Organisatsioonikonflikt – haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmade vahelised konfliktid. Põhjuseks võib olla organisatsiooni eesmärgi, missiooni, strateegiate muutus, mittesobiv juhtimisstiil, info liikumise ja suhtlemise vead jne. Antud situatsioonülesandes on kogu organisatsiooni haarav konflikt kuna juhises kirjeldatud konfliktil on tegelikult kolm osapoolt: esmalt töötajad, siis filiaali juht ja kolmandaks tippjuht. Kõige suurem vastuolu on siiski töötajate ja tippjuhi vahel. Töötajate jaoks on tegemist primaarse konfliktiga, kuna otseselt puudutas see nende palka ja nad konfliktis esindavad iseend ja pole rahul. Tippjuht esindab organisatsiooni (seega sekundaarne) kuid pole välistatud, et antud juhul on tegemist tema isikliku otsusega. Konflikt võib olla suurem ka tulenevalt juhi isikust. Kui on väga autoritaarne juht, siis kindlasti ei kuulagi ta oma alluvaid ja see vaid süvendab konflikti
- Juht hindab alluvaid - Töötajad hindavad üksteist - Alluvad hindavad juhti - Enesehinnangu andmine Kui sageli hinnatakse? - Iga päev - Iga nädal - Iga kuu - Kord kvartalis - Kord poolaastas - Kord aastas 8. Milline on tippjuhi, vahetu juhi, töötajate hindamise vastutava isiku ja personali- või koolitusspetsialisti peamine roll tööalases hindamisel Tippjuht- hindamise ettevalmistamine ja vastutava isiku määramine. Tippjuht määrab vastutaja ja annab suunised. Tippjuht oma tegevusega on eeskujuks (hindamine ülevalt alla, innustab teisi juhte vestlusi, hindamisi läbi viima) Vastutav isik- hindamissüsteemi väljatöötamine Vahetu juht- osalemine hindamissüsteemi väljatöötamisel Personali- ja koolitusspetsialist- hindajate ja hinnatavate koolitamine 9. Millised on peamised tööülesanded hindamise läbiviimisega seotud probleemid
Ülesanne 1.2 (iseseisev töö) Kirjaniku lühitutvustus MART KADASTIK Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju või Kaljo; sündinud 24. märts 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht. HARIDUS: 1978 a. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat. Töö 1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastas 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte
Strateegiafaas IT rakendamine äristrateegia teenistusse. IT Personalijuhtimine 1 1. Algfaas - Enamasti algab ettevõtte infosüsteemi loomine kontori töökohtade arvutiseerimisest · Algfaasis, peale esmast riistvara ja standardtarkvara hanget, on ettevõtte infotöö sisuks olemasoleva infosüsteemi kasutamine ja ülalpidamine. · IT juhtimine ei ole algfaasis veel väga ajamahukas ega keerukas ja Tippjuht tegeleb sellega reeglina ise. · Spetsialisti vastutusvaldkonda kuuluvate tegevuste töömaht võib algfaasis olla täiskoormusega töötajale ebapiisav, mistõttu tuleb valida, kas: palgata osalise koormusega IT spetsialist leida või arendada keegi olemasolevate töötajate hulgast IT tugiisikuks, kes teeks seda põhitöö kõrvalt osta hooldusteenus väljaspoolt mõnelt arvutifirmalt
Vanemõe isiklikud väärtused peavad olema kooskõlas organisatsiooni üldiste väärtustega. Tsentraliseeritud juhtimise puhul ei ole tal otsest õigust otsustada finantskulutuste üle,kuna on piiratud võim ja vabdus.Otsustamine toimub koostöös osakonnajuhatajaga, kes on haiglas arsti eriala esindaja.Väiksema tervishoiuasutuse puhul ,kus on tsenraliseeritud juhtimine on õendusjuhil või vanemõel rohkem sõnavabadust ja otsustamisvõimet,sest samas ta ongi tippjuht ka. Tippjuht peab omandama sellised oskused,nagu strateegiline planeerimine,tenuste ja planeerimine juhtimine. Strateegilise juhtimise juurde kuulub organisatsiooni visiooni ja eesmärkide püstitamist. Teenuste ja tegevuste juhtimine katab ülesanded, mida on organisatsioonis vaja teha eesmärkide täitmiseks. Siia kuulub ressursside jagamine, struktuuri kavandamine, protsesside juhtimine ja väljatöötamine. Tippjuhil on vajalik osata ette näha
Ehkki Facebook oli algul mõeldud vaid Harvardis kasutamiseks, levis see kiiremini, kui Mark ja tema toakaaslased olid arvanud. Olukorras, kus mõni teine inimene oleks keskenunud õpingutele, fokuseerus Zuckerberg oma äriideedele. Seejärlel langes ta ülikoolist välja. 2004. aastal läks ta oma toakaaslastega Californiasse. Ta investeeris Facebooki 10 000 dollarit ning hakkas New Yorgis seda turundama. 2006. aastal pakkus Yahoo tippjuht Terry Semel talle Facebooki eest juba miljard dollarit, kuid Zuckerberg keeldus soovides seda veel ise edasi arendada. 2008.aastal läks Facebook mööda MySpaces'ist, kui maailma suurim sotsiaalvõrgustik. 2009.aastal tegutses Facebook juba 27 riigis. Täna on Facebook ainult 6 aastat vana, kuid sellel on rohkem kui 500 miljonit kasutajat kogu maailmas ja selle arvatav hind on 33 miljardit dollarit. Zuckerbergile kuulub firmast 24% ning ta on mitmekordne miljardär juba enne 26aastaseks saamist
