Kui muidu tegelesime ärisüsteemide mõistete ja objektide (registrid) äriprotsesside modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS. Seda saab teha ka siis, kui äriprotsesse pole eelnevalt kirjeldatud. Põhisammud 1. Identifitseerida kontseptuaalsed klassid, mis on seotud jooksva iteratsiooni nõuetega. 2. Luua esialgne domeeni mudel (just selle iteratsiooni fookuses olevate nõuete ja kasutusjuhtude jaoks. 3. Eristada korrektseid ja mittekorrektseid atribuute. 4. Lisada spetsifikatsiooni klasse (n Konspekti spetsifikatsioon kirjeldab konkreetse aine kindlat konspekti), kus on vaja: Lisada tüüpide ja olekute klassifikaatoreid, sinna kuhu on neid vaja Võrrelda ning vastandada kontseptuaalset ning realisatsiooni vaadet.
Näiteks raamatupidaja, insener, arvutiprogrammeerija. Kui töötajad edutatakse juhi kohale, saavad nende tehnilised oskused vähem tähtsaks. Tihti ei ole juhid ise kunagi praktiseerinud mõnada tehnilist oskust, mida neil tuleb juhtida. Inimestega seotud oskused on võime töötada inimestega efektiivselt ja tekitada meeskonnatööd. See hõlmab laialdaselt tegevusi inimeste ergutamist, tagasiside andmist, juhendamist, empaatiat ja mõistmist, kaasatundmist ja vajaduse korral toetamist. Kontseptuaalsed oskused on võime mõelda mudelites, raamistikes, näha tervikpilti. See muutub väga oluliseks kõrgematel juhtimistasanditel. Kontseptuaalsed oskused on tegelemine ideedega. Kokkuvõte Realistlikum on juhtimist kirjeldada protsessina. Juhtimisprotsess on jätkuvate otsuste vastuvõtmine ja tegevused, milles juhid planeerivad, organiseerivad, on eestvedajad ja kontrollivad. Ei saa ka alati täpselt juhtide tegevust jaotada planeerimiseks, organiseerimiseks, eestvedamiseks ja kontrollimiseks
motivatsioon on kordades tugevam, kui inimene ise sellist tagajärge soovib ning seda väärtustab. Kommentaar: Kasutamine? 4. Milline neist ei ole ettevõtte Estonian Airi jaoks tarnija? Vali üks: a. Statoil b. Nordea Bank c. Boeing d. Finair Õige e. kõik nimetatud on Estonian Airi tarnijateks 5. Peetril on võime veenda teisi töötamaks organisatsiooni eesmärkide nimel. See võime on tuntud kui ........ Vali üks: a. eestvedamine Õige b. kontseptuaalsed oskused c. isiklik karjäär d. motivatsioon e. pühendumine 6. Maatriksstruktuur võib olla tõhus keerulises, kiiresti muutuvad keskkonnas, kus organisatsioon peab olema paindlik ja kohanev. Vali üks: Tõene Õige Väär 7. Milline neist ei ole juhtimisfunktsioon? Vali üks: a. sooritus Õige b. eestvedamine c. koordineerimine d. organiseerimine e. planeerimine 8. Hertzbergi kahe faktori teooria on juhtidele heaks lähenemiseks
Teenistusülema ja turvajuhiga koos vaadatakse need läbi, vesteldakse distsipliinirikkujatega ja leitakse sobiv karistus. 15.00 Kutsutakse kokku kõik valvest vabad suhtlemine Eestvedaja. Suhtlus oskused turvatöötajad. Juht austab iga kuu ja kvartali parimaid turvatöötajaid vimpli ja rahalise preemiaga. 16.30 Ühel valvataval objektil algab remont otsustamine Läbirääkija, ressrusside Kontseptuaalsed oskused, ja tehniline valve enam ei toimi. jagaja suhtlus oskused ja Kiiresti on vaja mehitatud valvet. tehnilised oskused. Samas tuli teade väljapressimisest ja klient soovib kiiresti valvet. Kutsutakse kokku erakorraline koosolek. Tehnilise valve osakond vaatles objekti üle, otsustas, kui palju kulutusi on vaja teha
teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes. Teosed Tema peateosed on ,,Teadusliku uurimistöö loogika", ,,Historitsismi viletsus", ,,Avatud ühiskond ja selle vaenlased", ,,Mis on dialektika". Oma teoses ,,Teadusliku uurimistöö loogika" tegeleb ta Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehhaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ning esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. Teostes ,,Mis on dialektika" ja ,,Historitsismi viletsus" kritiseerib Popper Marxi ja Hegeli dialektikat. Avalikkuses tuntuimas Popperi teoses ,,Avatud ühiskond ja selle vaenlased" õiendab ta üksikasjalikult arved Platoni ja Hegeli mõttemallidega, mis on tema meelest totalitaristlikud.
