Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega. 5. Osanikud Ettevõtte osanikeks on füüsilised või juriidilised isikud, kelle osadest moodustub osaühingu osakapital. Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Vastavalt osa suurusele ehk osalusele jaguneb häälte arv, st suurema osa korral on isikul rohkem hääli ehk suurem osakaal otsuste langetamisel. Üldlevinud reegel osade jaotamisel on, et osalus vastab proportsionaalselt osanike panusele,
a) jah, osa võib vabalt võõrandada kõikidele iskutele; b) jah, osa võib võõrandada kõikidele isikutele, kuid teistel osanikel on 1 kuuline ostueesõigus; c) osa saab võõrandada üksnes teistele osanikele. 18. Kes otsustab dividendide väljamaksmine? a) juhatuse liikmed; b) juhatuse ja nõukogu liikmed ühiselt; c) üldkoosolekust osavõtvad isikud. 19. Millised ettevõtted võivad kolmandatele isikutele anda prokuura? a) üksens äriühingute osanikud või aktsionärid; b) oluline on, et isik tegeleks ettevõtlusega; c) prokuura saab anda üksnes AS ja OÜ korral. 20. Millisel alusel saab vahet teha äriühingutel? a) vastutuse; b) tulundusliku ja mittetulundusliku tegevuse; c) vahet pole vaja teha, kuna äriühingud on kõik kasumi teenimiseks asutatud. 21. Kes korraldab äriühigu raamatupidamise? a) juhatus; b) üldkoosolek ja raamtupidaja; c) raamatupidaja. 22. Kas OÜ osaniku võib väljaarvata OÜ-st?
UÜ – vähemalt 2 osanikku 10. Äriseadustik § 1 – Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. 11. Äriseadustik § lg 1 – Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. 12. ÄS § 168 lg 2 – Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. 13. FIE – vastutab kogu oma varaga TÜ – osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga OÜ – ühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanik isiklikult osaühingu kohustuste eest ei vastuta, aga vastutab ainult oma sissemakse piires. 14
5.3 Tasu kantakse üle Juhatuse liikme pangaarvele iga kuu [kuupäev] kuupäevaks. 6. Puhkus 6.1 Juhatuse liikme aasta puhkuse pikkus on kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva. 6.2 Juhatuse liige teatab osanikele oma soovist puhkusele jääda vähemalt [päevade arv] kalendripäeva ette, arvestades sealjuures Ühingu tegevusest tulenevaid võimalusi. Juhatuse liikme puhkuse aja määravad Ühingu osanikud, lähtudes Ühingu võimalustest ja võimalusel Juhatuse liikme soovist. Puhkuse toimumise konkreetne aeg lepitakse kokku Juhatuse Liikme ja osanike vahel. Puhkus ei peata Tasu maksmist Juhatuse Liikmele. 6.3 Ametiülesannete täitmise erakordsest vajadusest tingituna võib Ühing Juhatuse liikme puhkuse alguse edasi lükata või puhkuse katkestada. Erakordseks loetakse
näha ka eelnevast erineva korra. Osa isikule võõrandamisel võib võõrandamise leping peab olema põhikirjaga ette näha teiste notariaalselt tõestatud aktsionäride ostueesõiguse Väärtpaberid Pole Aktsiatäht Pole/erandjuhtudel osatäht Juhtimisorganid Üldjuhul osanikud ja juhatus. Aktsionäride üldkoosolek, Üldkoosolek (volinike koosolek), Nõukogu peab olema, kui osakapital Nõukogu, juhatus. Nõukogu juhul, kui on üle 25000 (400 000 krooni) ja ühistu osakapital on üle 25000 juhatuses on vähem kui 3 liiget või juhatus (400 000 krooni)