Strateegilise juhtimise koolkonnad 1. Disain 6. Õppimine 2. Planeerimine 7. Võim 3. Positsioneerimine 8. Kultuur 4. Ettevõtluse 9. Keskkond 5. Kognitiivne 10.Konfiguratsioon tunnetus H. Minzberg, B. Ahlstrand, J. Lampel (1998) I Disaini koolkond Kontseptsiooni loomise protsess Sisemised võimed ja ressursid Välised võimalused Kooskõla Kavandatud protsess õpitav Tippjuht Mõtle - tegutse Unikaalne strateegia Lihtne, kergesti mõistetav II Planeerimise koolkond Formaalne planeerimise protsess Formaalne protseduur Lähteandmed, analüüsid Kontrollitud järjepidev formaliseeritud protsess Tippjuht - Planeerimisosakond Alastrateegiad ja programmid Üksikasjalikud - detailid III Positsioneerimise koolkond Analüütiline protsess Positsioonide määratlemine turul
töö, keskmine autojuhtimine, suur tugevatoim. Mürgid; töö monotoonsust hinnatakse tegevuse kordumise alusel. Juhtimise koosseis: juhte peab olema nii vähe kui võimalik ja palju kui vajalik, juht ei loo otseselt materiaalseid väärtusi, vaid kaudselt. Iga juhikoht nõuab materj. kulutusi. Üldiselt juhtimine 2-3 astmeline. Ebakõlad juhtimises: töötüli lahendatakse komisjonis. Juhitavad ja admin. töötajad 4 rühmas: insenertehnilised (tegevus tootmise- teenindusega, siin on nt tippjuht, tema asetäitja tootmise alal, peaspetsialis), teenistujad, noorem teenindav personal, töölised. Juhi omadused: ei rahuldu saavutatuga, saavutab edu väsimatu töö ja andumusega, peab olema eeskujuks nii kutsetöös kui isiklikus elus, peab olema anne töötada juhina ja oskus töötada inimestega. Nõuded juhile: iga juhtija peab oskama lähtuda juhtimise printsiipidest, ammendavad oskused ja teadmised juhitavast valdkonnast
Shareholders aktsionärid Management juhtkond workforce tööjõud organisation chart organisatsiooniskeem Board of Directors juhatus/nõukogu Chairperson or President esimees Managing Director majandusjuhataja Chief Executive Officer tegevdirektor Senior managers tippjuht Company officers aktsiaseltsi personal Marketing turundus Public relations avalikud suhted Information technology IT infotehnoloogia Personnel or Human Resources inimressursid Finance rahandus Production tootmine Research and Development uuringu- ja arendustegevus recruit värbama tööjõudud position ametikoht apply for kandideerima letter of application avaldus covering letter avaldus curriculum vitae elulookirjeldus
Keskastme juhid - ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhid (esmajuhid) - ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Väikefirmajuht peab omama ülevaadet kõige firmas toimuva kohta ning palju tööd ise ära tegema. Suurfirmajuhil on palju alluvaid juhte, kes selle töö tema eest ära teevad. Esmatasandi juhid peavad ellu viima tipptaseme juhtide seatud eesmärke. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna rajajaks oli F. Taylor. Tema 4 printsiipi: 1
b) Tähelepanelikkus oma alluvate suhtes c) Orienteerumine võimu sümbolitele d) Oma arvamuse ja tunnete varjamine e) Oma arvamuse omamine ja selle viisakas väljaütlemine 9. Otsuste tegemisel tuleb läbida järgmised tegevused: a) Probleemi kindlaksmääramine b) Põhiküsimuste selgitamine c) Alternatiivsete lahendusvariantide koostamine d) Valiku tegemine e) Otsuste elluviimine 10. Strateegilised otsused organisatsioonis teeb: a) Keskastme juht b) Tippjuht c) Madalama taseme juht 11. Strateegia on: a) Pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava b) Lühiajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava c) Taktikaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava
Stabiilse ja kompetentse tippteenistuse võimalikkusest Eestis Praeguse aja Eesti avalikku teenistust iseloomustab tööjõu suur voolavus. Tippjuhtide taust, töö motivatsioon ning vaated rollile on erinevad, ametnikkond on fragmenteerunud. Tippteenistujad on osa kõrgemast ametnikkonnast. Eesti ametnikud määratletakse teenistujateks selle alusel, et nad töötavad avaliku sektori institutsioonis. Meil kui avatud süsteemiga riigis on tähtis, et tippjuht mõistaks on asutuse rolli ning oskaks seda juhtida ka nii, et ta võtab arvesse riigi kui terviku huve. See tagab muidugi selle, et ametnikkond ei moodusta ühtset tervikut. Kuid tippjuhid peavad nägema oma rolli ühtemoodi ja nad peavad olema suutelised siduma killustunud ametnikkonda ja suunata neid koostööle. Sellises keskkonnas on väga raske kujundada ametnikkonna oma korporatiivset kultuuri ja identiteeti. Juht on organisatsioonis kõige olulisem isik. Seega peab juht tagama enda
Käskirjal on üks allkiri. Käskkirja kuupä- eva märgib allkirjastaja. Paberkandjal käskirja jaotuskava märgitakse käskkirja esikülje- le allkirjast allpool; eraldi jaotuskava lehele. Põhitegevuse käskkirjade säilitamise tähtaeg on alatiselt. Personali käskkirjade säilitamise tähtaeg on 7 aastat. Miks on vaja käskkirjadest moodustada sarju? kuna on erinevad säilitustähtajad. Käskkiri on asutuse sisene korraldav dokument, mille annab välja tippjuht ainujuhtimise põhimõttel ja vastavalt oma pädevusele, et lahendada asutuse tegevuse reglementeerimis nõudvaid küsimusi. Avaldus on dokument, millega isik pöördub tavaliselt isiklikes küsimustes asutuse juhi poole. Ametikiri trükitakse kahes eksemplaris (originaal+ärakiri); 12 punktises kirjas; Times New Roman kirjastiilis. Adressaat trükitakse 5,5 plangi ülaservast. Ametikirja pealkiri trükitakse alati. Ametikirja elementide vahekauguseks on neli tühja rida, kaks tühja rida
