4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus. Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga-keskmine hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Hinnataseme muutust mõõdetakse hinnaindeksiga : 1) tarbijahinnaindeks (THI)-iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste muutust 2)tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI)-iseloomustab Eestis toodetud tööstustoodete hindade muutust ,hinnad ilma käibemaksuta. Ekspordihinnaindeks (EXHI)-iseloomustab Eestist välja veetavate kaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI)-iseloomustab Eestisse sisse veetave kaupade hindade aregut. Inflatsiooni mõju tarbijale :Mõne majapidamise heaolu kasvab/kahaneb , tarbitakse vähem ostujõu langus, mõeldakse oste rohkem läbi.
välismaalt sisse. Välismajandustegevust arvesse võttes lahutatakse ekspordist import ja saadakse puhaseksport. 8. Inflatsioon Inflatsioon ehk hindade kasv Deflatsioon ehk riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Hinnataseme stabiilsus- hinnad ei muutu või kui ainult minimaalselt Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil 9. Tarbijahinnaindeks - tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus Tööstustoodangu tootjahinnaindeks- Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus(hinnad käibemaksu ja aktsiisita) Ekspordihinnaindeks - iseloomustab Eestist välja veetavate hindade arengut Impordihinnaindeks - iseloomustab Eestist sisse veetavate hindade arengut 10. Majandusarengu planeerimine Majanduspoliitika eesmärgid: Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga Kõrge ja püsiv majanduskasv Õiglane sissetulekute jaotus 11
kasv.Alternatiivkulu-ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu.Hinnataseme stabiilsus-hinnad ei muutu või on muutus minimaalne.THI/tarbijahinnaindeks- iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.Inflatsioonimäär-inflatsiooni mõõtühik,keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes kindla perioodiga.Tööstustoodangu tootjahinnaindeks(TTHI)-iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust. Eesti Vabariigi keskpank/riigipank-Eesti Pank,avalik sektor.Eesmärk-madala inflaktsioonitaseme hoidmine.Fiskaalpoliitika- valitsuse eelarvepoliitika,mis lähtub riigile pandud ülesannetest,makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikate taotlustest.Otsene maks-maks,mida tasutakse üksik- või juriidiliseisiku poolt otse riigile või kohalikule omavalitsusele.(maamaks,ettevõtte tulumaks,sotsiaalmaks)
keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu vüi kvartaliga) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. INflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, vartaalne vüi aastane muutumine. Eesti Statistikaamet kasutab kuut hinnaindeksit. Neist olulisemad on jägmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseoomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut. Ostukorv
Inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil( kasvab keskmine hinnatase). Inflatsiooni mõõdetakse INFLATSIOONIMÄÄRAGA(keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga(( eelmise aasta kuu või kvartal)) võrreldes) Hinnaindeks-mõõdetakse hinnataseme muutust Jaguneb: · Tarbijahinnaindeks(THI)- iseloomstab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust aluseks indikatiivne ostukorv · Tööstustoodangu ja tootjahinnaindeks(TTHI)- Eesti valmistatud tööstustoodete hindade muutus( ilma käibemaksu ja aktsiisita) · Ekspordihinnaindeks( EXHI)- Eestist välja veetavate eksportkaupade hindade areng · Impordihinnaindeks(IHI)- Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade areng INFLATSIOONI mõju tarbijatele · Esmatarbekaupade hinnatõus- mõjutab rohkem vasemaid elanikke · Pangalaenud- inimene võidab, sest peab inflatsiooni võrra vähem laenu tagasi maksma
2001-ndal - 2007-nda aasta langus oli tervelt 37% , mis on suurem kui 2007-nda - 2010-nda aastate vaheline tõus ( 27%). Bruutopalga tõus toimus 2008-nda aastani, millele järgnes langus ning uuesti tõus, mis kahjuks pole jõudnud 2008-da aasta tipp palgani. Pensioni suurim tipphetk oli 2010-ndal aastal. 2001-nda - 2010-nda aasta tõus oli 33%. 5.Hinnad Faktid: · Tarbiahinnaindeks oli kõrgeim 2008-ndal aastal . · Tootjahinnaindeks oli kõrgeim 2007-ndal aastal. · Ekspordihinnaindeks oli kõrgeim 2001-ndal aastal. · Impordihinnaindek oli kõrgeim 2010-ndal aastal. Analüüs: Tarbijahinnaindeksil oli 2001-st - 2003-nda aastani langus , millele järgnes 5 aastane tõus, mis tähendas tipphetke hinnaindeksil. 2009-ndal aastal oli suurim langus 9 aasta vältel, kus hinnaindeks langed 96% võrra alla ning indeks oli miinuses. 2010-ndal aastal oli taaskord tõus, mis on samaväärne 2004-nda aastaga
Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist. Hinnaindeksid liigitatakse järgmiselt: Tarbijahinnaindeks (THI) Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) Ekspordihinnaindeks (EXHI) Impordihinnaindeks (IHI) Mõnel hinnamuutusel on suurem tähtsus. Keskmise hinnatõusu arvutamisel antakse neile toodetele, millele kulutatakse rohkem raha (nt elekter), suurem kaal kui sellistele toodetele, millele kulub raha vähem (nt suhkur või postmargid). Inflatsiooni mõõtmisel võetakse arvesse kõiki kaupu ja teenuseid, mida kodumajapidamised tarbivad, hõlmates järgmist: igapäevakaubad (nt toit, ajalehed ja bensiin),
Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Hinnataseme stabiilsus- hinnad ei muutu või on muutus minimaalne Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär (keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes THI e tarbijaindeks iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust (aluseks on indikatiivne ostukorv- koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist) TTHI e tööstustoodangu tootjahinnaindeks- iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust (ilma käibemaksu ja aktsiisita) EXHI e ekspordihinnaindeks- iseloomustab Eestist välja veetavate hindade arengut IHI e impordihinnaindeks- iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut INFLATSIOONI MÕJU TARBIJALE: 1) Esmatarbekaupade kallinemisel langeb eelkõige vaesemate inimeste heaolu, sest nende sissetulekust kulub suurem osa esmatarbekaupadele
· Deflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus · Hinnataseme stabiilsus-deflatsiooni ja inflatsiooni vahepeal, hinnad ei muutu või muutus on minimaalne. Hinnaindeks ei kasva üle kahe protsendi aastas-Euroopa Keskpank Hinnaindeksid-hinnataseme muutumist mõõdetakse selle abil. · Tarbijahinnaindeks(THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. · Tööstustoodangu tootjahinnaindeks(TTHI)-indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. · Ekspordihinnaindeks(EXHI)-hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut. · Impordihinnaindeks (IHI)-hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut. Inflatsiooni mõju tarbijatele
hinnad. Hinnad- intressid-hinnad- kui pangad suurendavad hoiuseintressi, siis hoiustatakse rohkem sääste ja väheneb nõudlus. Samal ajal kasvavad tootmiskulud laenuintressi kasvu arvel ja tõusevad hinnad. Hinnad- hinnad- võib esineda inflatsiooni genereerimine. Nt Eestis tõusevad toorainete hinnad, siis töötlevates ettevõtetes kasvavad tootmiskulud ja need suruvad üldise hinnataseme ülesse. Tarbijahinnaindeks- fikseeritud toidukorvil baseeruv indeks. Tootjahinnaindeks iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel. Täielik hinnaindeks- e sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks Inflatsiooni soodne mõju: inflatsiooni mõjul palgad suurenevad, inflatsioon sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama, ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu Negatiivne mõju: kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine, sageli elatustase langeb, ei soodusta
saadud ostukorvi maksumuse muutumist. uuritava perioodi ostukorvi maksumus Tarbijahinnaindeks THI = x 100 baasperioodi ostukorvi maksumus THI avaldatakse iga kuu vaadeldavale kuule järgneva kuu viiendal tööpäeval. Hinnaindeksi muutus sõltub: 1)hinnast 2)kaalust!! Lisaks tarbijahinnaindeksile arvutab Eesti SA veel teisigi hinnaindekseid. Näiteks: · tööstustoodangu tootjahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust. Tootjahinnaindeks hõlmab nii siseturule kui ka välisturule valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita; · ehitushinnaindeks on indeks, mis väljendab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid hõlmavad kolme põhigruppi -- tööjõud, ehitusmasinad ja materjal;
(4). 3.1 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes (1). Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut. Importhinnaindeks (IHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut (1). 3.1.1 Ostukorv Enim kasutatud hinnaindeks on siiski tarbijahinnaindeks, kuna see peegeldab väga
suurenevad maailmas võrdselt). Maailmas on siiski levinud kolm tuntumat inflatsiooni arvutamise meetodit. a) Tarbijahinnaindeksi alusel mõõdetakse kaubaostukorvi hinda teatud baasperioodil võrreldes jooksva ehk vaadeldava perioodiga ( Jooksva kuu ostukorvi hind jagatakse baaskuu ostukorvi hinnaga ja saadud tulem korrutatakse sajaga). Lisaks tarbijahinnaindeksile kasutatakse veel kolme indeksit- Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks ja ekspordihinnaindeks. b) SKT- deflaator võrdleb kõigi SKT arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. SKT- deflaator on ülevaatlikum kuna kapitalkaupade hinnale lisandub veel valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade teenuste hinnad. Eristatakse nominaalset ( väljendatud jooksvates hindades deflaatoriga korrigeerimata) ja normaalset ( deflaatoriga korrigeeritud püsivates hindades)SKT-d. Hinnaindeksi
hoidma oma OPEX(põhitegevuskulud) muutuse teatud protsendi võrra madalamal tasemel võrreldes tarbijahinnaindeksi muuduga. Indeksid, mida on võimalik kasutada: Tarbija-, tootja-, ekspordi-, impordi-, ehitushinnaindeks; remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks, maanteede hooldustööde hinnaindeks, arhitekti- ja inseneritegevuste tootjahinnaindeks. 3. Kokkuleppehindade meetod (mislaaadi institutsioon lisaks teenuse ostjale- müüjale veel peab kokkuleppe sõlmimise protsessis osalema?) 1) Riigi, infrastruktuuri-ettevõtjate ja veo-ettevõtjate allianss (nt Suurbritannias) 2) Infrastruktuuri majandaja kui MTÜ 3) Läbirääkimised infrastruktuuri majandaja ja veoettevõtjate vahel riikliku regulaatori vahendusel
