistasid juba aastasadu mitmed siinsed juhid, mõtlejad, utopistid ja intellektuaalid.8
Edasiviiva konflikti juhtimise üks põhimõtteid on, et ühe võit ei pea kindlasti olema teise poole kaotus (niinimetatud võitja- võitja hoiak). Sel juhul püütakse teha koostööd või jõuda vähemalt kompromissile. Kui usutakse, et konfliktist võidab ainult üks pool, siis teine peab ju kaotajaks jääma võitja-kaotaja hoiak. Sel juhul leitakse, et kõige targem on esimesena rünnata, saavutada ülekaal ja olla võitja (McKay jt 1999:142). Me võime konflikti juhtida enesekehtestamise aga samuti läbirääkimiste abil. Konflikti juhtimise stiilid e strateegiad K. Thomas (1976) on eristanud viit konflikti lahendamise stiili e strateegiat. 1. Vältimine. Konflikti üks osaline või mõlemad või üks grupiliikmetest ei nõustu olukorraga, kuid ei tõstata ka probleemi. Tõmbutakse tagasi olukordadest, kus võib tüli tõusta või ilustatakse probleemi, nagu seda polekski. Negatiivsed tunded jäävad läbi töötamata
Eluloolist Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaim...
teadmisi ning kogemusi. Ennekõike on tähtis õppida juhtima konfliktseid situatsioone klientidega suhtlemisel ning jääda rahulikuks keerulistes olukordades. Suurt rolli mängivad ka erinevad tunnetuslikud tasandid, milleks on käitumisstiilid, uskumused, keskkond, võimed, identiteet. Tähtsaks elemendiks on tagasiside saamine teistelt enese käitumise kohta ning vastupidi. Tuleb võtta arvesse ka enesekehtestamise roll teatud olukordades ning oskus ära tunnetada piir, mil see on kohatu. Tuleb osata toime tulla vaenulike rünnete, süüdistustega, jms. Klienditeenindaja võtmeks on suuresti psühholoogilisel tasandil oskus ära näha kehakeele ning hääle mõju suhtlemisel ning erinevate inimestega kontakti luues. Hea teenindaja on olla siis, kui on oskus kasutada kõiki nippe, kuidas mõjutada klienti.
Siis on teatavad variandid, nagu ,,naine põlvili, mees taga", praktiliselt ideaalsed. Kuid füüsiline nauding blokeerub pahatihti seetõttu, et alateadvuses tunnetab naine end alandatuna, tal on häbi, ,,ebamugav" ning selle tulemusel ei saa ta rahuldust. Valinud aga teise poosi, sellise, mis nii ilmselgelt ,,teisejärgulist" osa ei rõhuta, ei saavuta ta samuti rahuldust. Keeruline olukord tekib ka siis, kui mees nõuab poosi ,,mees taga" just nimelt enesekehtestamise eesmärgil... See on üldse nende meeste lemmikpoos, kes ka seksiga tegelevad eelkõige enda tähtsuse tõstmiseks ja seda just iseenese silmis. Sageli esinevad nad donzuanidena, kuid tegelikult pole neile kõige tähtsam naiste kollektsioneerimine või erootilise naudingu saavutamine, kui just naise alandamine, et siis ise tunda end ,,ülemana". Muide, nad oleksid nõus ka seistes seksima, kuid, oh häda -- reeglina pole neil erilist kasvu ega ka jõudu...