Värvatakse ka hierarhiaredeli keskel olevatele positsioonidele. Positsioonisüsteemi korraldus sarnaneb erasektorits rakendatavatele süsteemidele. Klassikaliselt on tippteenistujad osa kõrgemast ametnikkonnast. Eestis määratletakse ametnikke selle alusel, et nad töötavad avaliku sektori institutsioonides. Eestis kuulub minsiteeriumi osakonnajuhataja kull kõrgemate ametnike hulka, kuid ta ei ole veel tippjuht. Avatud süsteemiga riikides on eriti tähtis, et tippjuht mõistaks asutuse rolli ning oskaks seda juhtida, mitte ainult organisatsiooni huvidest lähtudes, vaid silmas pidades riigi kui terviku huve. Avatud süsteemi probleem on, et sidemed erinevade institutsioonide vahel on nõrgad, seega peab tippjuht olema nende sidemeid hoidja ja vajadusel looja. Ka Eestis tundub olukord olevat pigem selline, kus iga institutsioon tegutseb oma huvidele lähtuvalt, mitte ei mõtle riigile kui tervikule ja koostööle teiste institutsioonidega.
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet AMETIJUHEND Ametijuhend 2 Tallinn 2009 Ametijuhend 3 AMETIJUHEND 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametinimetus 1.2 Struktuuriüksus Personalijuht Personaliosakond 1.3 Tegevusvaldkond Tootmine/töötlemine 2. STRUKTUUR 2.1 Otsene juht 2.2 Kes asendab 2.3 Keda asendab Direktor Tootmisjuht Tootmisjuht 2.3 Otsesed alluvad 2.4 Alluvate arv 2 Personalispetsialistid Ametijuhend 4 3. TÖÖ KIRJELDUS 3.1 Ametikoha eesmärk Töö põhieesmärgiks on: viia ellu juhatuse või tippjuhtide määratud personalipoliitika...
protsess. Delegeerimise aluseks on tööjaotus. Seega volituste delegeerimine on ka juhtimise detsentraliseerimisprotsessi põhikomponent. Juhi seisukohalt vaadates tähendab delegeerimine, et usaldate oma volitused või kohustused kellelegi teisele, värvates teda täitma neid ülesandeid, millega te muidu oleksite tegelenud ise. 10. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine: tippjuht langetab ise otsuseid, madalama astmete juhtidele pole seda võimalust antud. Mida suurem tsentraliseeritus, seda vähem on madalama astme juhte ning nende õigusi otsuseid vastu võtta. Detsentraliseerimine: madalate astmete juhid langetavad ise tähtsaid otsuseid, on iseseisvad, tippjuhid kontrollivad otse või kaudselt nende otsuseid. Mida suurem detsentraliseerituse aste, seda vähem tippjuht kontrollib ja seda rohkem on madalama
MÕISTED Asjaajamiskord on organisatsiooniline normdokument, mis reglementeerib asutuse dokumenditöö korraldamist. Asjaajamiskorra peamine ülesanne on esitada asutuse dokumendihalduse poliitikad ja vastused Dokumendihaldus on üksikdokumendiga selle elukäigu haldamiseks teostatavad toimingud. Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumentide loetelu on arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks koostatud loetelu. Sari on liigitusüksus, mis ühendab funktsiooni, liigi või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente. Plank on kilndla formaadiga trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid ja jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkim...
Pikaajalise manifesteeritud konflikti järel tekib konfliktijärgne seisund, mis on aluseks järgmiste muudatustega kaasnevate konfliktide lahendamisele. Kui konflikt lahendati nii, et kõik osapooled lahenduse käigus rahule jäid, piisab järgmiste konfliktide korral läbirääkimiste laua taha istumisest. Kui konflikt suruti maha formaalset võimu kasutades, järgneb ilmselt töötulemuste halvenemine. Strateegiline juht peaks suutma lahendada konflikti enne konflikti tuntavaks muutumist. Kui tippjuht asub konflikti lahendama pärast konflikti tuntavaks muutumist ja enne selle manifesteerumist, on tal võimalik valida kolme strateegia vahel: a) kasutada formaalset võimu ja võtta endale vahendaja roll allüksuste vahel; b) muuta ülesandega seotud suhteid (nt vastavalt vajadusele vähendada poolte omavahelist sõltuvust); 2
Estonian Business School Sotsiaalteaduste õppetool Kärt Peterson TÄNAPÄEVA JUHTIMISÜLESANDED Essee Õppejõud Maris Zernand Tallinn 2004 Arvan, et tänapäeva üheks põhilisemaks ja ka rohkem vaadeldumaks juhtimisülesandeks või siis juhtimise mõjutajaks on kujunenud või kujunemas eetikavaldkond. Eetilised probleemid on koguaeg olemas olnud, kuid viimastel kümnenditel on hakatud nendele äris rohkem ja rohkem tähelepanu pöörama. Loomulikult võib seda kõike kirjeldada mitmete erinevate tahkudena, aga mina valisin tänapäeva üheks olulisemaks juhtimisülesandeks tööandja ja töötajate vaheliste suhete ja kommunikatsiooni arendamise ning eetilisi probleeme leidub selles valdkonnas küll ja veel. Vaatleksin kahte erinevat juhtumit pealekaebamine firmades ning diskrimineerimine. Miks kaks nii erinevat teemat? Arvan, et mõlemal teemal on ühine joon eetika, pigem isegi...
