Kodune ülesanne Murdvõrrandi koostamine ja lahendamine Minu ülesanne: Üks suusataja läbis 20 km pikkuse distantsi 20 min kiiremini kui teine. Leia mõlema suusataja kiirus, kui esimese kiirus on 2 km/h suurem kui teisel. Lahenduskäik: Kuna „esimene“ ja „teine“ võivad ülesande lahendamisel ja lahenduse selgitamisel segadusse ajada, siis olgu esimese suusataja nimi Mati ja teise suusataja nimi Kati. Ülesandes antud andmete kohta koostasin tabeli. Järgenvalt selgitan, miks on tabelis andmed just nii kujutatud: Kati kiirus pole teada, seetõttu tähistan tema kiiruse x’iga
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda
ehk tulebläbida ettenähtud võistlusdistants. Iga võistleja kõigi sõitude ajad liidetakse kokku, ning aegadesumma moodustabki tema lõpptulemuse. Pikamaa võistlustel sõidetakse aga ühte ja sama distantsimitu päeva, ülipikkade distantsidega võistlustel (nagu Iditarod) võib võistlus kesta isegi kaks nädalat, ning iga võistleja jaoks läheb aeg käima stardist ja pannakse kinni finisisse saabudes. Vahepeal on võimalik distantsi läbimise kiirust jälgida ja teistega võrrelda kontrollpunktides mõõdetud vaheaegade alusel.Läbitavate distantside pikkuse alusel jaotatakse IFSS võistlusreeglite kohaselt talvised võistlusedalljärnevalt: 1. Sprindivõistlus, distantsi pikkus 5-25 km, olenevalt võistlusklassist ja sellest, kui mitu starti onkonkreetsele võistlusklassile ette nähtud 2. Keskmaavõistlus, distantsi kogupikkus 80-250 km 3. Pikamaavõistlus, distantsi kogupikkus üle 250 km.
vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Jooksu distantsipikkusega kuni 400m nimetatakse kiirjooksuks ehk sprindiks ning selle harrastajad on sprinterid. Distants üle 400m kuni 3000m on keskmaajooks ning distantse üle 3000m nimetatakse pikamaajooksuks. Keskmaajooksu harrastajad on mailerid ja pikamaajooksu harrastajad staierid. 3000 meetri jooks kestab 7,5 400 meetrist staadioni ringi. Selle distantsi maailmarekord, tulemusega 7:20.67, kuulub keenialasele Daniel Komenile. Talle kuulub ka 3000m maailmarekord sisetingmustes, tulemusega 7:24.90. Eesti rekord 3000m jooksus kuulub ajaga 7,48,94 Toomas Turbile, mille ta püstitas 29. Juulil 1981 aastal Budapestis. 3000m jookstakse ka takistusrajal, 3000m takistusjooksu maailmarekord ajaga 7:53.63 kuulub Katari jooksjale Saif Saaeed Shaheenile. Takistusjooksus on 5 takistust ringi kohta, tõkke kõrgus on 914mm. Neljandale takistusele, mis asub
need peaksid olema kohustuslikud. 2) Maski kandmine võib olla sotsiaalne norm, sest see kaitseb tervist ja seda peaks kandma isegi kui ei olda haige, et seada turvalisemasse olukorda nii ennast kui ka teisi. 3) Poodides ja bussides on kõige suurem võimalus saada nakkus, seetõttu peaks olema nendes kohtades kohustuslik maski kandmine. 4) Mask võib kaista nii kandjat ja ümber olevaid inimesi, kuid maski kandmist ei peeta oluliseks, vaid hoopis kahe meetrist distantsi ja kätepuhastamist. Maskil on efektiivne ainult siis kui järgid kõike reegleid, mis sellega tulenevad. 5) Meditsiiniline mask kestab umbes 3h ja seda peab vahetama. Riidest tehtud maskid on küll tõhusad aga need ei ole nii kaitsvad kui meditsiinilised maskid. Ühiskonnas on palju abi maski kandmisest ja sellest võib saada uus sotsiaalne norm. Maski kandmine avatud suletud ruumides, kus on inimesi rohkem näiteks poodides ja bussides peaks olema kohustuslik. Eesti ei oleks esineme,
10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Treenimine: Pikkade lõikude jooksmisel on raske säilitada kiirjooksu tehnikat, mida kindlasti on võimalik jälgida lühemate lõikude jooksmisel (siis jooksutehnika sarnaneb võistlustegevusele).Vajalik vastupidavus
Sotsiomeetria isaks peetakse... tunnuste alusel. Küsimus 23 b. Solomon Asch Küsimuse tekst Väga kõrgete aukandjatega suhtlemisel kasutatakse c. Erich Fromm tavaliselt ... d. Theodore Newcomb Vali üks: Tagasiside a. personaalset distantsi Õige vastus on: Solomon Asch. b. avalikku distantsi Küsimus 29 Küsimuse tekst c. intiimset distantsi Peeglikatse räägib ... d. sotsiaalset distantsi Vali üks: Tagasiside a. rollikäitumisest
