Kui muidu tegelesime ärisüsteemide mõistete ja objektide (registrid) äriprotsesside modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS. Seda saab teha ka siis, kui äriprotsesse pole eelnevalt kirjeldatud. Põhisammud 1. Identifitseerida kontseptuaalsed klassid, mis on seotud jooksva iteratsiooni nõuetega. 2. Luua esialgne domeeni mudel (just selle iteratsiooni fookuses olevate nõuete ja kasutusjuhtude jaoks. 3. Eristada korrektseid ja mittekorrektseid atribuute. 4. Lisada spetsifikatsiooni klasse (n Konspekti spetsifikatsioon kirjeldab konkreetse aine kindlat konspekti), kus on vaja: Lisada tüüpide ja olekute klassifikaatoreid, sinna kuhu on neid vaja Võrrelda ning vastandada kontseptuaalset ning realisatsiooni vaadet.
Tihti ei ole juhid ise kunagi praktiseerinud mõnada tehnilist oskust, mida neil tuleb juhtida. Inimestega seotud oskused on võime töötada inimestega efektiivselt ja tekitada meeskonnatööd. See hõlmab laialdaselt tegevusi inimeste ergutamist, tagasiside andmist, juhendamist, empaatiat ja mõistmist, kaasatundmist ja vajaduse korral toetamist. Kontseptuaalsed oskused on võime mõelda mudelites, raamistikes, näha tervikpilti. See muutub väga oluliseks kõrgematel juhtimistasanditel. Kontseptuaalsed oskused on tegelemine ideedega. Kokkuvõte Realistlikum on juhtimist kirjeldada protsessina. Juhtimisprotsess on jätkuvate otsuste vastuvõtmine ja tegevused, milles juhid planeerivad, organiseerivad, on eestvedajad ja kontrollivad. Ei saa ka alati täpselt juhtide tegevust jaotada planeerimiseks, organiseerimiseks, eestvedamiseks ja kontrollimiseks. Kui juhid juhivad, on nad sageli seotud tegevustega, mis
motivatsioon on kordades tugevam, kui inimene ise sellist tagajärge soovib ning seda väärtustab. Kommentaar: Kasutamine? 4. Milline neist ei ole ettevõtte Estonian Airi jaoks tarnija? Vali üks: a. Statoil b. Nordea Bank c. Boeing d. Finair Õige e. kõik nimetatud on Estonian Airi tarnijateks 5. Peetril on võime veenda teisi töötamaks organisatsiooni eesmärkide nimel. See võime on tuntud kui ........ Vali üks: a. eestvedamine Õige b. kontseptuaalsed oskused c. isiklik karjäär d. motivatsioon e. pühendumine 6. Maatriksstruktuur võib olla tõhus keerulises, kiiresti muutuvad keskkonnas, kus organisatsioon peab olema paindlik ja kohanev. Vali üks: Tõene Õige Väär 7. Milline neist ei ole juhtimisfunktsioon? Vali üks: a. sooritus Õige b. eestvedamine c. koordineerimine d. organiseerimine e. planeerimine 8. Hertzbergi kahe faktori teooria on juhtidele heaks lähenemiseks
Teenistusülema ja turvajuhiga koos vaadatakse need läbi, vesteldakse distsipliinirikkujatega ja leitakse sobiv karistus. 15.00 Kutsutakse kokku kõik valvest vabad suhtlemine Eestvedaja. Suhtlus oskused turvatöötajad. Juht austab iga kuu ja kvartali parimaid turvatöötajaid vimpli ja rahalise preemiaga. 16.30 Ühel valvataval objektil algab remont otsustamine Läbirääkija, ressrusside Kontseptuaalsed oskused, ja tehniline valve enam ei toimi. jagaja suhtlus oskused ja Kiiresti on vaja mehitatud valvet. tehnilised oskused. Samas tuli teade väljapressimisest ja klient soovib kiiresti valvet. Kutsutakse kokku erakorraline koosolek. Tehnilise valve osakond vaatles objekti üle, otsustas, kui palju kulutusi on vaja teha
Sir Karl Raimund Popper Elulugu Sündis 28. juulil 1902. aastal Viinis. Ta oli Austria juudi päritolu briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku (tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi) arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse (teoreetilise väite põhimõttelise ümberlükatavuse vaatluste või katsete põhjal) kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka ,,avatud ühiskonna". Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Aastal 1928 sai ta filosoofiadoktori kraadi. ...
SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. TEENINDUSSEKTORI ARENG...........................................................................................4 1.1 Teenindussektor Eestis......................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Teenindusel on olnud oluline tähendus peaaegu kõikides kultuurides. Ülemklass, rikkad või ükskõik kuidas neid ka nimetada on end alati ümbritsenud mitut sorti teenritega, kel tuli osutada erinevaid teeneid. Madalamasse klassi kuuluv teenuseosutaja teenindas kõrgklas...
tingimusi Tabel 3 – Juhi rollid (Minzbergi 1973) Traditsioonilisel on juhile vajalikeks oskusteks peetud järgmisi oskuseid: Tehnilised oskused (arvuti kasutamine, ärikirjade koostamine, koosolekute korraldamine jne) Suhtlusoskus (oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte jne) Kontseptuaalsed oskused (võime luua üldkäsitlust organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas) Tippjuht Tehnilised Suhtlusoskus Kontseptuaalsed oskused oskused 33% 48,% 18,6% Keskastme- Tehnilised oskused Suhtlusoskus Kontseptuaalsed oskused
kultuuri, milles tunnustatakse head teenindust ning kus nii sisemiste kui ka välimiste klientide maksimaalselt head teenindamist peetakse loomulikuks eluviisiks ja igaühe üheks kõige tähtsamaks normiks. Oma peateose ,,Service Managment and Marketing" teises väljandes on Grönroos toodud definitsiooni viimase sõna asendanud sõnaga väärtusteks. (Tooman, H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad, Tallinn, TPÜ kirjastus, 2003, lk 85- 87). Siit võime näha kuidas vaid dekaadi jooksul arenes suurepärasest klienditeenindusest midagi seesugust, mida kõrgelt väärtustataks ning mis omab suurt rolli inimese igapäevase heaolutunde saavutamisel. Nõukogude Eesti aegsel perioodil on raske rääkida teenindukultuurist, kuna oli see ju praktiliselt olematu. Defitsiidimajanduse tingimustes ei olnud see lihtsalt teenindajale kasulik
võib avaneda midagi sootuks teistsugust. Tühjad aknaavad, vahel tumedast taevast niitidega alla riputatud, loovad müstilise atmosfääri. Jaani kiriku terrakotafriiside hämarusse jäävatest nissidest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed, lapsepõlvekodu korpas värviga poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju. Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu vangistatus raudrüüsse või vabastav eneseiroonia Päikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas. Punga kontseptuaalsust näitab ka imepisikesele arvutidetailile pühendatud maal. Ilma selleta arvuti ei tööta. Mis on vaja selleks, et maailm toimiks, et maailm oleks korrastatud, näib kunstnik küsivat
15 C5. Strateegilise analüüsi tulemusena defineeriti X pädevusala, Y funktsionaalset allsüsteemi ja Z registrit. Konspektis esitatud käsitluse põhjal peaks Arendusvaates defineeritavate tarkvaraprojektide koguarv siis sõltuma otseselt (valige üks õige vastus): Y-st (ja mitte X-st ega Z-st) C6. Vastavalt ainekonspektile käsitletakse Strateegilise analüüsi Arendusvaates seda liiki projekte (valige üks õige vastus): ????? [ Tarkvaraprojektid; Kontseptuaalsed (kindlale kontseptsioonile keskendatud); Lahenduslikud (kindlale lahendusele keskendatud) projektid; Kultuuriprojektid; Pahavaraprojektid ] C7. Vastavalt ainekonspektile käsitletakse Strateegilise analüüsi Arendusvaates seda teemat (valige üks õige vastus): Infosüsteemi tasuvus C7. Vastavalt ainekonspektile käsitletakse Strateegilise analüüsi Arendusvaates seda liiki projekte (valige üks õige vastus): Probleemsed (kindlale probleemile keskendatud) projektid C8
kõik eelnimetatud on eesmärkide nimel. See võime tekib läbi formaalse Mintzbergi juhi rollid on tuntud kui ........ positsiooni? a. kontseptuaalsetele a. eestvedamine Õige a. karismaatiline võim Palun kirjeldage oma oskustele Õige b. motivatsioon b. referentvõim sõnadega efektiivset c. kontseptuaalsed oskused c. legitiimne võim Õige b. sotsiaalsetele oskustele kontrollisüsteemi. Millised d. pühendumine d. ekspertvõim e. isiklik karjäär Impersonaalne kirjalik suhtlus, võiksid olla efektiivse Milline neist iseloomustab nt brošüürid, teadetetahvlid kontrollsüsteemi tunnused? c. tutvustele valitsuses
EESTVEDAMINE JA VÕIMUSTAMINE Eestvedamise olemus Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest entusiastlikult eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedaja - liider aitab töötajatel ja rühmadel püstitada eesmärgid ning seejärel motiveerib ja abistab nende eesmärkide saavutamisel. Ilma liidrita oleks organisatsioon üksnes segadus inimestest ja masinatest, nagu orkester ilma dirigendita on ainult muusikud ja pillid. Juhtimine ja eestvedamine Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult. Juhid plaanivad, organiseerivad sobivaid struktuure ja kontrollivad ressursse. Juhtidel on ametlik positsioon, samas, kui igaüks võib käituda liidrina, kasutades oma informaalset mõjujõud...