eesmärgiks on toetada ja (Füüsilisest isikust (äriühing, millel on (äriühing, millel on (äriühing, mille soodustada oma liikmete ettevõtja on füüsiline aktsiateks jaotatud osadeks jaotatud osanikud tegutsevad majanduslikke huve läbi isik, kes tegeleb aktsiakapital) osakapital) ühise ärinime all) ühise majandustegevusega) majandustegevuse)
2017 Võrreldav Täisühing Usaldusühing Osaühing Akts Äriühingu tegevuses täisosanik täisosanik/ osanik aktsio osaleja nimetus usaldusosanik Minimaalne nõutav kaks kaks üks üks asutajate arv Vastutus ühingu Osanikud vastutavad Täisosanik vastutab Osanik ei vastuta Piirat kohustuste eest täisühingu oma varaga ettevõtte isiklikult osaühingu äriüh kohustuste eest tegevuse eest kohustuste eest; aktsio solidaarselt kogu ja piiratud osakapitali vastu oma varaga. vastutusega sissemakse tegemata aktsia
Äriühingud: Ühistuliikmed on ühinenud samade vajaduste rahuldamiseks ühisel jõul. Kortermajas peab vähemalt olema 15. Parteid on ühistustelistel alustel. Töökollektiivi omand. Täisühing: 1. Vara osanike rahalised ja mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast. 2. Omanikud. Varade omanikud on kõik osanikud. 3. Vastutus. Vastutab kohustiste eest kogu oma varaga. Omanikud kannavad täis- ja solidaarset vastutust. Kui ühingule nõude esitamisel või ühingu likvideerimisel nõude rahuldamisel selgub, et tema varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kõik osanikud kogu oma isikliku varaga. Uus osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühingusse astumist
1. Kes võivad äriühingu nimel teha tehinguid ning kuidas saame esindusõigust piirata? Esindusõigus ehk õigus siduda ühingut õiguslikult ühingu nimel tehtud tahteavalduste kaudu on reeglina igal osaühingu juhatuse liikmel. Seadus näeb ette ka mõned erandid. Üldiseks erandiks on ÄS-i§ 181 lõige 4, mille kohaselt juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Antud normi tuleks siiski tõlgendada selliselt, et piiratud on juhatuse liikme seadusest tulenev esindusõigus ja seadusega ei ole vastuolus, kui juhatuse liikmeks olev isik määratakse tehinguliseks esindajaks osanike või nõukogu otsusega. Esindusõigust võib piirata äriühingu põhikirjaga. 2. Mida kujutab endast ühinemismenetlus ning millised toimingud tuleb ühinemismenetluse käigus läbi viia?
tegevusvald- ühingulepin- kond kapitali- guga mahutusi ei nõua Vastutus FIE vastutab OÜ vastutab AS vastutab TÜ vastutab Ühingu liige ei kogu oma kogu oma kogu oma kogu varaga, pea võtma varaga varaga, varaga, osanikud isiklikku osanikud aktsionär solidaarselt vastutust, kui isiklikult ei isiklikult ei kogu varaga. ühingu kapital vastuta vastuta UÜ puhul on vähemalt täisosanik 2500 eurot kogu varaga,
kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing ja tulundusühistu). 8. Täisühing, asutamine ja juhtimine. Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. (ÄS § 79) Osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Osanikuks ei või olla kohalik omavalitsus. (ÄS § 80) Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Osanikud lepivad kokku (ÄS § 82): täisühingu ärinimes ja asukohas osanike sissemaksete suuruses muudes seaduses sätestatud kohustuslikes tingimustes Täisühingu asutamine Täisühingu asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping. Leping on vormivaba ning selle muutmine on võimalik üksnes kõigi osanike nõusolekul. Täisühingul ei ole põhikirja, ühinguga seotud küsimused on reguleeritud seaduses ja ühingulepingus. Ühingulepingus nähakse ette osanike sissemaksete
