Kõik ettevõtmised millega me igapäevaselt tegeleme, on seotud suuremal või vähemal määral riskidega. Me hindame riski selle põhjal, mida me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Risk võib kaasa tuua nii võidu kui ka kaotuse. Nii riigi majanduses kui ka väike ettevõttetes tuleb igapäevaselt võtta vastu otsuseid tähtsates küsimustes, tihti peale tuleb otsustada mitme võimaliku variandi hulgas, mis tõttu on "ämbrisse astumise" võimalus veelgi suurem ehk suurem on ka risk. Lisaks mõjutab riski suurust ka otsutaja postitsioon mida kõrgemal kohal otsustaja on, seda suuremad ka riskid. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust, ehk ka mida suurem risk seda suurem võimalik kahjum või kasum. Majandus riskidel on ka erinevad tasemed, näiteks rahvusvahelises majanduses on riskid seotud ka teiste riikide majandusega, k...
Fifth level 9 Swedbank - investeerimishoius Sissemakse alates 300 eurost Hoiutähtaeg alates 1,5 aastast Võimalus teenida tavahoiusest suuremat intressi Hoiusumma garanteeritud hoiuse lõppedes Puuduvad väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevad kulud 10 Swedbank - investeerimishoius Riskid Krediidirisk Tururisk Maksurisk 11 SEB - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes Sisse- ja väljamaksete arv ei ole piiratud Esimene sissemakse ei ole kohustuslik Automaatne ülekanne arvelduskontolt Intressi makstakse kord kuus Intressimäär 0,02% aastas 12 SEB tähtajaline hoius Hoiuse saab avada eurodes, USA dollarites, Rootsi kroonides ja Suurbritannia naelades Minimaalne sissemakse 100 EUR / 200 USD / 2000 SEK /100 GBP
o Liising o Laen Nimeta vähemalt viis koduettevõtet soosivat asjaolu o Väksemad stardikulud o Väikesed tööjõukulud o Osa majapidamisest muutub kasutoovaks o Saab töötada endale sobival ajal o Saab perega rohkem koos olla Nimeta vähemalt viis ettevõtte asukoha valikut määravat tegurit o Tarbija o Kinnisvara/maa o Tööjõud o Maksud o Konkurents Nimeta vähemalt viis ettevõtlusega kaasnevat riski o Inflatsioonirisk o Tururisk o Kuritegevus o Kinnisvararisk o juhtimisrisk Nimeta vähemalt viis võimalikku ettevõtja eesmärki o Kasumit saada o Rikkaks saada o Meelepärane töö o Saab olla iseenda peremees o Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast Nimeta vähemalt viis ettevõtlusega kaasnevat riski o Tururisk o Kuritegevust o Juhtimisrisk o Inflatsioonirisk o Kinnisvararisk
TEINE VARIANT 1. Millised on barterkaubanduse puudused? 3 tk. -vajadused ei lange kokku kõikidele osapooltele -vahetuse proportsiooni määramine on raske -kauba säilivuse probleem 2. Mis on raha? raha on eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega. 3. Millised on mistahes rahade ühised omadused? 7 tk. -säilivus -kaasaskantavus -jaotatavus -homogeensus -aktsepteeritavus -äratuntavus -piiratus 4. Mis on usaldusraha? Usaldusraha emisioon on sellise raha väljalaskmine, mille väärismetallide kate on osaline või puudub täielikult. 5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib ...
EsimeNE VARIANT 1. Mis on münt? Münt on rahana kasutatav metallitükk, millel on seadusega määratud mass, koostis, vorm ja nimiväärtus. 2. Millised on raha põhifunktsioonid? 5tk. Vahetuse vahend- vahendab kauba, teenuse, tööjõu liikumist. Väärtuse mõõt ja arvestuse ühik. Rikkuse akumulatsiooni vahend. Maksevahend- raha liikumine on ajas ja/või ruumis eraldatud kauba liikumisest. Väärtuse ülekandmise vahend- pärandus, kingitus. 3. Milline alljärgnevaist on seaduslik maksevahend: -asendusraha -sularaha- on seaduslik maksevahend! ( Riigi poolt või riigi nimel emiteeritud rahamärgid on seaduslikeks maksevahenditeks, mis on kohustuslikud vastuvõtmiseks kõikidele majanduse subjektidele! -kaupraha -pangaraha. 4. Millised on keskpanga rahapoliitilised instrumendid? Refinancing Policy -The Purchase of Bill of Exchange -The Extension of Loans against Collaterial (Lombard Policy)- keskpank annab laenu väärtpaberite tagatisel- laen(tähtajaline)taga...
