Mis on horisont? Silmapiir Mis on seniit ? Kui päike langeb maale 90' nurga alt Milliseid nurki kasutatakse taevakeha asukoha määramiseks ? Kasutatakse ilmakaari, horisonti, seniiti, vaatleja asukohta Taevakehade liigitamine+3N Planeedid ehk rändtähed, mis kuuluvad päikesesüsteemi ja tiirlevad ümber päikese ( Merkuur, Veenus, Maa ) Millistes liikumistes osaleb maa? Maa pöörleb ümber oma telje ja Maa tiirleb ümber päikese. Selgita öö ja päeva teket, miks nende pikkus muutub? Öö-päev tekib siis kui maakera pöörleb ümber oma telje. Kevadisel pööripäeval muutub. Kuna see telg on viltu, sellepärast, kuna poolkerale paistab vahel rohkem päikest ja vahel vähem. Selgita aastaaegade teket? Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Ma teekonna tasandi suhtes. Kuu liikumine ümber Maa, kuu faasid ? Kuu tiirleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes 5' kaldu. Kuu tiirlemisest ümbe...
Handsa. Lahutamatu seto kultuurist Horisont 4/2009 Igal maal ja rahval on oma traditsioonid ja kombed. Setod on läbi aegade valmistanud ja pruukinud handsat, mis on tunnistatud nende rahvusjoogiks. Lühidalt öeldes on see rukkist, ning kaks korda läbiaetud alkohoolne jook. Handsa kangusega on selline lugu, et mõni hindab ülikanget ja mõni vaid veidi üle 40 kraadi kanget jooki, aga üks on kindel - õigel handsal peab olema kangust üle 40 kraadi.
pindmistele kihtidele. Kliimavööndi Paras- ja palavvööde Rohtlad, Kõrbed, d metsastepid ja poolkõrbed savannid A-huumushorisont. Taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine, segunemine mineraalosaga. Horisont kobe. Tänu org. Ainetele toitaineterikas. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhehorisont). Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Raua tõttu pruun või punakas. C- lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir muutub, sest aja jooksul muld areneb, laskub sügavamale. D- aluskivim. Lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne.
KASPAR ERIK LIND KANALI ANALÜÜS Imeline Teadus vs. Horisont Loosi alusel sain mina ülesandeks analüüsida ning võrrelda ajakirjade ’’Imeline Teadus’’ ning ’’Horisont’’ numbreid. Mina valisin ’’Imelise Teaduse’’ 2014. aasta 10. numbri (Nr 10/2014), mis ilmus 2014. aasta oktoobris ning Horisondi 2014. aasta 5. numbri (Nr 5/2014), mis ilmus 2014. septembris ning hõlmas ka oktoobrit (september – oktoober). Valisin need numbrid viimase nelja numbri asemel, kuna mul puudus ligipääs uuematele numbritele, Tartu Ülikooli
PEDOSFÄÄR -mullakiht, mis ümbritesb Maad. · Muldade koostise kujunemine: Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis tekib elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muldade koostis: Vedel - mullavesi Tahke - orgaaniline / mineraalne Gaasiline - mullaõhk · Muldade kujunemine: 1. murenemine - lähtekivimi lagunemine peenemateks osadeks. lähtekivim-pinnas millele muld tekib. # füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub soojuspaisumise tulemusena. nt: kõrbetes, kõrgetes mägedes. # jää rabenemine toimub vee külmumine ja sulamine vaheldumisi # keemiline murenemine ehk porsumine - kivim laguneb keemiliste protsesside tulemusena (nt happevihmad) nt: lubjakivi lahustumine vees ehk karstumine (vihmametsades eriti) # bioloogiline murenemine - murenemisele aitavad kaasa elusolendid ...
,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Inimese elu on kui üks lõputu teekond. Lapseeas otsitakse endale mängukaaslased, koolilapsed otsivad teadmisi. Pärast haridustee lõppu otsitakse seiklusi, mõned armastust või unistuste karjääri. Igas elujärgus on meie ees kindel silmapiir, nagu valgus tunneli lõpus, mille poole me püüdleme. Me elame kõik sama taeva all, kuid igal inimesel on oma eesmärk, oma enda silmapiir Meie ühine taevas ja meie ühine maailm jääb tihtipeale tagaplaanile. Me ei märka elus seda, mis meid tegelikult mõjutab. Näiteks Islandi vulkaanipurse ei mõjutanud vaid Islandi elanikke, see mõjutas tervet maailma. Eyjafjallajökulli tuhapilve tõttu tühistati terves maailmas peaaegu sada tuhat lendu. Samas usun, et "meie ühine taevas" ei ole vaid lennuliikluse seisak, suured sõjad või majanduskriis, kuigi need on aktuaalsed. ...
