F = m*a F = 97*3*9,81=2854,71 = 2,85 kN F = m*a*s, kus s-varutegur, m- mass kg, a kiirendus m/s2. F = 23*12*9,81*2 = 5415,12 = 5,42 kN V puistelast=0,05*0,01*10 = 0,5 m3 m = V* = 0,5*2000 = 1000 kg F = 1000*9,81 = 9810 = 9,81 kN a) Arvutame jõudu, mis avaldub kerele: F = 2000*9,81 = 19620 = 19,62 kN Jõud, mis avaldub ühele kande profiilile: F1= 19,62/2 = 9,81 kN L=2m M= F*L/4 = 9,81*2/4 = 4,9 kN/m = 4900 N/m = M/W = 4900/ (18,2*10-6) = 269230769,2 Pa = 269,23 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/269,23 = 1,48 Arvutused näitavad, et tingimus s[s]=2 ei ole täidetus see järel on vaja lisada jäikust lisavaid profile. M2= F*L/8 = 9,81*2/8 = 2,45 kN/m = 2450 N/m = M/W = 2450/ (18,2*10-6) = 134615384,6 Pa = 134,61 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/134,61 = 2,9 Tingimus s[s]=2 on t...
8 6 xO O 60 O 28 O 44 R2 R 25 0 2 R8 R 10 54 R R 74 R 94 45° 30° ...
docstxt/13908114847223.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" SEINARIIULI PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA MHE0061 ÜLESANNE NR. 1 Projekteerida seinariiul. Arvutada plaadi paksus ning valida pikkusega l = 1500 mm konsoolide ristlõige. Kontrollida ühendust ääriku ja seina vahel. Kandevõime m = 200 kg
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kursuse projekt: Tehniline Mehaanika Konveier ajami projekteerimine Õpilane: Siim Jaansoo MH-31 Juhentaja: Ants Siitan Kehtna 2005 Projekteerida lint konveierile ajam, kasutades tigureduktorit ja kett ülekannet. Variant:39 Joonis 10,11 Lähteandmed:1) Ringjõud konveieri trumlil F=2,5 kW 2) Trumli ringkiirus V=0,4 m/s 3) Trumli läbimõõt D=350 mm
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3
Projektide juhtimine Piirangute Teooriat kasutades Koolituse konspekt Selle materjali edastamine kolmandatele pooltele on keelatud vastavalt A.Y.Goldratt Baltic OÜ ja IT Kolledži vahelise lepinguga. A.Y.Goldratt Baltic OÜ Margus Püüa IT Kolledž A.Y.Goldratt Baltic OÜ Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus Piirangute teooriasse ...................................................................................................................... 4 Analüüsi tehnikad ...........................................................................................
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest
Tootear endus ja tootmistehnika õppetool REFERAAT Õppeaines Tootmiskeskne projekteerimine MATM20 Üliõpilane: Juhendaja: Toivo Tähemaa Tallinn 2016 Sisukord 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Protsessist.................................................................................................................................4 4.Eelised ja puudused...........
Valmistamistolerantsid paigutatakse detaili tolerantsitsoonide sisse, et tagada kontrolli täpsus.Töös kasutatavate kaliibrite täpsus mõjutab liites tekkivate istude suurust. Töökaliibrite tööjoonistele kantakse ühepoolsed tolerantsid, tolerantsitsooniga materjali sisse, mida on mugavam töödelda (lihvida). 6.8 Harkkaliibri ja korkkaliibri tööjoonised Sele 6.2 Harkkaliiber Sele 6.3 Korkkaliiber 6.9 Kasutatud kirjandus ja viited [6.1] Ülesanne 6 – Siledate kaliibrite projekteerimine [6.2] Tabel 5. – Seosed kaliibrite arvutamiseks [6.3] Tabel 6. – Kaliibrite piirhälbed [6.4] Tabel 7. – Harkkaliibri suhtelised mõõtmed [6.5] Tabel 8. – Korkkaliibri suhtelised mõõtmed [6.6] M. Purde. Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [6.7] ISO 286-1:2010; Geometrical product specifications (GPS) — ISO code system for tolerances of linear sizes — Part 1: Basis of tolerances, deviations and fits. [6.8] ISO Tolerances for Shafts ISO 286-2:2010
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ........................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad:
docstxt/126596685598940.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ..................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine ja põhikaardistamine Tartu 2015 Sisukord 1Lähteülesanne..................................................................................................................3 2Projekti seletuskiri...........................................................................................................6 2.1Maa-ala üldiseloomustus............................................................