kogupakkumisega . ükskõik kumma kõvera nihe muudab kogunõudluse ja pakkumise tasakaalu ning tekitab kas majanduskasvu või langust. Inflatsioon- keskmise hinnataseme põsiv tõus, millega kaasneb raha ostujõu vähenemine. Deflatsioon inflatsiooni vastandprotsess, keskmise hinnataseme alanemine Keskmise hinnataseme muutust mõõdetatakse: *üldine hinnaindeks e SKP deflaator *tarbijahinnaindeks- mõõdab ostukorvi muutusi võrreldes eelmise aastaga *tootjahinnaindeks- eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus Inflatsiooni järgi eristatakse *roomav e hiiliv inflatsioon- aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus(2-4% aastas), mille korral toimub majanduse aktiivne areng. * mõõdukas inflatsioon- aastane hinnatõus on 5-10%, selline hinnataseme tõus stimuleerib inimesi ostma, sest kahaneva ostujõuga rahale eelistatakse kaupade ostmist *galopeeriv inflatsioon- iseloomulik puhanguline iseloom. Hinnatõus 10+ protsenti aastas
Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga( eelmise aasta, kuu) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. · Tarbijahinnaindeks iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutumist · Tööstustoodangu tootjahinnaindeks iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust · Ekspordihinnaindeks iseloomustab eksportkaupade hindade arengut · Impordihinnaindeks iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Inflatsiooni võib tekitada olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Samuti ka tootmiskulude kasv.
ja teenuste teenuste hindade hindade muutust mingi baasperioodi suhtes; c) indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut; d) reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada. 7. Tootjahinnaindeks j on: a) tootjate kulude ja tulude suhe; b) indeks, mis mõõdab toodete ja teenuste hulgihindade taseme muutusi; b) c) näitaja, mille alusel prognoosib ettevõte oma toodete hindu; d) tarbijahinnaindeksi pöördväärtus. 8. Inertne e. baasinflatsioon on: a) etaloninflatsioon, mille poole pürgivad kõik maailma riigid; pidev inflatsioon, b) pidev inflatsioon, mis mis kestab kestab seni,
Näiteks kui Venemaal Majandusootuste inflatsioon tuleneb üksikisikute ja ettevõtete käitumisest. Maksuinflatsioon - Iga tootja on sunnitud kasumi säilitamise nimel kompenseerima neid kulutusi, mis on seotud täiendavate maksudega. inflatsiooni iseloomustavad näitajad: Tarbijahinnaindeks on fikseeritud toidukorvil baseeruv indeks. Tema puuduseks on see, et ta ei arvesta piisavalt ostetavate kaupade asendatavust ega tarbija käitumise muutust seoses hindade muutusega. Tootjahinnaindeks iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel. Selle arvutamiseks lähtutakse toormest, pooltootest ja lõpptootest ning see võimaldab hinna tõusu erinevatel staadiumitel kindlaks määrata ja ärisuhteid kujundada. Täielik hinnaindeks ehk sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks. Soodne mõju avaldub järgmiselt: 1) Inflatsiooni mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga
See on kaudne maks, mis sisaldub toote hinnas. hinnataseme protsentuaalne muutus baasiperioodiga (eelmine aasta, kuu) Käibemaksu standardmäär on Eestis 18%, kauba või teenuste maksustatavast väärtusest, rakendatakse võrreldes.TARBIJAINDEKS- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinade ka 9%(raamatud, töövihikud,ravimid jne)määra.Tollimaks.Euroopa Ühenduse lepind keelab impordi-ja muutust.TÖÖSTUSTOODANGU TOOTJAHINNAINDEKS-indeks, mis isel Eestis valmistatud eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ning näeb ette ühisde tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja tollitariifisiku vastuvõtmise suhtes kolmandate riikidega, luues seega aluse tolliliidu moodustamiseks aktsiisita
Näiteks kui Venemaal Majandusootuste inflatsioon tuleneb üksikisikute ja ettevõtete käitumisest. Maksuinflatsioon - Iga tootja on sunnitud kasumi säilitamise nimel kompenseerima neid kulutusi, mis on seotud täiendavate maksudega. inflatsiooni iseloomustavad näitajad: Tarbijahinnaindeks on fikseeritud toidukorvil baseeruv indeks. Tema puuduseks on see, et ta ei arvesta piisavalt ostetavate kaupade asendatavust ega tarbija käitumise muutust seoses hindade muutusega. Tootjahinnaindeks iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel. Selle arvutamiseks lähtutakse toormest, pooltootest ja lõpptootest ning see võimaldab hinna tõusu erinevatel staadiumitel kindlaks määrata ja ärisuhteid kujundada. Täielik hinnaindeks ehk sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks. Soodne mõju avaldub järgmiselt: 1) Inflatsiooni mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga
ühiskonnas, mida suurema paindega on lorenzikõver –seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud (nt. vaene on väga vaene ja rikkas on väga rikkas), ja vastupidi. Vaesus on tänapäeva maailmas üks suurematest sotsiaalprobleemidest. Selle leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse ja aitama inimesi. Sissetulek Võrdne tulude jaotus ebavõrdne perekond 24. Inflatsioon ja selle mõõtmine (THI, tootjahinnaindeks). Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. 25. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. 26. Nõudluse inflatsioon, kuluinflatsioon.