Näts pakub tervist, rahuldust ja lõdvestust Tänapäevase närimiskummi ajalugu algab 19. sajandi keskpaigast ja selle sünnikoduks on Ameerika. Sisuliselt taasavastasid loodusliku kummi närimise kombe 19. sajandi teisel poolel ameeriklased , kusjuures lateksnäts patenteeriti 1869. aastal. Ürgne närimiskumm on tegelikult rohkem kui tuhat aastat vana. Nätsu iidse analoogina kasutati kõige sagedamini mitmesuguseid puuvaike, mida kestvalt mäluti. Miks nätsutati? Ikka selleks, et vältida suu ja hammaste haigusi ning varjutada halba suulehka. Põhjamaa elanikud hoolitsesid samuti lihtsal moel hammaste ja suuõõne tervise eest. Kuusevaiku saab pidada siinsete alade närimiskummi kaugeks eelkäijaks. Põhjamaades säilis vaigu närimine kohati isegi 19. sajandini. Närimisvaiguks sobis kuiv, läbipaistev, kõvastunud vaik, mille vanus oli mitu aastat. Lõpuks lagunes vaigukämp suus pudedaks jahuks ja selle mälumisest tuli loobuda. Selline kuusevaigu närim...
Kokku: 6,5 100 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 65448024352 kohta. Põllumassiivi kontuur märgitud punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Kolme suurima mulla horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus 1. Leetjas muld (KI) - A-El-Bt-C. Huumushorisont, järgneb lessiveerunud horisont ning tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont, lõpuks mulla lähtekivim. 2. Gleistunud leetjas muld (KIg) - A-El(g)-Bmtg-Cg. Huumushorisont, väljauhtehorisont, milles gelistumistunnustega horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ja seejärel mulla lähtekivim gleistunud horisondiga. (pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas) 3. Leostunud gleimuld (Go) - AT-Bwg-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb
Sademete hulk ja temperatuur mõjutab murenemise kiirust: Sademete hulk- tekitab keemilist murenemist. Temperatuur- temperatuuri kõikumine tekitab füüsikalist murenemist. Organismid mõjutavad mullateket: taimed toovad mulda orgaanilist ainet, putukad segavad mulda. Mullahorisondid Mullahorisondid einevad üksteisest: muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks. A-horisont- taimne orgaaniline aine seguneb mineraalosadega. Horisont on kobe. On toitaineterikas, eriti lämmastiku- ja süsinikurikas. Tumedat värvi horisont. B-horisint- toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogumine. See horisont on pruuni või punaka tooniga. C-horisont- ehk lähtekivim, on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. D-horisont- ehk aluskivim on lähtekivimi alune varasem geoloogilise ajastu kivim. E-horisont- heleda värvusega. On vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest.
PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Mullatekketegurid Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Mullatekketegurid Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, v...
See aga tekitab murenemist. Organismid- Taimed on ühed olulisemad ,sest nad toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteaineid ja vett. Inimtegevus- Inimesed muudavad taimekasvatuseks maad sobivamaks seda niisutades, kuivatades, harides ja väetades. Mulla horisondid (mulla erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihid) A-huumushorisint- Orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tumedat värvi. B-saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont)- peenemate mineraali osakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Pruuni või punaka värvusega. C-lähtekivim-mineraalne lähteaine millele muld on tekkinud. D-aluskivim- lähtekivi alune vanemast ajastust kivim. E-väljauhtehorisont- koosneb vasestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Heleda värvusega. G-gleihorisont- koosneb sinakas-halli värvusega gleimulla mineraalidest. Tekib kõrge põhjaveeseisuga aladele. Vesi surub õhu mulla pooridest välja.