Võistlusest täpsemalt Distantsi pikkus on 2000 m. Rajad on tähistatud 15 cm läbimööduga poidega, millede vahe pikidistantsi on 12,5 m. Poid on erekollast või valget värvi. Starditsooni (100 m) ja finišiala (250 m) poid on punast värvi, samuti on iga 250 m tagant üks poi punast värvi. Iga 250 m tagant on kaldal või vee peal läbitud vahemaa tähis (250, 500, 750 jne kuni 1750) finišit markeerivad kummalgi pool distantsi finišijoonel olevad punased lipud. Kohtunikud Rahvusvahelistel regattidel on Rahvusvahelise Žürii koosseisus 18 kohtuniku, kes võistluste käigus reeglina roteeruvad. Kohtunikel järgmised ametikohustused: Starter, starteri abi, stardikohtunik, arbiitrid, finišikohtunikud ja kontrollkomisjon. Arbiitrid on kohtunikud, kes saadavad sõitu, Peale stardikäskluse andmist on arbiiter sisuliselt kõige tähtsam otsuse langetaja, juhul kui midagi juhtub.
lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) Tsüklid Eesti ja Soome-Ugri rahvalaulude baasil
tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. · Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli' Vabaujumine Vabaujumine tähendab, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi kestel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vaba-ujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Pöördel ja finisis peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Ujumise ajal peab ujuja ükskõik milline kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea.
kaenlaaugus ja kukal on vastu vasakut käsivart). - Järgneb kiire ja sügav sissehingamine. - Käe etteviimise algmomendist algab näo vettekeeramine. Nägu on vees, kui käelaba jõuab peaga ühele joonele. Väljahingamine toimub kohe suu ja nina kaudu vette, nägu suunatud basseini põhja (5). Vabaujumise ujumisviis ei ole võistlusmäärustega piiratud, mis tähendab seda, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda distantsi keskel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis (3). Vabaujumist alustatakse võistlustel stardipukilt vette hüpates. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles- alla, käed vaheldumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha
1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja
(ahelduse esinemise tõenäosus on 1000 korda suurem ahelduse mitte esinemise tõenäosusest); LodSc väärtus alla 3 aheldus on vähe tõenäone, tulemus on ebakindel. Vajab veel uurimist; LodSc väärtus alla 0 aheldus on välistatud. 3. Mida tähendab cM? Milleks ja kus seda mõistet kasutatakse? cM kromosoomide geneetilise kaardistamise ühik, millega mõõdetakse geenide omavahelist kaugust ehk geneetilist distantsi 2 lookuse vahel. Sentimorgan. 4. Mis on geneetilise kaardistamise eesmärk? Viia kromosoomipiirkond, millest geeni otsitakse, võimalikult kitsaks seeläbi, et leida üles geneetiline marker, mille lähedal tunnust määrav geen paikneb. 5. Aheldusanalüüsil kasutatavad geneetiliste markerite tüübid (3)? Kordusjärjestuste arvu polümorfismid (STR short tandem repeats; mikrosatelliidid)
jõutreeningut. Seepärast tuleb kiirustreeningu puhul rangelt jälgida õige tehnika säilimist. Liigutuse korduval sooritamisel muutub see automaatseks. Ka vale tehnika, halvad harjumused, võivad muutuda automaatseks ja nende parandamine on raske. Kiirusvõime arendamisel tuleb järgida järgmisi metoodilisi soovitusi: • kiiruse arendamine nõuab aega ja kannatust • enamik sportlasi sooritab lõike maksimaalsele lähedase kiirusega. Soorita lõike 1-5% kiiremini, kui on sinu distantsi kiirus. • puhkepausid lõikude vahel peavad tagama taastumise, mis võimaldab järgmisi sooritada vajaliku kiirusega. Ühes treeningus peaks sportlane sooritama nii palju lõike, kuni vajalik kiirus säilib. • treeningute vahel peab sportlane täielikult taastuma. Kiirustreening peab järgnema kergemale treeningule. • tipp-perioodidel peaks tegema lühiajalisi maksimaalse kiirusega piiratud arvul sooritusi. Kiirustreeningus on põhiliseks harjutamismeetodiks kordusmeetod.