KAEVURAKKE PROJEKTEERIMINE JA EHITUS INFO OTSIMINE Otsisime infot raamatutest Otsisime materjali internetist TAPI EHITUS 1 Alumise tapi tegime jooniste järgi Ülemise tapi mõõtmed võtsime sirkliga 2 3 4 TÕMBI PAIGALDAMINE Tõmbi aukude puurimine pika puuriga TAPPIDE NUMMERDAMINE Nummerdasime tapid klammerdajaga (esimene rooma number tähistab külge, teine mis küljega tapi moodustab ning kolmas number mitmes tapp alt lugedes see on) SERVADE FREESIMINE Prussi välimise külje nurkade freesimine 5 mm POSTI FREESIMINE Esmalt freesisime posti servad Seejärel rakke külje sisse tapi SALAPULKADE PAIGALDUS Esmalt puurisime 16mm puuriga augu ning siis lõime salapulga sisse ( ei 1 löönud põhja välja ja ka ülevalt jätsime 4mm kuivamis ruumi) 2 ...
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Võlli projekteerimine A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ______________________________________________________________________________
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines "Arhitektuuri teooria" NTM1380 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2014 Sisukor Sissejuhatus................................................................................................................ 3 Juugend....................................................................................................................... 4 Tartu Pauluse kirik.................................................................................................... 4 Funktsionalism (1920-30.a
Tallinna Tehnikaülikool Energeetikateaduskond Mäeinstituut Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega Juhendaja: *** Üliõpilane: *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega 2010 TTÜ Mäeinstituut 2 *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega Sisukord 1.Projekti andmed........................................................................................................................4 2.Laengute arvutus.................................................
.............................................................2 2.Trammiteede ajalugu eestis...............................................................................................................3 3.Trammid ja Trammiteed eestis..........................................................................................................4 3.1. Uued trammid Tallinnas............................................................................................................4 4.Trammiteede projekteerimine Eestis.................................................................................................6 5.Kokkuvõte.........................................................................................................................................7 6.viidatud allikad..................................................................................................................................8 8.v.......................................................................................
Säästliku maja projekteerimine Kaile Helena Nele Üllar Säästlike majade tunnused • Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine • Minimaalsed maja küttekulude efektiivne energia kasutamine • Päikesepaneelid – energia kasutaminevihmavee kasutamine – vihmavee kasutamine tarbeveeksreovee käsitlemine – lokaalne veepuhastus ja komposteerimise süsteemtuulegeneraator – tuuleenergia kasutamine • Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini, seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Maja kuju • Mida suurem on pind, seda suurem on soojakadu Hoone paigutamine • Suunates suured aknapinnad lõunasse, saate talvel suurimat võimalikku kasu päikeseenergiast. Suvisel ajal võib aga lõunasse suunatud akende kaudu sisse ...
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda...............................................
docstxt/1398789050601.txt
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE Ainetöö Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“ TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........dots.
docstxt/13914206788228.txt
Enesetest 10.4 https://moodle.hitsa.ee/mod/quiz/review.php?atte... HITSA Moodle Infosüsteemide analüüs ja projekteerimine Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Eesti Infotehnoloogia Kolledž ► I230 ► 10. Süsteemi realiseerimine, hooldus ja tugi ► Enesetest 10.4 Alustatud neljapäev, 22. oktoober 2015, 20:35 TESTI NAVIGATSIOON Olek Valmis Lõpetatud neljapäev, 22. oktoober 2015, 20:39