1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa
VEEREZIIM 1)läbiuhtumise veereziimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole, sademeid rohkem kui aruda jõuab) 2) Tasakaalustatud veereziimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega) 3) aurumise ülekaaluga (aurumine suurem kui sademete hulk) MULLAHORISONDID. *Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne. *0-horisont = kõdukiht (surnud orgaanilised ained) A-horisont = huumuse horisont (tume värv, värvus sõltub niiskuse sisaldusest ja orgaanilise aine sisaldusest. B-horisont = sisseuhte horisont (kujuneb peente murenemisosakeste ja allapoole peente huumusosakeste segunemisel, pruunika või punaka tooniga) C-horisint = lähtekivim D-horisont = aluskivim (kivim, mis on lähtekivimi all) E-horison = väljauhtehorisont või leethorisont (liivaka lõivisega, värvus hallikas, kujuneb kliimatingimustes kus sademeid rohkem kui aurumist)
sfääridega. Mulla koostis: elus osa(mikroorganismid, loomad, taimed), eluta osa(vedel osa: mulla vesi ja tahke osa: organiline aine(kõdu, huumus), mineraalid (kruus, liiv, kivid, lähtekivimid, gaasiline osa: mulla õhk). Mulla horisondid: must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust. Hall huumushorisont toitaine vaesem, kuivem. Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus. Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. B-Horisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. E-horisont väljauhte, vesi uhub ained ära. G-horisont gleistumine, pidev liigniiskus. Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Muldade gleistumine: toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku
Nooremad mullad on mineraalirikkamad. Mullahorisont tekib vee mõjul ainete ümberpaiknemise tõttu mullas. Väiksemad mollaosakesed kantakse sügavamale. Vees lahustunud osakesed võivad liikuda nii ülevalt alla, kui ka kapillaarse vee tõusuga alt üles. Horisont kindla värvuse, tiheduse ja tüsedusega mullakiht. MULLAHORISONDID Orgaanilise aine kogunemine ning selle HUUMUSE HORISONT (A) segunemine mineraalainega. Huumus annab mullale musta värvi. Toimub toitainete väljauhtumine. Koostiseks VÄLJAUHTE HORISONT (E) on savielemendid. Hele värvus. Sademeid rohkem kui aurustumist. Toimub toitainete sisseuhtumine. Toitained
· Fauna - bioloogiline tegur. Esmatähtsad on LAGUNDAJAD · Floora bioloogiline tegur, esmatähtsad on AUTOTROOFID. · Inimfaktor - positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine, Negatiivne mõju erosiooni võimendamine mulla puhverdusvõime ületamine (ehk saastamine) · A huumushorisont, kus toimub tamedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kohe, sest mulle peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see tainete -, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont · B savikumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont), kus toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna saviminirelaades on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punaka tooniga.
Seoses madala huumuse- ja kaltsiumisisaldusega ning sageli esineva kerge lõimise tõttu on kahkjate põllumuldade struktuur vähese vastupidavusega. Vihmaga struktuuriagregaadid purunevad ja moodustavad paakunud kooriku. Kamar-leetmuldade profiili ühiseks tunnuseks on A huumusehorisondi esinemine. Metsades algab see A0-horisondiga, mille moodustamisel on osalenud nii metsavaris kui ka alustaimestik. Looduslikel rohumaadel ja hõredates metsades koosneb A horisont peamiselt rohttaimede mitmesugustes lagunemisjärgus olevast substraadist. See horisont on orgaanilise aine kuhjumise horisont. Orgaaniline aine esineb põhiliselt huumusena. Huumus on põhimiselt seotud mineraalosaga. Selles horisondis toimub mulla lagunemine, uute ühendite moodustumine ning väljauhtumine (leetumine, mõningal määral ka gleistumine).Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont - A ja Egl vahele tekkinud, kristalliseerumata rauaühendite
Kokku: 264147.41 100 m² 4 Tüüpprofiil ja selle selgitus KI: Kihisemine 60(50)-100 cm sügavusel. Profiil: A-El-Bmt(Bt)-Bc-C [3]. Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad. Nende profiilis esineb nõrgalt väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont (Ew), mis on tekkinud ibe- ja tolmuosakeste mehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on ibe- ja saviosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga (vt leostunud mullad).Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisonton tavaliselt järgnevast BC- või C- horisondist raskema lõimisega
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesü...
sest nad on õhukesed. Ekvatoriaalses kliimas võib inimene valede põlluharimisvõtetega mullla hävitada. Kuivas kliimas võib inimene muldade niisutamisega mulla liigniiskeks teha ja põhjustada muldade sooldumise 7. Erinevad mullahorisondid Erinevad üksteisest : Värvuse, tiheduse , tüseduse ja omaduste poolest Huumushorisont seal toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, horisont on kobe, tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete- , eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont Väljauhtehorisont heleda värvusega, mis on vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest. 8.