6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Suur-ettevõttes tuleb juhil kõige sagedamine täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli ja tseremoniaalset ning juhtija-eestvadaja rolli ja olla infojagajana.Väikeettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita ressursside jagaja rolli, sidepidaja, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Tippjuhtide jaoks kontseptuaalsed oskused esmatähtsad ja tehnilised oskused vähem tähtsad. Esmastasandi juhtidel on see vahekord vastupidine. (Väikefirmajuht peab omama ülevaadet kõige firmas toimuva kohta ning palju tööd ise ära tegema. Suurettevõttejuhil on palju alluvaid juhte, kes selle töö tema eest ära teevad. Esmatasandi juhidel on vastupidi, kui tippjuhtidel. Nende ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida.
1. Sissejuhatus Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada kui teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga. Ka interneti teel saadetud e-mail, või telefoni kõne küsimaks midagi väga väikest, või lihtsalt ettevõttesse sisse astumine on juba suhtlemine klientidega.. 2. Olulisemad hea teeninduskeele tunnused. Hea teeninduskeele sõnalise suhtlemine võib väljenduda erinevalt. Kõige parem on aga kliendi kohene märkamine, tema teretamine, viisakate väljendite kasutmine, optimism, kliendiga arvestamine, soovitamised, tagasiside küsimine, lahkumisel viisakalt head päeva soovimine. Kuid ka pisikesed asjad, mida sõbrannaga rääkides tähtsaks ei pea, on kliendiga suheldes oluslised, näiteks see, kuidas oma keha hoiad, kus asuvad sul käed, milline on sinu tööriietus või kui palju ehteid, parf...
klientide arvamus tervest asutusest. On ilmselge, et hea teeninduskeel on klientide silmas elementaarne ning kõik organisatsioonid peaksid selle poole püüdlema. Kasutatud allikad 1) Anderson, K., Zemke, R. 2003. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. Koolibri 2) Tooman, H., Mae, A. 1999. Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat. Avita. 3) Tooman, H. 2003. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed alused. Doktoriväitekiri. TPÜ. 4) Tooman, H. loengukonspektid ja lisamaterjalid.
Sotsiloogilise uurimistöö alused Kodutöö nr 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus?............................................3 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik?.............................................................................................................. 3 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? ............................................................................................................................... 4 4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused?......4 5.Millised on so...
surmani, 1999.aastani. Ta oli siis 80 aastat vana. Dorothy Johnson oli esimene, kes suhtus õendusabi teadusse nagu kunsti. Kõigepealt tegi Johnson ettepaneku, et õendusabi teadmised põhineksid nii põhi- kui ka rakendusteaduse aladel. Ta arvas, et õendusabi teadust ja kunsti tuleb suunata klientidele, mitte haiguseprotsessile. Tema esimesed väljaanded (1959.a) on keskendunud õendusabi teadusele ja (1961.a) kontseptuaalsed alused hooldusravile. Johnson tegi ettepaneku, et hooldusravi peab lähtuma kliendi tasakaalu seisundist. Johnson arvas, et kui isikud puutuvad "stressidega" kokku , reageerivad nad erinevalt. Need "stressid" võivad olla nii sisemised kui ka välised, kuid tekitavad inimestes tasakaalutuse seisundit. See oli tema töö eesmärgiks, et aidata inimesi saada tasakaalu kahe etapiga. Esiteks, "stress" peab olema võimalusel vähendatud või eemaldatud. Teiseks, looduslike ja adaptiivsete
Juhtimise alused Kontrolltöö kordamisküsimused TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides. Vähemal määral kaastöötajate ja juhendajagha suheldes ning erialastest teadmistest ja täiendkoolitustest. 2) Kes on juht? Juht on inimene, kellel on vähemalt 1 alluv 3) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet · Planeerimine ( eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede määratlemine) · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 5) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid ...
