Omandi kaitse – omaniku nõuded, mille eesmärk omandi kaitse. Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon. Negatoorhagi – kõik need juhtumid, mil asja valdust ei kaotata. Nõue on suunatud vältimisele või kõrvaldamisele. Vallasomand – vallasasja üleandmine, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vallaspant – asi antakse pandipidaja valdusesse. Kui võlgnik ei täida pandiga tagatud kohustust. Üleandmine – poolte kokkulepe omandi ülemineku osas. Asja faktiline kätteandmine omandajale Hõivamine – peremehetut asja, leida valduseta asja. Omand tekib isiku poolt asja haaramise, vallutamisega ja tahtega saada asja omanikuks. Eelduseks vallasasja peremehetus( pole kunagi
Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. E-l on õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) järgi, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 30) Metsavaldaja V müüs puidukaupmees E-le koorma metsas valmisraiutud ja märgistatud palke
II. Osa Teemad 6 - 7 Vallasomand Vallasomand tekib kas: Tehinguliselt või seadusjärgselt Vallasomand Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) Vallasomand Asjaõiguskokkulepe: On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku teatud eseme omandi üleminekus omandajale Vallasasja asjaõiguskokkulepe on vormivaba (sh võib olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest,
(2) AÕS 29. Mis on aluseks asjaõiguste järjekoha määramisel? Asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega (AÕS § 59 lg 1). Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras (AÕS § 59 lg 2). Kanded saavad järjekohad, mis omavad suurt tähendust kinnisasjade sundmüügil. 30. Kuidas võib vallasomand tekkida? Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. §92.(1) AÕS 31. Kas seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata? JAH Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. §141.(1) AÕS 32. Millises vormis peab olema tehtud kinnisasja omandamise tehing? Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. §119.(1) AÕS 33. Mille poolest erinevad kaasomand ja ühisomand? Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas
Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigusega. Ning omand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel. Samuti nagu Rooma õiguseski, on omanikul on õigus esitada hagi igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasomand saab tekkida käesoleva seadustiku § 92 alusel, mis sätestab vallasomandi tekkimise üleandmisega: 1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Lisaks on võimalik omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega. Seda reguleerib käesoleva seadustiku § 93, mis ütleb, et kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel
9 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 154 5 ,,Qui fundum fruendum vel habitationem alicui locavit, si aliqua ex causa fundum vel aedes vendat, curare debet, ut apud emptorem quoque eadem pactione et colono frui et inquilino habitare liceat: alioquin prohibitus is aget cum eo ex conducto." ,,Kui keegi annab kellelegi rendile farmi või elukoha ja kui ta siis mingil põhjusel farmi/elukoha maha müüb, läheb rendileping omandajale üle. Üürnikust farmer võib pinda kasutada ja linnaüürnik võib pinda elukohana kasutada. Vastasel juhul, kui see on keelatud (kasutamine või elamine), võib ta üürileandja kohtusse kaevata." (D. 19.2.25.1) 3.3 Järeldus Kui Felix ostis Daphnelt maja, siis selle tehingu tulemusena võttis ta üle vana omaniku poolt sõlmitud üürilepingu õigused ja kohustused andud kinnisasja suhtes. Vanal majaomanikul
ülevõetuks kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimise ja sellest võlausaldajale teatamisega. Võlausaldaja ei või eelnevalt antud nõusolekut tagasi võtta, kui ta ei ole jätnud endale sellist õigust nõusolekut andes. Sama kohustuse üleminekul mitmele isikule eeldatakse, et need isikud vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt. 34. Ettevõtte üleminek Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja
teab või peab teadma, et tal pole õigust asja vallata). 1.2.2. Valduse omandamine ja lõppemine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Kaudne valdus omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama. Valdus võib üle minna ka pärijale. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. 1.2.3. Pärija valdus Pärija saab kaudseks valdajaks või õigemini omandab valdaja õigusliku staatuse, kui ta pärijaks võib saada, seega pärandi avanemisest alates. Pärija saab sellega valduse kaitse õigused - omaabiõiguse kui valduse kaitse nõuete esitamise õiguse. Sellise valdusega
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv omandiõigus. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 8.5 Kuidas tekiba ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine üleandmisega: (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8.6 Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?