H8,2 6mg/ekv Dm 1,2g/cm3 Lubiväetises kuivainet- 95% CaCO3 45% Annus 1/3 kasvuhoone 720-72=648m3 b) Lillepoti kõrgus 50 cm, laius 25 cm. H8,2 4,5mg/ekv Dm 1,2g/cm3 CaCO3 40% Annus 1/3 Mullahorisondid O- metsakõdu (alla 10 cm kõdukiht) A- huumushorisont T- turbahorisont T1- halvasti lagunenud turvas (raba) T2- keskmiselt lagunenud turvas (siirdesoo) T3- hästi lagunenud turvas (madalsoo) AT- toorhuumuslik horisont (alaliselt liigniisked (G horisont) EL- lessiveerunud horisont (esineb keemine, 60-90cm vahemikus) Ea- leethorisont (kergema lõimisega ja happelises mullas; keemist ei esine) Elð- näivleetunud horisont (näivleetunud muldadel ülemine lõimis kergem, alumine raskem) B- illuviaalne horisont ehk sisseuhtehorisont Baf- automorfse raua sisseuhtehorisont (esineb ainult pruun näivleetunud mullal, kerge lõimisega horisont) Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont (esineb EL all)
osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite ... Murenemise intensiivsust mõjutavad: · Lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus heterogeensus · Reljeef. Näiteks: nõlva ekspositsioon · Kliima Murenemine: · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Mulla (murenemiskooiku) läbilõige. A-horisont ehk huumushorisont B-horisont ehk sisseuhte horisont C-horisont ehk mulla lähtekivim Gravitatsiooniline edasikanne · Kivimtele, mis non murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda jne.. · Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, Näiteks: mägedes. Tuul: · Eoolsed protsessid · Eoolsed setted · Kujutav tegevus, edasikanne...akumulatsoon Transpordi käigus osakesed: ümmardatakse, peenestatakse, sorteeritakse.
Mullahorisondid ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad. Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili. O-horisont ehk kõduhorisont.Kõduhorisont on mullahorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont. A-horisont on ülaltpoolt teine horisont: ta paikneb O-horisondi all. A-horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. A- horisondis toimub enamus pinnase bioloogilisest aktiivsusest. A-horisondi paksus sõltub tugevalt piirkonnast. Tavaliselt on see 28 cm, kuid mustmullapiirkonnas võib see küündida poole meetri ja isegi enamani. Enamik taimejuuri paikneb A-horisondis ja hangib just sealt toitained. Suurte taimede juured
aastasel liikumisel läbib (ekliptika). · Taevasfäär ehk taevaskera on vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfäärile projitseeruvad taevakehad, mis asuvad vaatleja ja taevasfääri vahel. Punktide asukohta kirjeldavad taevakoordinaadid. Asukoht määratud suunaga. · Taevavõlv ehk taevalaotus on taevas, niivõrd kui ta näib kuplikujulise võlvina. · Horisont on see koht, kus mõtteline kuppel kohtub maaga. · Seniit on punkt täpselt pea kohal. · Keskpäeva joon on horisontaaltasapinnal, mida mööda kulgevad keskpäeval vertikaalsete kehade varjud. Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel: pool suurringist, hulk lõputu, põhja-lõuna sihilised, üksteisest kõige kaugemal ekvaatoril ja koonduvad poolustel. Maa pinnale tõmmatud
C(g)- Mulla lähtekivim gleistumistunnustega. Go- leostunud gleimuld. AT-BwG-CG. Kihisemine 30-60 sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. BwG- meramorfne sisseuhtehorisont gleihorisondiga. G-gleihorisont. Alaliselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas-või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C- Mulla lähtekivim gleihorisondiga. Iseloomustada põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne. K- rähkmuld. Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal
Mullahorisondid mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. · A huumushorisont - A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont. Selles horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. Esineb ka palju organisme. A-horisont moodustabki viljakandva maa. · B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont) - B-horisont ehk sisseuhtehorisont on mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained. · C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. · D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. · E väljauhtehorisont heleda värvusega, mis on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. · G gleihorisont
keskmiselt rähkne kerge liivsavi (savi). M' (t330-50/s) - Väga õhuke madalsoomuld, lõimiseks on väga hästi lagunenud turvas 30- 50cm ja savi. M'' (t350-90/s) Õhuke madalsoomuld, lõimiseks on hästi lagunenud turvas 50-90cm ja savi. Kolm kõige suurema osatähtsusega mulla liiki Go1; M' pH üle 5,6; tegemist on komplekskontuuriga, st koosneb kahest (või enamast, hetkel kahes) komponendist. Sisaldab 70% Go1 ning 30% M' mulda. Go AT-El-BtG-CG Toorhuumuslik horisont, lessiveerunud horisont, tekstuurne sisseuhtehorisont gleistunud, lähtekivim gleistunud. M' T1-T2-T3 Halvasti lagunenud turvas, keskmiselt lagunenud turvas, väga hästi lagunenud turvas. Ülekaalus väga hästi lagunenud turvas. T horisonti 30-50cm. MULDADE OMADUSED Põllumassiiv on üsna korrapärase kujuga, esineb mõningaid sopistusi. Leostunud gleimuld Tunnused: Tekkinud karbonaatsetel lähtekivimitel ja on liigniisked mullad, mille ülemiseks
horisontideks. Tähistatakse ladina tähtedega O, A, E, B, C, D jne. Mulla läbilõikes esinevad horisondid moodustavad mulla profiili. Horisontide arv on eri muldadel erinev, olenevalt mulla lähtekivimi koostisest ja mullaprotsessidest. Eestis on neid enamasti 25. Mulla lõimis mulla mehaaniline koostis. Näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld koosneb. Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval ..... Metsakõdu horisont (O) esineb kõige pealmise horisondina vaid osades metsades koosneb metsavarisest (oksad, lehed, okkad, rohttaimede ja sammalde jäänused) Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval .....
sellele järgneb keskmiselt rähkne ja tugevalt rähkne kerge liivsavi. vls30-50/rls (Co lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 30-50 cm, sellele järgneb tugevasti rähkne kerge liivsavi. [1] Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus KI leetjas muld Profiil: A-El-Bt-C või A-ElB-B- (BC)- C; võib esineda ka üleminekuhorisontidega profiile A- El-Bt-C ja A-AEl-B-C. A-El-Bt-C. Esimene horisont on huumushorisont, huumushorisondi all asub hele, kollakashalli või pruunikaskollaka värvusega lessiveerunud horisont, mille all on savistunud pruunikas või punakaspruun tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja sellele järgneb lähtekivim, mis on sõltuvalt moreenist kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun [1,2] Ko leostunud muld Profiil: A- Bw- C, võib esineda ka üleminekuhorisonte (ABw või BC). A-Bw-C
Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. AT(A) - toorhuumuslik horisont gleimuldades Bmtg - metamorfne horisont rähksetes (K) ja leostunud muldades (Ko) G(CG) - mulla lähtekivim (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades) Küllastunud turvastunud muld - Go1 Kihisemine 30-100 cm sügavusel, selle puudumisel on aga kõikide horisontide pH üle 5,5. Selle ühikuga on liidetud ka koreserikka profiiliga variant. Profiil: T(AT)- G- CG või T(AT)-BG-G(CG). Looduslikus taimkattes esinevad lubjalembelised liigid.