D’Agostino, R., Serafini, M., Ward-Warmedinger. Sectoral explanations of empolyment in Europe. The role of services. 2. Algis Perens. "Teenuste marketing", Tallinn: Kirjastus Külim, 1998. 3. Anderson, K., Zemke, R. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. Tallinn. Kirjastus Koolibri, 2003. 4. Naessen, L-O. Parem teenindamine. Tallinn. Kirjastus Avita, 1997. 5. Statistikaamet. Hõivatud majandussektori järgi 6. Tooman, H. 2003. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinn. TPÜ Kirjastus. 7. Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. Tallinn. Kirjastus Avita, 1999. 6
tingimusi Tabel 3 – Juhi rollid (Minzbergi 1973) Traditsioonilisel on juhile vajalikeks oskusteks peetud järgmisi oskuseid: Tehnilised oskused (arvuti kasutamine, ärikirjade koostamine, koosolekute korraldamine jne) Suhtlusoskus (oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte jne) Kontseptuaalsed oskused (võime luua üldkäsitlust organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas) Tippjuht Tehnilised Suhtlusoskus Kontseptuaalsed oskused oskused 33% 48,% 18,6% Keskastme- Tehnilised oskused Suhtlusoskus Kontseptuaalsed oskused
kultuuri, milles tunnustatakse head teenindust ning kus nii sisemiste kui ka välimiste klientide maksimaalselt head teenindamist peetakse loomulikuks eluviisiks ja igaühe üheks kõige tähtsamaks normiks. Oma peateose ,,Service Managment and Marketing" teises väljandes on Grönroos toodud definitsiooni viimase sõna asendanud sõnaga väärtusteks. (Tooman, H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad, Tallinn, TPÜ kirjastus, 2003, lk 85- 87). Siit võime näha kuidas vaid dekaadi jooksul arenes suurepärasest klienditeenindusest midagi seesugust, mida kõrgelt väärtustataks ning mis omab suurt rolli inimese igapäevase heaolutunde saavutamisel. Nõukogude Eesti aegsel perioodil on raske rääkida teenindukultuurist, kuna oli see ju praktiliselt olematu. Defitsiidimajanduse tingimustes ei olnud see lihtsalt teenindajale kasulik
võib avaneda midagi sootuks teistsugust. Tühjad aknaavad, vahel tumedast taevast niitidega alla riputatud, loovad müstilise atmosfääri. Jaani kiriku terrakotafriiside hämarusse jäävatest nissidest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed, lapsepõlvekodu korpas värviga poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju. Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu vangistatus raudrüüsse või vabastav eneseiroonia Päikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas. Punga kontseptuaalsust näitab ka imepisikesele arvutidetailile pühendatud maal. Ilma selleta arvuti ei tööta. Mis on vaja selleks, et maailm toimiks, et maailm oleks korrastatud, näib kunstnik küsivat
15 C5. Strateegilise analüüsi tulemusena defineeriti X pädevusala, Y funktsionaalset allsüsteemi ja Z registrit. Konspektis esitatud käsitluse põhjal peaks Arendusvaates defineeritavate tarkvaraprojektide koguarv siis sõltuma otseselt (valige üks õige vastus): Y-st (ja mitte X-st ega Z-st) C6. Vastavalt ainekonspektile käsitletakse Strateegilise analüüsi Arendusvaates seda liiki projekte (valige üks õige vastus): ????? [ Tarkvaraprojektid; Kontseptuaalsed (kindlale kontseptsioonile keskendatud); Lahenduslikud (kindlale lahendusele keskendatud) projektid; Kultuuriprojektid; Pahavaraprojektid ] C7. Vastavalt ainekonspektile käsitletakse Strateegilise analüüsi Arendusvaates seda teemat (valige üks õige vastus): Infosüsteemi tasuvus C7. Vastavalt ainekonspektile käsitletakse Strateegilise analüüsi Arendusvaates seda liiki projekte (valige üks õige vastus): Probleemsed (kindlale probleemile keskendatud) projektid C8
kõik eelnimetatud on eesmärkide nimel. See võime tekib läbi formaalse Mintzbergi juhi rollid on tuntud kui ........ positsiooni? a. kontseptuaalsetele a. eestvedamine Õige a. karismaatiline võim Palun kirjeldage oma oskustele Õige b. motivatsioon b. referentvõim sõnadega efektiivset c. kontseptuaalsed oskused c. legitiimne võim Õige b. sotsiaalsetele oskustele kontrollisüsteemi. Millised d. pühendumine d. ekspertvõim e. isiklik karjäär Impersonaalne kirjalik suhtlus, võiksid olla efektiivse Milline neist iseloomustab nt brošüürid, teadetetahvlid kontrollsüsteemi tunnused? c
Kui töötajad edutatakse juhi kohale, saavad nende tehnilised oskused vähem tähtsaks. Tihti ei ole juhid ise kunagi praktiseerinud mõnada tehnilist oskust, mida neil tuleb juhtida. Inimestega seotud oskused on võime töötada inimestega efektiivselt ja tekitada meeskonnatööd. See hõlmab laialdaselt tegevusi – inimeste ergutamist, tagasiside andmist, juhendamist, empaatiat ja mõistmist, kaasatundmist ja vajaduse korral toetamist. Kontseptuaalsed oskused on võime mõelda mudelites, raamistikes, näha tervikpilti. See muutub väga oluliseks kõrgematel juhtimistasanditel. Kontseptuaalsed oskused on tegelemine ideedega. Järgnemine Mõnede väheste erinevustega, on liidrid organisatsioonis samas ka järgnejad, kaaslased (followers). Neil tuleb peaaegu alati kellelegi aru anda, ka ettevõtte juhil on aruandekohustus kellegi ees. Liidrid peavad olema võimelised suhtlema mõlemas suunas, nii alluvate kui ülemustega
