Kõik ettevõtmised millega me igapäevaselt tegeleme, on seotud suuremal või vähemal määral riskidega. Me hindame riski selle põhjal, mida me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Risk võib kaasa tuua nii võidu kui ka kaotuse. Nii riigi majanduses kui ka väike ettevõttetes tuleb igapäevaselt võtta vastu otsuseid tähtsates küsimustes, tihti peale tuleb otsustada mitme võimaliku variandi hulgas, mis tõttu on "ämbrisse astumise" võimalus veelgi suurem ehk suurem on ka risk. Lisaks mõjutab riski suurust ka otsutaja postitsioon mida kõrgemal kohal otsustaja on, seda suuremad ka riskid. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust, ehk ka mida suurem risk seda suurem võimalik kahjum või kasum. Majandus riskidel on ka erinevad tasemed, näiteks rahvusvahelises majanduses on riskid seotud ka teiste riikide majandusega, k...
Fifth level 9 Swedbank - investeerimishoius Sissemakse alates 300 eurost Hoiutähtaeg alates 1,5 aastast Võimalus teenida tavahoiusest suuremat intressi Hoiusumma garanteeritud hoiuse lõppedes Puuduvad väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevad kulud 10 Swedbank - investeerimishoius Riskid Krediidirisk Tururisk Maksurisk 11 SEB - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes Sisse- ja väljamaksete arv ei ole piiratud Esimene sissemakse ei ole kohustuslik Automaatne ülekanne arvelduskontolt Intressi makstakse kord kuus Intressimäär 0,02% aastas 12 SEB tähtajaline hoius Hoiuse saab avada eurodes, USA dollarites, Rootsi kroonides ja Suurbritannia naelades
o Liising o Laen Nimeta vähemalt viis koduettevõtet soosivat asjaolu o Väksemad stardikulud o Väikesed tööjõukulud o Osa majapidamisest muutub kasutoovaks o Saab töötada endale sobival ajal o Saab perega rohkem koos olla Nimeta vähemalt viis ettevõtte asukoha valikut määravat tegurit o Tarbija o Kinnisvara/maa o Tööjõud o Maksud o Konkurents Nimeta vähemalt viis ettevõtlusega kaasnevat riski o Inflatsioonirisk o Tururisk o Kuritegevus o Kinnisvararisk o juhtimisrisk Nimeta vähemalt viis võimalikku ettevõtja eesmärki o Kasumit saada o Rikkaks saada o Meelepärane töö o Saab olla iseenda peremees o Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast Nimeta vähemalt viis ettevõtlusega kaasnevat riski o Tururisk o Kuritegevust o Juhtimisrisk o Inflatsioonirisk o Kinnisvararisk
raha on eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega. 3. Millised on mistahes rahade ühised omadused? 7 tk. -säilivus -kaasaskantavus -jaotatavus -homogeensus -aktsepteeritavus -äratuntavus -piiratus 4. Mis on usaldusraha? Usaldusraha emisioon on sellise raha väljalaskmine, mille väärismetallide kate on osaline või puudub täielikult. 5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib muuta ringluses oleva kohaliku raha hulka vastavalt sellele, kuidas muutuvad emiteerija kulla- ja välisvaluuta reservid. Kui reserv suureneb, siis võib lasta ringlusesse vastava hulga kohalikku raha
Kui varad on väiksemad kohustustest- lühike positsioon. 6. Kommertspankade osa raha loomises seisneb: -hoiusta vastuvõtmises ja intresside maksmises -hoiuste vastuvõtmises ja laenude väljaandmises -hoiuste vastuvõtmise ja raha hoiustamises keskpangas -hoiuste vastuvõtmise ja raha konventveerimiseks välisvaluutaks -hoiuste vastuvõtmise ja raha investeerimises investeerimisfondidesse 7. Nimetage põhilised pangandusriskid? 6 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 8. Laenuandja andis raha laenuks üheks aastaks. Laenuvõtja läks pankroni. Milline risk avaldus tegelikkuses? -likviitsusrisk -maarisk -krediidirisk õige vastus -tururisk 8. Mida tähendab tähtaegade teisendamine? Pank võtab sisse suhteliselt lühiajalisi hoiuseid, annab välja suhteliselt pikema ajalist laenu- seoses sellega teenib raha!!! 9. Millised on valuutakomitee süsteemi eelised? 4 tk.