16.Muld jaotub erineva värvuse, paksuse jms erinevateks kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tihedus muutub nii ajas kui ruumis s.t mulla arengu käigus. Horisonte eristataksegi nende paksuse, värvuse, tiheduse jms põhjal. 17.*Must huumushorisont – näitab orgaanilise aine sisaldust ehk seega viljakust. Hall huumushorisont* - see on toitaine vaesem ja kuivem Horisondi sinakashall toon* - märg, gleistunud muld Hele horisont huumushorisondi all* - väljauhte horisont 18. Väljauhte horisont* – Happeliste huumusainete mõjul mulla mineraalosa mureneb ja saadused uhutakse koos laskuva veega sügavamale ehk toimub väljauhe. Sisseuhte horisont* – Kuhjuvad saviosakesed, huumus- ja mitmed keemilised ühendid. Gleihorisont * - See toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest.
murenemisoksakeste kogunemine, pruun või punakas toon. C - lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, mullatekkeprotsesse ei toimu,. D - aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E - heleda värvusega väljauhtehorisont , mis on vasestunud saviosakestest ja toiteelementidest. G - sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. AT - toorhuumuslik horisont, tekib liigniisketes tingimustes. O - kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest, viimased katavad mulda, võivad olla 1-3 kihilised T - turvas ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont.
nõrgalt raudkiviveeriseline raske liivsavi 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Gleistunud leetjas muld (KIg) – A-Elg-Btg-Cg. Huumushorisont, selle all näivleetunud horisont, gleistunud tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja gleistunud mulla lähtekivim. Leostunud gleimuld (Go) – (O)-AT-BwG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja gleimulla lähtekivim (püsivalt liigniiske). Leetjas gleimuld (GI) – (O,T)-AT-El-BtG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont või turbahorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all lessiveerunud horisont. Püsivalt liigniiske tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja lähtekivim (püsivalt liigniiske). 1.4. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Reljeef on tasane ning põllu kuju sobib põllumaaks,
mullasisest bioloogilist aktiivsust.Mullatekketeguritest on taimkate üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett.Inimtööga loodud kõrgema viljakusega kultuurmullad taluvad paremini sagedast harimist ja kõrgemaid väetiseannuseid. Mullahorisondid erinevad värvuse, tüseduse ja tiheduse poolest. Huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga.Tume ja kobe. Sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele.
Must auk Margit Mölder 2010 Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus sündmute horisont Singulaarsus - punkt, kus aine tihedus on lõpmata suur. Sündmuste horisont - musta augu näiv piir, mõnikord nimetatud ka lõkspinnaks või Schwarzschildi raadiuseks Singulaarsus ja sündmuste horisont Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Paokiirus - on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise
Eestis esinevad mullad: Eesti muldadel on eristatakse viit liiki aluskivimeid: Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu aluskivimid. Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimu...
Ava http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/?do=gal • Sellel leheküljel näed erinevaid mullaprofiile (läbilõikeid mullast). • Kopeeri järgnevatele slaididele vabal valikul mullaprofiile. • Igale pildile kirjuta juurde: – Mulla nimetus – Mitut kihti (mullahorisonti) sa näed – Mis värvi need kihid on – Millisesse kihti ulatuvad taimede juured – Mille poolest on see pilt või mullakihid erilised või põnevad või omapärased 1) HUUMUS HORISONT 2) SISSEUHTEHORISONT 3) VÄIKSEL MÄÄRAL VÄLJAUHTE HORISONT 4) ALUSKIVIM MA NÄEN PILDIL 4 HORISONTI MA ARVAN, ET JUURED ULATUVAD SISSEUHTEHORISONTI SEE PILT EI OLE TEISTSUGUNE VÕI PÕNEV. 1) HUUMUSKIHT 2) SISSEUHTEHORISONT 3) VÄLJAUHTE KIHT 4) SISSEUHTE HORISONT? Ma näen sellel pildil 4/5 mullahorisonti. See kolmas triip on arusaamatu. Ma arvan, et juured ulatuvad esimesse sisseuhte horisonti. See on põnev, sest siin on horisonte, mida ma ei tea
............................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus........................................................................................ 7 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) (O)-AT-BmG-CG metsakõdu, toorhuumuslik horisont, saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont, alaliselt liigniiske lähtekivim Gleistunud leostunud muld (Kog) A-Bmg-Cg huumushorisont, saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont ja alaliselt liigniiske lähtekivim. Gleistunud leetjas muld (KI(g)) A-ELg-Btg-Cg huumushorisont, lessiveerunud gleistunud horisont, illuviaalne gleihorisont ja alaliselt liigniiske lähtekivim Tabel 1.Põllumassiivi nr 64748329499 mullastik
parimaks varjandiks oleks tasakaalustatud veereziim, mille puhul ei toimu läbiuhtumist aga ka aurumist, vesi püsib mullas ning ei uhtu koos mineraalidega välja. Maailmamullad: *Tundravööndi mullad pole väga tähtsad. Kliima on karm , igikelts ei lase mullaprotsessidel hästi toimuda, või on need aeglased. Veereziimi perspektiivis on suvel liigniiske, talvel samuti, (läbiuhte veereziim) mulla paksus on õhuke, u. 20cm. Pealmine horisont on gleihorisont. Iseloomulikud mullaprotsessid on gleistumine. Halb ja väheviljakas muld. *Okasmetsad 1/3st tähtsamast mullavööndist. Jahe ja niiske, osaliselt aeglustav. Läbiuhte veereziim. Kuni 1m paks, pealmine horisont on väljauhtehorisont, iseloomulikud protsessid on leetumine soostumine leostumine. Halb vähese viljakuse ja niiskuse pärast (liivane pinnas), kuid on võimalik. *lehtmetsad soe ja niiske kliima, aitab kaasa mulla tekkele, tasakaalus veereziim. 1m paks.