3.2. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus 1 (ühe) kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Osa võõrandanud osanik on kohustatud viivitamatult esitama võõrandamise lepingu notariaalselt tõestatud ärakirja OÜ Juhatusele. Juhatus teatab osanikele võõrandatud osa hinna, samuti muud lepingu olulised tingimused. Osanikele teatamine toimub neile kirjaliku teate saatmise teel osanike nimekirja kantud aadressil. 3.3. Kui osanikud soovivad kasutada oma ostueesõigust, on nad kohustatud sellest Juhatust kirjalikult informeerima teates määratud tähtajaks. Kui osanik nimetatud tähtajaks Juhatust oma ostueesõiguse kasutamise soovist informeerinud ei ole, loetakse, et ta ei soovi ostueesõigust kasutada. 3.4. Osanik võib oma osa pantida ja oma osa koormata kasutusvaldusega ainult osanike otsuse alusel. 3.5. Osaniku surma korral läheb osa üle pärijatele. 4. OSANIKE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Osanikul on õigus: 4.1
Prokuristi nimi kantakse äriregistrisse (registrikaardi 5 veerg) ning tema volituste aluseks on just see kanne. Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule ÄS § 17 lg 2 - nii ühele kui mitmele isikule (kas nii, et esindusõigus on neil kõigil ühiselt või eraldi või kombineeritult). Prokuura puhul on tegemist esindusõigusega, mitte ametikohaga, s.t prokuristi staatuse võib anda ükskõik millise ametiseisundiga isikule
kandmise eest. Asutamisel Asutamisleping ja Asutamisleping ja põhikiri Asutamisleping ja põhikiri Ühinguleping loodavad põhikiri dokumendid Varaline Aktsionär ei vastuta Osanik ei vastuta isiklikult Osanik ei vastuta isiklikult Osanikud Vähemalt üks vastutus isiklikult aktsiaseltsi osaühingu kohustuste eest; tulundusühistu kohustuste vastutavad täisosanik vastutab kohustuste eest osakapitali sissemakse eest, kui pole kokku lepitud ühingu äriühingu tegemata jätmise korral tuleb teisiti kohustuste eest kohustuste eest
Äriühingu tegevuses osaleja Vastutus asutajate arv Füüsilisest isikust FIE vastutab kohustuste eest Kogu isikliku varaga Üks ettevõtja kogu oma varaga Osanikud vastutavad võrdselt kogu Täisühing Osanik oma isikliku varaga Vähemalt kaks Vähemalt üks täisosanik vastutab Vähemalt üks täisosanik ja kogu oma varaga; vähemalt üks Usaldusühing üks usaldusosanik usaldusosanik vastutab tehtud
OSAÜHING Karlis Strazdin Rainer Amor Osaühing Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Osaühingu eelisteks on: lihtne ja kiire registreerimine; suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot); puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Osaühingu asutamine Milline saab olema ettevõtte ärinimi? Millisel tegevusalal alustate tööd? Kes on osanikud ja kui suur on osanike osakapitali sissemakse? Kus saab olema osaühingu tegevuskoht ja asukoha aadress? Milline saab olema osaühingu juhtimine? Osaühingu asutamisel tuleb teil tasuda riigilõiv 140,60 eurot. Elektrooniliselt kiirmenetlusega, on riigilõiv 185,34 eurot. Riigilõiv on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu asutamiskuludesse. Eelised: Lihtne ja kiire alustada(Notariga 2-3 päeva ; Elektrooniliselt 1-2 h) Kerge juhtida - väikesed OÜ-d ei vaja nõukogu ega audiitorit.