· sularaha ja pangakontode jäägid, · välisvaluuta, · väärismetallid, · väärtpaberid, sh. tuletisinstrumendid Väärtpaberite liigitus riskidest lähtuvalt: · Omakapitaliväärtpaberid: aktsiad (tururisk, krediidirisk ja äririsk). Mõte on anda omandisse raha, võtta äririsk ja saada kasu selle realiseerumata jäämisest (dividendid, vara jaotamine investeeringu lõpetamisel). Investeerimise puhul tururisk. · Võlaväärtpaberid: võlakirjad (tururisk ja krediidirisk). Mõte on anda teatud hinna (intressid) eest kasutada raha ning mitte otseselt võtta äririski · Tuletisväärtpaberid: swapid, forwardid ja optsioonid (erinevad riskid, põhinevad alusvaral, finantsvõimendus). Kindlustada riski vastu (optsioonid) või kanda risk teisele poolele (futuurid, forwardid, swapid).
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleer...
Põhilised riskiliigid on toodud allpool. 1. Äririsk on seotud ettevõtte- investeerimisobjekti üldise iseloomuga, selle ettevõtte tegevusele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse toorainete hindade, tehnoloogia jne muutmisega. 2. Likviidsusrisk on seotud investeerimisobjekti hinna kahanemise võimalusega. 3. Finantsrisk on oht,et ettevõtte investeermisobjekt ei ole tulevikus võimeline maksma intresse või põhivõlgnevust. 4. Tururisk tähendab investeermisobjekti turuhinna võimalikku muutumist seoses kogu turul toimuvate muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis vüib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha-jakapitaliturul. Intressirisk puudutab fikseeritud tulu andvaid investeeringuid nagu võlakirjad ja kinnisvara. Nt reeglina intressimäärade langemisel (tõusmisel) tõusevad(langevad) võlakirjade hinnad. 6. Ostuvõime risk
Milleks on vaja väärtpaberiturgu Essee Väärtpaberiturg on järelevalvatav süsteem väärtpaberitega kauplemise võimaldamiseks, kus ühetaolistel tingimustel viiakse kokku erinevate isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid. Väärtpaberiturg on eksisteerinud juba 200 aastat. Väärtpaberiturg pole alati suuri kasumeid garanteerinud, praegune statistika näitab, et väärtpaberiturul on rohkem kaotatud kui võidetud, aga ikkagi panevad inimesed sinna triljoneid dollareid magama. Väärtpaberiturg annab investoritele võimaluse jagada oma kasumeid suurte korporatsioonidega. Väärtpaberiturg on küll riskantne, aga samas annab see võimaluse väiksematele ja suurtematele investoritele rikastuda. Väärtpaberiturg toimib üsna keeruliselt, ning seal hakkama saamiseks peab kindlasti omama teatud majandusalaseid teadmisi. Väärtpaberituru keerukusest annab aimu nä...
1.Ettevõtja - on füüsiline isik,kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid,sealjuures kaupade müük/teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses sätestatud äriühing.Ettevõtjal peaksid olema:vaimne võimekus,teotahe,suhtlemisoskus,kompetentsus,enesekindlus,otsustusvõime. 2.Aktsiaslts on äriühing,millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital;vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000.- Väikseim nimiväärtus on 10krooni. 3.Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel.See lubab frantsiisivõtjall kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust.Sinna kuulub näiteks nimi,kaubamärk ja muu sümboolika,tootmistehnoloogia,väljaõppemetoodika ja muu info.Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. 4.Äriidee on idee,mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijate kasu.Äriplaan on ettevõt...