6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Suur-ettevõttes tuleb juhil kõige sagedamine täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli ja tseremoniaalset ning juhtija-eestvadaja rolli ja olla infojagajana.Väikeettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita ressursside jagaja rolli, sidepidaja, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Tippjuhtide jaoks kontseptuaalsed oskused esmatähtsad ja tehnilised oskused vähem tähtsad. Esmastasandi juhtidel on see vahekord vastupidine. (Väikefirmajuht peab omama ülevaadet kõige firmas toimuva kohta ning palju tööd ise ära tegema. Suurettevõttejuhil on palju alluvaid juhte, kes selle töö tema eest ära teevad. Esmatasandi juhidel on vastupidi, kui tippjuhtidel. Nende ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida.
Selle järgi saame aru, mis organisatsiooniga n tegu ja kas me ise tahame sinna siseneda, olles klient. Tihtipeale piisab ainult ühest teenindajast, kelle teeninduskeel erineb teistest ja mitte heal moel, et muuta kogu organisatsiooni mulje niivõrd, et klient ei soovi seda asutust enam kunagi külastada. 3 7. Kasutatud materjalid Tooman, Heli. Teenindusühiskond, Teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad.TPÜ kirjastus.Tallinn 2003 Tooman, Heli; Mae, Aare. Inimeselt inimesele. AVITA 1999 Tooman, Heli; Rekkor, Sirje. Teenindusfilosoofia ja teeninduse alused. Pärnu, 2008. McKay, Matthew; Davis, Martha; Fanning, Patrick. Suhtlemisoskused. Väike vanker, 4
klientide arvamus tervest asutusest. On ilmselge, et hea teeninduskeel on klientide silmas elementaarne ning kõik organisatsioonid peaksid selle poole püüdlema. Kasutatud allikad 1) Anderson, K., Zemke, R. 2003. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. Koolibri 2) Tooman, H., Mae, A. 1999. Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat. Avita. 3) Tooman, H. 2003. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed alused. Doktoriväitekiri. TPÜ. 4) Tooman, H. loengukonspektid ja lisamaterjalid.
aitab näha asja olulisi külgi. (Sirje Virkus, 2010) Uurimisküsimus(ed) on sisuliselt uurimuse eesmärgi või uurimisprobleemi sõnastamine küsimuse vormis, s.t uurimisküsimused on sisuliselt empiiriliselt vaadeldavateks aspektideks tükeldatud uurimisprobleem. Iga uurimisprojekt peab omama vähemalt üht peamist uurimisküsimust, mis võib seejärel olla jagatud väiksemateks uurimisküsimusteks. Uurimisküsimused on kontseptuaalsed uurimust suunavad küsimused (uurimisprobleemi atribuudid), mis selgitavad, mida uurida kavatsetakse ning millele loodetakse vastata uurimuse lõppedes. (Sirje Virkus, 2010) 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik? Valim on objektide kogum, mis on valitud üldkogumist ja mille kohta tahame statistilist infot saada. Valimi moodustamise tehnikaid on erinevaid ja väga palju. Ühted näited: 1
surmani, 1999.aastani. Ta oli siis 80 aastat vana. Dorothy Johnson oli esimene, kes suhtus õendusabi teadusse nagu kunsti. Kõigepealt tegi Johnson ettepaneku, et õendusabi teadmised põhineksid nii põhi- kui ka rakendusteaduse aladel. Ta arvas, et õendusabi teadust ja kunsti tuleb suunata klientidele, mitte haiguseprotsessile. Tema esimesed väljaanded (1959.a) on keskendunud õendusabi teadusele ja (1961.a) kontseptuaalsed alused hooldusravile. Johnson tegi ettepaneku, et hooldusravi peab lähtuma kliendi tasakaalu seisundist. Johnson arvas, et kui isikud puutuvad "stressidega" kokku , reageerivad nad erinevalt. Need "stressid" võivad olla nii sisemised kui ka välised, kuid tekitavad inimestes tasakaalutuse seisundit. See oli tema töö eesmärgiks, et aidata inimesi saada tasakaalu kahe etapiga. Esiteks, "stress" peab olema võimalusel vähendatud või eemaldatud. Teiseks, looduslike ja adaptiivsete
Informatsiooniga seotud rollid info vastuvõtja, infojagaja ja kõneleja Otsustamisega seotud rollid uuendaja, arusaamatuste lahendaja, ressursside planeerija, LÄBIRÄÄKIJA 6) Nimeta juhile vajalikke oskusi. Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, organisatsiooni põhitegevusega seotud erialateadmiste valdamine, KOOSOLEKUTE korraldamine; Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Too välja planeerimise tasandid. Pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Vahepealse kestusega (taktikalised) plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks.