üks neist isikuteks (täisosanik) vastutab ühingu kohusstuse eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusomanik) vastutab ühingu kohustuse eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusühing on lähedane täisühingule, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sessemakse ulatusega. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuse eest, osaühing aga vastutab oma kohustuse täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateksjaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult
täisühingut. Kohaldatakse samu tingimusi nagu OÜ puhul (TÜS, § 3). Vastutus Osanikud vastutavad Täisosanik vastutab kogu oma Osaühingu kohustuste täitmise AS-i kohustuste täitmise eest Ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga varaga, usaldusosanik vastutab eest vastutab osaühing kogu vastutab AS kogu oma varaga, vastutab ühistu kogu
börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist. Osanike koosolek Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui: 1) osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustikus nimetatud osakapitali suurus (40 000 krooni) või 2) seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Üldkoosoleku ja osanike pädevus Seoses majandusaasta aruande koostamisega kuulub üldkoosoleku/osanike pädevusse: 1) aktsiakapitali/osakapitali suurendamine ja vähendamine; 2) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 3) audiitori valimine; Vara vähenemine Kui aktsiaseltsil/osaühingul on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist/osakapitalist või vähem kui
ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN SISUKORD 1.ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE 1. ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISEKLOOMUSTUS 1.1. Üldandmed 1.2. Ettevõtte eesmärgid 1.3. Osanikud 1.4. Juhatus ja tegevdirektsioon 2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENGUSUUNAD 2.1. Tootmisharu arengusuunad 2.2. Muutused riigi majanduspoliitikas 3.3. TOOTMINE , RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 1 3.3.1. Ettevõtte asukoht 3.3.2. Tööjõu vajadus 3.3.3. Tooraine vajadus 3.3.4. Põhivara ja seadmete vajadus 3.3.5. Tootmisprotsesi korraldus 3.4. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 3.5. PROJEKTI SWOTSISUKORD
Iga inimene teadis, palju tal seal raha on. Rahvaettevõtte omand. Riik andis (88aastatel) tähtajatu lepinguga ettevõtte. Saksamaal 89 (Berliini müür) oli neid hästi palju. Majandusühing. Täisühing: Ajalooliselt kõige vanem. 1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast. 2. Omanikud. Varade omanikud on kõik osanikud. 3. Vastutus. (Osanik vastutab kohustiste eest kogu oma varaga. Osanikud kannavad täis- ja solidaarset vastutust. Kui ühingule nõude esitamisel või ühingu likvideerimisel nõude rahuldamisel selgub, et osaniku varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kõik teised osanikud kogu oma isikliku varaga. UUS osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühindusse astumist
erinevate õppepäevade ja loengute korraldamist, et nõustada piirkonnas elavaid arvukaid lemmikloomapidajaid. Samas selline tegevus tõmbab meie ettevõttele tähelepanu ja aitab meid saada usaldatavaks "omaks" ettevõtteks. Korraldame loenguid lemmikloomade tervise, toitumisharjumuste ja muus sellise vajamineva kohta. Teenenduse valdkonnas on kasvav nõudmine kõikvõimalike teenuste järgi, mis aitavad inimestel toime tulla ja hoolitseda oma lemmikute eest. 1.2. Ettevõtte andmed ja osanikud Äriühingu liigi valiku põhjendus: Ettevõtte tüübiks valiti osaühing, kaalutlusel, et tegemist on väike ettevõttega. Osanikud vastutavad ettevõtte võlgade eest investeeritud varaga, piiratud vastutus ja kuna OÜ võimaldab stardihetkel väiksemaid kulusid ja lihtsamat juhtimist, samas on vajalik luua võimalus osaluste müügiks võtmeisikutele ja võimalikele investoritele. Ettevõte Family Pets OÜ registreeritakse Pärnu linnas, Ugandi tänav 13. Ettevõttel on asutamisel
http://rmp.ee/ettevotlus/mittetulundus/13561 TÖÖ ESITAMINE - täidetud tabel esitatakse elektroonselt õpetajale [email protected] enne järgmist õppesessiooni või paberkandjal järgmisel majanduse ja ettevõtluse tunnis. FIE OÜ AS TÜ UÜ MTÜ Tulundusühistu Osanike vastutus Fie vastutab Osanik ei Aktsionär Osanikud Vähemalt Vastavalt oma isikliku vastuta ei vastuta vastutavad üks põhikirjas Osanik ei varaga isiklikult isiklikult ühingu täisosanik kokkulepitule vastuta isiklikult osaühingu aktsiaseltsi kohustuste vastutab tulundusühistu