kuld, hõbe), toorained 10. Mets 11. Eralaenud 12. Kunst 13. Haridus Finantsinstrument - leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Finantsvara põhiliikideks on: · sularaha ja pangakontode jäägid, · välisvaluuta, · väärismetallid, · väärtpaberid, sh. tuletisinstrumendid Väärtpaberite liigitus riskidest lähtuvalt: · Omakapitaliväärtpaberid: aktsiad (tururisk, krediidirisk ja äririsk). Mõte on anda omandisse raha, võtta äririsk ja saada kasu selle realiseerumata jäämisest (dividendid, vara jaotamine investeeringu lõpetamisel). Investeerimise puhul tururisk. · Võlaväärtpaberid: võlakirjad (tururisk ja krediidirisk). Mõte on anda teatud hinna (intressid) eest kasutada raha ning mitte otseselt võtta äririski
Finantsinvesteering investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse Investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum Reaaltulusus tulususe ja inflatsiooni erinevus Inflatsioon üldise hinnataseme tõus. Mõõdetakse tavaliselt tarbija ostukorvi maksumuse (tarbijahinnaindeksi) muuduna Ettevõtte risk (ka: mittesüstemaatiline risk) oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Tururisk (ka: süstemaatiline risk) oht, et turu üldised tingimused (inflatsioon, intressimäärad) mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Investeerimishorisont ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab Spekuleerimine kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele Lühiajalise investeerimise edutegurid: Turu ajastamine sobiva momendi valik väärtpaberite ostmiseks ja müümiseks
Põhilised riskiliigid on toodud allpool. 1. Äririsk on seotud ettevõtte- investeerimisobjekti üldise iseloomuga, selle ettevõtte tegevusele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse toorainete hindade, tehnoloogia jne muutmisega. 2. Likviidsusrisk on seotud investeerimisobjekti hinna kahanemise võimalusega. 3. Finantsrisk on oht,et ettevõtte investeermisobjekt ei ole tulevikus võimeline maksma intresse või põhivõlgnevust. 4. Tururisk tähendab investeermisobjekti turuhinna võimalikku muutumist seoses kogu turul toimuvate muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis vüib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha-jakapitaliturul. Intressirisk puudutab fikseeritud tulu andvaid investeeringuid nagu võlakirjad ja kinnisvara. Nt reeglina intressimäärade langemisel (tõusmisel) tõusevad(langevad) võlakirjade hinnad. 6. Ostuvõime risk
omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad; võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad; ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. Optsioonid. Nagu eelnevalt mainitud, et väärtpaberiturg on riskantne, siis siinkohal tahaksingi välja tuua mõned riskid: Valuutarisk Välisvaluutas arvestatavate investeeringute korral eksisteerib oht, et klient saab sellistelt investeeringutelt erinevate valuutade vaheliste valuutakursside ebasoodsa muutuse tõttu kahju. Tururisk Oht, et klient saab kahju väärtpaberiturul või selle teatud valdkonnas toimuva üldise ebasoodsa hinnaliikumise tõttu.Ebasoodsaid hinnaliikumisi võivad põhjustada näiteks vastava riigi või majandusvaldkonna halvad majandusnäitajad, ebastabiilne majanduskeskkond, ebastabiilne väärtpaberiturg jms. Hinnarisk Oht, et klient saab kahju väärtpaberi või muu vara, millesse ta on investeerinud, väärtuse ebasoodsast muutusest.
keelatud tegutseda samal tegevusalal. 12.Koduettevõtte plussid (5) 1.Väikesed stardikulud 2.Minimaalsed tööjõukulud,kohutuste jagamine 3.Pensionäride ja noorte võimalus lisateenistuseks,töökasvatus 4.Osa majapidamisest muutub tulutoovaks 5.Maksude vähendmine,saab klassifitseerida ärikuludeks 13.Ettevõtlusega kaasnevad riskid (5) 1.Tururisk (järsud muutused,stabiilsus) 2.Juhtimisrisk (tulude vähenemine) 3.Krediidi- ja finantsrisk (laenud,intressid) 4.Inflatsioonirisk (kaubad kallin,sissetulek väheneb) 5.Kinnisvararisk (väärtuste langus) 14.Ettevõtte asukoha valik (5) 1.Tooraine asukoht (kaevandused,transpordi kulukus) 2
0 .0 .0 30 Joonis 12.4. Eraisikute pangahoiuste keskmine intress ja tarbijahin- naindeksi muutus Eestis (Eesti Panga andmete põhjal) ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Ettevõtte risk (ka: mittesüstemaatiline risk) – oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Tururisk (ka: süstemaatiline risk) – oht, et turu üldised tingimused (inflatsioon, intressi- määrad) mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Risk TURURISK Väärtpaberite arv portfellis Joonis 12.5. Väärtpaberiportfelli hajutamine vähendab riski Investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab
Riske defineeritakse mõnel juhul erinevalt olenevalt finantstehingutest, millega risk seotud on. Riskide liigid ÄRIRISK- seotud investeeringuobjekti, ehk ettevõtte tegevusele iseloomulike probleemidega. Näiteks nõudlus, toorainete hinnad ja tehnoloogia muutused. LIKVIIDSUSRISK- seotud investeerimisobjekti hinna vähenemise võimalusega. FINANTSRISK- oht, et investeeringuobjekt ei suuda tulevikus maksta intressi või tagastada põhivõlgnevust. TURURISK- investeeringuobjekti turuhinna võimalik muutumine seoses kogu turul toimuvate muutustega. INTRESSIRISK- ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis on seotud muutustega raha- ja kapitaliturgudel. (kas fix intressimäär või muutuv, mõlematega on risk, muutuvaga küll pehmem) OSTUVÕIME RISK- investeeringuobjekti müügist saadud summa ostuvõime on väiksem kui investeeritud summa. (raha väärtus ajas langeb) 05.04.17
➔ Tütarfirmad VÕIMALUSED OHUD ➔ Uute sihtkohtade loomine ➔ Õnnetused, katastroofid ➔ Keskkonnasõbralikkuse ➔ Õigusaktide muudatused ➔ Kütusehindade tõus suurendamine ➔ Tururisk ➔ Tehnoloogia arendamine ➔ Uhkemate laevade sisenemine turule ➔ Turu- ja kliendikäitumine ➔ Sihtriikide regulatsioonid ➔ Uute konkurentide tekkimine ➔ Konkurentide hind
väärtusest või selle muutusest. Inesteerimishoiusele tehtav minimaalne sissemakse on 300 eurot, hoiutähtaeg algab 1,5 aastast. Investeerimishoius annab võimaluse teenida tavahoiusest suuremat intressi. Hoiusumma on garanteeritud hoiuse lõppedes ning puuduvad väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevad kulud. Riskideks on krediidi-, turu- ning maksurisk. Nendest riskidest olulisimaks on tururisk. SEB pakub oma eraklientidele samuti kogumis-, tähtajalist- ning investeerimishoiust. Kogumishoiuse erinevus Swedbanki ning SEB vahel on see, et SEB-s saab hoiuse avada ainult eurodes. Esimene sissemakse ei ole kohustuslik ning väljamaksed tehakse kliendi korralduse alusel kolmandal kalendripäeval arvates korralduse vastuvõtmisest, sellisel juhul on väljamakse tasuta. Kogumishoiusele arvestatakse intressi igapäevaselt. Intressi makstakse kord kuus
kestavad igavesti. (eelisaktiad, konsolid jms) Kasvuperpetuiteet - perioodiliste kuid igavesti kestvate ning konstantse määra alusel kasvavate maksete tänane väärtus. Kasutatakse: aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 10. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted. Peamised võlakirjadega seotud riskid (tegurid mis mõjutavad võlakirja riskitaset, sh tururisk). Võlakirjade puhul on enimlevinud kaks järgnevat lunastusmaksete skeemi: · Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus (kupongvõlakirjade puhul) · Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval (diskontovõlakirjade puhul). Diskontovõlakiri. Diskontovõlakirja puhul jooksvalt intresse ei maksta. Kogu tulu võlakirjast tekib ostuhinna
tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid; likviidsusrisk – võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb; Süsteemne risk – seda riski mõjutavad välised tegurid ja see sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski allikad on inflatsioon, intressimäärade muutus, äriaktiivsuse erinevad tsüklid ning valitsuse maksu- ja rahanduspoliitika. Süsteemsesse riskikategooriasse kuuluvad tururisk ja intressirisk. tururisk – mõjutab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutust seoses turul toimuvate muutustega; intressirisk – ebakindlus oodatava tulu suhtes. See võib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha- ja kapitaliturgudel. Intressirisk mõjutab enim fikseeritud tulu andvaid investeeringuid – võlakirjad, kinnisvara. Intressimäärade langemisel langevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad. Intressimäärade
(Hirjel 1996) Poliitilisi riske maandada on väga keeruline. Näiteks Gruusia sattus sõtta Venemaaga, mis tõi lisaks muudele hädadele kaasa blokaadi ja kodusõja. Eesti ettevõtjad, kellel oli äri Gruusias, sattusid tõsistesse raskustesse. Õiguslik risk tekib sellest, et äripartnerid asuvad erinevate õigussüsteemidega riikides. Õiguslikke riske saab maandada korrektsete ja mõlema riigi asjaolusid arvestavate lepingute sõlmimisega. Majanduslikud riskid on tururisk, krediidirisk, transpordirisk, hinnarisk, varustamis- või vastuvõtmisrisk, asukoharisk, asendamisrisk. (Hirjel 1996) Tururiski all mõeldakse seda, et ostja orienteerub teistele toodetele, toote halb kvaliteet või konkreetne sortiment ei vasta ostja soovidele, müügivarustajad või ostjad on valed, turustamisaeg on vale. Tururiski saab maandada turutingimuste kohta informatsiooni kogumisega kohalikelt elanikelt, otsekontaktidega välismaal või turu-uuringutega. (Hirjel 1996)
portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja portfelli riski suhe. 36. Riskide liigid Süsteemiväline risk – konkreetse investeeringuprojektiga seotud risk. Süsteemivälise riski komponendid: äririsk, likviidsusrisk, finantsrisk. Süsteemne risk – sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski komponendid: ostuvõime risk, intressirisk, tururisk. 37. Süsteemne risk, CAPM, beetakordaja Süsteemne risk on ühteviisi omane kõigile turul kaubeldavatele väärtpaberitele. Erinevate väärtpaberite kombineerimisel investeerimisportfelli ei ole võimalik süsteemset riski oluliselt vähendada ega seda riski komponenti kaotada. Kuna süsteemset riski ei saa oluliselt hajutada, tuleks suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust. CAMP mudeli kohaselt tuleb suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka
• Kõrgelt haritud personal – kohaneb keskkonna muutustega kiiremini • Intellektuaalomandikaitse abil on võimalik turgu kindlustada • Radikaalsed uuendused müüvad ka rasketel aegadel Puudused/probleemid • Kõrge tehnoloogiline risk Kallite ressursside mahukas (nii tööjõu kui kapitali osas) • Kapital on kinni pikaks perioodiks • Vajab pikaajalisi ressursse • Regionaalsed probleemid kvalifitseeritud ekspertide leidmisel Kõrge tururisk (turg võib pika arendusperioodi jooksul muutuda) Loovalt tehnoloogiaid kasutavad ja kombineerivad ettevõtted – nad kasutavad olemasolevaid tehnoloogiaid, kuid kombineerivad, kohandavad ja täiustavad neid, leides neile uusi kasutusalasid, luues nende baasil uusi ärimudeleid, pakkudes olemasolevatele probleemidele uusi lahendusi. 5. Milline on Eesti seadsuandlik keskkond ja kuidas see mõjutab logistika valdkonna ettevõtteid Seadsuandlik keskkond - Seadusandlik
Üür kallineb / Üürileping Keskmine Otsida odavamat/uut lõpetatakse üüripinda Töötajate lahkumine Keskmine Parandada töökeskkonda, motiveerida töötajaid Tööjõud kallineb Madal --- Võimalikud riskid meie ärile: VÄLISRISKID • Tururisk (klientuur väheneb või puudub, uued konkurendid) • Kinnisvararisk (üür kallineb, üürileping lõpetatakse) SISERISKID • Personalirisk (tööjõud kallineb, töötajate lahkumine) 11. BILANSS Aktiva: KÄIBEVARA Arvelduskontol – 2130,32€ Printeripaber (500tk) - 3.50€ Pastapliiatsid (20tk) - 5.50€ Harilikud pliiatsid (5tk) - 2€ Kustukumm (2tk) - 1€ Korrektor (2tk) - 2€ Plakati ilmutamine - 7.69€x5=38,45€ Kohvioad (2 pakki) – 16€
_ finantsrisk kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid; _ likviidsusrisk võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb; Süsteemne risk seda riski mõjutavad välised tegurid ja see sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski allikad on inflatsioon, intressimäärade muutus, äriaktiivsuse erinevad tsüklid ning valitsuse maksu- ja rahanduspoliitika. Süsteemsesse riskikategooriasse kuuluvad tururisk ja intressirisk. _ tururisk mõjutab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutust seoses turul toimuvate muutustega; _ intressirisk ebakindlus oodatava tulu suhtes. See võib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha- ja kapitaliturgudel. Intressirisk mõjutab enim fikseeritud tulu andvaid investeeringuid võlakirjad, kinnisvara. Intressimäärade langemisel langevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad. Intressimäärade tõusmisel
portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja portfelli riski suhe. 46. Riskide liigid Süsteemiväline risk konkreetse investeeringuprojektiga seotud risk. Süsteemivälise riski komponendid: äririsk, likviidsusrisk, finantsrisk. Süsteemne risk sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski komponendid: ostuvõime risk, intressirisk, tururisk. 47. Süsteemne risk ja CAPM Süsteemne risk on ühteviisi omane kõigile turul kaubeldavatele väärtpaberitele. Erinevate väärtpaberite kombineerimisel investeerimisportfelli ei ole võimalik süsteemset riski oluliselt vähendada ega seda riski komponenti kaotada. Kuna süsteemset riski ei saa oluliselt hajutada, tuleks suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust. CAMP mudeli kohaselt tuleb suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust
maandamiseks. Äriedu vältimatu eeltingimus on risk, aga teadlik ja juhitud risk. Riskide juhtimiseks tuleb kindlaks teha nende põhjused, tekkekohad, tõenäosused ja ohumäärad. Riskide hindamine ja analüüs aitab ettevõttel otsustada, milliseid abinõusid tuleks kasutada, et minimeerida võimalikke kaotusi ja valida riskide maandamiseks optimaalne strateegia. Ohustavaid riske võib tinglikult jagada nelja kategooriasse: tegevusrisk, tururisk, äririsk, krediidirisk. Iga ettevõtlusega kaasnevad riskid on erinevad. Allpool on toodud küsimused mõnede enamlevinud riskivõimaluste kohta, kuid Teie ettevõtluse eripärast tingituna võib olla tegemist hoopis teiste riskikohtadega. Seega, määrake oma ettevõtluse võimalikud riskid. 23.Riskide analüüs. 23.1. Kas Teil on piisavalt vahendeid? 23.2. Kas Te suudate tagada ettevõtte likviidsuse? 23.3. Millised riskid kaasnevad investeeringutega? 23.4
makseid. Eristatakse tavalist perpetuiteeti ja kasvuperpetuiteeti. Kasvuperpetuiteet on perioodiliste kuid igavesti kestvate ning konstantse määra alusel kasvavate maksete tänane väärtus. Perpetuiteeti kasutatakse aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 9. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted. Peamised võlakirjadega seotud riskid (tegurid mis mõjutavad võlakirja riskitaset, sh tururisk). Võlakirjaks loetakse väärtpaberit, mis kujutab endast võlakirja emitendi kohustust võlakirjainvestori ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ning tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Võlakirjade puhul on enimlevinud kaks järgnevat lunastusmaksete skeemi: Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus (kupongvõlakirjade puhul)
Turu haaramise kolm strateegiat. Diferentseerimata turundus (massturundus) - firma ignoreerib segmentide erisusi. Meelitatakse ligi võimalikult palju ostjaid. Madalad kulud, suured kogused, mis alandavad kulusid tooteühikule. Diferentseeritud turundus - mitmes turusegmendis tegutsetakse erinevate turundusprogrammidega. Mitmes segmendis eri omadustega tooteid pakkudes võib suureneda müügimaht ja väheneda tururisk miinimumini. Kontsentreeritud turundus (sihtturundus) - firma piirdub ühe turusegmendiga. Äriedu saadab neid, kes tegutsevad nisis. Turuniss - osa turust, mida tootjad ei ole rahuldanud. Turunduse juhtimises ja turundusplaanide elluviimisel on keskseks küsimuseks turunduskompleksi juhtimine. Klassikalisse turunduskompleksi kuulub neli olulist tegurit, mida kujundab pakkuja ja mis avaldavad mõju ostja nõudmisele.
laenuvõtjaid laenuandjatele, vaid pigem raha laenuks võtjad, kes laenavad selle raha hiljem edasi (2 lk 10). Finantsvahendajad omakorda suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest (1 lk 10). 1.2 Säästja vajadused Laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida enamik potentsiaalsetest säästjatest soovib minimeerida: · Makserisk, st laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta; · Tururisk, st laenuvõtja tagatiseks antud vara turuväärsus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu - inflatsioon jne; · Likviidsusrisk, st laenuvõtja võib vajada seda raha kauemaks, kui laenuandja on nõus andma; · Hajutamisrisk, st ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda ühe kindla krediidi tagasimaksmisest. Lähtudes laenuandjate huvidest väljendub finantsvahendusasutuste tähtsus kaasaegses majanduses mitmeti.
piirkonnas. erisusi. Meelitatakse ligi võimalikult palju ostjaid. madalad Kultuuriline keskkond väärtushinnangud, eelistused, kulud, suured kogused, mis alandavad kulusid tooteühikule. arusaamad. Diferentseeritud turundus - mitmes turusegmendis tegutsetakse erinevate turundusprogrammidega. Mitmes segmendis eri omadustega tooteid pakkudes võib suureneda müügimaht ja väheneda tururisk miinimumini. Kontsentreeritud turundus - firma piirdub ühe turusegmendiga. Äriedu saadab neid, kes tegutsevad nishis või turuaknas. Turunishsh - osa turust, mida tootjad ei ole rahuldanud turu spetsiifilste erisuste tõttu (näiteks arvutiturul eriprogrammvarustus). Turuaken - spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegment (näitek spikka aega koerte ja kasside toit, sest neile anti inimeste toitu). 10. Sihtturg
pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine Reguleeritud turg e börs ehk vabaturg Esmaturg Järelturg Makserisk kas suudetakse kokkulepitud tähtajaks raha tagasi maksta. Tururisk raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused. Valuutarisk nende nägemine ja pakkumine on erinev. Likviidsusrisk Väärtpaberi müük nominaalhinnaga see tähendab, et järelturul toimub kauplemine varem välja lastud väärtpaberiga müük toimub turuhinnaga. Tuletisväärtpaber derivatiivid Väärtpaberi liigid: 1 · Aktsiad omaniku väärtpaber. Lihtaktsia annab juhtimises osalemise õiguse,