Klienti tuleb teenindada nii hästi, et ta tunneks end hästi ja oleks nõus ka järgmine kord tagasi tulema. Ka mina püüan parandada ja anda enda poolt veel suurema panuse nii kliendile, kui ka organisatsioonile. Kasutatud allikad Tooman, H., Mae, A. 1999. Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat. Avita. Tooman, H. 2003. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed alused. Doktoriväitekiri. TPÜ. Saar. M. 2015. Teeninduskvaliteet ja sellega seonduv kvaliteet. Lõputöö. Tallinn (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/47236/saar_marily.pdf? sequence)
Otsustamisega seotud rollid – uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija 6 Nimeta juhile vajalikke oskusi. Juhile vajalikud oskused on: Tehnilised oskused – ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine Suhtlusoskus – motiveerimine, konfliktide lahendamine, meeskonnatöö organiseerimine Kontseptuaalsed oskused – võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas 7 Kuidas jagunevad juhid juhtimistasandite järgi ning milliseid ülesandeid neil tasanditel täidetakse? Tippjuhid – nende ülesanneteks on ettevõtte üldine tegevus ja kooskõlastamine Keskastmejuhid - tegelevad strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega
Minzbergi järgi 1. Suhtlemisega seotud rollid: · Tseremoniaalne (esindaja) roll · Juhtija-eestvedaja roll · Sidepidaja 2. Infoga seotud rollid · Info vastuvõtja roll · Info jagaja roll · Kõneleja roll 3. Otsustamisega seotud rollid · Uuendaja roll · Ressursside jagaja roll · Arusaamatuste lahendaja roll · Läbirääkija roll 10. Juhile vajalikud oskused Tippjuhid: · Tehnilised oskused -18,6% · Suhtlemisoskus 33,0%, · Kontseptuaalsed oskused 48,4% Keskastmejuhid: · Tehnilised oskused - 32,3% · Suhtlemisoskus 41,3% · Kontseptuaalsed oskused 26,4% Esmatasandi juhid: · Tehnilised oskused 54,6% · Suhtlemisoskus 31,3% · Kontseptuaalsed oskused 14,1% 11. Klassikalised juhtimisteooriad Hakkasid levima 20. saj alguses Jagatakse kolme rühma: · Teaduslik juhtimine (scientific management). · Administratiivne koolkond (administrative principles).
kuid mitte olematu. (eestvedamine). Mis on erinevate tegevuste osakaalud juhtimistasandite lõikes? Erinevad tegevused peaksid firmas olema tasakaalus. 5. Juhtide rollid Suhtlusrollid (esindaja, juhtija/liider, sidepidaja), infoga seotud rollid (vastuvõtja, jagaja, kõneleja), otsutamisega seotud rollid (ettevõtja, hälvete korraldaja, ressursi jagaja, läbirääkija) 6. Juhtide peamised oskused Tehinilised oskused (keskaste), kontseptuaalsed oskused (tippjuht) ja suhtlusoskus (keskaste) 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: TEADUSLIK Eestvedajaks oli Frederic Taylor; Teaduslik uurimine, teaduslikud meetodid töötajate valimisel, koostöö juhtkonna ja tööliste vahel, ühed planeerivad, organiseerivad, treenivad ja teised täidavad konkreetset neile antud ülesannet. Töö normeerimine, ajaline mõõtmine, tükitööl põhinev tasustamine. Henry Ford (masstootmine)
Kordamisküsimused eksamiks 1) Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) Mehitamine (valitsemine) – et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2) Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid – kõige esimene juhtimistase, piirdu...