ametikõrgendus. Väljendage alati oma mõtteid otsekoheselt ja selgelt. Olge aus ja looge mõistlik distants enda ja juhi rolli vahele. Ärge haarake tippjuhi võimu, liikuge iga eesmärgi poole sammhaaval. Ärge olge mässumeelne, vaid tasakaalukas. Kui pakute juhile omapoolse ide, aidake tal see ellu viia. Ettevaatust võõraste mõtete tahtmatu või tahtliku omastamisega! Ei ole midagi inetumat, kui teiste ideesid edastada oma mõtetena. Kui tippjuht kellegi ideesid ja mõtteid kasutab, on see lubatav, sest tavaliselt on need ühise mõttetöö tulemus ja firma edukaks tööks vajalikud. Sekretäri õlessanne on olla sotsiaalselt pädev ja sättida firmas koostöösuhteid. Tark sekretär on alati oma tippjuhi suhtekorraldaja. Kui teil midagi läks viltu, tunnistage oma viga. Vabandamine on inimlik ning teeb alati vastase, olgu selleks või tippjuht, relvituks. Sekretäri ja tippjuhi vahel peab valitsema avameelne ausus. Te peate
TALLINNA MAJANDUSKOOL Mehhiko Referaat Maarja Maasik PA08 Juhendaja Ester Raiend Tallinn 2009 Mehhiko Ametlik nimi: Mehhiko Ühendriigid (Estados Unidos Mexicanos) Ametlik keel: hispaania Valitsemissüsteem: föderaalvabariik Rahvaarv: 109 miljonit Pindala: 1 972 550 km² Suuremad linnad: (Ciudad de) Mexico (pealinn), Guadalajara, Monterrey, Tijuana, Juarez, Leon President: Felipe Calderon Rahaühik: peeso Mehhiko on kõige põhjapoolseim ning suuruselt kolmas Ladina-Ameerika riik. Ealine jaotus 35,9% alla 15 a 30,1% 15-29 a 18,2% 30-44 a 9,5% 45-59 a 4,8% 60-74 a 1,5% 75+ a keskmine eluiga: meestel 69 aastat, naistel 75 aastat. Kultuur Väärtushinnangud Isiklik väärikus Ülitundlikkus Liialdatud emotsioonid Müstika, fatalism Kuuletumine võimudele Perekond Eneseväärikuse säilitamine iga hi...
! Kõik organisatsioonide probleemid tulenevad juhtimisvigadest. Kuidas nii, küsite? Aga meie töötajad ei saa ju hakkama lihtsaimate ülesannetega! Tõsi. Ent kes nad tööle võttis? Personaliosakond. Aga personalitöötajad värbas kes? Hästi, aga värbamise ja valikusüsteemis töötas välja kes? Väljaõppesüsteemi? Ah, et polegi? Aga kelle süü see on? Isegi, kui olete delegeerinud selle kõik kolmandatele isikutele (ja see ongi mõistlik), vastutab tulemuste eest ikka tippjuht. Näete siis, kõik algab juhtimisotsustest, mis käivitavad otsesed ja kaudsed mõjuahelad. Siinkohal tuleb kohe meelde Herluf Bidstrupi üks kuulsamaid karikatuure “Ring”. © 2014 Margus Alviste Lk. 1/3 http://alvistorium.ghost.io Iga juhtimisotsus, isegi otsuse mittelangetamine omab otsest ja kaudset mõju meid ümbritsevale objektiivsele reaalsusele
. ) Turvalisuse tagamine: uksesilmad- ja ketid, valve parklas, kardinad, väärtesemete hoiustamine , juhtmeid ei vedele, isikute liikumise piiramine ( hotelliväliste ), tegevusjuhid kriisiolukorras, võtmekontroll, isikuandmete mitte avaldamine, üldvõti, häirevõti jne VIP- rahvusvaheline delegatsioon, organisatsioonide, reisifirmade juhid ja esindajad, teiste hotellide juhid, messide, konverentside korraldajad, kõrgete mugavuste ja kvaliteedinõudmistega külastajad CIP- püsiklient, tippjuht, oluline ajakirjanik, reisibüroode reisikorraldajad ja -juhid, potentsiaalsed partnerfirmad, kelle ettevõtted võivad tulevikus tuua palju kliente SPATT- külastajad, kes väärivad erihoolitsust, puudega, vanur, laps, haigusega vms.. POOLPANSION- tuba+2söögikorda TÄISPANSION- tuba+3 söögikorda Põhiteenus- majutus+toitlustus Lisateenus- spa, transport, internetiühendus, ürituste korraldamine jne Veaolukorras on oluline osata püüda ise lahendada.