9. POSTIDE KINDLUSTAMINE Kuna katuse ehitus läheb järgmistele kursusel osalejatele, pidime kindlustama postide vertikaalsuse säilimise. Selleks fikseerisime kasutamata prussi postide vahele ja kinnitasime L-kujulise puitdetaili ja kruvidega posti külge. 15 Pilt 14. Postide fikseerimine 16 KOKKUVÕTE Tehnoloogiapraktika kursusetööks oli kaevurake projekteerimine ja ehitamine. Rakke sõlmed lahendasime kalasabatapiga, sest selle puhul ei ole väljaulatuvaid osasid. Kliendi soovil jäid välispinnad viimistlemata. Alguses oli raske aru saada tappidest ja tehnoloogiatest ning seetõttu ei olnud esimesed tapid väga täpsed, kuid hiljem töö edenedes hakkasid tulemused paranema. Rakke seinte valmimisel tuli prussid omavahel keermelati abil pingutada. Keermelati puurimine osutus raskemaks kui algul arvasime
1) ehitusprojekti vastavust nõuetele; 2) ehitamise vastavust ehitusprojektile; 3) ehitamise korral nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; 4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5
Tallinna Ehituskool Keskkonna säästlik rekonstrueerimine Kaspar Liivak R:12 26.04.12 Sisukord Materjali valik..........................1 Projekteerimine..............................1 Suurem ajakulu..........................1 Rohkem piiranguid ehitamisel..............2 Suurem pühendumine tulemusele..............2 Kasutatud kirjandus...................................3 Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö õppeaines “Tehnoloogia projekteerimise alused” TE.0006 Ergonoomika eriala EG BAK 3 Üliõpilane: “….“ ………………2010.a …………………… Juhendaja : “….“ ………………2010.a ………………….... Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Viia sobivad paarid kokku Vastus 1 Kasutada andmete salvestamiseks erinevad andmekandjad võimaldab "Database Mapper" pattern Vastus 2 Seostada omavahel objekti atribuudid ja andmebaasi väljad võimaldab "Representing Objects as Tables" pattern Vastus 3 Välistada sama objekti teistkordset väljalugemist baasist võimaldab "Object Identifier" pattern Küsimus 2 Osaliselt õige Hinne 0,50 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Olemi-seose diagrammi normaliseerimiseks tuleb: Vali üks või enam: a. Seostada mudel kasutajaliidesega b. Valida normaalne andmebaasitarnija c. Normaliseerida olemi-seose mudel d. Esitada olemid e. Võimaluse juures liita t...
Tõnu Kasemägi LÕIKEKAMMI PROJEKTEERIMINE AVA 24 X 27 TÖÖTLEMISEKS REFERAAT Õppeaines: LÕIKERIISTADE PROJEKTEERIMINE Mehaanikateaduskond Õpperühm: MM 51 Juhendaja: lektor Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ............................................................
Kujutav geomeetria I loeng Projekteerimiseks nim. geomeetrilist tegevust, mille tulemusena saadakse projektsioon ehk kujutis. Vaja on: objekt ehk kujutatav ese, kujutamiskiired ehk projekteerivad kiired, ekraan ehk projektsioonitasand. 1. Tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv- kiired on ühest silmapunktist. 2. Paralleelprojektsioon- silmapunkt on lõpmata kaugel, kujutatavad kiired on omavahel paralleelsed. Jaguneb: kald- ja ristprojekteerimiseks. Projektsioonide üldomadused: 1. Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbiva kujutatava kiire ja ekraani lõikepunkt. 2. Sirgjoone projketsioon on üldjuhul sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutava kiirega. ...
| Kuusk | | Tiit | Tikk | Ajalugu | 4 | Katus | | Ragnar | Roos | Alternatiivsed kontoritpaketid | 5 | Siil | | Robert | Rohi | Andmebaasid | 5 | Karu | | Kevin | Kivi | Andmebaaside alused | 5 | Rebane | | Sille | Siil | Andmebaaside projekteerimine | 5 | Jnes | | Lilli | Lill | Andmebaaside projekteerimine ja haldus | 5 | Koer | | Luisa | Tuul | Andmeturbe alused | 3 | Kass | | Sandra | Saar | Andmeturve | 3 | Rebane | | Kadri | Kade | Andmettlus ja statistika | 3 | Mnd | | Vaiko | Kook | Arhiivinduse alused | 3
töövahendit jne. Seda kõike selleks, et saada õigeid arvutustulemusi. Jooniste detaili tase peab vastama sellele, mis staadiumis me joonist esitame. Näiteks eskiisis ei pruugi me veel konkreetseid konstruktsioonikihte näidata. Küll aga eelprojektis on detaili tase täpsem. PP-s ja TP-s vee täpsem. BIM mudeli tegemine peab olema kooskõlas 3d-mudeli, 2D dokumentatsiooni ning BIM andmetega. See protsess võtab aega rohkem kui tavaline CAD projekteerimine. Samas kui BIM mudel on tehtud korrektselt ja kuskil toimub korrektuur siis 2d dokumentatsioonis korrigeerub info automaatselt. Seega võiks BIM mudelprojekteerimist kasutada projekteerimise algfaasist alates. See võimaldab aja kokkuhoidu ning suuremat tootlikkust arhitektidel. Näiteks: üksikelement konstruktsioonis-POST. Postile on antud valemitega erinevad parameetrid, mis kirjeldab lisaks sellele, millest ta on tehtud, parameetritele ka seda, mis