Selge eneseväljendus toimub minasõnumite kaudu ja on kõige otsesem ja selgem tee ennast teistele arusaadavaks teha. Minasõnumi kaudu kirjeldatakse iseennast: oma mõtteid, tundeid, vajadusi, kogemusi – oma mina. 3 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused 19. Millised on enesekehtestamise reeglid (3–4)? Enesekehtestamine on käitumisstiil, milles väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid minasõnumi kaudu, seistes enda eest viisil, mis aitab teisel teha sedasama. Enesekehtestamist vajatakse olukordades, mil on vaja esitada nõudmine või palve, seista enda katmata vajaduse eest või väljendada oma ärritatust konstruktiivsel viisil. Ennastkehtestava minasõnumi õnnestumiseks
elemendid hõlmavad tasakaalu ennetustöö, korrigeerimise, julgustamise, toeamise, parandamise ja taastamise vahel. Raamatus on kirjeldatud strateegiaid, mis aitavad positiivset õhustikku luua ilma oma viha selgelt väljendamata ning last tahtlikult halvustamata. Korraldusi tuleks esitada alustades lühidal, teraval, tähelepanu nõudvalt toonil, misjärel seda langetatakse ja esitatakse tegelik korraldus kindla, kehtestava hääletooni ja kehahoiakuga. Enesekehtestamise võime ei tugine ainult isikuomadustel, see on oskus ning seda on võimalik õppida. Distsiplineermise juures on väga tähtis keelekasuuse korrigeerimine. Õpetaja peaks aru saama, et mida vähem ta kasutab ,,ära tee" seda kuulekamad lapsed on. Neile meeldib palju rohkem kui räägid nendega positiivses toonis ehk ,,tee" viisi mööda. Vahtevahel on piisav lihtne ja kindel ,,lõpeta" sõnum. Käsitletud on ka käitumise tagajärgi. Neid tagajärgi on õpetaja klassiga
ründaja, millele järgneb kas kaitseagressiivsus või mitte. Ei tormata kohe kaklisesse vaid esmalt proovitakse lahendada situatsiooni viisakalt (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Konformne agressiivsus Ei ole tingitud indiviidi isiklikust soovist teisele liiga teha vaid teise indiviidi käsust. Kuulatakse rohkem teise inimese käsku kui enda soove ja tahtmisi. Elatakse teiste ütluste järgi inimesel puudub enda mina ja enesekehtestamise oskus. Selles süsteemis olles oled just kui suletud ringis, millest välja tulla on väga raske. Selline agressiivsuse liik on eriti omane hierarhilistele sotsiaalsetele süsteemidele, kus kuulekus on väärtus ja vastuhakk patt (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Kuritahtlik agressiivsus Teiste tahtlik kahjustamine millele järgneb ka rahulolutunne. Kuritahtlik agressiivsus võib olla spontaanne või ettekavatsetud. Spontaanne agressiivsus vallandub situatsioonis, mis toimub hetkel
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohik...
moodustas 20% firma kogukäibest. Jack valis silmapaistmiseks GE Crediti arendamise. Kiirelt komplekteeris ta võimalikult andeka meeskonna, vahetades välja suurema osa GE Crediti juhtidest. Ta avastas, et GE Creditis on võimalik märksa väiksema inimressursiga teenida suuremat kasumimarginaali. Seda märkas ka tollane peadirektor, kes hindas tema jõulist ning ausat juhtimisstiili ning oskust leppida lüüasaamistega. See viiski ta pärast mitmete aastate pikkusi pingutusi ja enesekehtestamise katseid peadirektoriks. 4 Muudatused Kohe kui Jack Welchist oli saanud GE peadirektor tahtis ta muuta firma supertankerist tiiburiks, mis oleks alati valmis reageerima muudatustele ja paindlik. 1980-ndatel oli firmas 25000 juhti, 15 erinevat tasandit ning suur bürokraatiamasin. Welch´i juhtimise all vähenes hierarhiliste tasemete arv kuueni. Tänapäeval on firma ligi kuus korda suurem kuid asepresidente üksnes 25% rohkem. Samuti alustas ta hierarhilise süsteemi ümberkorraldamist
struktuur on seotud stiili- ja oskustega; süsteemid strateegia- ja töötajatega jne) Juht kui liider e eestvedaja tegeleb kõigi 7 aspektiga ja tänu sellele tekib sünergia : tervik osutub suuremaks kui koostisosade summa. Antud teooria on laialdaselt kasutatav Jaapani kvaliteedijuhtimises. 8. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? ● kohanimisvõime ● sotsiaalne tundlikkus ● kõrge saavutusvajadus ● enesekehtestamise oskus ● koostöövalmidus ● dominantsus ● enesekindlus ● energilisus ● stressitaluvus ● soov vastutada • Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; • Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; • Meeskonna- ja koostöö oskused; • Suhtlemise, sh kuulamisoskused; • Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; • Otsustus- ja vastutusvõime; • Tasakaalukus kriitilises olukorras 9
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, ...