kasvatama ja lapsel oleks kõik vajalik edukaks eluks olemas. · Kolmandaks koostati tabeli, mis näitab haridustaset ja ametit. Kas ennekõike kõrgharidust elanikud omavad kõrgemaid ametikohti või ei oma haridus mingit tähtsust? ( Tabel nr. 3) Tabel nr. 3 Vastajate ametid Põhiharidus+ Kõrgharidus keskharidus Asutuse/ettevõtte tippjuht 0,9% 3,3% Keskastme juht 3,8% 9,0% Tippspetsialist 0,7% 16,3% Keskastme spetsialist, 11,8% 3,6% abispetsialist, tehnik 7 Ametnik, kontoritöötaja 2,1% 1,7% Isiku- /klienditeenindaja 4,2% 0,7%
nende tegevuse kohta; tutvustada organisatsiooni eesmärke ja nende saavutamise viise · Alt-ülesse- ülevaade alluvate eesmärkidest; ülevaade inimeste probleemidest; ülevaade kuidas mõistetakse organisatsiooni eesmärke; ettepanekuid tegevuse muutmiseks 2. Horisontaalne sama tasandi vaheline suhtlemine. Eeliseks on kiirus 3. Diagonaalne erinevate juhtimistasandite vahel (aste jääb vahele tippjuht -> töötaja) KOOSOLEKUTE KORRALDAMINE Koosolek ja nõupidamine on koostegevusega seotud suhtlemisvormid, kus põimuvad organisatsiooni, grupi ja indiviidi tasand. Koosolek ja nõupidamine peavad olema kindla eesmärgi ja struktuuriga informatsiooni edastamise, kogumise ja otsustamise situatsioonid. · Ametlik koosolek täpsed reeglid; arutelu ennem paika pandud; kindlad teemad ja lahendused · Töökoosolek otsuste tegemiseks grupis; arutelu; seisukohtade ja mõtete
psühholoogiline mõju ning nääklused kohtade pärast tõenäoliselt palju rohkem probleeme, kui esialgu arvati. 2.1 Põhjused: Nõrk/vilets juhtimine: strateegia puudumine, ühise visiooni puudumine, vähene suhtlemine ja ebakindel organisatsiooni struktuur kõik see võib põhjustada konflikte. Individuaalne juhtimisstiil ja see, kuidas juhitakse firmat, võib põhjustada tohutuid konflikte. Näiteks agressiivne tippjuht võib häirida paljusid inimesi, isegi kui algselt arvati, et see oli firma jaoks kõige parem muudatus. Suuri probleeme tekitab oskamatus võtta vastu otsuseid. See, kuidas ja kelle poolt otsuseid vastu võetakse, näitab firma kohta palju. Personali ebavõrdsus: ebavõrdsed töötingimused, palk, ööaeg ja soodustused põhjustavad massilist pahameelt ja konflikte töökohal. EBSis läbi viidud konfliktiuuringu põhjal on konfliktide põhjused Eesti ettevõtetes järgmised:
ametikohtadel olevate inimeste hulgas, tegemist on populaarse kommunikeerimistööriistaga, mis on olnud ka oluline strateegiline kommunikeerimismeetod poliitilistel liidritel nagu George W. Bush, Nicolas Sarkozy ja Barck Obama. Nad on teadvustanud endale loo jutustamise võimekust. Üks väljendusrikkamaid just organisatsioonilises jutustamises on olnud Stephen Denning, Maailmapanga tippjuht, kes on argumenteerinud, et "...jutustamine on oma olemuselt juhtimisse sisse kirjutatud". Denningi ambitsiooniks oli Maailmapanka, peale selle, et tegemist on finantsasutusega, muuta teadmiste pangaks, teha kättesaadavaks teadmised, mis koosneksid juttudest, kõikidele ülemaailmselt. Need lood mänginuks Denningi hinnangul rolli sotsiaalsetes ja organisatsioonilistes muutustes (Bevir & Rhodes, 2015). 1.1 Millal lugusid jutustada? Võimalikud olukorrad jutustuse kaasamiseks: 1
nutikamad nõuandja ja eksperdid kõigist juhtkonna allüksustest Sisemine fookus ja liikmega Väline fookus ja terviklikkus eristumine Tippjuht koos Organisatsiooni personalijuhiga juhtkond ühiselt Süsteemid, efektiivsus ja turvalisus Tulemuslikkus, turuosa ja võitlusvaim HIERARHIA TURG Stabiilsus ja kontroll inimkapitali investeerimise strateegiad Let Others Do It - investeerigu teised
tehnoloogia, turundus, personal jt). Nõukogu tegevuse reglement, tööplaan, otsused, sekretär. Nõukogude töö efektiivsuse tõstmiseks tuleb rohkem kasutada mitmesuguste erialade konsultantide ühekordset või pidevat abi. Nõukogu liikmed ei saa kuuluda juhatusse (parem on kui nad omanikud ei kuuluks juhatusse). Äriühingu juhatus Juhatus on äriühingut esindav organ (lepingute sõlmimine, tehingute tegemine), kollektiivne tippjuht, liikmed on tippjuhid, liikmed on võrdsed, juhatuse esimees on tegevuse korraldaja, viib ellu omaniketahte organisatsiooni abil; Juhataja- ainujuht, Agendiprobleem, Juhatuse tegevuse reglement- kuidas tehakse otsuseid; Teenistusleping Äriühingu tegevust reguleeriv dokumentatsioon Aktsionäride (osanike) leping, asutamisleping ja põhikiri, nõukogu tegevuse reglement, juhatuse tegevuse reglement, teenistuslepingud juhatuse liikmetega,
ka väiteid kasutada ebaõigesti. 1.3 Koosolekud Organisatsioonis on otstarbekas otsustada mitmeid küsimusi kollegiaalselt. Enamasti rakendatakse juhtimise praktikas seda tavaliselt kolmel juhul: a)kui probleem on sedavõrd keerukas, et üksikisik ei ole suuteline seda rahuldavalt lahendama; b)kui probleem on mitmetahuline ja tulevase otsuse elluviimisest hakkavad osa võtma väga erinevate huvidega inimesed, kelle huvid selle otsuse rakendamisel paratamatult konflikti satuvad;c)kui tippjuht ei soovi teatud asjaolude tõttu otsuse tegemisest tulenevat vastutust enda peale võtta. Igapäeva praktikas viiakse nendel puhkudel läbi koosolek või nõupidamine. Koosolek on organiseeritud kokkutulek, millel on kindel eesmärk ja struktuur teabe kogumiseks, edastamiseks ning otsustamiseks. Koosoleku õnnestumise huvides vajatakse koosoleku juhatajat ning paljudes situatsioonides saab selle rolli organisatsiooni juht.