Järeldub see, et lapsi tuleb kasvatada, muidu neil jääbki domineerivaks küljeks mäng ja lõbu ning ohtude eest puudub igasugune ettekujutlus. Tänapäevalgi kohtame paljudes peredes lapsi, kes on jäetud unarusse, kas siis teleka- või arvutiekraani taha. Vanemad aga peaksid tegelema lastega, sest nii on võimalik oma järglastele anda edasi mõtteid ja mõtlema panevaid asju, mis omakorda treenivad jõnglaste aju. Tark mõtlemine on alati andnud selle omandajale kätte eelised ja kõrgema positsiooni teiste seas. Sellest omakorda järeldub, et haridus on väga vajalik, seda eelkõige just tänapäeval, kus ilma hariduseta pole elu võimalik ette kujutadagi. Olgu inimesel rikkust või ülbust palju tahes, mitte kuidagi ei saa vastu nutikusele. Seda kohtame ka paljudes filmides ja teostes, kus nutikad tegelased saavad paljaste kätega jagu suurtest relvastatud armeedest või näiteks Anton Hansen Tammsaare
jõustumist): -sõiduki registrist kustutamisel, välja arvatud ajutisel registrist kustutamisel; (+) -lepingu ülesütlemisega; (+) -sõiduki võõrandamisega;( -) -kindlustusjuhtumi toimumise järgselt; (-) 13. Sõiduki võõrandamisena käsitletakse sõiduki: -müümist (+) -kinkimist (+) -vahetamist (+) 14. Sõiduki võõrandamisel on pooltel järgmised kohustused: -võõrandaja on kohustatud omandajale üle andma sõidukiga seotud dokumendid, sealhulgas liikluskindlustuse lepingu ja poliisi (+) -sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sellest kindlustusandjat (+) -sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sõiduki võõrandamisest liiklusregistri volitatud töötlejat (+) 15. Kui kindlustusvõtja võõrandab sõiduki, mille suhtes on sõlmitud liikluskindlustustuse leping, astub sõiduki omandaja liikluskindlustuse lepingus
väljaostuhinna kohus, arvestades tegelikke olusid ning võttes reaalkoormatise kestuseks 30 aastat. Sätte eesmärgiks on väljaostuhinna määratlemine, eelkõige kui on tekkinud (kohtu)vaidlus Reaalkoormatis ei teki igamisega või lõpe aegumisega, küll aga aeguvad reaalkoormatise sisuks olevad üksikkohustused (vt AÕS § 236) Reaalkoormatise sisu (AÕS § 237) Reaalkoormatis läheb üle sellega koormatud kinnisasja igakordsele omandajale Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatis läheb õigustatud kinnisasja võõrandamisel uuele omanikule üle Teatud konkreetse isiku kasuks seatud reaalkoormatis ei lähe üle kinnisasja uuele omanikule. § 236. Reaalkoormatisest tuleneva kohustuse aegumine (1) Reaalkoormatis ei teki igamisega ega lõpe aegumisega. (2) Reaalkoormatisest tulenev iga üksik kohustus aegub nõude aegumise üldise tähtaja jooksul,
seotud kahju (konverentsisaal, seminariruumid, toitlustamine jms) hüvitamist? Koolitusleping -avarii puhul võiks nõuda ravikulusid, purunenud sülearvuti maksumuse, lennupileti muutmisega seotud kulutused -Aivarist nõutakse ka teised kahjud ja lennupiletid 7. Kohustuse rikkumiseks loetakse:. a) Kohustuse täitmata jätmist b) Kohustuse täitmisega viivitamist c) Kohustuse mittetäitmist võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu 8. Ettevõtte üleminek omandajale: a) Ettevõte võib üle minna lepngulisel alusel b) Ettevõte võib üle minna ainult seaduse alusel c) Ettevõte võib üle minna ainult Äriseadustikus toodud korras 9. Müügileping omandireservatsiooniga tähendab: a) Asja omand jääb müüjale b) Asja omand läheb ostjale üle pärast ostuhinna tasumist c) Ostja taganemise korral lepingust võib müüja asja ostja käest välja nõuda 10. Kahju hüvitamine:
jõustumist): -sõiduki registrist kustutamisel, välja arvatud ajutisel registrist kustutamisel; (+) -lepingu ülesütlemisega; (+) -sõiduki võõrandamisega;( -) -kindlustusjuhtumi toimumise järgselt; (-) 13. Sõiduki võõrandamisena käsitletakse sõiduki: -müümist (+) -kinkimist (+) -vahetamist (+) 14. Sõiduki võõrandamisel on pooltel järgmised kohustused: -võõrandaja on kohustatud omandajale üle andma sõidukiga seotud dokumendid, sealhulgas liikluskindlustuse lepingu ja poliisi (+) -sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sellest kindlustusandjat (+) -sõiduki omandanud isik on kohustatud teavitama sõiduki võõrandamisest liiklusregistri volitatud töötlejat (+) 15. Kui kindlustusvõtja võõrandab sõiduki, mille suhtes on sõlmitud liikluskindlustustuse leping, astub sõiduki omandaja liikluskindlustuse lepingus
osades ühises asjas kuuluv omand • Ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand Omandikaitse – omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud jms. Vallasomandi tekkimise viis: Hõivamine (peremehetu asja võtmine, kui pole enne olnud omanikku), leid (teatada kaotajale või politseisse, kui omanik ei ole
pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Omanikuks saamise ehk omanditekke eeldus ei ole kunagi müügileping. AÕS § 92 kuidas tekib vallasomand? § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega (NB Müügileping pole üleandmine!), kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Valdus* on faktiline/tegelik võim asja üle. Kausaaltehing = kohustustehing = võlaõiguslik tehing Keegi ei saa kunagi omanikuks müügilepingu alusel. Omanikuks saab käsutustehingu või asjaõigusliku lepingu/kokkuleppe alusel! - Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3): õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse
Nii võib ettevõte kuuluda ka MTÜ-st spordiklubile, sihtasutusele, aga ka avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Seega kohaldatakse VÕSi ettevõtte ülemineku regulatsiooni sõltumata sellest, kellele ettevõte kuulub. Ettevõte on varakogum ja seadusega kehtestatakse sellise varakogumi (õiguste ja kohustuste kogumi) üleandmise viis. Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Tegemist on kohustustehingu kirjeldusega, millele lisaks tuleks juhinduda ka vastavate võõrandamistehingute liikide kohta sätestatut (nt müügi- ja vahetustehing). Tuleb ka rõhutada, et ettevõtte ülemineku sätteid ei kohaldata ettevõtte üleminekule
rõhutada, et ettevõte võib kuuluda ka isikule, keda seadus ettevõtjaks ei loe. Nii võib ettevõte kuuluda ka MTU-st spordiklubile, sihtasutusele, aga ka avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Seega kohaldatakse VÕSi ettevõtte ulemineku regulatsiooni sõltumata sellest, kellele ettevõte kuulub. Ettevõte on varakogum ja seadusega kehtestatakse sellise varakogumi (õiguste ja kohustuste kogumi) uleandmise viis. Ettevõtte uleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale ule ettevõtte. Ettevõte võib omandajale ule minna ka seaduse alusel. 26 Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Tegemist on kohustustehingu kirjeldusega, millele lisaks tuleks juhinduda ka vastavate võõrandamistehingute liikide kohta sätestatut (nt muugi- ja vahetustehing).