0 .0 .0 30 Joonis 12.4. Eraisikute pangahoiuste keskmine intress ja tarbijahin- naindeksi muutus Eestis (Eesti Panga andmete põhjal) ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Ettevõtte risk (ka: mittesüstemaatiline risk) – oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Tururisk (ka: süstemaatiline risk) – oht, et turu üldised tingimused (inflatsioon, intressi- määrad) mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Risk TURURISK Väärtpaberite arv portfellis Joonis 12.5. Väärtpaberiportfelli hajutamine vähendab riski Investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab
Neid riske saab juhtida hajutamise kaudu e. Neid võib diversifitseerida. Süsteemiväliste riskide alla kuluvad: äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemsed riskid- neid ei saa juhtida hajutamise teel, peamiseks põhjuseks on riski tekitavad välistegurid. Need riskid ei ole omased üksnes antud investeeringule vaid tekivad seoses üldiste majandusmuutustega. Riski võib tekitada: inflatsioon, intressimäärade muutumine, maksu- ja rahapoliitika. Tururisk, intressirisk ja ostuvõimerisk. INVESTEERINGUTE HINDAMINE Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtuseid on mitmeid. Mõned väärtuste liigid: Tegutseva firma väärtus- sellise väärtuse kindlaks määramisel võetakse arvesse nii reaalne kui mõtteline vara, seega ei lähtuta üksnes ettevõtte bilansilisest maksumusest vaid tema käibe ja tasuvuse suurenemise potentsiaalist. Selline hindamismeetod on
➔ Mitmekesisus ➔ Erakliendi truudusetus ➔ Tütarfirmad VÕIMALUSED OHUD ➔ Uute sihtkohtade loomine ➔ Õnnetused, katastroofid ➔ Keskkonnasõbralikkuse ➔ Õigusaktide muudatused ➔ Kütusehindade tõus suurendamine ➔ Tururisk ➔ Tehnoloogia arendamine ➔ Uhkemate laevade sisenemine turule ➔ Turu- ja kliendikäitumine ➔ Sihtriikide regulatsioonid ➔ Uute konkurentide tekkimine ➔ Konkurentide hind
väärtusest või selle muutusest. Inesteerimishoiusele tehtav minimaalne sissemakse on 300 eurot, hoiutähtaeg algab 1,5 aastast. Investeerimishoius annab võimaluse teenida tavahoiusest suuremat intressi. Hoiusumma on garanteeritud hoiuse lõppedes ning puuduvad väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevad kulud. Riskideks on krediidi-, turu- ning maksurisk. Nendest riskidest olulisimaks on tururisk. SEB pakub oma eraklientidele samuti kogumis-, tähtajalist- ning investeerimishoiust. Kogumishoiuse erinevus Swedbanki ning SEB vahel on see, et SEB-s saab hoiuse avada ainult eurodes. Esimene sissemakse ei ole kohustuslik ning väljamaksed tehakse kliendi korralduse alusel kolmandal kalendripäeval arvates korralduse vastuvõtmisest, sellisel juhul on väljamakse tasuta. Kogumishoiusele arvestatakse intressi igapäevaselt. Intressi makstakse kord kuus
Peetakse üldiselt madalama riskiga väärtpaberiks kui aktsiad (kuid alati on võimalik ka võlakirjadega kaotada kogu investeering, samas kui tulu on siiski piiritletud) seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. · Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) · Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: · Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa!! · Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid
tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid; likviidsusrisk – võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb; Süsteemne risk – seda riski mõjutavad välised tegurid ja see sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski allikad on inflatsioon, intressimäärade muutus, äriaktiivsuse erinevad tsüklid ning valitsuse maksu- ja rahanduspoliitika. Süsteemsesse riskikategooriasse kuuluvad tururisk ja intressirisk. tururisk – mõjutab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutust seoses turul toimuvate muutustega; intressirisk – ebakindlus oodatava tulu suhtes. See võib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha- ja kapitaliturgudel. Intressirisk mõjutab enim fikseeritud tulu andvaid investeeringuid – võlakirjad, kinnisvara. Intressimäärade langemisel langevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad. Intressimäärade