Registreerimisega antakse riigile teada, et hakatakse teenima tulu ettevõtlusest ning saadakse õigus ettevõtlusega seotud kulusid saadud tuludest maha arvetada. FIE ärinimeks on selle asutaja ees- ja perekonnanimi, võib lisada juurde ka viite tegevusalale. Osaühing ehk OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. See on sobivaim ettevõtlusvorm väikse ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. OÜ`l on osakapitali miinimumnõudeks 2 500 eurot. OÜ asutavad osanikud, kes määravad juhatuse liikme(d). Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu ettevõtte varaga. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. 2) FIE ja osaühingu võrdlus FIE OÜ Minimaalne nõutav algkapital puudub Minimaalne nõutav algkapital 2 500 eurot FIE vastutab kohustuste eest kogu oma Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu
1 FIE OÜ AS TÜ UÜ MTÜ TULUNDUS- ÜHISTU Osanike Isikliku varaga Firma varaga Firma varaga Kõik osanikud Täisosanik MTÜ-le Firma varaga vastutus vastutavad isikliku varaga, tekitatud kahju isikliku varaga usaldusisik korral firmasse vastutavad
omavalitsus. TÄ ja UÜ asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. TÄ ja UÜ tegutsevad osanike sõlmitud ühingulepingu alusel, mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet. Lubatud on nii suuline, lihtkirjalik kui ka notariaalne vorm, olenevalt poolte tahtest. Täis- ja usaldusühing (2) TÄ või UÜ kandmiseks äriregistrisse tuleb esitada vastav avaldus, millele peavad alla kirjutama kõik osanikud. Ühingu liikme õigused ja kohustused määrab osaniku staatus. Liikme tähtsaim kohustus on sissemakse tasumine. Osaniku üks olulisem õigus, aga samas ka kohustus on osalemine ühingu juhtimises. Õiguse ühingut juhtida saab ära võtta ainult kohtuotsusega (ÄS § 90). Juhtimisõigusest loobumine on võimalik selleks mõjuvate põhjuste olemasolul. Täis- ja usaldusühing (3) Ühingu majandustegevuse tulemusi peegeldavad kasum ja kahjum.
Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel. Äriregistrisse kandmiseks esitavad osanikud kohtu registriosakonnale avalduse, mis on kõigi osanike poolt alla kirjutatud ja notariaalselt kinnitatud allkirjadega või esitatud ettevõtjaportaali kaudu. Täisühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «täisühing» või lühendit «Tܻ. Osaniku sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga ning see võib olla nii rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine). Loe lisaks: kasulik info täisühingu kohta
· osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; · osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest; · minimaalne osaühingu (osa)kapital on 40'000 krooni; · kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö; · rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse; · mitterahalise sissemakse hindamise kord on ette nähtud põhikirjas (tavaliselt juhatus). Tasub meeles pidada, et vastavalt seadusele piisab juhatuse (kui põhikirjas on määratud mitterahalise sissemakse hindajaks juhatus) poolt koostatud hindamisaktist, kui mitterahalise sissemakse väärtus ei ületa 40'000 krooni ja ei moodusta kokku üle poole osakapitalist
sissemakse. Usaldusühing: osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest. 8. Kuidas toimub juhtimine täisühingus? 1) Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. (2) Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises. (3) Kui täisühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku, võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhtima õigustatud osanik ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele vastuväite. (4) Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi
isiklikult aktsiaseltsi juhtimisorgan on kohustuste eest aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu Täisühing puudub; kaks Osanikud vastutavad Kohustuslikud sissemaksete ühingu kohustuste eest juhtimisorganid puuduvad; suurus võrdselt kogu oma määratakse varaga ühingulepinguga Usaldusühing puudub; kaks Vähemalt üks täisosanik Kohustuslikud
tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,2 (null koma kaks) % iga kalendripäeva eest. 5.Osaga seotud õiguste erisused. 5.1. Osanik võib oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest äriseadustikus ettenähtud korras. 5.2. Osanikul on õigus osa oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 5.3. Osanik võib oma osa pantida või rendile anda, kui osanikud on oma otsusega andnud nõusoleku osa pantimiseks või rendile andmiseks. Osa rendileping, samuti osa pandileping peavad olema notariaalselt tõestatud. 5.4. Osaniku surma korral läheb osa üle osaniku pärijale. Osa jagamiseks osaniku pärijate vahel ei ole vaja osanike nõusolekut. 5.5. Osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. 5.6. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Iga 100 krooni annab ühe hääle. 5.7
1 JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
1. JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 4 2. ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing,
Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Osaühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna algkapitali nõue