TOODE Mrs.Pizza Peetri Pizza tuunikalapitsa 7.50 5.90 hakklihapitsa 7.50 5.90 kebabipitsa 7.50 5.90 jalapenopitsa 7.50 5.90 RISKIANALÜÜS OHUTEGUR RISKI ISELOOM KUIDAS ENNETADA Tururisk Tarbijate eelistuste muutumine Keskenduda kliendi Majanduse ebastabiilsus Uued konkurendid soovidele, plaan lisada Ostujõu langus menüüsse Hiinatoit, mis samuti oleks Võrus
Börsil mittekaubeldavat aktsiat võib hiljem olla väga raske müüa, sest sellele ei pruugi ostjat leida. Aktsia varasem tootlus ei ole usaldusväärne näitaja selle tuleviku tootluse osas. Investor peaks arvestama ka võimalusega, et isegi pikaajalise investeeringu puhul võib tootlus osutuda ebapiisavaks ja seega takistada isiklike investeerimiseesmärkide saavutamist. Alltoodud punktid seletavad kõige tähtsamaid riske: Tururisk (kutsutakse ka süstemaatiliseks riskiks) on seotud aktsiatega ja mõjutab aktsionäre juhul, kui kogu turg kokku kukub ja riski hajutamine (portfelli mitmekesistamine) seetõttu oluliselt keerukamaks osutub. Selliste riskide eest ei ole keegi kahjuks kaitstud. Nii nagu teistel varadel, on aktsiatel valuutarisk. Ka suurte arenenud riikide valuutad võivad teineteise suhtes liikuda piisavalt suurtes piirides, luues olukorra, kus investori põhivaluuta
pakkumiseks.Sama meetodi alla võib lugeda maapoodide klientide krediteerimised tähtajaga "kuni palgapäevani". 7p- 25% 10p- 33% 14p-50% 21p-75% 30p-100% Järelmaks-kauplus ei kasuta krediteerimisel oma raha,vaid on sõlmiud vastava lepingu finantsasutusega.Sel juhul on kliendil võimalik soetada ese ning maksta selle eest hiljem. 25. Ülesannete lahendamine laekumise kohta 26. Ülesannete lahendamine kasumilävepunkti ja sihtkasumi kohta 27. Riskide liigid 1.Tururisk-järsud turusituatsiooni muutused,stabiilse sise-ja välisturu puudumine,tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus.Eest iettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks,kuid majandusolkukorra stabiliseerumisel peaks ta langema. 2.Juhtimisrisk-tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel.Ettevõtjad ei peak eriti tähtsaks,kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks. 3
Frantsiis- kaubamärgid, nimi ja sümboolika. Selle alusel tegutseb mitmeid kette(hotelliketid, toitlustusketid, bensiinijaamas jne). Nt on Hiltoni hotelliketis tuhandeid hotelle maailmas, aga see ei tähenda, et needk õik temale kuuluks. Frantsiis annab ka õiguse midagi teha, tooa või teenindada. Nt Coca-cola, mis samastub karastusjookide tootmisega. Coca-cola varustab finantsiisivõtjaid kontsentreeritud siirupiga. Riskid: Tururisk- järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine või äralangemine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus, konkurendid ja teised samalaadsed tooted/ teenused, odavamad hinnad, uued mudelid ja tehnoloogiad. Juhtimisrisk- tulude vähendamine, ebaefektiivse juhtimise tagajärjed. Põhiline põhjus on juhi või omaniku enda ebakompetentsus, ebaausus, ebalojaalsus, laiskus, ebajärjekindlus, kergekäeline käegalöömine.
10. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid
antud piirkonnas on olemas rahuldamata nõudlus pangateenuste järele (arveldused, krediidiressursid) uued teenused, mida veel ei ole osutatud uue panga teenused odavamad konkurentide hindadest parem äriidee kui tegutsejatel samas piirkonnas soodne asukoht vajalike oskustega personal hea riskitaluvus Riskid pankades: likviidsusrisk krediidirisk intressimäära risk valuutarisk e kursirisk tururisk kasumirisk tehingurisk teenuste müügi risk inflatsioonirisk poliitiline risk kuritegevusest tulenevad riskid muud riskid Panganduse positiivsed efektid: tehingurisk teenuste müügi risk inflatsioonirisk poliitiline risk kuritegevusest tulenevad riskid muud riskid suur osa maksetest võimalik teha sularaha kasutamata riigi maksude kogumine ja laekumine kiirem pangad vahendavad kapitali liikumist AJALOOST
Peamisteks riski liikideks on: 1. Äririsk, mis on seotud ettevõtte kui investeeringu objekti üldise iseloomuga, sellele ettevõttele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul. Intressirisk on seotud fikseeritud intressiga või tulu andvate investeeringutega (nt võlakirjad, kinnisvara, jms). Näiteks intressimäärade langemisel tõusevad võlakirjade hinnad ning vastupidi. 6
Peamisteks riski liikideks on: 1. Äririsk, mis on seotud ettevõtte kui investeeringu objekti üldise iseloomuga, sellele ettevõttele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul. Intressirisk on seotud fikseeritud intressiga või tulu andvate investeeringutega (nt võlakirjad, kinnisvara, jms). Näiteks intressimäärade langemisel tõusevad võlakirjade hinnad ning vastupidi. 6
12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid
lahendused riskide maandamiseks. Äriedu vältimatu eeltingimus on risk, aga teadlik ja juhitud risk. Riskide juhtimiseks tuleb kindlaks teha nende põhjused, tekkekohad, tõenäosused ja ohumäärad. Riskide hindamine ja analüüs aitab ettevõttel otsustada, milliseid abinõusid tuleks kasutada, et minimeerida võimalikke kaotusi ja valida riskide maandamiseks optimaalne strateegia. Ohustavaid riske võib tinglikult jagada nelja kategooriasse: tegevusrisk, tururisk, äririsk, krediidirisk. Iga ettevõtlusega kaasnevad riskid on erinevad. Allpool on toodud küsimused mõnede enamlevinud riskivõimaluste kohta, kuid Teie ettevõtluse eripärast tingituna võib olla tegemist hoopis teiste riskikohtadega. Seega, määrake oma ettevõtluse võimalikud riskid. 23.Riskide analüüs. 23.1. Kas Teil on piisavalt vahendeid? 23.2. Kas Te suudate tagada ettevõtte likviidsuse? 23.3. Millised riskid kaasnevad investeeringutega? 23.4
ohtudena: A: Väga riskantsed ohuallikad Narkomaania, kohalik kuritegevus, liiklusohud B Kõrgendatud riskiga ohuallikad HIV/AIDS; Alkoholism C Arvestatava riskiga ohuallikad Koduvägivald, prostitutsioon, koolivägivald, tänavalapsed, kodutud D Vähem ohtlikud riskid Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, rahvusvaheline terrorism, rassism, sallimatus, immigratsioon vaesematest riikidest 13. Heaoluriik ja heaoluühiskond (lk.13-16) Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide vähendamiseks (tururisk, bioloogiline risk jmt) kujunes 19.saj. II poolel eriline ühiskonnakorralduse tüüp - heaoluriik. Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi kaks peamist tunnust:
kahenädalase tähtaja puhul 50%. Tabel 10. Raha laekumise prognoos kahenädalase arve tasumise tähtaja korral jaanuar veebruar märts aprill mai Juuni Müük 2000 4000 5000 3000 4000 3000 Raha 1000 3000 4500 4000 3500 3500 laekumin e 25.Ülesannete lahendamine laekumise kohta: 26.Ülesannete lahendamine kasumilävepunkti ja sihtkasumi kohta: 27.riskide liigid: 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- ja välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema. 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks. 3
loomisega. 1) Hoiuseid vastuvõtvad asutused - pangad, hoiulaenu ühistud - pangad teenindavad avalikkust ehk kõiki. Hoiulaenuühistud aga teenindavad oma liikmeid, liikmemaks jne. Hoiulaenuühistul ei ole tagatist. 2) Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused – kindlustused ja fondid. Iga laenu andmisega kaasnevad riskid, mida kõik potentsiaalsed investorid püüavad minimeerida. Riskid: makserisk – laenu võtja ei taha või ei suuda laenu tagasi maksta. Tururisk – laenuvõtja poolt tagatiseks antud vara väärtus väheneb riigis valitseva majandusliku oleku tõttu Likviidsuse risk – laenuvõtja võib vajada seda raha kauemaks, kui laenuandja on nõus andma. Hajutamisrisk – ühe hoiuse välja maksmine ei tohiks sõltuda ühe kindla laenu tagasimaksmisest. Laenuandja on huvitatud riskide minimeerimisest Riskist vabanemine nõuab küllaltki palju vahendeid (teadmised, informatsioon, materjalid..) need
· sääst osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks · säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks · sümbolraha kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha · sünnijärjekord näitab, mitmes elussündinu on vastsündinu emale, arvestamata seda, kas eelmised lapsed on dokumendi täitmise ajal elus või mitte. · süstemaatiline risk vt tururisk T · Tallinna Börsi Inimekiri (ka: investornimekiri) sisaldab väiksemate firmade aktsiad, sellesse lülitamise kriteeriumid on võrreldes põhinimekirjaga leebemad · Tallinna Börsi põhinimekiri sisaldab suuremate ja tuntumate emitentide aktsiaid · Tallinna Börsi vabaturg väärtpaberiturg, mis on mõeldud uutele ettevõtetele, kes veel ei vasta börsi põhi ja lisanimekirja tingimustele
Riski liigid 1. äririsk- mis on seotud investeerimisobjekti ehk ettevõtte üldise iseloomuga. Samuti selle ettevõtte tegevuse üldiste probleemidega. Äririski tekkimine võib olla seotud nõudluse, tooraine hindade, tehnoloogia või muu taolise muutmisega. 2. finantsrisk- see on oht et investeerimis objekt ei ole tuleviku võimeline maksma intresse või põhivõlgnevust 3. likviidsusrisk- on seotud investeerimisobjekti hinna vähenemise võimalusega 4. tururisk- tähendab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutumist, seoses kogu turul toimuvate muutustega 5. intressirisk- see on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tekkida intressimäärade muutumisest või muutustest finantsturgudel. Nimetetud risk on seotud ainult fikseeritud tulu andvate investeeringutega. 6. ostuvõime risk- investeeringu objekti müügist saadud raha ostujõud on väiksem võrreldes investeeritud summa ostujõuga