(Hirjel 1996) Poliitilisi riske maandada on väga keeruline. Näiteks Gruusia sattus sõtta Venemaaga, mis tõi lisaks muudele hädadele kaasa blokaadi ja kodusõja. Eesti ettevõtjad, kellel oli äri Gruusias, sattusid tõsistesse raskustesse. Õiguslik risk tekib sellest, et äripartnerid asuvad erinevate õigussüsteemidega riikides. Õiguslikke riske saab maandada korrektsete ja mõlema riigi asjaolusid arvestavate lepingute sõlmimisega. Majanduslikud riskid on tururisk, krediidirisk, transpordirisk, hinnarisk, varustamis- või vastuvõtmisrisk, asukoharisk, asendamisrisk. (Hirjel 1996) Tururiski all mõeldakse seda, et ostja orienteerub teistele toodetele, toote halb kvaliteet või konkreetne sortiment ei vasta ostja soovidele, müügivarustajad või ostjad on valed, turustamisaeg on vale. Tururiski saab maandada turutingimuste kohta informatsiooni kogumisega kohalikelt elanikelt, otsekontaktidega välismaal või turu-uuringutega. (Hirjel 1996)
portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja portfelli riski suhe. 36. Riskide liigid Süsteemiväline risk – konkreetse investeeringuprojektiga seotud risk. Süsteemivälise riski komponendid: äririsk, likviidsusrisk, finantsrisk. Süsteemne risk – sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski komponendid: ostuvõime risk, intressirisk, tururisk. 37. Süsteemne risk, CAPM, beetakordaja Süsteemne risk on ühteviisi omane kõigile turul kaubeldavatele väärtpaberitele. Erinevate väärtpaberite kombineerimisel investeerimisportfelli ei ole võimalik süsteemset riski oluliselt vähendada ega seda riski komponenti kaotada. Kuna süsteemset riski ei saa oluliselt hajutada, tuleks suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust. CAMP mudeli kohaselt tuleb suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka
• Kõrgelt haritud personal – kohaneb keskkonna muutustega kiiremini • Intellektuaalomandikaitse abil on võimalik turgu kindlustada • Radikaalsed uuendused müüvad ka rasketel aegadel Puudused/probleemid • Kõrge tehnoloogiline risk Kallite ressursside mahukas (nii tööjõu kui kapitali osas) • Kapital on kinni pikaks perioodiks • Vajab pikaajalisi ressursse • Regionaalsed probleemid kvalifitseeritud ekspertide leidmisel Kõrge tururisk (turg võib pika arendusperioodi jooksul muutuda) Loovalt tehnoloogiaid kasutavad ja kombineerivad ettevõtted – nad kasutavad olemasolevaid tehnoloogiaid, kuid kombineerivad, kohandavad ja täiustavad neid, leides neile uusi kasutusalasid, luues nende baasil uusi ärimudeleid, pakkudes olemasolevatele probleemidele uusi lahendusi. 5. Milline on Eesti seadsuandlik keskkond ja kuidas see mõjutab logistika valdkonna ettevõtteid Seadsuandlik keskkond - Seadusandlik
Üür kallineb / Üürileping Keskmine Otsida odavamat/uut lõpetatakse üüripinda Töötajate lahkumine Keskmine Parandada töökeskkonda, motiveerida töötajaid Tööjõud kallineb Madal --- Võimalikud riskid meie ärile: VÄLISRISKID • Tururisk (klientuur väheneb või puudub, uued konkurendid) • Kinnisvararisk (üür kallineb, üürileping lõpetatakse) SISERISKID • Personalirisk (tööjõud kallineb, töötajate lahkumine) 11. BILANSS Aktiva: KÄIBEVARA Arvelduskontol – 2130,32€ Printeripaber (500tk) - 3.50€ Pastapliiatsid (20tk) - 5.50€ Harilikud pliiatsid (5tk) - 2€ Kustukumm (2tk) - 1€ Korrektor (2tk) - 2€ Plakati ilmutamine - 7.69€x5=38,45€ Kohvioad (2 pakki) – 16€
_ finantsrisk kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid; _ likviidsusrisk võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb; Süsteemne risk seda riski mõjutavad välised tegurid ja see sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski allikad on inflatsioon, intressimäärade muutus, äriaktiivsuse erinevad tsüklid ning valitsuse maksu- ja rahanduspoliitika. Süsteemsesse riskikategooriasse kuuluvad tururisk ja intressirisk. _ tururisk mõjutab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutust seoses turul toimuvate muutustega; _ intressirisk ebakindlus oodatava tulu suhtes. See võib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha- ja kapitaliturgudel. Intressirisk mõjutab enim fikseeritud tulu andvaid investeeringuid võlakirjad, kinnisvara. Intressimäärade langemisel langevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad. Intressimäärade tõusmisel
portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja portfelli riski suhe. 46. Riskide liigid Süsteemiväline risk konkreetse investeeringuprojektiga seotud risk. Süsteemivälise riski komponendid: äririsk, likviidsusrisk, finantsrisk. Süsteemne risk sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski komponendid: ostuvõime risk, intressirisk, tururisk. 47. Süsteemne risk ja CAPM Süsteemne risk on ühteviisi omane kõigile turul kaubeldavatele väärtpaberitele. Erinevate väärtpaberite kombineerimisel investeerimisportfelli ei ole võimalik süsteemset riski oluliselt vähendada ega seda riski komponenti kaotada. Kuna süsteemset riski ei saa oluliselt hajutada, tuleks suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust. CAMP mudeli kohaselt tuleb suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust
maandamiseks. Äriedu vältimatu eeltingimus on risk, aga teadlik ja juhitud risk. Riskide juhtimiseks tuleb kindlaks teha nende põhjused, tekkekohad, tõenäosused ja ohumäärad. Riskide hindamine ja analüüs aitab ettevõttel otsustada, milliseid abinõusid tuleks kasutada, et minimeerida võimalikke kaotusi ja valida riskide maandamiseks optimaalne strateegia. Ohustavaid riske võib tinglikult jagada nelja kategooriasse: tegevusrisk, tururisk, äririsk, krediidirisk. Iga ettevõtlusega kaasnevad riskid on erinevad. Allpool on toodud küsimused mõnede enamlevinud riskivõimaluste kohta, kuid Teie ettevõtluse eripärast tingituna võib olla tegemist hoopis teiste riskikohtadega. Seega, määrake oma ettevõtluse võimalikud riskid. 23.Riskide analüüs. 23.1. Kas Teil on piisavalt vahendeid? 23.2. Kas Te suudate tagada ettevõtte likviidsuse? 23.3. Millised riskid kaasnevad investeeringutega? 23.4
kaotada kogu investeering, samas tulu on siiski piiritletud) – seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: 2 Tururisk (ka hinnarisk) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus, mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi.
Turu haaramise kolm strateegiat. Diferentseerimata turundus (massturundus) - firma ignoreerib segmentide erisusi. Meelitatakse ligi võimalikult palju ostjaid. Madalad kulud, suured kogused, mis alandavad kulusid tooteühikule. Diferentseeritud turundus - mitmes turusegmendis tegutsetakse erinevate turundusprogrammidega. Mitmes segmendis eri omadustega tooteid pakkudes võib suureneda müügimaht ja väheneda tururisk miinimumini. Kontsentreeritud turundus (sihtturundus) - firma piirdub ühe turusegmendiga. Äriedu saadab neid, kes tegutsevad nisis. Turuniss - osa turust, mida tootjad ei ole rahuldanud. Turunduse juhtimises ja turundusplaanide elluviimisel on keskseks küsimuseks turunduskompleksi juhtimine. Klassikalisse turunduskompleksi kuulub neli olulist tegurit, mida kujundab pakkuja ja mis avaldavad mõju ostja nõudmisele.
laenuvõtjaid laenuandjatele, vaid pigem raha laenuks võtjad, kes laenavad selle raha hiljem edasi (2 lk 10). Finantsvahendajad omakorda suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest (1 lk 10). 1.2 Säästja vajadused Laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida enamik potentsiaalsetest säästjatest soovib minimeerida: · Makserisk, st laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta; · Tururisk, st laenuvõtja tagatiseks antud vara turuväärsus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu - inflatsioon jne; · Likviidsusrisk, st laenuvõtja võib vajada seda raha kauemaks, kui laenuandja on nõus andma; · Hajutamisrisk, st ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda ühe kindla krediidi tagasimaksmisest. Lähtudes laenuandjate huvidest väljendub finantsvahendusasutuste tähtsus kaasaegses majanduses mitmeti.
piirkonnas. erisusi. Meelitatakse ligi võimalikult palju ostjaid. madalad Kultuuriline keskkond väärtushinnangud, eelistused, kulud, suured kogused, mis alandavad kulusid tooteühikule. arusaamad. Diferentseeritud turundus - mitmes turusegmendis tegutsetakse erinevate turundusprogrammidega. Mitmes segmendis eri omadustega tooteid pakkudes võib suureneda müügimaht ja väheneda tururisk miinimumini. Kontsentreeritud turundus - firma piirdub ühe turusegmendiga. Äriedu saadab neid, kes tegutsevad nishis või turuaknas. Turunishsh - osa turust, mida tootjad ei ole rahuldanud turu spetsiifilste erisuste tõttu (näiteks arvutiturul eriprogrammvarustus). Turuaken - spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegment (näitek spikka aega koerte ja kasside toit, sest neile anti inimeste toitu). 10. Sihtturg
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine ...