kinnisomandi tekkimises kinnistusraamatu kande igamisega (vt AÕS § 123) ja igamisega (vt AÕS § 124). • Publitsiteedifunktsioon Valduse publitsiteedifunktsioon ilmneb vallasasjade juures ja seisneb eelkõige selles, et vallasasja valdaja loetakse asja omanikuks (vt AÕS § 90 lg 1). Sellest tulenevalt on valdus ka omandi ülekandmise vahendiks. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale, millega kaasneb kokkulepe omandi üleminekuks omandajale (vt AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine on siin omandi ülekandmise vahendiks. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti üleminek loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omandi ülemineku kohta (vt AÕS § 92 lg 2). Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. 169. Milliseid valduse liike AÕS käsitleb? Otsene/kaudne Seaduslik/ebaseaduslik Heauskne/pahauskne Õiguskirjanduses eristatakse täiendavalt:
ette nähtud eksamid, arvestused, lõputööd, kontrolltööd või erialase lõpueksami sooritamise asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga. Mainitud on ka õpingute jätkamist, selles paragraafis on juttu sellest, millised võimalused on õpilasel peale kutse omandamist edasi õppimiseks. Läbi käib ka teema kutsesüsteem Eestis kus on mainitud eesmärke milleks on seda vaja ning mida kutseharidus kui selline üldiselt endast kujutab ja miks seda on kutsehariduse omandajale üldse vaja ning üheks tähtsamaks asjaks millest tuleb juttu viimastes paragraafides on see, kuidas on võimalik saada kutse tunnistust, mis paberid ja taotlused on vaja õpilasel täita enne, kutsetunnistuse kätte saamist. Viimaks tuleb referaadis juttu ka sellest, milleks on vaja võõrkeelte oskust kutsehariduse omandajale 20
töötaja algatusel (ainult tööd jätkamise takistav haigus!) 10. Ettevõtte üleminek. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, s.h ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte üleminekul läheb üle terviküksus, sama tegevus jätkub. Õiguste ja kohustuste üleminek: 1).Ettevõtte üleminekul lähevad üle töölepingud ettevõtte omandajale.; 2). Ettevõtte üleminek ei sõltu lepingupoolte nõusolekust; 3).Töölepingu muutmine on siin võimalik üldjuhul kokkuleppel. Tööandja ei või ettevõtte ülemineku tõttu töölepinguid üles öelda: 1). Tööjõu vähendamise vajadusel on võimalik töötajaid koondada; 2). Ettevõtte üleminekul vastutab senine tööandja solidaarselt uue tööandjaga töölepingust tulenevate kohustuste eest, mis: - on tekkinud enne ettevõtte üleminekut; - on muutunud
mis oma olemuselt oli omand ja kannab nimetust bonitaarne ehk preetorlik omand. Alus selle omandi tekkimisel: 1. Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte või in iure cessio. Kui neid formaalsusi ei oldud silmas peetud, siis tsiviilõiguse järgi võõrandaja jäi edasi omanikuks. Omandja aoli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis talt asja igal ajal välja nõuda. Preetorile tundus see ebaõiglasena ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide. Kui Asi sattus võõranadaja v kolmanda isiku kätte, ei saanud omandaja seda esialgselt tagasi võtta. 2. Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati vormikohaselt, aga viga võis olla sisulist laadi ehk võõrandaja polnudki omanik. Sellisel juhul tekib omandajal suuremad õigused kui müüjal. PUBLICIUSE EDIKT-sisaldab hagi, mis kaitses mõlemal ülalpool toodud juhtumil omajat.