(on ka teatud erandeid.) 16.Milline peab olema osaühingu/aktsiaseltsi ärinimi? -Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi ning see peab sisaldama viidet ettevõtte tüübile (nt osaühing peab sisaldama ärinimes sõna „osaühing“ või lühendit OÜ, aktsiaselt AS) 17.Milline võib olla osaühinguosakapitali sissemakse? -Rahaline: rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse -Mitterahaline: Nt väärtpaberid. Hindamise kord on ette antud põhikirjas. Kui väärtus ei ületa 2500 eurot siis võib hinnangu anda ettevõtte juhatud. Üle selle piiri lähevad asjad aga eksperdi ülevaadata. -Võib olla ka kombinatsioon mõlemast. 18.Kas osaühingu osakapitali sissemakse tuleb (ilmtingimata) kohe sisse maksta? Juhul, kui osaühingu osakapitali sissemakse ei ole sisse makstud, kuidas vastutavad
väikeettevõtjale. Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Minimaalne osaühingu kapital on 40 000 krooni. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve. Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse. Mitterahalise sissemakse hindamise kord on ette nähtud põhikirjas, tavaliselt juhatus. Kui mitterahaline sissemakse väärtus on suurem kui 40 000 krooni või rohkem kui pool osakapitalist, peab selle hindamist kontrollima audiitor. Kõik asutajad peavad olema oma osa eest täielikult tasunud enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega.
ja jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine) · Juhtorgan ... Juhatus või seda asendav organ (likvideerija). ... Juhtimist vahetult teostav organ, seaduslik esindaja · Nõukogu ... Teostab lisaks juhtimisülesannetele kontrolli ja järelevalvet nõukogu tegevuse üle. NB! Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule (TsÜS § 31 lg 3) Hea usu põhimõte vastastikustes suhetes Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. (TsÜS § 32) · Informatsiooni andmise kohustus · Kohustus liikmeid võrdselt kohelda. Nt. Kapitali vähendamine viisil, kus väikeaktsionär kaotab rohkem aktsiaid · Liikmete hääleõiguse piirangud. Keeld kasutada hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda
üldkoosolek; aktsiaseltsil kohustuste eest peavad olema juhatus ja nõukogu Täisühing puudub; sissemaksete kaks Osanikud vastutavad Kohustuslikud suurus määratakse ühingu kohustuste eest juhtimisorganid ühingulepinguga võrdselt kogu oma varaga puuduvad; Usaldusühing puudub; sissemaksete kaks Vähemalt üks täisosanik Kohustuslikud suurus määratakse vastutab äriühingu juhtimisorganid
10. Prokuura Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga. (2) Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. (3) Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib
Kriteerium FIE OÜ AS SA / Ühing Täisühing Omanikud Iga Osanikud Aktsjonärid töövõimeline inimene! Algkapital Ise peab andma vähemalt Äriühingu algkapitali! 2500 euro aktsiakapital suurune peab olema osakapital vähemalt 25000 eurot Kes Ise otsustab! Kõigil on Aktsjonärid otsustab ? võrdne
institutsionaalne aspekt ning need on täpsemini avatavad ettevõtluse majanduslike käsitluste abil. 5. Äriühingute (eraõiguslikud juriidilised isikud) liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine Äriühingute liigitamisel on oluliseks kriteeriumiks asjaolu, kas tema vastutus on piiratud äriühingu varaga (so piiratud vastutus) või vastutavad osanikud (kõik või osad neist) äriühingu kohustuste eest ka oma varaga (piiramatu vastutus). Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt
aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu puudub; Osanikud vastutavad ühingu sissemaksete suurus Kohustuslikud Täisühing Kaks kohustuste eest võrdselt kogu määratakse juhtimisorganid puuduvad; oma varaga ühingulepinguga
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Juriidilise isiku tegevust reguleerib äriõigus. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik või seaduses sätestatud äriühing, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kellele kaupade müük või
Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Osaühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna algkapitali
varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemkase ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusühing on lähedane täisühingule, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. 3. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osühingu kohustuste eest, osaühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täisja ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot. Osaühingu sisulised erinevused aktsiaseltsist ei ole põhimõttelised ,kuid esitatavad nõuded on aktsiaseltsist oluliselt
Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm Minimaalne nõutav algkapital asutajate arv FIE puudub üks Osaühing 2,500€ üks Aktsiaselts 25,000€ üks puudub; sissemaksete suurus Täisühing määratakse ühingulepinguga kaks puudub; sissemaksete suurus Usaldusühing määratakse ühingulepinguga kaks Tulundusühing 2,500€ kaks Varaline vastutus Juhtimine FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga Juhtimisorganid puuduvad Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see kohustuste eest ...