............................................................................. 2 2.1 Tooriku valik..................................................................................................................... 2 2.2 Baaside valik..................................................................................................................... 2 2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine................................................................................... 3 3. Operatsiooni projekteerimine..................................................................................................4 3.1 Ajanormid..........................................................................................................................4 4. Tehnilis-majandsulikud näitajad ja pingipargi arvutus...........................................................6 4.1 Väljalasketakt.................................................................................................................... 6
on kinemaatilised ahelad. Mehhanism > vabadusastmete arv = vedavate lülide arv. Liigseondid ehk liigsidemed seond, mis kordab mehhanismid juba teiste paaride poolt kehtestatud seondit. Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelates olevate kinemaatiliste paaride klassi nii palju kui on liigseondeid. Liigliikuvus need mehhanismide lülide liikuvused, mis pole seotud mehhanismi kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega. Struktuuri süntees mehhanismi struktuuri projekteerimine, kus määratakse kindlaks lülide ja kinemaatiliste paaride arv, iseloom ja nende vastastikune asetus. Struktuurigrupid avatud ahelad, mille vabadusaste oma välispaaride elementide suhtes on null ja mis ei lagune lihtsamateks , sama tingimust rahuldavateks ahelateks, st. 3n-2pv=0 (kui n=3 ja pv=3, siis düaad; n=4 ja pv=6, siis triaad; n=6 ja pv=9, siis tetraad). Kõrgpaaride taandamine kõrgpaaride taandamine madalpaarideks, st. asendada muutuva pikkusega
Tootmise planeerimise arvestustöö. 1. Millised tegevused on vajalikud tootmise planeerimisele eelnevalt läbida. (Kirjeldage neid tegevusi läbi vabalt valitud toote)? Tootmise planeerimisele eelnevalt on vajalik läbida järgmised tegevused: · Uuringud uute toodete väljatöötamiseks- näiteks saab tuua erinevate kosmeetika väljatöötamisel. · Toote disain, mõõtmed ja muud parameetrid- näiteks televiisor. · Toote projekteerimine- uue automudeli väljatöötlemine. · Prototüübi valmistamine ja katsetamine- tarkvara prototüüp. · Toote paranduste projekteerimine- arvutid · Kasutuskõlbliku prototüübi katsetused- antakse näiteks tarkvara mõnele firmale proovida. · Toote valmistamiseks koostekonstruktori analüüs- uue telefoni väljatöötlemisele tehtav analüüs ( Nokia ) 2. Tootmise planeerimise etapid koos teiepoolsete näidetega
PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 SISUKORD 1. LÄHTEANDMED „PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE“ ...........................................3 2. PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE ..............................................................................4 2.1
PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKORD LÄHTEANDMED ,,PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE"...................................................3 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE......................................................................................4 Algandmed......
vähemalt 70% c. 50-60% d. 40-50% Küsimus 14 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? Vali üks: a. 40-50% b. 30-40% c. 50-60% d. 20-30% Küsimus 15 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik? Vali üks: a. turundus - projekteerimine b. turundus - tootmine c. tootmine - finantseerimine d. projekteerimine - tootmine Küsimus 16 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Mitu eksemplari suudeti Eesti Autotehase näites enne näitust autot valmistada? Vali üks: a. 3 b. 6 c. 1 d. 12
Küsimus 12 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Mitu eksemplari suudeti Eesti Autotehase näites enne näitust autot valmistada? Vali üks: a. 12 b. 6 c. 3 d. 1 Küsimus 13 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik? Vali üks: a. tootmine - finantseerimine b. turundus - tootmine c. projekteerimine - tootmine d. turundus - projekteerimine Küsimus 14 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Kas tootearendust hakati esimesena õpetama? Vali üks: a. Taani Tehnikaülikoolis b. Halmstadi Ülikoolis c. Tampere Tehnoloogiaülikoolis d. Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis Küsimus 15 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst
TALLINNA LINNAHALL German Land 8A ASUKOHT VALMIMISAASTA JA ARHITEKTID Raine Karp Riina Altmäe 1980 HOONE FUNKTSIOONID ENNE JA NÜÜD Osalised olümpiamängud Konverensid Kontserdid Jäähall Kohvik Ööklubi Praamiteenus AJALUGU Projekteerimine Ehitus olümpiamängud KIRJELDUS Väljast Seest VÄÄRTUSED Linnaruumi kujundus Mereäärne hoone Kultuuri kujundus KRITEERIUMID Silmapaistvus Haruldus Ohustatus
d. tootmise korraldamine Question 3 Incorrect Mark 0 out of 6 Question text Milline neist tegevustest ei kuulu ettevõttes integreerimist vajavate mõistete hulka? Select one: a. tootearenduse eesmärgid b. tootearenduse juhtimine c. tootearenduse protseduurid d. tootearenduse meetodid Question 4 Correct Mark 6 out of 6 Question text Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik? Select one: a. tootmine - finantseerimine b. turundus - projekteerimine c. projekteerimine - tootmine d. turundus - tootmine Question 5 Correct Mark 6 out of 6 Question text Mitme protsendini on dünaamilise tootearenduse korral keskmiselt võimalik tootearendusaega (võrreldes järjestikskeemiga) kokku suruda? Select one: a. 15% b. 30% c. 45% d. 60% Question 6 Correct Mark 6 out of 6 Question text Kas autotehas on oma tootearenduse põhivormilt? Select one: a. müügiettevõte b. tootmisettevõte c. koostamisettevõte
ARHITEKT 7.klass Õpingute pikkus: Vähemalt 4 aastat ülikoolis. Õpingute maksumus: 0-40000 eek aastas Omandatavad oskused: Matemaatika, projekteerimine, detailplaneerimine, konstrueerimine, haljastus ning joonistamine- maalimine,võõrkeeled ja arvuti programmide õpitavad oskused. Omandatav haridustase: Kõrgharidus Eelnev haridus: Gümnaasiumiharidus Vajalikud isiksuseomadused: Loomingulisus, täpsus, ruumiline kujutlusvõime, loogiline mõtlemine, hoolikus, vastutusvõime, Oskus oma aega planeerida pingetaluvus ja hea suhtlemisoskus. Eeldatav palk: max
2009-2012 Tallinna Tehnikaülikool, IT süsteemide arenduse erialal, bakalauruseõpe 2005-2009 Keila Kool 1997-2005 Paide Ühisgümnaasium Töökogemus 2013-... Aedes Web Solutions; tööülesandeks on tegelda veebi- ja tarkvaraarendusega. 2010-2012 AK Projekteerimine OÜ; tööülesandeks oli raamatupidamise tegemine ja AUTOCAD-is projektide tegemine Juuli- September 2008 Restoran Päike; töötasin ettekandjana. Peamisteks tööülesanneteks olid- täisväärtuslik klienditeenindus, töökeskkonna korrashoid, väiksemate sünnipäevade ja ürituste organiseerimine.
*diagnoosi panek-amatöör psühholoogi mängimine *kiitmine-irooniline, manipuleeriv kiitmine,see on halb; se peaks olema siiras 2.Lahenduste lakkumine: *kamandamine- käsk, mis ei ole vastluväitlustamine *ähvardamine- lahenduse pakkumine, millega rõhutatakse kristuseks *moraali lugemine- teise inimese õpetamine, kuidas ja mis asju ta peaks tegema *ülekuulamine- hakatakse küsima, kus, mis, kellega, miks olid.... *nõu andmine- lahenduste projekteerimine 3.Teise murede vältimine: *kõrvale põikamine- on teemasid, mida inmesed tahavad vältida *loogiline argumenteerimine- enda faktide kindlaks tegemine *rahustamine- emotsionaalne tagasi tõmbamine
Koostamisettevõte Kui suur osa toote maksumusest kavandatakse tootesse projekteerimise käigus? vähemalt 70% Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Müük Millise tootearenduse organisatsiooni vormi puhul on inseneridel oht kaotada oma erialane kompetents? funktsionaalne organisatsioon Kas arvutiprinter on: Platvormtoode Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik? turundus projekteerimine Mitme protsendini on dünaamilise tootearenduse korral keskmiselt võimalik tootearendusaega (võrreldes järjestikskeemiga) kokku suruda? 30% Kas tootearendust hakati esimesena õpetama? Halmstadi Ülikoolis Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? 50-60% Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Moe muutus Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? turu-uuringud
• Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks. • Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus • On ka olemas suur šantaažioht (terrorism) • Tuumajaama tegevusega kaasneb ka veekogude soojusreostus • Võtab 5 aastat et ehitada, niiet vähese ajaga seda rajada ei saa(+ veel projekteerimine) • Protsessi käigus järele jäävaid radioaktiivseid jääke saab kasutada tumarelvade ehitamisel • Uraani jätkub ainult 30 kuni 60-neks aastaks
annaabi.ee 