4740 2103 2884 4441 4932 4948 4725 4601 4720 493 5.2. Sõiduautode esmane arvelevõtmine (tk) 2 7 4 2 0 4 3 6 4 96 6 Hinnad 6.1. Tarbijahinnaindeks (%) 10,4 -0,1 3 5 3,9 2,8 -0,1 -0,5 0,1 3,4 6.2. Tootjahinnaindeks (%) 7,2 -0,5 3,3 4,4 2,3 4,1 -1,6 -2,1 -0,6 3,6 6.3. Ekspordihinnaindeks (%) 4,2 -3,7 6 9,8 1,8 -1,1 -2,6 -3,9 -0,5 5,5 6.4. Impordihinnaindeks (%) 5,8 -5,4 9,1 11,2 4 -1,6 -2,2 -3,8 -2,3 4,5 6.5
TARBIJAHINNAINDEKS on fikseeritud toidukorvil baseeruv indeks. Tema puuduseks on see, et ta ei arvesta piisavalt ostetavate kaupade asendatavust ega tarbija käitumise muutust seoses hindade muutusega. Näiteks kui tõuseb või hind, siis tõenäoliselt paljud inimesed hakkavad või asemel tarbima rohkem margariini. Ostukorvi on valitud kaubad lähtudes elatusmiinimumist. Toidukaupade osakaal ostukorvis moodustab umbes poole ja tööstuskaubad ja teenused teise poole. TOOTJAHINNAINDEKS iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel. Selle arvutamiseks lähtutakse toormest, pooltootest ja lõpptootest ning see võimaldab hinna tõusu erinevatel staadiumitel kindlaks määrata ja ärisuhteid kujundada. Tootjahinnaindeks võimaldab ka tarbijahinna muutusi prognoosida, olles seega teatud mõttes inflatsiooni indikaatoriks. TÄIELIK HINNAINDEKS ehk sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks
Hinna indeks ei kasva üle 2% aastas.Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga.Inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes.Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil.Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine,kvartaalne või aastane muutumine.Tarbijahinnaindeks on indeks, mis isel tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.Tööstustoodangu tootjahinnaindeks on indeks,mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust.Ekspordihinnaindeks on hinnaindeks,mis isel Eestist välja veetavate e eksportkaupade hindade arengut.Impordihinnaindeks on hinnaindeks,mis isel Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut.THI arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv,mis koosneb teatud,erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist.Inflatsioon mõjutab kõikgi inimeste tulusid
Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kolme erinevat moodust: • tarbijahinnaindeks – mõõdab kaubaostukorvi kaalutud keskmist hinda teatud baasperioodil võrreldes jooksva ehk vaadeldava perioodiga: THI = jooksva kuu ostukorvi hind/baaskuu ostukorvi hind * 100 Kaubaostukorv kujutab endast tüüpilise perekonna valikuid, kuhu kuuluvad põhitoiduained, alkohol, tubakas, riietus, jalatsid, eluase, tervishoid, transport, kulutused vabale ajale. • tootjahinnaindeks – s.o. hinnaindeks, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, k.a. kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt on ostnud; • SKP deflaator – võrdleb kõigi SKP arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. Sisaldab lisaks tarbekaupadele ka kapitalikaupade hindu, valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade hindu. Inflatsiooni kulud e. Tagajärjed. 1. tulude ja vara ümberjaotumine 2
suunavad valuutakursside kujunemist on intressimäärad ja inflatsioon. Need tegurid mõjutavad valuutadega kauplemist kõige olulisemal määral. - üldmajanduslikud tegurid suurimaks mõjutajaks on SKP. Viimase suurenemine annab positiivset mõju rahvuslikule valuutale. Lisaks SKP avaldavad mõju valuutahinnale ka töötus, kapitali rentaablus, THI, tootjahinnaindeks, elamuehitus jne. - poliitilised tegurid poliitilisest ebastabiilsusest tingitud aspektid mõjuvad riigi valuutale kahjulikult, kahandades selle väärtust. - loodusõnnetused ja ökoloogilised katastroofid nende mõju rahvuslikule valuutale on negatiivne. Mida suurem katastroof, seda neg mõju riigi majanduslikule olukorrale. 17.Mis oli/on kullastandard? Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel. 19
varasema perioodi suhtes Hinnaindeks on suhte arv, mis näitab valikulise kaupade komplekti hinna muutumist mingi perioodi jooksul H1 (Hinnaindeks) n perioodil = ostukorvi hind n perioodil / ostukorvi hind baasperioodil (n-1) per Nii saame alus- ehk baasindeksi Ahelindeks = Võrdleme käesolevat aastat eelmise aastaga. Kõige levinumaks indeksiks on tarbija hinnaindeks. Mõõdab tarbija kaupade ja teenuste hinna muutumist ajas. Osasid indekseid ei tasu rahvusvaheliselt võrrelda: Tootjahinnaindeks, mis iseloomustab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist, mida saab kasutada nt jaehindade prognoosimisel Ehitushinnaindeks – näitab ehituse hindade muutumist ja on aluseks pinna ruutmeetri hinna prognoosimiseks või kinnisvara rentide määramisel jne Energiahinnaindeks – kaks erinevat kasutusala: siseriiklik võimaldab hinnamuutusi planeerida, ostumüügi lepingute sõlmimisel