Minimaalne nõutav Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm algkapital (euro) asutajate arv suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot); Osaühing Alates 01.01.2011 saab 1 osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta; Osaühingu sissemakse võib olla nii rahaline kui mitterahaline Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt Aktsiaselts 1 25 000 eurot) ettevõtlusvorm minimaalse põhikapitali Täisühingul peab olema Täisühing nõue puudub vähemalt kaks osanikku ...
· Tegevuse suurem reguleeritus; · Tegevuse avalikustamisega kaasnev äriinfor-matsiooni levitamine; · Juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine, eriti suuremates aktsiaseltsides; · Üksikomanikel puudub kontroll äriühingu tegevuse üle; · Palgalise juhtkonna huvi majandustulemuste vastu võib olla nõrgem, võimalikud on omanike ja juhtide lahkhelid. Täisühing · Ühingul peab olema vähemalt kaks osa- nikku, kes on sõlminud ühingulepingu. · Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. · Ühingu kapitali määr ei ole seadusega määratud, kuid osanikud peavad tegema sissemaksed. · Osanikud otsustavad ise kõiki ühingu juhtimisega seotud küsimusi. Usaldusühing · Ühingul peab olema vähemalt kaks osanikku. · Ühingul on kahte liiki osanikke: ühed vastutavad kogu oma varaga (täisosanikud) teised ettevõttesse paigutatud kapitali osaga.
Aktsionär ei vastuta aktsionäride Aktsiaselts 25 000 üks isiklikult aktsiaseltsi üldkoosolek; kohustuste eest aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu puudub; Osanikud vastutavad Kohustuslikud sissemaksete ühingu kohustuste Täisühing kaks juhtimisorganid suurus määratakse eest võrdselt kogu puuduvad; ühingulepinguga oma varaga
Meedia tsensuur oleks mõistlik Meedia on teabelevivahend ning täiesti tavaline kommunikatsioon inimese ja meediategelase vahel. Meedia on väga hea vahend inimeste mõjutamiseks, sest tihti kiputakse ju olema väga kergeusklikud ning naiivsed. Ometigi, kui meedia on ise mõjutusvahend, siis asjal on ka teine külg Meedia on väga mõjutatav. Näiteks : osanikud saavad otsustada, milleks nad raha annavad, milliseid osakondi toimetustesse juurde tekitada, aga ka ära kaotada. Ajakirjanikud otsustavad, millest nad kirjutavad ning kuidas. Kirjutamise stiilist oleneb väga palju, mis uudisest lõpuks välja kujuneb. Ajakirjanikud võivad ridade vahele põimida oma arvamuse ning käituda omakasupüüdlikult, manipuleerides inimesega tema teadmata. Meediat võivad mõjutada ka infoallikad, sest nemad ju teavad, mida nad avaldada tahavad ja mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