Äriplaan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledž Kädril Saia OÜ MRS. PIZZA Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2015 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE.......................................................................................... 2 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS..........................................................4 ÜLDANDMED:...................................................................................................... 4 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................... 5 PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON,VISIOON....................................................................6 SWOT ANALÜÜS................................................................
Börsil mittekaubeldavat aktsiat võib hiljem olla väga raske müüa, sest sellele ei pruugi ostjat leida. Aktsia varasem tootlus ei ole usaldusväärne näitaja selle tuleviku tootluse osas. Investor peaks arvestama ka võimalusega, et isegi pikaajalise investeeringu puhul võib tootlus osutuda ebapiisavaks ja seega takistada isiklike investeerimiseesmärkide saavutamist. Alltoodud punktid seletavad kõige tähtsamaid riske: Tururisk (kutsutakse ka süstemaatiliseks riskiks) on seotud aktsiatega ja mõjutab aktsionäre juhul, kui kogu turg kokku kukub ja riski hajutamine (portfelli mitmekesistamine) seetõttu oluliselt keerukamaks osutub. Selliste riskide eest ei ole keegi kahjuks kaitstud. Nii nagu teistel varadel, on aktsiatel valuutarisk. Ka suurte arenenud riikide valuutad võivad teineteise suhtes liikuda piisavalt suurtes piirides, luues olukorra, kus investori põhivaluuta
1. Väikeettevõtete olulisus Kasumilootus-soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. Tulevase rikkuse ootus- sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku,kuid ta on stiimulik,mille poole püüelda. Rahuldustpakkuv töö,vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega Ettevõtja on iseenda peremees-see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive,mille nimel ollakse mõnikord valmis ka esialgseks sissetulekute vähendamiseks. Otsene suhtelmine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad. Seda hindavad paljud inimesed. Tsentraalne otsustamine-ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest,saab langetada otsuseid kiiresti,et kasutada ära erinevaid võimalusi. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Muidugi esineb ka probleeme nagu nt: majandustegurid(väiksem vastupidavus majanduskriisides,konkurentsi teravnedes) Müügiprobleemid,kulud, kapitaliprobleem,puudulik spetsialiseeritus, piiratu...
Ettevõtlus. Äriga alustamine. Tähtsad on ostjad- hõlbus juurdepääs ning võimalus kaupa osta. Suurte rahvusvaheliste ettevõtetega sõltub poliitilisest olukorrast ja seadusandluse arengust. Turismiärid sõltuvad vaatamisväärtustest. Tervise-ja puhkuseärid linnast eemale, vee äärde, head transporditingimused jm. Frantsiis- kaubamärgid, nimi ja sümboolika. Selle alusel tegutseb mitmeid kette(hotelliketid, toitlustusketid, bensiinijaamas jne). Nt on Hiltoni hotelliketis tuhandeid hotelle maailmas, aga see ei tähenda, et needk õik temale kuuluks. Frantsiis annab ka õiguse midagi teha, tooa või teenindada. Nt Coca-cola, mis samastub karastusjookide tootmisega. Coca-cola varustab finantsiisivõtjaid kontsentreeritud siirupiga. Riskid: Tururisk- järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine või äralangemine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus, konkurendid ja teised samalaadsed tooted/ teenused, odavamad h...
10. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid
antud piirkonnas on olemas rahuldamata nõudlus pangateenuste järele (arveldused, krediidiressursid) uued teenused, mida veel ei ole osutatud uue panga teenused odavamad konkurentide hindadest parem äriidee kui tegutsejatel samas piirkonnas soodne asukoht vajalike oskustega personal hea riskitaluvus Riskid pankades: likviidsusrisk krediidirisk intressimäära risk valuutarisk e kursirisk tururisk kasumirisk tehingurisk teenuste müügi risk inflatsioonirisk poliitiline risk kuritegevusest tulenevad riskid muud riskid Panganduse positiivsed efektid: tehingurisk teenuste müügi risk inflatsioonirisk poliitiline risk kuritegevusest tulenevad riskid muud riskid suur osa maksetest võimalik teha sularaha kasutamata riigi maksude kogumine ja laekumine kiirem pangad vahendavad kapitali liikumist AJALOOST
Peamisteks riski liikideks on: 1. Äririsk, mis on seotud ettevõtte kui investeeringu objekti üldise iseloomuga, sellele ettevõttele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul. Intressirisk on seotud fikseeritud intressiga või tulu andvate investeeringutega (nt võlakirjad, kinnisvara, jms). Näiteks intressimäärade langemisel tõusevad võlakirjade hinnad ning vastupidi. 6
Peamisteks riski liikideks on: 1. Äririsk, mis on seotud ettevõtte kui investeeringu objekti üldise iseloomuga, sellele ettevõttele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul. Intressirisk on seotud fikseeritud intressiga või tulu andvate investeeringutega (nt võlakirjad, kinnisvara, jms). Näiteks intressimäärade langemisel tõusevad võlakirjade hinnad ning vastupidi. 6
12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid
lahendused riskide maandamiseks. Äriedu vältimatu eeltingimus on risk, aga teadlik ja juhitud risk. Riskide juhtimiseks tuleb kindlaks teha nende põhjused, tekkekohad, tõenäosused ja ohumäärad. Riskide hindamine ja analüüs aitab ettevõttel otsustada, milliseid abinõusid tuleks kasutada, et minimeerida võimalikke kaotusi ja valida riskide maandamiseks optimaalne strateegia. Ohustavaid riske võib tinglikult jagada nelja kategooriasse: tegevusrisk, tururisk, äririsk, krediidirisk. Iga ettevõtlusega kaasnevad riskid on erinevad. Allpool on toodud küsimused mõnede enamlevinud riskivõimaluste kohta, kuid Teie ettevõtluse eripärast tingituna võib olla tegemist hoopis teiste riskikohtadega. Seega, määrake oma ettevõtluse võimalikud riskid. 23.Riskide analüüs. 23.1. Kas Teil on piisavalt vahendeid? 23.2. Kas Te suudate tagada ettevõtte likviidsuse? 23.3. Millised riskid kaasnevad investeeringutega? 23.4
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
kahenädalase tähtaja puhul 50%. Tabel 10. Raha laekumise prognoos kahenädalase arve tasumise tähtaja korral jaanuar veebruar märts aprill mai Juuni Müük 2000 4000 5000 3000 4000 3000 Raha 1000 3000 4500 4000 3500 3500 laekumin e 25.Ülesannete lahendamine laekumise kohta: 26.Ülesannete lahendamine kasumilävepunkti ja sihtkasumi kohta: 27.riskide liigid: 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- ja välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema. 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks. 3
loomisega. 1) Hoiuseid vastuvõtvad asutused - pangad, hoiulaenu ühistud - pangad teenindavad avalikkust ehk kõiki. Hoiulaenuühistud aga teenindavad oma liikmeid, liikmemaks jne. Hoiulaenuühistul ei ole tagatist. 2) Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused – kindlustused ja fondid. Iga laenu andmisega kaasnevad riskid, mida kõik potentsiaalsed investorid püüavad minimeerida. Riskid: makserisk – laenu võtja ei taha või ei suuda laenu tagasi maksta. Tururisk – laenuvõtja poolt tagatiseks antud vara väärtus väheneb riigis valitseva majandusliku oleku tõttu Likviidsuse risk – laenuvõtja võib vajada seda raha kauemaks, kui laenuandja on nõus andma. Hajutamisrisk – ühe hoiuse välja maksmine ei tohiks sõltuda ühe kindla laenu tagasimaksmisest. Laenuandja on huvitatud riskide minimeerimisest Riskist vabanemine nõuab küllaltki palju vahendeid (teadmised, informatsioon, materjalid..) need