Ühisomand(sh eraldi korteriomand)- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand; nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand- on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand; omandi osade suurus kindlaks määratud (nt maja) 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Tekkimine: 1)vallasasja üleandmine (võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb omandajale), 2)peremehetu vallasasja hõivamine (isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks), 3)kaotatud vallasasja omandamine leiuga (isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule; kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse, kui asja väärtus ületab 50 eurot), 4)peitvara omandamine (vara, mis on
tagamiseks on kinnisasjale seatud hüpoteek, peab võõrandaja pärast uue omaniku kinnistusraamatusse kandmist teatama sellest kirjalikult võlausaldajale. Kui võlausaldaja ei ole teate saamisest kolme kuu jooksul keeldunud kohustuse ülevõtmise nõusoleku andmisest, loetakse nõusolek antuks. Kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmiseks nõusoleku andnud või selle andmisest keeldunud, peab kinnisasja võõrandaja sellest omandajale teatama. (8) Sama kohustuse üleminekul mitmele isikule eeldatakse, et need isikud vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt. Kohustuse ülevõtja vastuväited (1) Kohustuse ülevõtja võib võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja arvatud vastuväited, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult. Samuti ei
tagamiseks on kinnisasjale seatud hüpoteek, peab võõrandaja pärast uue omaniku kinnistusraamatusse kandmist teatama sellest kirjalikult võlausaldajale. Kui võlausaldaja ei ole teate saamisest kolme kuu jooksul keeldunud kohustuse ülevõtmise nõusoleku andmisest, loetakse nõusolek antuks. Kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmiseks nõusoleku andnud või selle andmisest keeldunud, peab kinnisasja võõrandaja sellest omandajale teatama. Sama kohustuse üleminekul mitmele isikule eeldatakse, et need isikud vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt. · Kohustuse ülevõtja võib võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja arvatud vastuväited, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult. Samuti ei või ta senise võlgniku nõuet
mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult. Samuti ei või ta senise võlgniku nõuet võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale Ettevõte ja selle üleminek - üleminekul saab anda ka lepinguid, kohustusi ja õigusi. Võlaõigusseaduse kohaselt võib toimuda ka ettevõtte üleminek. Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seega kõik eelmises lauses nimetatu läheb ettevõtte üleminekul ettevõtte omandajale üle. Üleantava ettevõtte senise ärinime kasutamise õigus läheb üle omandajale, kui see ei ole
2. kaasomand – kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand 3. ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand 75. Vallasomandi tekkimine Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on: 1. vallasasja üleandmine – võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale 2. peremehetu vallasasja hõivamine – isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks 3. kaotatud vallasasja omandamine leiuga – isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule 4. peitvara omandamine – peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil
vallasasja ümbertöötamine, segamine ja ühendamine vallasomandi tekkimise alustena. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks faktideks on 1) vallasasja üleandmine, 2) peremehetu vallasasja hõivamine, 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga, 4) peitvara omandamine, 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine, 6) igamine ja 7) loodusvilja omandamine. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi, nagu kalliskivid ja väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Vallasomand tekib asja ümbertöötamisel,
kaasomanike enamuse otsuse kohaselt; võib oma mõttelise osa pärandada, müüa, pantida jne(seaduse järgi) !!!teisel koosomanikel on selle ostueesõigus · ühisomand on mitmele isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 1. vallasasja üleandmine kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, peab olema õiguslikus alus 2. peremehetu vallasasja hõivamine kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks Peremehetu on asi, millel pole olnud omanikku või kui omanik on valduse lõoetanud valdusest loobumise tahtega 3. kaotatud vallasasja omandamine leiuga isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma
juuliks 2009 ehk töölepingu seaduse jõustumise ajaks on kestnud vähemalt 20 aastat, maksab Töötukassa töötajale TLS § 139 lg 1 kohaselt lisaks tööandja makstavale hüvitisele kindlustushüvitist töötaja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töölepingu üleminek Kui ettevõtte omanik muutub ehk ettevõte läheb üle teisele omanikule ning jätkab sama või sarnast majandustegevust: lähevad töölepingud ettevõtte omandajale muutumatul kujul üle ning ei ettevõtte üleandja ega ka omandaja ei tohi öelda töölepinguid üles ettevõtte ülemineku tõttu. Erand kehtib TLS § 112 lg 4 kohaselt vaid tööandja pankroti väljakuulutamisel. Töölepingute üleminek tähendab töölepingu poolte jaoks seda, et ühtegi töölepingu tingimust ei saa muuta poolte kokkuleppeta, v.a tööandja nimi. Töölepingu üleminek (2)
tegelikku võimu asja üle, samuti reaalservituudi teostamisele asumisega. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Seda, kas isik on saanud asja üle tegeliku võimu, otsustatakse asjaolude alusel. Kaudne valdus omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama. Valdus läheb üle pärijale. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil, samuti reaalservituudi lõppemisega.