Klienti tuleb teenindada nii hästi, et ta tunneks end hästi ja oleks nõus ka järgmine kord tagasi tulema. Ka mina püüan parandada ja anda enda poolt veel suurema panuse nii kliendile, kui ka organisatsioonile. Kasutatud allikad Tooman, H., Mae, A. 1999. Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat. Avita. Tooman, H. 2003. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed alused. Doktoriväitekiri. TPÜ. Saar. M. 2015. Teeninduskvaliteet ja sellega seonduv kvaliteet. Lõputöö. Tallinn (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/47236/saar_marily.pdf? sequence)
Otsustamisega seotud rollid – uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija 6 Nimeta juhile vajalikke oskusi. Juhile vajalikud oskused on: Tehnilised oskused – ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine Suhtlusoskus – motiveerimine, konfliktide lahendamine, meeskonnatöö organiseerimine Kontseptuaalsed oskused – võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas 7 Kuidas jagunevad juhid juhtimistasandite järgi ning milliseid ülesandeid neil tasanditel täidetakse? Tippjuhid – nende ülesanneteks on ettevõtte üldine tegevus ja kooskõlastamine Keskastmejuhid - tegelevad strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega
Minzbergi järgi 1. Suhtlemisega seotud rollid: · Tseremoniaalne (esindaja) roll · Juhtija-eestvedaja roll · Sidepidaja 2. Infoga seotud rollid · Info vastuvõtja roll · Info jagaja roll · Kõneleja roll 3. Otsustamisega seotud rollid · Uuendaja roll · Ressursside jagaja roll · Arusaamatuste lahendaja roll · Läbirääkija roll 10. Juhile vajalikud oskused Tippjuhid: · Tehnilised oskused -18,6% · Suhtlemisoskus 33,0%, · Kontseptuaalsed oskused 48,4% Keskastmejuhid: · Tehnilised oskused - 32,3% · Suhtlemisoskus 41,3% · Kontseptuaalsed oskused 26,4% Esmatasandi juhid: · Tehnilised oskused 54,6% · Suhtlemisoskus 31,3% · Kontseptuaalsed oskused 14,1% 11. Klassikalised juhtimisteooriad Hakkasid levima 20. saj alguses Jagatakse kolme rühma: · Teaduslik juhtimine (scientific management). · Administratiivne koolkond (administrative principles).
kuid mitte olematu. (eestvedamine). Mis on erinevate tegevuste osakaalud juhtimistasandite lõikes? Erinevad tegevused peaksid firmas olema tasakaalus. 5. Juhtide rollid Suhtlusrollid (esindaja, juhtija/liider, sidepidaja), infoga seotud rollid (vastuvõtja, jagaja, kõneleja), otsutamisega seotud rollid (ettevõtja, hälvete korraldaja, ressursi jagaja, läbirääkija) 6. Juhtide peamised oskused Tehinilised oskused (keskaste), kontseptuaalsed oskused (tippjuht) ja suhtlusoskus (keskaste) 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: TEADUSLIK Eestvedajaks oli Frederic Taylor; Teaduslik uurimine, teaduslikud meetodid töötajate valimisel, koostöö juhtkonna ja tööliste vahel, ühed planeerivad, organiseerivad, treenivad ja teised täidavad konkreetset neile antud ülesannet. Töö normeerimine, ajaline mõõtmine, tükitööl põhinev tasustamine. Henry Ford (masstootmine)
organisatsiooni ja esindavad seda 3) Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste kasutamine on seotud juhtimistasandiga? 1.Tehnilised oskused – teadmine ja professionaalsus teatud valdkonnas. Nt koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. 2. Suhtlemis oskused - oskus töötada koos teiste inimestega (oskus motiveerida, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.) 3.Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast. Tehniliste oskustega tegelevad kõige rohkem esmatasandi juhid. Suhtlemis oskustega aga kesktaseme juhid. Kõige rohkem tegelevad tippjuhid kontseptuaalsete oskustega. 4) Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna on põhiliselt rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Samuti on üheks selle koolkonna esindajaks F.Taylor (1911).