Profiil: A-E-Btg-Cg. E hele horisont. Keemine algab 60-70 st cm-st. Gleistumine põhjustatud ülaveest A. Kas ajutiselt või nõrgalt liigniisked. A: Esimeses horisondis hästi palju juuri 10-15 cm ulatuses.Pikkaajaline rohumaa. Lõimis on kerge liivsavi (ls1). Universaalindikaatori järgi Ph 5,8. Ussikäike esineb vähe. Värvus tume hall. Tüsedus 20-25 cm. E: Lõimis saviliiv (sl). Universaalindikaatori järgi Ph 6,5. Värvuselt heledam kui esimene horisont: kollakashall. Juuri vähe ja õhukesed. Ei ole tihenenud. Tüsedusega 25-40 cm. Üleminek järgmisele horisondile suhteliselt järsk. Btg: Värvus kollakas. Tüsedusega 40-70 cm. Ph 7,0-7,1. Lõimis kerge liivsavi: ls1. Üleminek järgmisele horisondile mõõdukas. Cg: Järgmise horisondi lõimis raske liiv savi : ls3, sest vorstikese saab painutada ringikujuliseks, kuid moodustuvad praod. Tihenenud. Esineb valkjad laigukesi ja roostetäppe. Ph 7,0. Tüsedus 70-
Inimtegevus Niisutus, kuivendus, maaharimine, väetamine jne nim mulla kultuuristamiseks . Inimene tõstab mulla viljakust, kuid teeb tihti ka kahju. Mullaviljakuse taandareng degradeerumine kõrbestumine. Mullahorisondid Muld jagunes erineva värvuse, tüseduse, tihedusega kihtideks, mida nim mullahorisontideks. Horisont muutub mulla arengu käigus. A huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemise mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. N ja C rikas tume värv B saviakumulatiivne horisont e sisseuhtehorisont) murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine. Savimineraalides on palju rauda- punaka tooniga C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, mille peale on tekkinud muld. Lähtekivimis ei toimu mullatekke protsesse veel. D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne.
mulda käsitada mittetaastuva loodusvarana. Mullahorisondid Muld jaotuv erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Sageli ei ole horisontide vahelised piirid selgelt eristatavad, sest üleminek toimub sujuvalt. A huumushorisont, kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogumine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont), kus toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna savimineraalides on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punakat tooniga.
paisatakse laiali ja kõik algab otsast peale. Selliseid supermassiivseid musti auke arvatakse olevate iga galaktika keskel, kaasa arvatud meie Linnutees. Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul pole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised vastastikmõjud ning keha tõmbub lõpmatult kokku. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ühte punkti, mille tihedus on lõpmatu ning seda nimetatakse singulaarsuseks. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud
± h Tagasi- Lati -vaade vaade Edasi horisont 1. Rp. 25 1238 1659 -421 25,032 Latt 3 -420 4/b 25 5927 6446 -519 24,614 Latt 4 98 4689 4787 98 -418 26,27 kasutan seda
TUNDRAVÖÖND OKASMETS ROHTLA KÕRB-JA POOLKÕRB TROOPIKA 1.Madal temperatuur 1.Jahe niiske kliima 1.Kontinentaalne 1.Aurumist rohkem, kui 1. Kuum niiske 2.Aurumine väike 2.Sademed ületavad kliima sademeid. 2.Sademeid rohkem, kui aurumise 2Aurumine=sademed 2.Temperatuur kõrge aurumist Üles sulavas osas liig- Keerulise ehitusega Soodsad tingimused On kestnud kõige niisketes oludes väga mullad(niiskus). mulla tekkeks. kauem(2mil a).Mullakiht aeglane 6-10m. Aluste ja ränu vaene, Fe ja Al-oksiidide ...