LAHENDUS: Hüpotees: Kas O võib välja nõuda H-lt auto AÕS § 80 lg 1alusel ? Eeldused: 1.Kas nõude esitaja ehk O on omanik? (+) AÕS § 90 lg 1+ AÕS § 33 lg 1 1.1 Kas H omandas autot AÕS § 92 lg 1 alusel? (-) sest ei ole täidetud 1 eeldus ehk puudub käsutusõigus V-l § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 92 lg 1 eeldused: 1.1.1 Kas auto on vallasasi? (+) 1.1.2 Kas H sai auto valduse? (otsese/kaudse) (kas toimus vallasasja üleandmine?) (+) AÕS § 36 lg 1 - otsese valduse üleminek ehk H on otsene valdaja 1.1.3 Kas V ja H vahel on kehtiv asjaõigusleping? (+) kaasuse tekstis kirjas, et ost oli vormistatud. Võib eeldada, et leping oli sõlmitud ning kehtib. 1.1.4 Kas V-l on käsutusõigus? (-) Ei ole käsutusõigust V-l, sest ta ei ole omanik! Eelduslikult, O on auto omanikuks. 1.2
kinnisomandi tekkimises kinnistusraamatu kande igamisega (vt AÕS § 123) ja igamisega (vt AÕS § 124). · Publitsiteedifunktsioon Valduse publitsiteedifunktsioon ilmneb vallasasjade juures ja seisneb eelkõige selles, et vallasasja valdaja loetakse asja omanikuks (vt AÕS § 90 lg 1). Sellest tulenevalt on valdus ka omandi ülekandmise vahendiks. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale, millega kaasneb kokkulepe omandi üleminekuks omandajale (vt AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine on siin omandi ülekandmise vahendiks. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti üleminek loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omandi ülemineku kohta (vt AÕS § 92 lg 2). Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. 169. Milliseid valduse liike AÕS käsitleb? Otsene/kaudne Seaduslik/ebaseaduslik Heauskne/pahauskne Õiguskirjanduses eristatakse täiendavalt:
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad i...
Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid- HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused (n.Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) Normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul. SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega
omandi eeldus: valdaja on ühtlasi ka omanik. Seostades omandi ülemineku valduse vahetusega saab tagada omandi ülemineku silmnähtavuse. Ühtlasi pannakse valdus nii teenima võõrandaja legitiimsust õiguskäibes: valdus loob õigusnäivuse, millele omandaja võib toetuda. Võõrandaja valdus on seega heauskse omandamise aluseks ka siis, kui võõrandaja ei olnud omanik. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale, millega kaasneb kokkulepe omandi üleminekuks omandajale (AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine täidab siin publitsiteedifunktsiooni. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti ülekandmine loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omani ülemineku kohta. Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. Valdus kui õiguspositsioon Ülalesitatust nähtub, et valdus ei ole ainult tegelik olukord, vaid on ka isiku õiguslikult reguleeritud suhe asjasse ehk õigussuhe
22. Mida tuleb silmas pidada ettevõtte üleminekul? Ettevõtte üleminek on olukord, kus toimub ettevõtte (s.o toimiva majandusüksuse või selle osa) endiselt omanikult uuele omanikule üle andmine. Ettevõtte ülemineku tõttu vastutab seadusest tulenevalt uus omanik endise omanikuga solidaarselt enne üleminekut tekkinud endise omaniku kohustuste eest. VÕS § 182. Ettevõtte üleandmine (1) Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. (2) Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja
Lepingus oli klausel, mille kohaselt oli lepingutasu nõude loovutamine keelatud. U oli enne töövõtulepingu sõlmimist tarnija käest omandireservatsiooniga soetanud 150 000 euro eest ehitusmaterjali. Lepingu kohaselt oli ehitusmaterjali ostjal (U) õigus püsivalt ühendada kinnisasjaga vaid juhul, kui sellest tulenevad nõuded loovutatakse tarnijale L. Seepärast oli müügilepingus sätestatud, et materjali püsival ühendamisel võõra kinnisasjaga loetakse kaupade omandajale kuuluv töövõtulepingust tulenev nõue loovutatuks kaupade müüjale. Pärast töövõtulepingu sõlmimist võttis U pangast laenu 300 000 euro ulatuses. Selle laenu tagamiseks loovutas ta ehituslepingust tuleneva nõude H (vald) vastu pangale B. Nõude loovutamisel kinnitas U, et nõuet ei ole varem loovutatud. U ühendas ehituse käigus L-lt ostetud ehitusmaterjali kinnisasjaga pärast pangaga laenulepingu sõlmimist. 1) Kellele kuulub ehituslepingust tulenev nõue? 1
Seega piisab käibearvamuse kohaselt seadeldistest (nagu kirjakast või lukustatud korter), et põhjustada valdustahte eeldamist. Tahe on suunatud tegelikule võimule, mitte selle õiguslikele tagajärgedele. NB! Lapsed ja vaimuhaiged võivad omandada valdust! 2. Valduse omandamine kokkuleppe teel Valduse omandamine on kergemaks muudetud sellisel juhul, kui valdus läheb omandajale üle valdaja tahtel => valduse ülekandmisel. Sellisel juhul ei ole vajalik tegeliku võimu saavutamine, vaid piisab sellest, kui omandaja on võimeline võimu teostama, eeldusel, et valdaja ja omandaja on kokku leppinud valduse ülekandmise suhtes. NB! Vaatamata kokkuleppele on valduse omandamine siis välistatud, kui senine omanik säilitab võimu teostamise võimaluse, nt jätab endale võtme ja tahab ka teostada tegelikku võimu asja üle. Valduse lõppemine: VÕS par 39
1. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: Vallasasja ülesandmine Peremehetu vallasasja hõivamine Kaotatud vallasasja omandamine leiuga Peitvara omandamine Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine Igamine Loodusvilja omandamine Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 1. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine toimub vallasomandiga võrreldes erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. -- 2. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Kinnisasi ulatub maapinnale, õhuruumile, maapõuele. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mis on seaduses sätestatud ega põhjaveele.
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Vallasomand või kinnisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 37 · vallasasja üleandmisega võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale · hõivamisega kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks · leiu omandamisega isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule · peitvara leidmisega kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
sunnijõuga. 3. Õigusnormi mõiste- Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav(tagatud riigi sunnijõuga) üldkohustuslik käitumisreegel , millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused (formaalselt määratletud reegel) Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid ja nende sisu- 1) hüpotees- normi kehtivuse tingimused (n.Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. 2) dispositsioon- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) Normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni 15-aastase vangistusega. Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist.
1) Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte. Kui neid formaalsusi polnud silmas peetud, näiteks asi oli lihtsalt üle antud, siis range ius civilis järgi võõrandaja jäi edasi omanikuks. Omandaja oli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis temalt asja igal ajal välja nõuda. Selline olukord tundus preetorile ebaõiglasena ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide. Kui asi sattus võõrandaja kätte tagasi või oli juba kolmandate isikute käes, ei saanud omandaja seda esialgselt enam tagasi nõuda. (( kui on mingi kahtlane äri või omand, omand on saadud kahtlastel alustel, siis see müüakse edasi /vb isegi kaks korda müüakse edasi.. seda pole alati lihtne tõestada))..