Sidepidaja rollis tegutsevad samuti tipp- ja kesktasandi juhid. Informatsiooni kogumise ja levitamisega tegelevad kõik juhid vastavalt oma juhtimistasemele. Kuigi ajakulu on rollidele erinev, täidavad neid rolle kõik juhid. 7 Juhi baasoskused Juhtidele on edukaks tööks vajalik teatud kompetentsus, oskused, mis varieeruvad sõltuvalt organisatsiooni tegevusalast ja juhtimistasemest. Baasoskuste valdkondi on kolm: tehnilised, sotsiaalsed ja kontseptuaalsed. Tehniline kompetentsus on oskus kasutada teatud alal seadmeid, protsesse või tehnoloogiaid. Tehnilised oskused võimaldavad teatud tehnilise valdkonna teabest aru saada ja seda kasutada. Raamatupidajatel, inseneridel, arstidel, keemikuil on kõigil teatud tehniline kompetentsus nende erialal. Juhi tehniline kompetentsus peab tal võimaldama korraldada töid, mille tegemise eest ta vastutab. Sotsiaalne kompetentsus on võime mõista inimesi ja nendega koos töötada nii grupi liikmena kui
kõneleja Otsustamisega seotud rollid uuendaja, arusaamatuste lahendaja, ressursside planeerija, LÄBIRÄÄKIJA 6) Nimeta juhile vajalikke oskusi. tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, organisatsiooni põhitegevusega seotud erialateadmiste valdamine, KOOSOLEKUTE korraldamine; suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Too välja planeerimise tasandid. pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Vahepealse kestusega plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks. Lühiajalised,
Soome 6,2 28,0 65,8 Venemaa 13,4 30,6 56,0 Belgia 1,9 25,8 72,3 Ukraina 22,5 24,4 53,1 Holland 3,3 21,6 75,1 Moldova 50,9 13,9 35,2 Suurbritannia 1,5 25,4 73,0 Valgevene 14,1 35,0 50,9 (Tooman,H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinn 2003 järgi) Töötus: % Eesti töövõimelisest elanikkonnnast kogu Eestis % töövõimelisest elanikkonnast Ida-Virumaal 1997 2000 2003 2005 2006 2008 2009 märts 2010 märts Kogu Eesti 9.6 % 13.6 % 10.0 % 7.9 % 5.9 % 5.5 % 16% 17% 14% Harju maakond 8.5 11.5 9.6 7.5 4.3 4.4
ei oska seda veel vastavalt rakendada. Tänapäeval toimub teeninduse areng kiiresti, kuid siiski on enamus firmad suutnud sellega kaasas käia. 14 15 VIIDATUD ALLIKAD: Anderson, K., Semke, R. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. 2003. Mitchell, J. Kallista oma kliente. 2003. Tooman, H., Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. 2003. Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. 1999. 16
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledž Turismiosakond Viivi Vilms AÜTH1 Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis Essee Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2014 1.Sissejuhatus Töö teemaks on „Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused ja sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis“. Antud essee eesmärgiks on uurida sisekliendi teenindust käsitlevaid teoreetilisi allikaid ning välja tuua olulisemad sisekliendi teenindamise viisid ja võimalused. Tööga proovib autor põhjendada, miks on sisekliendi väga hea teenindamine tähtis organisatsiooni, klientide ja töötajate seisu...
18. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Väikefirmajuht peab omama ülevaadet kõige firmas toimuva kohta ning palju tööd ise ära tegema. Suurettevõttejuhil on palju alluvaid juhte, kes selle töö tema eest ära teevad. Esmatasandi juhidel on vastupidi, kui tippjuhtidel. Nende ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tippjuhtide jaoks on kontseptuaalsed oskused on esmatähtsad ja tehnilised oskused on vähem tähtsad. Nende ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine. 19. Selgitage Gantti graafiku toimimise põhimõtet? Näide. Gantt-i graafiku põhimõtteks on graafiliselt plaane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaalteljel - konkreetsed ülesanded ja horisontaalteljel aeg konkreetse ülesande täitmiseks. 20. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond
need andmed uuendada kõigis kirjetes, kus on need andmed veel olemas. · Kolmas normaalkuju (3NF) - teine normaalkuju, kus on kaotatud transitiivse seosega tabelid. Kolmandal normaalkujul anomaaliaid ei ole. Andmebaasiskeeme tavaliselt üle kolmanda normaalkuju ei disainita. Semantilised mudelid (UML). Semantilise andmemudel tarkvaratehnikal on erinevaid tähendusi: · On kontseptuaalsed andmete mudelid, kus semantiline informatsioon on lisatud. See tähendab, et mudel kirjeldab tähendusi juhtudel. · On kontseptuaalsed andmete mudelid, mis hõlmavad võime väljendada informatsiooni, mis võimaldab tõlgendada semantilisi tähendusi. Semantilist andmebaasi saab intregeerida, kui nad kasutavad sama standard tüüpi. See tähendab seda, et üldiselt on neil laiem kohaldatavus kui relatsioonilisel või objektorienteeritud andmebaasil.