sääst - osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks säästmine - tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks sümbolraha - kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha sünnijärjekord - näitab, mitmes elussündinu on vastsündinu emale, arvestamata seda, kas eelmised lapsed on dokumendi täitmise ajal elus või mitte. süstemaatiline risk - vt tururisk T Tallinna Börsi I-nimekiri (ka: investornimekiri) - sisaldab väiksemate firmade aktsiad, sellesse lülitamise kriteeriumid on võrreldes põhinimekirjaga leebemad Tallinna Börsi põhinimekiri - sisaldab suuremate ja tuntumate emitentide aktsiaid Tallinna Börsi vabaturg - väärtpaberiturg, mis on mõeldud uutele ettevõtetele, kes veel ei vasta börsi põhi- ja lisanimekirja tingimustele tarbija tasakaal - seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema
paremaks rahuldamiseks sisenemine turule -Koostöö konkurentidega ühiste huvide osas -Laenu tagasimaksmine - Võimalus laieneda tegevust välisturgudele -Klientide muutuvad vajadused -Võimalus kiiresti laieneda tänu kiiresti -Teatud tegevuskulude tõus kasvavale nõudlusele -Kliendid ei maksa õigeaegselt teenuste eest 14 Tururisk: järsud turusituatsiooni muutused - tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus, konkurendid ja teised samalaadsed teenused, odavamad hinnad, uued mudelid ja tehnoloogiad. Tururiski maandamiseks läheme tarbija muutuvate vajadustega kaasa ning muudame turuhinda vastavalt konkurentide pakkumisele. Võtame üle uued tehnoloogiad ja oleme kaasaegsed. Vajadusel kasutame uute vahendite finantseerimiseks pangalaenu.
investeeringu riske, ilma et me kaotaksime tulususes. Efektiivse porftelli puhul, portfell sisaldab piisavat arvu aktsiaid, et spetsiifiline risk oleks hajutatud. Efektiivsuspiir on joon graafikul, kus on välja toodud tulu ja riski kombinatsioonid. Efektiivne turuportfell on portfell, kus väärtpabereid on piisavalt palju, et spetsiifiline risk oleks hajutatud. 4. Süstemaatiline risk vs spetsiifiline risk Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm) Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) 5
12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid
· Teostatavuse analüüs(õiguslik taust, geoloogia konstruktsioonitüüpide määramiseks, turu-uuringud vajaduse ja müügi/ üürihindade selgitamiseks, kasumianalüüs) · Finantseerimisküsimuste lahendamine(projekti lühiajalise ja pikaajalise kapitalimahukuse määramine, läbirääkimised krediidiasutustega) · Ehitamine(mahuline projekteerimine, ehitaja valik ja ehitamine) · Turustamine ja müük 85) Millised on arendaja riskid? · Tururisk(nõudlus, turupiirkond, hinnad jne) · Juriidiline risk(ehitusõigus, ehitusluba, kasutusluba) Ehitusrisk(kvaliteet, tähtaeg) 86) Millised on kinnisvaramaakleri ülesanded vara müügil? · Tutvumine müügiobjektiga · Maaklerilepingu sõmimine · Kliendi nõustamine · Objekti reklaam jm müügitegevused · Maakleri aruandlus · Poolte läbirääkimised 87) Millised on kinnisvaramaakleri ülesanded vara ostmisel? · Kliendi ostusooviga tutvumine ja kliendi nõustamine
kasuminormide kaalutud keskmist: wi i.nda objekti investeeringute osakaal portfellis ri-i-nda projekti eeldatav kasuminorm n investeeringute arv portfellis n rp = (wi x ri ) i=1 20. Süsteemne ja süsteemiväline risk. Süsteemiväline risk konkreetse investeeringuprojektiga seotus risk. Komponendid on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemne risk sõltub üldise majandusseisu muutustest. Komponendid on ostuvõime risk, intressirisk ja tururisk. 21. Riski juhtimise eesmärgid ja võimalused. Riski juhtimise aluseks on: 1) milline on sündmuse juhtumise tõenäosus 2) kui sündmus ilmneb, milline on kaasnev kahju. Riski juhtimise eesmärgiks on riski ärahoidmine või selle võimaluse puudumisel riski minimeerimine e võimalike kahjude minimeerimine. Riski juhtimise võimalusi on mitmeid. a)nt. põllumajandusettevõttes saab kasutada erinevaid tootmisliike sh ka mittepõllumajanduslikke.
· suurpangad · keskmised pangad · väikepangad RISKID PANGANDUSES: likviidsusrisk tehingurisk krediidirisk teenuste müügi risk intressimäära risk inflatsioonirisk valuutarisk e kursirisk poliitiline risk tururisk kuritegevusest tulenevad kasumirisk riskid muud riskid 17. Panga funktsioonid Pankade ülesanded: · üldriiklikud ülesanded (rahapoliitika) · klientide tellimused ja soovid (finantsteenused) · omanike taotlused ja ootused (kasumid) Keskpanga (Eesti Pank) ülesanded:
annaabi.ee 