Sidepidaja rollis tegutsevad samuti tipp- ja kesktasandi juhid. Informatsiooni kogumise ja levitamisega tegelevad kõik juhid vastavalt oma juhtimistasemele. Kuigi ajakulu on rollidele erinev, täidavad neid rolle kõik juhid. 7 Juhi baasoskused Juhtidele on edukaks tööks vajalik teatud kompetentsus, oskused, mis varieeruvad sõltuvalt organisatsiooni tegevusalast ja juhtimistasemest. Baasoskuste valdkondi on kolm: tehnilised, sotsiaalsed ja kontseptuaalsed. Tehniline kompetentsus on oskus kasutada teatud alal seadmeid, protsesse või tehnoloogiaid. Tehnilised oskused võimaldavad teatud tehnilise valdkonna teabest aru saada ja seda kasutada. Raamatupidajatel, inseneridel, arstidel, keemikuil on kõigil teatud tehniline kompetentsus nende erialal. Juhi tehniline kompetentsus peab tal võimaldama korraldada töid, mille tegemise eest ta vastutab. Sotsiaalne kompetentsus on võime mõista inimesi ja nendega koos töötada nii grupi liikmena kui
kõneleja Otsustamisega seotud rollid uuendaja, arusaamatuste lahendaja, ressursside planeerija, LÄBIRÄÄKIJA 6) Nimeta juhile vajalikke oskusi. tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, organisatsiooni põhitegevusega seotud erialateadmiste valdamine, KOOSOLEKUTE korraldamine; suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Too välja planeerimise tasandid. pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Vahepealse kestusega plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks. Lühiajalised,
Soome 6,2 28,0 65,8 Venemaa 13,4 30,6 56,0 Belgia 1,9 25,8 72,3 Ukraina 22,5 24,4 53,1 Holland 3,3 21,6 75,1 Moldova 50,9 13,9 35,2 Suurbritannia 1,5 25,4 73,0 Valgevene 14,1 35,0 50,9 (Tooman,H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinn 2003 järgi) Töötus: % Eesti töövõimelisest elanikkonnnast kogu Eestis % töövõimelisest elanikkonnast Ida-Virumaal 1997 2000 2003 2005 2006 2008 2009 märts 2010 märts Kogu Eesti 9.6 % 13.6 % 10.0 % 7.9 % 5.9 % 5.5 % 16% 17% 14% Harju maakond 8.5 11.5 9.6 7.5 4.3 4.4 .
ei oska seda veel vastavalt rakendada. Tänapäeval toimub teeninduse areng kiiresti, kuid siiski on enamus firmad suutnud sellega kaasas käia. 14 15 VIIDATUD ALLIKAD: Anderson, K., Semke, R. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. 2003. Mitchell, J. Kallista oma kliente. 2003. Tooman, H., Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. 2003. Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. 1999. 16
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledž Turismiosakond Viivi Vilms AÜTH1 Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis Essee Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2014 1.Sissejuhatus Töö teemaks on „Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused ja sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis“. Antud essee eesmärgiks on uurida sisekliendi teenindust käsitlevaid teoreetilisi allikaid ning välja tuua olulisemad sisekliendi teenindamise viisid ja võimalused. Tööga proovib autor põhjendada, miks on sisekliendi väga hea teenindamine tähtis organisatsiooni, klientide ja töötajate seisu...
18. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Väikefirmajuht peab omama ülevaadet kõige firmas toimuva kohta ning palju tööd ise ära tegema. Suurettevõttejuhil on palju alluvaid juhte, kes selle töö tema eest ära teevad. Esmatasandi juhidel on vastupidi, kui tippjuhtidel. Nende ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tippjuhtide jaoks on kontseptuaalsed oskused on esmatähtsad ja tehnilised oskused on vähem tähtsad. Nende ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine. 19. Selgitage Gantti graafiku toimimise põhimõtet? Näide. Gantt-i graafiku põhimõtteks on graafiliselt plaane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaalteljel - konkreetsed ülesanded ja horisontaalteljel aeg konkreetse ülesande täitmiseks. 20. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond
need andmed uuendada kõigis kirjetes, kus on need andmed veel olemas. · Kolmas normaalkuju (3NF) - teine normaalkuju, kus on kaotatud transitiivse seosega tabelid. Kolmandal normaalkujul anomaaliaid ei ole. Andmebaasiskeeme tavaliselt üle kolmanda normaalkuju ei disainita. Semantilised mudelid (UML). Semantilise andmemudel tarkvaratehnikal on erinevaid tähendusi: · On kontseptuaalsed andmete mudelid, kus semantiline informatsioon on lisatud. See tähendab, et mudel kirjeldab tähendusi juhtudel. · On kontseptuaalsed andmete mudelid, mis hõlmavad võime väljendada informatsiooni, mis võimaldab tõlgendada semantilisi tähendusi. Semantilist andmebaasi saab intregeerida, kui nad kasutavad sama standard tüüpi. See tähendab seda, et üldiselt on neil laiem kohaldatavus kui relatsioonilisel või objektorienteeritud andmebaasil.