(Tooman 2003:8). Allikad: Grönroos, C. (1990). Service Management and Marketing. Managing the Momenths of Truth in Service Competition. Toronto: Lexington Books. Tooman, H. (2003). Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindus õppe kontseptuaalsed lähtekohad. Analüütiline ülevaade. Doktoritöö. TPÜ Kirjastus. [http://e-ait.tlulib.ee/47/1/tooman_heli2.pdf] 30.11.2015 3. Milliste uurijate poolt ja millal võeti teenuste kvaliteedi mõõtmisel ja hindamisel aluseks kliendi ootuste ja kogemuste vahe mõõtmine ja hindamine?
Kõige harvem tuleb täita uuendaja rolli. 6. Juhi oskused Juhile vajalikeks oskusteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskusi: · Tehnilised oskused- ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. · Suhtlusoskus- oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, koostada meeskonnatööd, jms. · Kontseptuaalsed oskused- võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohas t ümbritsevast keskkonnas. Tehnilised oskused on tähtsamad väikese ettevõtte tippjuhile ning kontseptuaalsed oskused suurte ettevõtete tippjuhile. Tsiteerides Schermerhorni, sõltub juhi aruannete sisu otseselt tema alluvate töö, mitte tema enda vahetu tegevuse tulemustest. 7. Planeerimine Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse
g maksutulud kasvavad kiiremini juhul j kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega); d) viletsuse indeks (töötuse määr + inflatsioonimäär) majanduses kasvab; e) tegemist on nn nn. galopeeriva inflatsiooniga inflatsiooniga. 10 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 27. Põhilised kontseptuaalsed ja statistilised probleemid tarbijahinnaindeksi THI kasutamisel ilmnevad kuna: a) THI on konstrueeritud selliselt, selliselt et põhiliselt arvestatakse vaid vähekindlustatud inimeste sotsiaalabi vajadust ning eiratakse ülejäänud j tulugruppide g pp elukallidust;; b) THIs ei leia kajastamist sellised tarbijate kulutused nagu alkohoolsete jookide või kontserti piletite ost;
Läbirääkijana püüab juht lepingute sõlmimisel saada organisatsioonile paremaid tingimusi. 6. Juhi oskused Juhile vajalikeks oskuteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskus: Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. Suhtlusoskused oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms. Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnas. Tehnilised oskused tähtsamad väikestel ettevõtetel ja kontseptuaalsed suurtel ettevõtetel. 7. Organisatsiooni koondumise põhjused Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi
kogemustest ja tagasisigest. *Kognitiivsed ja ootuste teooriad käsitlevad indiviidi kui ratsionaalselt ja teadlikult käituvat subjekti. *Võrdluse teooria tugineb in. soovile võrrelda omavahel tööd ja selle eest saadavat tasu teiste inimeste analoogsete tulemustega. *Vajaduste teooria käsitleb inimeste põhivajadusi ja nende rahuldamise seaduspärasusi. III Personalijuhi võtmerollid, esitatavad nõuded ja meetodid Nõuded personalijuhile 1)kontseptuaalsed teadmised ja oskused; 2)juhtimisoskus; 3)analüüsi- ja planeerimisoskused; 4)personalitöö funktsioonide tundmine; 5)probleemide lahendamise oskus; 6)organisatsiooniteooria teadmine; 7)ärialased teadmised; 8)arvuti kasutamise oskus; 9)finantsalased teadmised; 10)seadusandlike aktide tundmine (19); 11)karjääri astmed ja karjääri planeerimise süsteem. Personalijuhi võtmerollid: *juhtkonna huvide esindamine:1)firma tutvustamine; 2)äri ja turu tundmine; 3) raha juhtimine 4)
Samuti puudub toimiv informatsioonivahetamise süsteem töötajatel puudub informatsioon ja ülevaade oma tööülesannetest. Juhatajal on iseendale selgeks tegemata, kas ta üldse sobib antud ametikohale. Robert Katzi (lk 17) järgi võib juhi võimed jagada kolme gruppi: 1) tehnilised võimed (erialased teadmised ja kogemused) antud juhil need omadused puuduvad. 2) võime töötada inimstega (hea suhtleja, motiveerija ja delegeerija) antud juhil need omadused puuduvad. 3) kontseptuaalsed võimed (analüüs ja diagnoos keeruka olukorra üle) antud juht ei tee märkamagi, et toitlustkohas on üles kerkinud tõsine probleem. Katzi teooria järgi on võimetegruppide osatähtsus olenevalt juhtimistasemest erinev. Näiteks tippjuht vajab rohkem konseptuaalseid võimeid, alamastmejuht tehnilisi võimeid. Aga on üks kõige kõige olulisem omadus, mis peab igal juhil olema võime töötada inimestega!!