8 vastassuunalist, 4 samasuunalist. Järelikult tuleb jällegi 1-1=0, SEOST POLE INDEKSITEOORIA Indeksid on üldistavad näitarvud, mille abil iseloomustatakse tunnuste väärtuse muutumist ajas. Statistikas kujutab indeks endast kahe arvu suhet, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab nähtuse dünaamikat. Võib piiritleda indeksite kaht põhilist rakendusala: · makroökonoomiliste probleemide lahendamisel (nt THI, tootjahinnaindeks, elukallidusindeks); · mikroökonoomiliste (ettevõtte- ja organisatsioonisiseste) probleemide lahendamisel (nt rahandussuhtarvud). Indeksiteoorias võib eristada kaht peamist suunda: · Deskriptiivne ehk kirjeldav suund seab eesmärgiks niisuguste indeksiridade tuletamise, mis kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist ja võimaldaks võrdlust teiste nähtuste dünaamikaga.
b) töötuabiraha 23. Phillipsi kõvera olemus. Philips leidis, et on kindel seos töötuse määra ja palgamäära vahel ja umbes5,5%-line tööpuudus hoiab palgataseme paigas. Töötusemäära suurenedes palga tõusu protsent väheneb Inflatsiooni määr 2% töötusemäär 5,5% 24. Inflatsioon ja selle mõõtmine (THI, tootjahinnaindeks) Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad(mõned hinnad võivad koguni langeda), vaid tõuseb keskmine hinnatase Inflatsiooni mõõtmise 3 meetodit: 1) SKP deflaator- väljendab kogutoodangu hinnataseme indeksit. SKP komponentide hind, mis näitab mitu% on üldine hinnatase baasperioodiga võrreldes muutunud 2) Tarbijahinna indeks(THI)
Kui iahel=1, siis yt=yt-1 ja jäi eelnevaga võrreldes samaks Liitkogum – algkogum koosneb ühelaadsetest elementidest ja erinevaid algkogumeid ühendades saadakse liitkogum. Individuaalindeks - dünaamika suhtarv, millega väljendatakse kas kvalitatiivselt ühtlase kogumi või kvalitatiivse üksiktunnuse ajalist muutmist Üldindeks - Väljendavad ebaühtlase koostisega liitkogumi ajalist muutumist nt tarbijahinnaindeks, tootjahinnaindeks, börsi indeksid. Ühismõõdustamine - indekseeritava suuruse läbikorrutamine ühismõõdustajaga. Ühismõõdustatud suuruste ühendamisel ehk agregeerimisel saadakse agregaatsumma. Koondindeks – väljendavad korraga mitme teguri muutumist. Nt käibe indeks (korraga nii hinna kui koguse muutumine) Teguriindeks - ainult ühe teguri muutumine, teiste tegurite mõju on elimineeritud. Nt: hinna indeks või koguse indeks Mahuindeks – Hinnaindeks – Koondindeks – 5. Jaotusseadused
Eelarvestamise universaalmeetodid: - Analüütiline meetod (normeerimine) - Eksperthinnangute meetod - Statistiline (aegridade analüüsi) meetod - Faktoranalüüsi (tundlikkuse analüüsi) meetod - Matemaatiliste mudelite meetod e. Hinnainformatsioon - Turuhinnad - Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoosid - Pakkumised hankijatelt - Isiklikud kontaktid - Hinnaindeksid Hinnaindeksid - Tarbijahinnaindeks - Tootjahinnaindeks - Ekspordihinnaindeks - Impordihinnaindeks - Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks - Ehitushinnaindeks 7. Sissejuhatus investeeringuarvutlusse a. Reaalinvesteeringud - Olemasoleva infrastruktuuri laiendamiseks või uue ehitamiseks tehtud kulud, samuti kulud renoveerimiseks, rekonstrueerimiseks ja kapitaalremondiks. - Uute seadmete soetamise kulud. Finantsinvesteeringud - Kapitalimahutus väärtpaberitesse
väärtuse langemine. Inflatsioonile vastupidist nähtus nimetatakse deflatsiooniks s.o keskmise hinnataseme alanemine. Keskmise hinnataseme mõõtmiseks kasutatakse majanduses erinevaid meetmeid: • Üldine hinnaindeks ehk SKP deflaator, mis mõõdab keskmiste hindade muutust baasperioodis. • Tarbijahinnaindeks ehk lihtsalt öeldes ostukorvi maksumuse muutusi võrreldes eelmise aastaga. • Tootjahinnaindeks, mis iseloomutab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust. Inflatsioonimäära järgi eristatakse: • Roomav ehk hiiliv inflatsioon – aeglane ja vaevumärgatav, mille korral toimub majanduse kiire areng. • Mõõdukas inflatsioon võib muutuda selleks, kuna tööandjaid peibutab kasvuperioodil võimalus kasumeid suurendada ning ametiühingud nõuavad suuremaid palku. Taoline üldise
kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kodumajapidamised o Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud o SKP deflaatorit kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda Tarbijahinnaindeks - näitab keskmise tarbija ostukorvi hinna tõusu mingil ajaperioodil. Tootjahinnaindeks - tootmisressursside eest makstud hind, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud Autonoomne tarbimine - tarbimine elatusmiinimumi tasemel, eksisteerib nulliga võrduva kasutatava tulu puhul. Autonoomne tarbimine ei muutu kui kasutatav tulu muutub. Indutseeritud tarbimine muutub, kui kasutatav tulu muutub. Pakkumisinflatsioon - põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudelt.