Ettevõtte vormiks on osaühing ning antud äriplaani autor on firmas ainuomanik. 10.2. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitusplaanid Kuna inimeste veoks on vaja litsentsi, läbivad takso-ja bussijuhid selle jaoks vastavad koolitused ja eksamid. Ettevõte vajab mõtlevaid ja ideid pakkuvaid töölisi, sest plaanis on ikkagi rajada pidevalt arenev ja ajaga kaasas käiv transpordifirma, millega kõik rahule jääksid. Seega pakub ettevõte töölistele koolitusvõimalusi nagu näiteks enesekehtestamise ja ka suhtlemisega seotud koolitused, sest takso- ja bussijuhid on pidevas suhtlemises klientidega. 10.3. Palgasüsteem ja selle areng Takso- ja bussijuhtidele ning dispetseritele makstakse palka tunnitöö alusel ning väljastatakse vastavalt töötaja soovile, kas kord kuus või enam kordi kuus. Tunnitööle võib tulevikus lisada ka preemia tulemustasuna. 10.4. Ettevõtte väliste spetsialistide kasutamine
hinnatakse endid teistest kõrgemalt ja rünnatakse teisi selleks, et ei rünnataks teda. Eesmärgiks on siin võita, sõltumata sellest, mis teine selle käigus tunneb. Enesekehtestamise viisid Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 5 erinevat viisi kuidas ennast kehtestada: 1) Lihtne kehtestamine - siin väljendatakse lihtsalt omaenda õigusi, arusaamu, tundeid. Nt kui teid katkestatakse, siis selliseks lihtsaks enesekehtestamise viisiks on "Vabandage mind, kuid ma tahaksin oma jutu lõpetada". 2) Empaatiline kehtestamine. Siin peegeldatakse teise suhtes teatavat arusaamist ja seetõttu on jutu sees märkus sellest et teist tunnustatakse või mõistetakse. Nt sama situatsiooni puhul võib vastus olla ka selline: "Ma saan aru, et sa oled innustunud oma ideede väljendamisest, kuid ma tahaksin enne lõpetada oma jutu". 3) Eskaleeruv kehtestamine. Esialgu alustatakse minimaalsest kehtestamisest ja kui teine sellele ei
väljuvad kaks joont, mis seovad selle konkreetse aspekti teistega (nt struktuur on seotud stiili ja oskustega; süsteemid strateegia ja töötajatega jne). Juht kui liider ehk eestvedaja tegeleb kõigi 7 aspektiga ja tänu sellele tekib sünergia: tervik osutub suuremaks kui koostisosade summa. Antud teooria on laialdaselt kasutatav Jaapani kvaliteedijuhtimises. 24. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? kohanemisvõime sotsiaalne tundlikkus kõrge saavutusvajadus enesekehtestamise oskus koostöövalmidus dominantsus enesekindlus energilisus stressitaluvus soov vastutada · Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; · Meeskonna- ja koostöö oskused; · Suhtlemise, sh kuulamisoskused; · Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras 25. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist?
Igapäevased oskused Robert Bolton «Sotsialiseerumise tulemusena omandab inimene juba mõningaid suhtlemisoskused. Kuid inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 1 Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele «Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine» (K. Jaspers). Meie ühiskonnas on harv juhus, et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loo...