Infoga seotud rollid info vastuvõtja, info jagaja, kõneleja roll. Otsustamisega seotud rollid uuendaja roll, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija rollid. 10. Juhile vajalikud oskused Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad alates 20 saj algus, tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal on loodud juhtimise teooria vundament. Huviobjektiks on ametlik / formaalne organisatsioon, millele lähenetakse, kui masinale. Teaduslik juhtimine F. Taylor alustaja, töökorralduse ja tootmise effektiivsuse arendaja
c) juhtida organisatsiooni talitlemist 3. Juhi peamised oskused ja omadused. Juhile vajalikud oskused võib jagada kolme suurde rühma: 1) Tehnilised oskused - oskused koostada ärikirju, kasutada arvutiprogramme, teada organisatsiooni põhitegevusega seotut, juhatada koosolekut jne. 2) Suhtlemisoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. 3) Kontseptuaalsed oskused - oskus saada üldpilt organisatsioonist ja teda ümbritsevast keskkonnast. Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii ülemus kui ka alluv. Juhile annavad aru talle alluvad töörühmad, ta ise omakorda annab aru tasand kõrgemale. Juhi omadused: a) Edevus b) Empaatiavõime c) Julgus d) suhtlemisoskus Juhtimine 4. Juhi funktsioonid. 4 Põhilist funktsiooni:
Suurettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli ja tseremoniaalset ning juhtija-eestvedaja rolli. Väga harva infojjagaja rolli Väikeettevõttes tuleb juhil täita kõige sagedamini ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja rolli, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised uskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor- lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega 4põhiprintsiipi: Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida
Kui töötajad edutatakse juhi kohale, saavad nende tehnilised oskused vähem tähtsaks. Tihti ei ole juhid ise kunagi praktiseerinud mõnada tehnilist oskust, mida neil tuleb juhtida. Inimestega seotud oskused on võime töötada inimestega efektiivselt ja tekitada meeskonnatööd. See hõlmab laialdaselt tegevusi – inimeste ergutamist, tagasiside andmist, juhendamist, empaatiat ja mõistmist, kaasatundmist ja vajaduse korral toetamist. Kontseptuaalsed oskused on võime mõelda mudelites, raamistikes, näha tervikpilti. See muutub väga oluliseks kõrgematel juhtimistasanditel. Kontseptuaalsed oskused on tegelemine ideedega. Järgnemine Mõnede väheste erinevustega, on liidrid organisatsioonis samas ka järgnejad, kaaslased (followers). Neil tuleb peaaegu alati kellelegi aru anda, ka ettevõtte juhil on aruandekohustus kellegi ees. Liidrid peavad olema võimelised suhtlema mõlemas suunas, nii alluvate kui ülemustega. Võime järgneda on
millisele teisele etapile. (strateegiline analuus, detailanaluu ̈ s, disain, ehitamine, rakendamine, hooldamine) • Strateegiline analuus: eesmargid ̈ määrata skoop, allsüsteemid, arhitektuur, arendamise kava tegevused allsüsteemide tekstikirjelduste ja diagrammide visandamine, allsüsteemide kasutusjuhtude mudelid, domeenimudel, registrite kontseptuaalsed andmemudelid dokumendid eesmärgid, lausendid, põhiojektid ja protsessid, tegutsejad, pädevusalad, asukohad, tükeldus allsüsteemideks ja registriteks, allsüsteemide eskiismudelid, registri eskiismudelid, ärireeglid. tulemused tükeldus allsüsteemideks, süsteemi ülevaade, mittetehniline lahendus ehk kontseptuaalne andmemudel (nõuded süsteemile) • Detailanaluus̈ :
3) arusaamatuste lahendaja; 4) läbirääkijana püüab juht lepingute sõlmimisel saada organisatsioonile paremaid tingimusi. 6) Nimeta juhile vajalikke oskusi. tehnilised oskused – ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine; suhtlusoskus – oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; kontseptuaalsed oskused – võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Kuidas jagunevad juhid juhtimistasandite järgi ning milliseid ülesandeid neil tasanditel täidetakse? Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad); keskastme juhid; esmatasandi juhid. 8) Nimeta 21. sajandi olulisemaid muudatusi organisatsioonis. (6)
· Haldusjuhid 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Esmatasandijuhil on tähtsamad - tehnilised oskused, kuid tippjuhil on põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid suurettevõtte juhil on tähtsaimad - kontseptuaalsed oskused. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond
2.ressursside jagaja- strattegilisi otsuseid; 3.arusaamatuste lahendjana- lahendab probleemid, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele; 4.läbirääkija- lepingute sõmimisel saada org-le paremaid tingimusi. 11. Juhi oskused tehnilised oskused - ärakirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, org põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm; suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms; kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus org-st ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas jms. 12. Teadusliku juhtimise koolkond rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Keskmeks organisatsioon ja selle üleehitus. Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reegleid, mida tuleks täita, et edukalt juhtida. Töötati välja standartmeetodid, keeruline töö jagati lihtsamateks osadeks töötajat lihtsam välja õppetada, välja vahetada. Liigsed liigutused jäeti välja- tootlikuse tõus