1. Põhimõisted a. Mis on organisatsioon? Kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel kindla strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. b. Millestesse tüüpidesse saab organisatsioone jagada? Äriühing, mittetulundusühing, Liit, Avalik-õiguslik asutus c. Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. d. Kes on juht? Isik organisatsioonis, kes vastutab ühe või enama inimese töö tulemuse eest. 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? Klientide vajadused (mida?kus?millal?) täidavad tooted/teenused, inimesed, tehnoloogia,struktuur; mis eesmärgi kohase kasutuse tulemusena moodustavad kõrge kvaliteedi, madala omahinna ja õigeagse jaotumise. b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? Efektiivsus kõrge Efektiivne, ...
Zuckerberg organiseeris väikese rühma insenere ja programmeerijaid, kes öö läbi koodi tagusid, lihvides toodet ja arendades uusi lisasid. Isegi samas ruumis viibides suhtlesid nad arvuti teel, et mitte häirida keskendumist. Juuni lõpus sai Zuckerberg esimese suure investeeringu, 500 000 dollarit elektroonilise maksesüsteemi PayPal loojalt. Töö hakkas vilja kandma ning septembri lõpul võtsid keskkoolid USAs Facebooki kasutusele. 2006. aastal pakkus internetihiiglase Yahoo tippjuht Terry Semel Zuckerbergile Facebooki eest juba miljard dollarit. Kuid ta keeldus, kuna tema jaoks ei olnud asi rahas, vaid see idee oli temale kui laps, keda Mark kasvatas ja hoidis. Tõesti, Zucerberg arvas, et see on rohkem väärt, ega eksinud. Aasta hiljem ostis Microsoft Facebookist vaid 1,6% ja maksis selle eest 240 miljonit dollarit. 2008. aastal läks Facebook mööda MySpace'ist kui maailma suurim sotsiaalvõrgustik. 2009. aastal tegutses see juba 27 riigis
Tallinna Majanduskool Essee teemal ,,Milline on edukas juht ja juhtimine" Igor-Kristian Tuisk Tu1752 Tänapäeval raske kirjeldada milline on edukas juht ja kuidas ta peab juhtima, sest kriteeriumid meie ajal on väga erinevad. Erinevatel aegadel on erinevates organisatsioonides olnud edukaid, erinevate juhtimisstiilidega juhte. Kuid vaieldamatult iseloomustab neid kõiki võimu oskuslik kasutamine. Tavateadvuses on sõnal "võim" negatiivne alatoon. See seostub jõuga ja õigusega kehtestada meile makse, meid kontrollida, eksimuste korral meid trahvida jne. See on aga üks võimu neljast alaliigist, mida nimetatakse struktuurseks võimuks. Organisatsiooni seisukohast tähendab see juhi jaoks vajalikke õigusi, et kontrollida ja juhtida keskkonda, milles tema organisatsioon tegutseb ning mis on seotud raha ja teiste ressursside kasutam...
1 Juhtimise klassikalised funktsioonid Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaudu, teiste inimeste tegevuse koordineerimine niisuguste tulemuste saavutamiseks, milleni üksi tegutsedes pole võimalik jõuda. Üldistavalt võib defeneeda juhtimist järgmiselt- See on organisatsiooni eesmärkide teostamine tegevuse planeerimise, personali juhtimise, organiseerimise, eestvedamise ja kontrollimisega. Planeerimine on juhtimise osategevus, mis hõlmab eesmärkide seadmist ja otsuste tegemist selle kohta kuidas neid on kõige parem saavutada, kaasa arvatud muutuste tegemine ja julgustamine. Juhi tööplaane mõjutavad: nõudmised ja ülesanded, mida juhil tuleb täit a või saavutada ja mida tal on raske ignoreerida; piirangud nii organisatsioonis kui väljaspool, mis takistavad juhi tegevust, näiteks ressursside piiratus, seadusandlus, leping töövõtjate esindusega, tehnoloog...