Indeksid on väga erineva iseloomuga erinevates riikides. Enamlevinud indeks - tarbijahinnaindeks, mis mõõdab tarbekaupade ostukorvi maksumuse muutumist mingi perioodi jooksul. Ostukorvi kaasatakse kaubad ja teenused, mida suurem osa tarbib. Siia kuuluvad kaubad ja teenused. Selle ostukorvi koostamine on keeruline protseduur, sest ostukorvi sisu muutub pidevalt. Veel mõned enamlevinud indeksid tarbijahinnaindeksi kõrvale ja nende kasutamine: ● tootjahinnaindeks (indeks näitab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist ja seda kasutatakse nt jaehindade prognoosimisel. Iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel) ● ehitushinnaindeks, mis iseloomustab ehitamise maksumuse muutumist ja seda saab kasutada näiteks tulevaste ehituspindade maksumuse prognoosimisel ● energiahinnaindeks (selle puhul saab teha teatud võrdlusi ka riikide vahel) (meil
Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse: Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kodumajapidamised. Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud Vt Stat.eehttp://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Majandus/04Hinnad/04Hinnad.asp Eluaseme hinnaindeks Tööstustoodangu tootjahinnaindeks Ehitushinnaindeks Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks Teenuste tootjahinnaindeks SKP deflaatoritkogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda. Klassikaline inflatsiooniteooria Varasemalt pidasid majandusteadlased inflatsiooni põhjuseks ülemäärase raha ringlusse laskmist. Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on finantseerida
Avalikinflatsioon - näed et hinnad on tõusnud Varjatud inflatsioon-hind on sama kuid kvaliteet, kogus jne langeb THI-tarbijahinnaindeks näitab ,,keskmise tarbija" ostukorvi kuuluvate fikseeritud kaaludega kaupade ja teenuste keskmisena saadud ostukorvi maksumuse muutumist mingi baasperioodi suhtes. e. THI x 100% Tootja e hulgihinnaindeks on hinnaindeks, mis baseerub firmade poolt ostetavate hüviste ning teenuste valimil. e.( tootjahinnaindeks- eelmise kuu THI)X 100% /eelmise kuu THI Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu langus Deflatsioon on üldise hinnataseme langus ja raha ostujõu tõus Disinflatsioon-kõrge inflatsiooni oluline vähenemine või kadumine. Võib tunduda üllatav, kuid inflatsiooni tagajärjel mõned inimesed kaotavad, mõned aga võidavad. Inflatsiooniga seotud kaotused on põhiliselt kaht tüüpi. Esiteks võib
Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kolme erinevat moodust: tarbijahinnaindeks mõõdab kaubaostukorvi hinda teatud baasperioodil võrreldes jooksva ehk vaadeldava perioodiga: Jooksva kuu ostukorvi hind THI = ------------------------------------ * 100 Baaskuu ostukorvi hind Kaubaostukorv kujutab endast tüüpilise perekonna valikuid, kuhu kuuluvad põhitoiduained, alkohol, tubakas, riietus, jalatsid, eluase, tervishoid, transport, kulutused vabale ajale. tootjahinnaindeks s.o. hinnaindeks, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, k.a. kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt on ostnud; SKP deflaator võrdleb kõigi SKP arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. Sisaldab lisaks tarbekaupadele ka kapitalikaupade hindu, valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade hindu. Nominaalne SKP Reaalne SKP * 100 = SKP deflaator (SKP=T+I+V+Exp (E-I))
· Indekseerimine korrigeerib hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale · Annulleerimine endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem Millega inflatsiooni mõõta? · inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes · hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist Hinnaindeksite liigid: · Tarbijahinnaindeks (THI) · Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) · Ekspordihinnaindeks (EXHI) · Impordihinnaindeks (IHI) THI arvutamine · indikatiivne ostukorv -koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist Inflatsiooni mõju tarbijatele · Mõju sõltub kaupadest: o tarbekaubad vaestele o lukskaubad rikastele · Raha väärtuse ehk ostujõu langus Hinnatõusu põhjused · nõudlusinflatsioon · kuluinflatsioon · palgainflatsioon
THI)) x 100. Inflatsiooni iseloomustab ka tema suurus (%) aastas ehk inflatsioonimäär. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Sellest põhimõttest lähtudes jaotatakse mõõdukas, galopeeriv ja hüperinflatsioon. Hüperinflatsiooni puhul on üldise hinnataseme tõus üle 50% kuus ja selle tagajärjeks on tavaliselt kehtiva valuuta kokkuvarisemine ja uue kehtestamine. *tootjahinnaindeks(PPI) väljendab tootmisressursside eest makstava hinna kallinemist või odavnemist. *SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks, mis väljendab SKP komponentide keskmist hinnataset. THI ja SKP deflaatori abil leitud inflatsioonitempode erinevus ei ole suur, kui hinnatõus on suhteliselt väike ja kodumaised hinnad ei erine oluliselt välismaistest. Inflatsiooni liigid Lähtudes inflatsiooni tekkepõhjustest jaotatakse inflatsioon nõudlus- ja pakkumis- ehk kuluinflatsiooniks.
Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik Majanduslikult aktiivne rahvastik Heitunud töötajad Töötavad e tööga hõivatud Töötud e tööga mittehõivatud Tööjõud Töötuse määr Tööhõive määr Tööjõus osalemise määr Loomulik töötuse määr Friktsionaalne töötus Struktuurne töötus Tsükliline töötus Okuni seadus Töötuse kasud ja kahjud Inflatsioon Inflatsioonimäär Deflatsioon Disinflatsioon Reaalväärtus Hinnaindeksid Tarbijahinnaindeks Tootjahinnaindeks SKP (RKP) deflaator Inflatsiooni liigid 29 Avalik inflatsioon ja varjatud inflatsioon Roomav e hiiliv Mõõdukas Galopeeriv Hüperinflatsioon Nõudlusinflatsioon Pakkumispoolne inflatsioon Pakkumisshokk Inflatsiooni spiraalid Inflatsiooni reaaltulude kulu Inflatsiooni menüükulud Inflatsiooni sotsiaalsed kulud Indekseerimine 15. Raha ja pangandus Raha Barter Raha konkreetsed funktsioonid Raha abstraktsed funktsioonid Maksevahend
Kõikide boldi mõistete selgitused Lk 145 vastata vihikusse küsimustele 138-179 146149 Inflatsiooni m6iste riigi keskmise hinnataseme j2tkuv kasv, piisavalt pikal perioodil, seejuures on oluline et kasvab keskmine hinnatase Millega inflatsiooni m66detakse? Inflatsioonim22ron m66tyhikuks, nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga v6rreldes M66detakse hinnaindeksite abil. THI iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust T66stustoodangu tootjahinnaindeks TTHI isel. Eestis tooodetud t66stustoodete hindade muutust Ekspordihinnaindeks EXHI isel eesttist v2lja veetavate eksportkauapade hindae aregnut Imprordihinnaindeks IHI isel sisse veetavate importkauapade ja teenuste hindade arengut Miks hinnad t6usevad? N6udlus kasvab kiiremini kui tootmine. On raha et tarbida, kuid ei ole piisavalt kaupu, mida tarbida. Tootmiskulude kasv. 149 1) Inflatsioon, hindade t6us, raha v22rtuse langus. Ei arvestata ma arvan
määratakse lähtuvalt elanikkonna kulutuste struktuuri uuringutest. Nagu kõik reaalelus, nii pole ka ostukorv ja selle koosseis paljude aastate lõikes jääv suurus, kuna tarbimise struktuur muutub uute teenuste-toodete turule ilmumisega ja varasemate kategooriate osatähtsuse langemise-kadumisega. Inflatsiooni (raha väärtuse/ostujõu langust) siseturul mõõdetakse mitmesuguste hinnaindeksitega (tarbijahinnaindeks = THI, tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks jne.), mis arvestavad kulude spetsiifikat ja erinevat struktuuri eri valdkondades. Levinuim ja üldisemat huvi pakkuv neist on THI, kuna selle muutumine puudutab kõige ulatuslikumat ringi riigi kodanikkonnast iga antud riigi elanik (peale selle, et ta võib olla tootmis-ehitusettevõtte omanik, teenistuja, tööline jne.) on kindlasti ka tarbija. 24. Tööjõu nõudlus ja pakkumine Töö nõudlus on töö otsjad
(eelmise aasta, kuu või kvartaliga). Hinnaindeksid - Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Eesti statistikaamet kasutab kuut eriliiki hinnaindeksit. Neist olulisemad on järgmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate ehk ekspordikaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengu.