ja tippjuht? Suurettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli ja tseremoniaalset ning juhtija-eestvedaja rolli. Väga harva infojjagaja rolli Väikeettevõttes tuleb juhil täita kõige sagedamini ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja rolli, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised uskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed: kes olid kookonna rajajad? Rajajad: F.Taylor, H.Ford, H.Gantt. Teadusliku juhtimise põhiideed: töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad. Tööliste ja juhtkonna vaheline koostöö
Popper osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Ta võttis ühendust ka Viini ringi, mis oli teadlaste ja filosoofide rühm Viinis. Kuna ta oli sealsete liikmete vaadete ja põhimõtete suhtes kriitiline, siis ta ei saanud liikmetega väga hästi läbi. Lõpuks ilmus Viini ringi toimetisena Popperi teadusfilosoofiline peateos "Logik der Forschung". Raamat tegeleb Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehhaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ning esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Popper] Oma uurimistulemuste avaldamist jätkas ta ka Uus-Meremaal. Üks tema teoseid, kus ta kritiseerib Marxi ja Hegeli dialektikat on "Mis on dialektika?" Samuti ka 1957. aastal ilmunud teos "Historitsismi viletsus" ründab eelkõige Marxi ja Hegeli meetodit
arenemine, avalik huvi allutatakse erahuvidele. 5.Meediumikeskne vaade, kommunikatioonitehnoloogiline determinism. Tehnoloogiate ajalugu kinnitab uuenduste ja nende tulemusel uurema materiaalse potontsiaali kiirenemist. Mõned teoreetikud pakkuvad jagada selle protsess faasile, näitek, Rogers pakkus niisugune jagamine : 1. kirja leiutamine 2.trükkikunst 3. telekommunikatiooni arendamine 4. arvuti leiutamine. Schementi ja Curtise klassifitseering : kontseptuaalsed ja institutsionaalsed muutused, omandamise ja säilitamise vahendid. Tehnoloogia ja roll ühikonnas ja indiviidi jaoks. Kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine ja levik toob kaasa sotsiaalseid muutusi , kommunikatsioonirevalutsioonid viivad sotsiaalsete revolutsioonideni. Võib öelda, et kommunikatsioonitehnoloogia on ühiskonna jaoks fundamentaalse tähtsusega. Tehnoloogia areng annab rohkem võimalusi ja teeb informatsioon kätte saadavaks. Toronto koolkond. Inns asutas Toronto koolkonda
suhtlemine selle esindajatega algul raske. Igatahes olid nood sunnitud tema õigustatud etteheidetele vastama. Popperit ei kutsutud kunagi Viini ringi seminarile ning Otto Neurath nimetas teda naljatamisi ringi ametlikuks opositsiooniks. Lõpuks ilmus Viini ringi toimetisena Popperi teadusfilosoofiline peateos "Logik der Forschung". Raamat tegeleb Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehhaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ning esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. Siiski oli Popper mõnes asjas ka Viini ringiga ühel meelel. Näiteks kaitses ta Richard von Misese frekventismi tõenäosuse tõlgendamisel, mida jagasid ka Hans Reichenbach ja paljud ringi liikmed. Samuti jagas ta Viini ringi vaimustust Albert Einsteinist ja Bertrand Russellist. Viimane oli Popperi
korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine; · suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; 3 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Juhtimiskonsultant Robert Barner toob välja 7 olulisemat muutust 21. sajandi organisat- sioonides (Kreitner, 1998): · virtuaalne organisatsioon; · ajutine personal; · teadmistega töötajate valitsemine; · õppimine arvuti vahendusel ja elektrooniline tulemuste hindamine; · töötajate erinevuste kasv; · vananev töötajaskond; · personali liikuvuse suurenemine.
üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu”. Viimatinimetatud kontseptuaalse “reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist.” (Rosentau 2004, lk 14) Paljud nüüdisajal eksisteeriva õiguse teooriad ongi eelkõige nn kontseptuaalsed reduktsioonid, kus käsu-, efektiivsuse, realistlikkuse jt. õiguse teooriates taandatakse õiguse komponentide kirjeldused “mõnedele baasmõistetele: ähvardusega tagatud käskudele, kohtunike tegevusele õigusemõistmises, õigusliku korralduse käitumuslikule reaktsioonile, jne”. Kontseptuaalse reduktsiooni meetodiga kaasneb kaks olulist halba tagajärge: osa õiguse komponentidest ei ole baasmõistetega kirjeldatavad või vajalikul määral kirjeldatavad ning
annaabi.ee 