kiiresti ja odavalt leida IT STRATEEGILISE vajalikku JUHTIMISE kaupa, LÜHITUTVUSTUS Strateegia ajalooline ülevaade. IT kasutus äris ·Nähtavaks muutuvad seni suurtest turgudest eemal olnud firmad. ·Paratamatult muutub kogu majanduse struktuur. Ära ei kao traditsiooniline töötegija, kes toodab füüsilisi esemeid, kuid vahendajate asemele tulevad info haldajad. ·Ettevõtte tippjuht võib IT-d mitte vallata, kui tema kõrval seisab ettevõtte olemuse ja majandusega kursis olev IT-juht. ·kalleid reklaamikampaaniaid tegevate, turgu valitsevate firmade kõrvale on astumas uued ja odavamad võimalused ·Senine autoriõiguste süsteem vajab uuendamist IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS 1.6 Strateegiline plaanimine ·Strateegiline planeerimine on organisatsiooni tulevikuplaanide formaalne määratlus. ·Kõik strateegilised planeeringud tegelevad
• Äritasand: Kuidas me konkureerime? • Funktsionaalne tasand: Kuidas me toetame äritasandi strateegiat? Henry Minzbergi järgi on olemas 3 strateegia koostamise moodust: • ettevõtja tee, • kohanev lähenemistee, • planeerimismoodus. Strateegiline eestvedamine tähendab võimet teha firma strateegiline visioon töötajatele arusaadavaks ning motiveerida neid sellega kaasa tulema. Strateegia ellu viimine ei sõltu tavaliselt ühest isikust. Tippjuht on oluline, kuid oluline on ka juhatuse arvamus - juhatuse 3 ülesannet: 1. Jälgida firma arengut nii seest kui väljastpoolt ja juhtida tegevjuhi tähelepanu puudujääkidele. 2. Hinnata juhtide otsuseid, tegusid ja ettepanekuid. Mõjutada juhtide otsustust, andes nõu ja tehes omapoolseid ettepanekuid. 3. Algatada strateegia koostamine ja määratleda missioon. Makrokeskkonda kuuluvad: • Rahvusvahelised komponendid: • Majanduslikud komponendid:
väliskeskkonna faktoreid (O-võimalused ja T-ohud) mis võivad mõjutada organisatsiooni tegevust tulevikus. 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja eesmärki. PEST analüüsi eesmärgiks on määratleda poliitiliste(P-politic), majanduslikkude(E-economic), sotsiaalsete(S-social) ja tehnoloogiliste(T- tehnological) väliskeskkonna aspekte, mis mõjutavad organisatsiooni ärile. 18. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Väikefirmajuht peab omama ülevaadet kõige firmas toimuva kohta ning palju tööd ise ära tegema. Suurettevõttejuhil on palju alluvaid juhte, kes selle töö tema eest ära teevad. Esmatasandi juhidel on vastupidi, kui tippjuhtidel. Nende ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tippjuhtide jaoks on kontseptuaalsed oskused on esmatähtsad ja tehnilised oskused on vähem tähtsad. Nende ülesandeks on firma tegevuse
Keskastme juhid - ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Suunavad spetsialistide tegevust. Esmatasandi juhid (esmasjuhid) - ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väikefirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad): ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid: ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine.
mille alusel ta on koostatud ning dokumentidega, mille muutmist või kehtetuks tunnistamist allakirjutatav dokument nõuab. Dokumentidele kirjutavad alla ametnikud vastavalt oma pädevusele, mis on määratud seaduste, asutuse põhimääruse ja struktuuriüksuste põhimäärustega. Avalikus halduses on tunnustatud põhimõte - probleem tuleb lahendada kõige madalamal võimalikul tasandil. Seega peaks tippjuht maksimaalselt püüdma otsustamisõigust ja ühtlasi dokumentidele allakirjutamise õigust delegeerida. Õigusakt kirjutatakse alla ühes eksemplaris, välja arvatud seaduses sätestatud erijuhud. Näit on Avaliku teenistuse seadusse sellised erijuhud sisse kirjutatud - ergutuste ja distsiplinaarkaristuste kohaldamise käskkirjad ja korraldused vormistatakse kahes eksemplaris. Lepingute ja aktide puhul kirjutatakse alla vajalik hulk eksemplare, näidates eksemplaride arvu ja nende jaotuse ära
John Sculley sõnul peab iga tootja muutma oma äri teeninduseks. Turundusprofessor Philip Kotler soovitab unustada ära oma äri definitsioon, missioon ja strateegia. Need tuleb luua uuesti. Tegelikult on kõik ju tuttav. Ainult et võrguajastu märk on see, et veel kord on kindlatel turgudel protsessi järjekord, elemendid ja kasumi võtmise punkt muutunud. Samal ajal on muutunud ka protsessi meedium elektronkeskkonnaks. 6 Sajandi tippjuht John Sculley väidab, et kasumile eelneb kapitali investeeringute asemel klientide olemasolu. Vaatame näiteks firmat www.edmunds.com. See on kõige parem info hankimise koht autoostu plaanidega inimesele, keda huvitab sõltumatu ülevaade, puudustele tähelepanu juhtimine, mudelite omavaheline võrdlus ning mudelite varustus ja hind. Lisaks saab sealt teada, kui palju maksab auto kasutatult aastakäikude kaupa.