jooksva ehk vaadeldava perioodiga: Jooksva kuu ostukorvi hind THI = ------------------------------------ * 100 Baaskuu ostukorvi hind Kaubaostukorv kujutab endast tüüpilise perekonna valikuid, kuhu kuuluvad põhitoiduained, alkohol, tubakas, riietus, jalatsid, eluase, tervishoid, transport, kulutused vabale ajale. · tootjahinnaindeks s.o. hinnaindeks, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, k.a. kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt on ostnud; · SKP deflaator võrdleb kõigi SKP arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. Sisaldab lisaks tarbekaupadele ka kapitalikaupade hindu, valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade hindu. 11.2 INFLATSIOONI LIIGID 1. Nõudlusinflatsioon s.o
Hinnatase Inflatsioon aeg aeg Joonis 13. Hinnatase ja inflatsioonimäär Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks kolme hinnaindeksit: Ø Tarbijahinnaindeks (ing k consumer price index, CPI) Ø Tootjahinnaindeks (ing k producer price index, PPI) Ø SKP deflaator Kõige levinum nendest on tarbijahinnaindeks (THI). Hinnataseme leidmiseks koostatakse tarbija ostukorv ning arvutatakse selle korvi maksumus erinevatel aastatel. Tarbija ostukorvi leidmisel võetakse aluseks keskmine tarbija. Teisisõnu, kui keskmine tarbija kulutab oma sissetulekutest rohkem bensiini kui kartulite peale, siis
elimineerida, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta) hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse Paasche hinnaindeksina, ehk deflaatori leidmiseks kasutatakse jooksva perioodi kaubakogust. 3) tööstustoodangu tootjahinnaindeks mis iseloomustab Eestis valmistatud toodete hindade muutust. Indeks hõlmab nii siseturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita. Kaaludena kasutatakse baasaasta (momendil 1995.aasta) tööstustoodangu müügikogused. Tootjahinnaindeksi arvutused hõlmavad Eestis tegutsevaid tööstusettevõtteid (sh ka elektri- ja soojusenergiat tootvaid), arvesse võetakse 560 toote hinnamuutusi;
Inflatsioonimäär näitab hinnaindeksi protsentuaalset muutust ja seega ka hinnataseme kasvutempot. Inflatsioonimäär = ((uuritava perioodi THI – baasperioodi THI) / baasperioodi THI)) x 100. Inflatsioonimäära järgi jaotatakse inflatsioon mõõdukaks, galopeerivaks ja hüperinflatsiooniks. Hüperinflatsiooni kriteeriumiks loetakse üle 50%- list inflatsioonimäära kuus ja see on tavaliselt antud riigi rahasüsteemi hävitav, laastav ning võetakse kasutusele uus valuuta. *tootjahinnaindeks(PPI) väljendab tootmisressursside eest makstava hinna kallinemist või odavnemist. *SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks, mis väljendab SKP komponentide keskmist hinnataset. THI ja SKP deflaatori abil leitud inflatsioonitempode erinevus ei ole suur, kui hinnatõus on suhteliselt väike ja kodumaised hinnad ei erine oluliselt välismaistest. 3.Inflatsiooni liigid Lähtudes inflatsiooni tekkepõhjustest jaotatakse inflatsioon nõudlus- ja pakkumis- ehk kuluinflatsiooniks
ja teenuste teenuste hindade hindade muutust mingi baasperioodi suhtes; c) indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut; d) reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada. 7. Tootjahinnaindeks on: a) tootjate kulude ja tulude suhe; b) indeks, mis mõõdab toodete ja teenuste hulgihindade taseme muutusi; b) c) näitaja, mille alusel prognoosib ettevõte oma toodete hindu; d) tarbijahinnaindeksi pöördväärtus. 8. Inertne e. baasinflatsioon on: a) etaloninflatsioon, mille poole pürgivad kõik maailma riigid; b) pidev inflatsioon, pidev inflatsioon, mis mis kestab kestab seni,
teatavate kaaludega summeerimisel, kusjuures kaalud määratakse lähtuvalt elanikkonna kulutuste struktuuri uuringutest. Nagu kõik reaalelus, nii pole ka ostukorv ja selle koosseis paljude aastate lõikes jääv suurus, kuna tarbimise struktuur muutub uute teenuste-toodete turule ilmumisega ja varasemate kategooriate osatähtsuse langemise-kadumisega. Inflatsiooni (raha väärtuse/ostujõu langust) siseturul mõõdetakse mitmesuguste hinnaindeksitega (tarbijahinnaindeks = THI, tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks jne.), mis arvestavad kulude spetsiifikat ja erinevat struktuuri eri valdkondades. Levinuim ja üldisemat huvi pakkuv neist on THI, kuna selle muutumine puudutab kõige ulatuslikumat ringi riigi kodanikkonnast iga antud riigi elanik (peale selle, et ta võib olla tootmis-ehitusettevõtte omanik, teenistuja, tööline jne.) on kindlasti ka tarbija. f) Tööjõu nõudlus ja pakkumine Töö nõudlus on töö otsjad. Töö pakkumine on ettevõtted, kes tööd pakuvad.
c) valuutaklausel (maksevaluuta, selle kursi muutumise arvessevõtmine, andmebaas valuutakursi ümberarvestamiseks jne) d) indeksiklausel või muu hinna muutmisega seotud tingimus (tarbijahinnaindeks, tootjahinnaindeks, veohinnaindeks jne) e) kulude katmine kooskõlas tarneklausliga. 17. Tellimuse tühistamise tingimused. 18. Erimeelsuste käsitlemise kord ja tingimused. 19. Lepingu lisad a) kokkulepitud mõõdikute ja tegevusnäitajate süsteem
annaabi.ee 