Ülekaalus on mineraalosa, millega on seotud org. aine. Huumusesisaldus tavaliselt alla 7...10% (v.a. paepealsed mullad) T turbahorisont. Jaguneb kolmeks: T1-halvasti lagunenud turvas, T2 keskmiselt lagunenud turvas, T3-hästi lagunenud turvas. Soomuldade pindmine kiht, kus org. aine sisaldus üle 50%. Alaliselt liigniisketes tingimustes mullapinnale ladestunud taimejäänustest koosnev üle 10 cm tüsedusega ja üle 50% org.ainet sisaldav kiht. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes org. aine ladestumisel mulla ülemisse kihti. Org. aine ei ole mineraalosaga liitunud. Org. aine sisaldus tavaliselt 7...35%. Profiili alumine osa tugevasti gleistunud. E väljauhtehorisont ehk eluviaalhorisont. (eristatakse väljauhte iseloomu järgi: El-lessiveerunud väljauhtehorisont, Ea-leethorisont, Elg--näivleetunud horisont) Laskuvate vetega kantakse peeneid mullaosakesi allapoole. Toimub osakeste mehaaniline ümberpaigutamine
Rohttaimede lehevaris ja juurestik tekitavad soodsa keskkonna mulla-elustikule, mis tagab intensiivse mulla-segamise. Huumus-horisont tekib suvel, kui aktiivne mikrobioloogiline lagundamisprotsess seiskub. Kõrb kuivas kliimas levivad sooladerikkad mullad sademete vähesuse, kõrge temperatuuri tõttu. Aktiivne mullateke võimalik vaid kohtades, kus mullad saavad põhjaveest või jõgedest niiskust juurde. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt erilist kohastumist. Orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevu märgatav Vihmamets kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni, keemi-list murenemist. Orgaani-line aine laguneb kiiresti ja huumust peaaegu ei tekigi. Pinnasesse imbu-va vihmavee mõjul muld vaesub aluselistest elementidest. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniit-savi, mis kergendab mulla läbiuhtumist, muld hapestub . Samuti kui on palju happevihma, siis muld hapestub MULLALIIGID
Maa siseehitus, selle uurimine. Maakoore ehitus Koostas: Krista Untera MAA SFÄÄRILINE EHITUS JA SELLE UURIMINE 1798. arvutas H. Cavendish Maa massi ( 5,976 x 12 24 3 10 kg). Teadaoleva ruumala (1,083 x 10 km ) järgi leiti, et 3 Maa keskmine tihedus on ~ 5,5 g/cm . sellest järeldati, et kivimite tihedus Maa sees peab olema tunduvalt suurem kui Maa pinnal asuvate graniitidel ning settekivimitel (mis on 2.5 - 2.8 3 g/cm ). arvestades tiheduse ühtlast suurenemist Maa tsentri suunas leiti, et sisekihtide tihedus peaks 3 olema umbkaudu 10-12 g/cm . 3 ( tegelik umbes 13 g/cm ) Kuna ühegi kivimi tihedus aga ei saa olla nii puuraugud Sügavaim puurauk Koola ps. Petsengas (1970-1992.a.) 12 262 m moodustab ainult 0.19% Maa raadiusest (6 371 km) http...
BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Gleistunud leostunud muld (Kog) ls_250/+ls_2 keskmine liivsavi, horisondi tüsedus 50cm. Gleistunud leetjas muld (KIg) ls_270-80/v_1ls_2 keskmine liivsavi, horisondi sügavus 270- 80cm, nõrgalt veerist Leostunud gleimuld (Go) ls_250-80/+ls_2 keskmine liivsavi, horisondi sügavus 50-80cm Gleistunud leostunud mullad on keskmise viljakusega (püsirohumaa viljakad) mullad. Ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