· sääst osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks · säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks · sümbolraha kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha · sünnijärjekord näitab, mitmes elussündinu on vastsündinu emale, arvestamata seda, kas eelmised lapsed on dokumendi täitmise ajal elus või mitte. · süstemaatiline risk vt tururisk T · Tallinna Börsi Inimekiri (ka: investornimekiri) sisaldab väiksemate firmade aktsiad, sellesse lülitamise kriteeriumid on võrreldes põhinimekirjaga leebemad · Tallinna Börsi põhinimekiri sisaldab suuremate ja tuntumate emitentide aktsiaid · Tallinna Börsi vabaturg väärtpaberiturg, mis on mõeldud uutele ettevõtetele, kes veel ei vasta börsi põhi ja lisanimekirja tingimustele
on: · äririsk · likviidsusrisk · finantsrisk Teine riskikategooria on süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel kuna neid riske mõjutavad välised tegurid. Süsteemne risk ei ole omane ainult antud investeeringule vaid sõltub üldisest majandusseise muutusest. Süsteemse riski allikateks võivad olla inflatsioon, majandustegevuse aktiivsus, maksu- ja rahapoliitika jne. Sellesse kategooriasse kuuluvad: · intressirisk · tururisk · ostuvõimerisk Väärtpaberite hindamine Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtusel võib olla mitu erinevat tähendust, võib see sõltuda sellest kas hinnatakse ettevõtet kui tervikut või kui üksikuid vara komponente. Väärtuse liigid ettevõttega seotud: 1. tegutseva firma väärtus- selle väärtuse liigi määramisel võetakse arvesse nii reaalne
sääst - osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks säästmine - tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks sümbolraha - kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha sünnijärjekord - näitab, mitmes elussündinu on vastsündinu emale, arvestamata seda, kas eelmised lapsed on dokumendi täitmise ajal elus või mitte. süstemaatiline risk - vt tururisk T Tallinna Börsi I-nimekiri (ka: investornimekiri) - sisaldab väiksemate firmade aktsiad, sellesse lülitamise kriteeriumid on võrreldes põhinimekirjaga leebemad Tallinna Börsi põhinimekiri - sisaldab suuremate ja tuntumate emitentide aktsiaid Tallinna Börsi vabaturg - väärtpaberiturg, mis on mõeldud uutele ettevõtetele, kes veel ei vasta börsi põhi- ja lisanimekirja tingimustele tarbija tasakaal - seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Ettevõtluse alused VideoCV OÜ Äriplaan Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1KOKKUVÕTE..............................................................................................................................3 2ETTEVÕTTE ÜLDANDMED......................................................................................................4 3 ETTEVÕTTE KIRJELDUS. ÄRIIDEE, MISSIOON, VISIOON JA EESMÄRGID..................5 4 ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS..............................................................................7 5 TEENUSED..................................................................................................................................8 6 KLIENT, TURG, KONKURENTS............................
KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mill...
12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunik...
kasuminormide kaalutud keskmist: wi i.nda objekti investeeringute osakaal portfellis ri-i-nda projekti eeldatav kasuminorm n investeeringute arv portfellis n rp = (wi x ri ) i=1 20. Süsteemne ja süsteemiväline risk. Süsteemiväline risk konkreetse investeeringuprojektiga seotus risk. Komponendid on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemne risk sõltub üldise majandusseisu muutustest. Komponendid on ostuvõime risk, intressirisk ja tururisk. 21. Riski juhtimise eesmärgid ja võimalused. Riski juhtimise aluseks on: 1) milline on sündmuse juhtumise tõenäosus 2) kui sündmus ilmneb, milline on kaasnev kahju. Riski juhtimise eesmärgiks on riski ärahoidmine või selle võimaluse puudumisel riski minimeerimine e võimalike kahjude minimeerimine. Riski juhtimise võimalusi on mitmeid. a)nt. põllumajandusettevõttes saab kasutada erinevaid tootmisliike sh ka mittepõllumajanduslikke.
· suurpangad · keskmised pangad · väikepangad RISKID PANGANDUSES: likviidsusrisk tehingurisk krediidirisk teenuste müügi risk intressimäära risk inflatsioonirisk valuutarisk e kursirisk poliitiline risk tururisk kuritegevusest tulenevad kasumirisk riskid muud riskid 17. Panga funktsioonid Pankade ülesanded: · üldriiklikud ülesanded (rahapoliitika) · klientide tellimused ja soovid (finantsteenused) · omanike taotlused ja ootused (kasumid) Keskpanga (Eesti Pank) ülesanded:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