oma vajadusi rahuldada ja oma püstitatud eesmärke saavutada. Me oleme võimelised oma mina tõstma ettepoole teiste vajadustest ja soovidest. Oleme võimelised ennast 9 Sõltuvushäired armastama ja austama, sellisel määral, et seame endi vajadused teiste omadest ettepoole. Kui aga puudub ühel osapoolel selline enesetäiendamise või enesekehtestamise vajadus siis saab temast kaassõltuja ehk sateliit. Tal puudub oma mina. Ta ei võta vastu otsuseid, ei avalda oma arvamust. Kaassõltuvus on lihtsamalt öeldes keeldumine iseendast. Inimene ütleb lahti oma tunnetest, oma emotsioonidest, tal puudub oma arvamus ja oma mina. Ta ei ole ,,terviklik", tema vajaduste barjäär on maha surutud. Kaassõltuvus on keerukas segu tunnetest, uskumustest ja hoiakutest, mille puhul
Valgustusajastu loogika pidas seda ebausuks. Valgustuse loogika on see, et jumalat on vaja seal kus mõistus seda ei seleta. Valgustus ajastu iseloomulik joon oli see, et ta vaatles maailma vaatuste kaupa, inimteadmine järjest areneb, sellega muutub maailm paremaks. Peame usaldama mõistuse jõudu. Inimteadmine võis kasvada lõputult. Nietzsche uskus võimu tahtesse. Jumala surmas nägi ta inimese võimalust, areneda hea ja kurja suunas. Võimutahe oli enesekehtestamise tahe. Deleuze mõistab võimutahet, kui püüd ületada teisi tahteid. Jõu hulka on võimalik määrata kvaliteedi ja kvantiteedi järgi. Jõu hulk on erinev jõu hulk ei jagune võrdselt. Oluline on jõu toime suund. Jõud võib olla aktiivne või reaktiivne. Aktiivne jõu rakendus on mõistusele kättesaamatu. Orjad ei ela päriselt vaid reageerivad jõududele ehk reaktiivne jõud. Kangelased toetusid autundele ja olid oma käitumises jõhkrad
ütlemise on vaja veel midagi, et saavutada suhtlemises rahulolu. Kuidas ikkagi saada seda, mida ma tahan? Kuidas muuta teiste käitumist, kui see mind häirib? Seda enesekehtestamisega tegelemise etappi nimetatakse "jah" - etapiks. Rahulolu saavutamiseks on vajalik määratleda alad, mis on minu jaoks "ei" ja see, mis järgi jääb on "jah". Teiste sõnadega öeldes, on vajalik selgusele jõuda minu tegelikes vajadustes. 1980-90ndatel töötati välja enesekehtestamise mudelid ja põhimõtted. Olulised nimed sellest ajast on T.Gordon ja R.Bolton. Jõuti järelduseni, et enesekehtestamine koosneb teatud osadest ja need on enese selge väljendamine (selgus iseeneses) teise inimeste aktiivne kuulamine aktiivne lahenduse otsimine Hipi-liikumise ajal Californias pöördusid oma teismelise kommuunist kätte saanud vanemad kuulsa psühhoterapeudi Thomas Gordoni poole
esile just selle miski, mida õpiränne annab lisaks erialaste oskuste täiendamisele. õpiränne toob välja mugavustsoonist, paneb proovile ning annab võimaluse vaadata ennast ja enda hetkeolukorda sõna otseses mõttes distantsilt. See omakorda võib osutuda elu pöördepunktiks või vähemalt anda tõuke võtta ette midagi, milleks sul varem julgust polnud. Igal juhul annab välispraktika kogemus enesekindlust, aga ka enesekehtestamise ja olukordade lahendamise oskuse. Tööandjadki on hakanud järjest enam väärtustama tööotsijate rahvusvahelist praktikakogemust. Nii võimegi rääkida välispraktikal kogutud varjatud rikkustest, mis näiteks tööle kandideerides annavad kindla eelise. Kodutöö kokkuvõte artiklist: Huvitav, kuidas me valime sageli artikli, millel pikemalt peatuda, pealkirja järgi. Nii leidsingi alljärgneva loo: http://www.hiiuleht
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili...
*toetada klienti tema töö- või olme-probleemide lahendamisel, *aidata kliendil saavutada elus suuremat eneseusaldust ja spontaansust, * arendada kliendi iseseisvust - pane ta formuleerima ja põhjendama. Andma talle võimalus võimalikult palju otsuseid ise vastu võtta. Nt lased kliendil ise istekoha valida. *aidata kliendil kõrvaldada irratsionaalseid mõttejäreldusi, ekslikkeuskumusi ja tõekspidamisi, *julgustada klienti ette võtma tema elus olulisi otsuseid, *arendada kliendi enesekehtestamise oskusi, *suurendada kliendi iseseisvust, *juhendada klienti ise oma elus olulisi otsuseid tegema, *arendada kliendi suhtlemisoskusi (Nystul, 2006; Dietrich, 1983) . Nõustamine abistaja ja abivajaja omavaheline toetav koostöö protsess. Keskendutakse abivajaja probleemile ning abistaja kasutab oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Nõuab mõlemapoolset kokkulepetest kinnipidamist. Episoodiline nõustamine liitub inimese mingile teisele põhirollile. Nt õpetaja. Liitub teiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