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
Kõige harvem tuleb täita uuendaja rolli. 6. Juhi oskused Juhile vajalikeks oskusteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskusi: · Tehnilised oskused- ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. · Suhtlusoskus- oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, koostada meeskonnatööd, jms. · Kontseptuaalsed oskused- võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohas t ümbritsevast keskkonnas. Tehnilised oskused on tähtsamad väikese ettevõtte tippjuhile ning kontseptuaalsed oskused suurte ettevõtete tippjuhile. Tsiteerides Schermerhorni, sõltub juhi aruannete sisu otseselt tema alluvate töö, mitte tema enda vahetu tegevuse tulemustest. 7. Planeerimine Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse
g maksutulud kasvavad kiiremini juhul j kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega); d) viletsuse indeks (töötuse määr + inflatsioonimäär) majanduses kasvab; e) tegemist on nn nn. galopeeriva inflatsiooniga inflatsiooniga. 10 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 27. Põhilised kontseptuaalsed ja statistilised probleemid tarbijahinnaindeksi THI kasutamisel ilmnevad kuna: a) THI on konstrueeritud selliselt, selliselt et põhiliselt arvestatakse vaid vähekindlustatud inimeste sotsiaalabi vajadust ning eiratakse ülejäänud j tulugruppide g pp elukallidust;; b) THIs ei leia kajastamist sellised tarbijate kulutused nagu alkohoolsete jookide või kontserti piletite ost;
Läbirääkijana püüab juht lepingute sõlmimisel saada organisatsioonile paremaid tingimusi. 6. Juhi oskused Juhile vajalikeks oskuteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskus: Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. Suhtlusoskused oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms. Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnas. Tehnilised oskused tähtsamad väikestel ettevõtetel ja kontseptuaalsed suurtel ettevõtetel. 7. Organisatsiooni koondumise põhjused Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi
I Personalijuhtimise funktsioonid, eesmärgid ja valdkonnad Personalijuhtimine- inimeste praktilise juhtimise küsimused org-s., funktsioonid: töö analüüsist ja planeerimisest, värbamisest, valikust, hindamisest, hüvitamisest, arendamisest ja eestvedamisest. Personalijuhtimise eesmärgid: 1) efektiivne personal- töövaldkonnad: planeerimine, töö analüüs, värbamine, valik, arvestus 2) tööjõu säilitamine töövaldkonnad: töötasu, palgapoliitika, soodustused, suhted, karjäär 3) efektiivsuse suurendamine- koolitus, arendamine, hindamine 4) kooskõla saavutamine org. eesmärkidega kasum, tulemus, efektiivsus, sotsiaalne vastutus, org. kultuur, ühiskonna teenindamine. Personalijuhtimise valdkonnad: 1)strateegia planeerimine; 2)personali planeerimine; 3)töö analüüs 4)töökohtade hindamine; 5)personali värbamine; 6)personali valik; 7)personali hindamine; 8)koolitus ja arendamine; 9)karjääri planeerimine; 10)töötasu ja palgapoliitika; 11)personaliarv...
Organisatsiooni analüüs SISSEJUHATUS Analüüsin organisatsiooni Hotell Malibuu valdusesse kuuluvat toitlustuskohta. Töötasin ise seal 3 kuud teenindajana. Tegu on söögikohaga, kus hotelli külastajad saavad einet võtta. Päeval külastavad toidukohta ka väljaspoolt lõunale tulijad ning nädalavahetustel on võimalik seal sünnipäevasid, peiesid, konverentse jms pidada. Töötajateks on 2 kokka, kes töötavad vahetustega köögis. Leti taga on üks põhikohaga teenindaja ning ülejäänud 5 teenindajat käivad kohal vastavalt vajadustele. Näiteks kui hotellis on palju rahvast, mõni rahvarohke üritus, põhikoha töötajal vaba päev. Kõikide teenindajate tööülesanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Toitlustuskoha juhatajaks on hotelli omaniku noor naine, kellel on väga kõrge enesehinnang, varasem töökogemus liigse nooruse tõttu puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Suure õ...
Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni kuulub vähemalt kaks inimest, kellest üks on juht ja teine alluv. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Makrokeskond, mida ei ole võimalik mõjutada rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised, õiguslikud ja tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskond, mida organisatsioon saab ise mõjutada konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Sisekeskond koosneb: töötajad...
c) juhtida organisatsiooni talitlemist 3. Juhi peamised oskused ja omadused. Juhile vajalikud oskused võib jagada kolme suurde rühma: 1) Tehnilised oskused - oskused koostada ärikirju, kasutada arvutiprogramme, teada organisatsiooni põhitegevusega seotut, juhatada koosolekut jne. 2) Suhtlemisoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. 3) Kontseptuaalsed oskused - oskus saada üldpilt organisatsioonist ja teda ümbritsevast keskkonnast. Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii ülemus kui ka alluv. Juhile annavad aru talle alluvad töörühmad, ta ise omakorda annab aru tasand kõrgemale. Juhi omadused: a) Edevus b) Empaatiavõime c) Julgus d) suhtlemisoskus Juhtimine 4. Juhi funktsioonid. 4 Põhilist funktsiooni:
Suurettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli ja tseremoniaalset ning juhtija-eestvedaja rolli. Väga harva infojjagaja rolli Väikeettevõttes tuleb juhil täita kõige sagedamini ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja rolli, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised uskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor- lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega 4põhiprintsiipi: Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida
oskust, mida neil tuleb juhtida. Inimestega seotud oskused on võime töötada inimestega efektiivselt ja tekitada meeskonnatööd. See hõlmab laialdaselt tegevusi – inimeste ergutamist, tagasiside andmist, juhendamist, empaatiat ja mõistmist, kaasatundmist ja vajaduse korral toetamist. Kontseptuaalsed oskused on võime mõelda mudelites, raamistikes, näha tervikpilti. See muutub väga oluliseks kõrgematel juhtimistasanditel. Kontseptuaalsed oskused on tegelemine ideedega. Järgnemine Mõnede väheste erinevustega, on liidrid organisatsioonis samas ka järgnejad, kaaslased (followers). Neil tuleb peaaegu alati kellelegi aru anda, ka ettevõtte juhil on aruandekohustus kellegi ees. Liidrid peavad olema võimelised suhtlema mõlemas suunas, nii alluvate kui ülemustega. Võime järgneda on üks esimesi nõudeid heaks eestvedamiseks. Oskuslik tegutsemine olemasolevas rollis avab ukse tulevastele liidrirollidele
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
3) arusaamatuste lahendaja; 4) läbirääkijana püüab juht lepingute sõlmimisel saada organisatsioonile paremaid tingimusi. 6) Nimeta juhile vajalikke oskusi. tehnilised oskused – ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine; suhtlusoskus – oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; kontseptuaalsed oskused – võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Kuidas jagunevad juhid juhtimistasandite järgi ning milliseid ülesandeid neil tasanditel täidetakse? Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad); keskastme juhid; esmatasandi juhid. 8) Nimeta 21. sajandi olulisemaid muudatusi organisatsioonis. (6)
· Haldusjuhid 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Esmatasandijuhil on tähtsamad - tehnilised oskused, kuid tippjuhil on põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid suurettevõtte juhil on tähtsaimad - kontseptuaalsed oskused. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond
1. Juhtimise mõiste 1)protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressurside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu; 2)organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine; 3)vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks; 4)inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitletavaks tervikuks sulatamine selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi; 5)teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. On eesmärkide saavutamine, teiste inimeste abil. On funktsioon või tegevuse liik; protsess; juhtimise organ või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, ...