keskkonnas ta peab oma lapse üles kasvatama ja lapsel oleks kõik vajalik edukaks eluks olemas. · Kolmandaks koostasime tabeli, mis näitab haridustaset ja ametit. Kas ennekõike kõrgharidusega inimesed omavad kõrgemaid ametikohti või ei oma haridus mingit tähtsust ? ( Tabel nr. 4) Tabel nr. 4 Vastajate ametid Põhiharidus Keskharidus Kõrgharidus Asutuse/ettevõtte tippjuht 0 5 19 Keskastme juht 0 22 52 Tippspetsialist 0 4 94 Keskastme spetsialist, 2 66 21 8 abispetsialist, tehnik Ametnik, kontoritöötaja 0 12 10
Sõjaväelane 5 3 - 1 Jurist 17 19 26 30 Tippametnik 9 13 18 15 Ettevõtlus - tippjuht 17 13 18 15 Insener 2 7 3 1 Õppejõud 11 16 6 29 Põllumajandussektor 2 3 3 -
kirja dokumentide loetelus ettenähtud sarja toimikusse. 8. Kirjeldage sisemiste dokumentide ringlust (tegevused nende õiges järjekorras). 1) Töötaja koostab ja vormistab dokumendi eelnõu 2) Koostaja, tema vahetu ülemus jt spetsialistid viseerivad dokumendi (kui nii on ette nähtud asjaajamiskorras) 3) Juht (sisu eest vastutaja) allkirjastab ja paneb kuupäeva 4) Dokument kooskõlastatakse teise asutusega (vajadusel) 5) Tippjuht kinnitab dokumendi (vajadusel) 6) Koostaja/ assistent registreerib dokumendi vastavas dokumendiregistris või allregistris 7) Koostaja/ assistent tutvustab dokumenti täitjale vastavalt jaotuskavale (valmistab koopiad ja edastab elektrooniliselt) 8) Koostaja/ assistent paigutab dokumendi originaali dokumentide loeteluga määratud sarja toimikusse. 9. Millised dokumendid ei kuulu registreerimisele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
Keskastme juhid ....ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhid (esmasjuhid) ...ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F. Taylor, 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb
JUHTIMISTEOORIA ORGANISATSIOON Organisatsioon on ühise eesmärgiga inimrühm. Kasusaajad Näited Põhiline juhtimisprobleem Äriühing Omanikud Ajaleht, arvutitootja Kasumi teenimine Mittetulundusühing Kliendid Ülikool, haigla Sihtrühma valimine Liit Liikmed Ühistu Liikmete vajaduste rahuldamine Avalik-õiguslik Rahvas Politsei, riigikool Standardiseeritud teenuse asutus pakkumine kõigile Tabel 1 - Organisatsioonitüübid Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalamat omahinda ja toodete õigeaegset tarbijateni jõudmist. See annab organisatsioonile konkurentsieelise ning võimaldab ...
juba teise grupi tegevust; Tuntav faas, algab vastastikune süüdistamine konflikti tekitamises ja konflikt kandub üle isikutele; Manifesteeritud faas, grupid asuvad võitlema oma eesmärkide nimel ja teiste eesmärkide vastu; Konflikti järelmõju faas, mis jääb aluseks edasiste konfliktide lahendamisele. Strateegiline juht peaks suutma lahendada konflikti enne kui see tuntavaks muutub. Kui tippjuht asub konflikti lahendama pärast konflikti tuntavaks muutumist ja enne selle manifesteerumist, on tal võimalik valida kolme strateegja vahel, sõltuvalt konfliktiallikast. (Alas 2005:152): Kasutada formaalset võimu, võttes endale allüksustevahelise vahekohtuniku rolli; Muuta ülessandega seotud suhteid, vastavalt vajadusele kas vähendada poolte sõltuvust üksteisest või suurendada integreeritust; 9
ja kogemused) antud juhil need omadused puuduvad. 2) võime töötada inimstega (hea suhtleja, motiveerija ja delegeerija) antud juhil need omadused puuduvad. 3) kontseptuaalsed võimed (analüüs ja diagnoos keeruka olukorra üle) antud juht ei tee märkamagi, et toitlustkohas on üles kerkinud tõsine probleem. Katzi teooria järgi on võimetegruppide osatähtsus olenevalt juhtimistasemest erinev. Näiteks tippjuht vajab rohkem konseptuaalseid võimeid, alamastmejuht tehnilisi võimeid. Aga on üks kõige kõige olulisem omadus, mis peab igal juhil olema võime töötada inimestega!! Samuti on juhatajal selgeks tegemata eelkõige iseendale ning seejärel oma töölistele ettevõtte eesmärk ehk lõpptulemus, milleni tahetakse oma tegevusega jõuda (lk 53). Eesmärk ei pea olema füüsiliselt kirja pandud, vaid võib olla ka mõtteline. Eesmärke väljendatakse omaduste,
· Keskastme juhid ....ulesandeks on tegelda strateegiast lahtuvate kindlate tegevuskavade valjatootamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvotmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid (esmasjuhid) ...ulesandeks on juhendada uksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste taitjate suunamine ja kontrollimine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevotte ja vaiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Vaikefirmajuht peab omama ulevaadet koige firmas toimuva kohta ning palju tood ise ara tegema. Suurfirmajuhil on palju alluvaid juhte, kes selle too tema eest ara teevad. Esmatasandi juhid peavad ellu viima tipptaseme juhtide seatud eesmarke. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna pohiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1. Too tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ulesandega toimetulekuks. 2
suunamine. • Keskastme juhid. Nende ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. • Esmatasandi juhid (esmasjuhid). Nende ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Suur-ettevõttes tuleb juhil kõige sagedamine täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli ja tseremoniaalset ning juhtija-eestvadaja rolli ja olla infojagajana.Väikeettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita ressursside jagaja rolli, sidepidaja, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Tippjuhtide jaoks kontseptuaalsed oskused esmatähtsad ja tehnilised oskused vähem tähtsad. Esmastasandi juhtidel on see vahekord vastupidine.
põhjustavad selle psühholoogiline mõju ning nääklused kohtade pärast tõenäoliselt palju rohkem probleeme, kui esialgu arvati. 2.1 Konflikti põhjused Nõrk/vilets juhtimine: strateegia puudumine, ühise visiooni puudumine, vähene suhtlemine ja ebakindel organisatsiooni struktuur – kõik see võib põhjustada konflikte. Individuaalne juhtimisstiil ja see, kuidas juhitakse firmat, võib põhjustada tohutuid konflikte. Näiteks agressiivne tippjuht võib häirida paljusid inimesi, isegi kui algselt arvati, et see oli firma jaoks kõige parem muudatus. Suuri probleeme tekitab oskamatus võtta vastu otsuseid. See, kuidas ja kelle poolt otsuseid vastu võetakse, näitab firma kohta palju. Personali ebavõrdsus: ebavõrdsed töötingimused, palk, ööaeg ja soodustused põhjustavad massilist pahameelt ja konflikte töökohal. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