Seega on vallasomandiks lihtsustatult, isiku täielik võim vallasasjade üle. Vallasomand tekib kas: a)Algselt ehk originaarselt – st omandiõigus ei põhine eelmise omaniku üld- või eriõigusjärglusel(leiu teel) b)Tuletatult ehk derivaatselt – varasema omaniku ja uue omaniku on üld- või eriõigusjärglus(pärandi suhtes) a) Tehinguliselt või b) Seadusjärgselt Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Asjaõiguskokkulepe: On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku teatud eseme omandi üleminekus omandajale
2) isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine; 3) isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud juhul; 4) muul seaduses sätestatud juhul. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1-3 sätestatud juhtudel ei lähe nõude täitmise kohustus üle ulatuses, milles kohustus langeb nõude omandaja ja võlgniku vahelises õigussuhtes nõude omandajale. (5) Nõude üleminekul seaduse alusel saab nõude omandaja õiguse kokkulepitud intressile ja leppetrahvile üksnes ulatuses, mis on tekkinud pärast nõude üleminekut. § 174. Muude õiguste üleminek Käesolevas jaos nõuete ülemineku kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt muude õiguste üleminekule, kui seadusest või õiguse olemusest ei tulene teisiti. § 175. Kohustuse ülevõtmine
LIIGID: Ühisomand- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises aasjas kuuluv omand. Nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand: on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud , et omand läheb omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse , kui asja väärtus ületab 100 krooni. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud. Peitvara kuulub
võõrandamisel on teistel kaasomanikel selle ostueesõigus, v.a kui kaasomanik müüb selle sugulastele või vanemale. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise on: 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. 2. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Peremehetu on asi, kui asjal pole olnud omanikku (nt metsamarjad, seened) või kui omanik on valduse lõpetanud valdusest loobumise tahtega. 3. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotanud asja leidnud ja selle oma
õigus asja vallata aõ kohaselt; et valdajal on õigus asja vallata võlaõ või muu õiguse kohaselt. Vastuväidete esitamine ei eelda vastuhagi esitamist. Valdajal võib kyll olla õigus asja vallata, kuid valduse lõppemine ja asja väljaandmine sõltub ülesütlemisttähtajast ning sellisel juhul puudub valdajal vastuväite õigus kuna omanikul on olud kogu aeg nn allasurutud väljaandmisnõue. Valduseks on õigustatud ka kinnisasja valdaja kui asja valdus on omandajale üle antud, kuid kanne kinnistusraamatusse on veel tegemata. Otsene valdaja võib tõrjuda nõude õigusel rajanevate vastuväidetega mida saab esitada omaniku suhtes kaudne valdaja. Kui kaudne valdaja ei olnud valduse üleandmiseks õigustatud, võib omanik nõuda asja tagastamist kaudsele valdajale või viimase keeldumise korral väljaandmist endale. Kui omanik on tõendanud oma omandi siis peab valdaja andma asja hageja valdusse ja seda koos oluliste osadega ning kõigi päraldistega
negatoorhagi. Koos negatoorhagiga võib esitada ka kahjuhüvitusnõude. Nt naabril ohtlik hoone, mis võib vajuda teise naabri maale. Kõik rikkumised ei ole alati õigusvastased, nt talumiskohustused, naabrusõigused. Talumiskohustused võivad olla era- ja avalik-õiguslikud. 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) Eeldused: Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vorminõue: Võõrandaja ja omandaja vaheline leping, vallasasja puhul vormivabadus. 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) Heauskne omandamine vallasasjaõiguses täidab õigusnäivuse ülesannet valdus (kehtib eeldus, et asi kuulub isikule, kelle valduses see asi on). Eeldused: Seaduslik valdus Välistavad asjaolud: Omandamist ei toimu, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