ja tippjuht? Suurettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli ja tseremoniaalset ning juhtija-eestvedaja rolli. Väga harva infojjagaja rolli Väikeettevõttes tuleb juhil täita kõige sagedamini ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja rolli, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised uskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed: kes olid kookonna rajajad? Rajajad: F.Taylor, H.Ford, H.Gantt. Teadusliku juhtimise põhiideed: töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad. Tööliste ja juhtkonna vaheline koostöö
Tallinna Nõmme Gümnaasium Karl Popper Referaat Koostaja: Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus Selle referaadi põhiline eesmärk on tutvuda ühe 20. sajandi mõjukaima teadusfilosoofi Karl 2 Raimund Popperi vaadetega. Selles referaadis kirjutan lühidalt Karl Popperi elust, haridusest ja loomingust. Selle referaadi abil püüan lugejale selgitada Karl Popperi falsifitseerimisprintsiipi ja tema arvamust teaduse ja mitteteaduse erinevusest. Veel kirjutan ma sellest, mida arvab Popper, kuidas on võimalik ühest teooriast teist kergemini falsifitseerida. Teiseks kirjutan ma lahti, mis on Karl Popperi arvates vandenõuteooria. Millega on vandenõuteooria tihedalt seotud ja miks jäi Karl Popperi vanenõuteooria lahti seletamine liiga pealiskaudseks. Kolmanda...
arenemine, avalik huvi allutatakse erahuvidele. 5.Meediumikeskne vaade, kommunikatioonitehnoloogiline determinism. Tehnoloogiate ajalugu kinnitab uuenduste ja nende tulemusel uurema materiaalse potontsiaali kiirenemist. Mõned teoreetikud pakkuvad jagada selle protsess faasile, näitek, Rogers pakkus niisugune jagamine : 1. kirja leiutamine 2.trükkikunst 3. telekommunikatiooni arendamine 4. arvuti leiutamine. Schementi ja Curtise klassifitseering : kontseptuaalsed ja institutsionaalsed muutused, omandamise ja säilitamise vahendid. Tehnoloogia ja roll ühikonnas ja indiviidi jaoks. Kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine ja levik toob kaasa sotsiaalseid muutusi , kommunikatsioonirevalutsioonid viivad sotsiaalsete revolutsioonideni. Võib öelda, et kommunikatsioonitehnoloogia on ühiskonna jaoks fundamentaalse tähtsusega. Tehnoloogia areng annab rohkem võimalusi ja teeb informatsioon kätte saadavaks. Toronto koolkond. Inns asutas Toronto koolkonda
suhtlemine selle esindajatega algul raske. Igatahes olid nood sunnitud tema õigustatud etteheidetele vastama. Popperit ei kutsutud kunagi Viini ringi seminarile ning Otto Neurath nimetas teda naljatamisi ringi ametlikuks opositsiooniks. Lõpuks ilmus Viini ringi toimetisena Popperi teadusfilosoofiline peateos "Logik der Forschung". Raamat tegeleb Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehhaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ning esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. Siiski oli Popper mõnes asjas ka Viini ringiga ühel meelel. Näiteks kaitses ta Richard von Misese frekventismi tõenäosuse tõlgendamisel, mida jagasid ka Hans Reichenbach ja paljud ringi liikmed. Samuti jagas ta Viini ringi vaimustust Albert Einsteinist ja Bertrand Russellist. Viimane oli Popperi
korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine; · suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; 3 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Juhtimiskonsultant Robert Barner toob välja 7 olulisemat muutust 21. sajandi organisat- sioonides (Kreitner, 1998): · virtuaalne organisatsioon; · ajutine personal; · teadmistega töötajate valitsemine; · õppimine arvuti vahendusel ja elektrooniline tulemuste hindamine; · töötajate erinevuste kasv; · vananev töötajaskond; · personali liikuvuse suurenemine.
üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu”. Viimatinimetatud kontseptuaalse “reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist.” (Rosentau 2004, lk 14) Paljud nüüdisajal eksisteeriva õiguse teooriad ongi eelkõige nn kontseptuaalsed reduktsioonid, kus käsu-, efektiivsuse, realistlikkuse jt. õiguse teooriates taandatakse õiguse komponentide kirjeldused “mõnedele baasmõistetele: ähvardusega tagatud käskudele, kohtunike tegevusele õigusemõistmises, õigusliku korralduse käitumuslikule reaktsioonile, jne”. Kontseptuaalse reduktsiooni meetodiga kaasneb kaks olulist halba tagajärge: osa õiguse komponentidest ei ole baasmõistetega kirjeldatavad või vajalikul määral kirjeldatavad ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