AUTODE Kristjan Teearu LISASEADMED MIS ON LISASEADE? Sõiduauto lisaseade on asi, mis aitab sõitu mugavamaks, lihtsamaks muuta, tagada turvalisust. Lisaseadmete alla liigituvad mehaanilised seadmed nagu veokonks või siis keerulised juhiabisüsteemid nagu distantsi jälgiv püsikiirushoidja. Lisaseadmeid on väga palju, aga lisaseadmete tööpõhimõte on erinevatel tootjatel peaaegu sama. MILLISED LISASEADMED? Turvalisuslahendused Transpordilahendused Mugavuslahendused Meelelahutuslahendused TURVALISUS Juhiabisüsteemid Käivitustõkised Lukustusseadmed Kontrollseadmed (rehvirõhk) TRANSPORT Haakekonks Katuseboks Autokülmik Laste turvatool (isofix) MUGAVUS Võtmest käivitamine (starter) Elektriaknad, luugid
1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja
kummagi rühma kohta eraldi (kokku siis 26 küsimust, vt küsimusi 26-51 lisas). Kultuurilise distantsi uuringud ei ole väga laialt levinud, kuigi mõningaid töid on sel teemal ilmunud. Laskumata eri lähenemiste vahelistesse erinevustesse, on vitaalsuse küsimustiku tarvis eelistatud Babikeri jt (1980) lähenemist, mis keskendus toitumise, rõivastuse, religiooni ja mentaliteedi erinevuste tajumisele. Täiendavalt lülitati kultuurilise distantsi moodulile Landry jt järgi 13 küsimust sotsiaalse võrgustiku struktuuri kohta, sest küsitletu seotus vähemusrühma või enamusrühma võrgustikuga väljendab selgelt isiku kultuurilist distantsi ühest või teisest rühmast. Kokku uurib kultuurilist distantsi 22 küsimust (vt küsimused 13-25 ja 52-60 lisas). 2. Veel keerulisem lugu on terminiga „koodivahetus", mis tähendab rohkem kui ühe keele kasutust ühe vestluse piires. Praegu kinnistunud eestikeelne termin
Ekponeerimisefekt- mida tuttavam on meile ese, seda enam ta meile meeldib. · Käitumuslikul infol põhinevad- Hoiakud võivad kujuneda ka käitumise kaudu. Kui inimene pole kindel, mida ta hetkel tajub, siis ta vaatleb oma välist käitumist ja selle alusel teeb järelduse. 15. Sotsiaalpsühholoogia- prokseemika ja kehakeel Prokseemika- kui nõue personaalsele ruumile. Hall eristab inimsuhtlemises neli eri distantsi ( ehk lähedusastet partnerite vahel), millest igaühel on suhtlemispartnerite jaoks erinev tähendus. · Intiimne distants. Suhtlemispartnerid on teineteisele väga lähedal ( kuni otsese kehalise kontaktini). Suhtlemine toimub kõigi sensoorsete kanalite (puudutused, teineteise lõhna tundmine jne.) kaudu. Intiimsel distantsil suhtlevad tavaliselt vaid väga lähedased inimesed. Võõra inimese sisenemist "intiimsesse" sfääri tajutakse
Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. 4 2. Vabaujumine .e rinnulikrool Vabaujumise ujumisviis ei ole võistlusmäärustega piiratud, mis tähendab seda et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi keskel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha
rohkem kui 7 sekundit. 2. 400 meetri jooksja kehaehitus on väga sarnane 200 meetri jooksja omaga ning ka treening on sarnane. Suurema vastupidavuse saavutamiseks jooksevad nad kiires tempos sagedamini 200-600 meetri pikkusi distantse. 5000/10000 meetri jooks Antiikolümpiamängude kavas oli pikamaajooks – dolichos, mille pikkus oli 12 või 24 staadionipikkust. Sportlased pidid jooksma peaaegu 5000 meetri pikkuse distantsi võimalikult kiiresti. 19. sajandil Inglismaal joostud 3 miili (4828 m) ja 6 miili (9656 m) jooksudest arenesid nende mugandused meetermõõdustikus: 5000 meetri ja 10000 meetri jooksud. 1912. aastal Stockholmi mängudel lülitati mõlemad jooksualad meeste olümpiaprogrammi. Naiste 10000 meetri jooks sai olümpiaalaks alles 1988. aastal Soulis, aasta pärast seda, kui ala oli võetud Rooma maailmameistrivõistluste kavva. Naiste 5000 meetri jooks oli esmakordselt olümpial kavas 1996.
4 pappkastide avamine kerge vigastus paki avaja 3 5 laudade teravad servad kerge vigastus laua taga olev isik 2 6 elektriline kaal kerge vigastus kaaluja 2 Meetod Kes vastutab 1 üsna olematu risk kääride kasutamine kasutaja 2 kerge risk koti sisestamisel hoida distantsi kasutaja 3 kesmine risk kasutada selleks vastavat seadet kasutaja 4 raske risk kasutada avamisel tugevast materjalist kindaid kasutaja 5 väga kõrge risk asetada servadele katted või vahetada laud välja tootja lasta kaalu kontrollida tootja
Magnetism ja elekter- eraldi teadusvaldkond, mis tegeleb laengutega kaasnevate füüsikaliste nähtusetega. Leangu mõiste on sisse toodud kuna leang mõjutab kehade vastastikmõju. Laetud kehade vaheline vastastik mõju on kahe suunaga a)tõmbumine b)tõukumine + ja +;- ja - tõukuvad, + ja tõmbuvad Laengujäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on laengute summa väärtus jääv. q i = const ehk qi = q1 + q 2 + q3 + q n Tähis: q Laengu ühik: 1 C ( üks kulon) q=I*t >>> 1c=1A*1s q I = I voolutugevus amprites t aeg sekundites t 1 kulon on selline laeng, mis läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul, kui voolutugevus juhis on üks amper . Elementaarilaeng (tähis- e ) väikseim looduses esinev laeng e =1,6 * 10 -19 q=N*e N- elementaarlaengute arv Vähem kui ühe elementaar laenguga keha laengut ei ole võimalik mõõta. Punktlaeng selline laetud keha mille mõõtmetega võib mitte arvestada. Columbi'i seadus: Kaks p...
inimesest rääkides valimatult. Näiteks: "meie kodumaa rajaja ja vaimne isa"; "kurjategija kui vaba turumajanduse produkt ja demokraatia alustalade kõigutaja" enesekindel väide Antakse suuliselt edasi vastava hääletooniga, tekstis kindla kõneviisiga, kuigi väidet oleks vaja ka tõestada. Näide: "asjatundjad (või nt briti teadlased) väidavad, et 61%-l esineb vähem kaariest" "omad poisid" Selle võttega püütakse vähendada distantsi auditooriumiga, end publikuga samastada. Näidata, et ka esineja on inimene. ühine platvorm Liitumine populaarse käitumisega. Meie- tundele rõhumine. Kui käitute nii, nagu meie, siis teete õigesti ja kuulute meie hulka. Ja meie võidame. Kaarditrikid Tegelikkuse otsene moonutamine või võltsimine. Osa fakte jäetakse kõrvale ja kujundatakse tegevusest või isikust seeläbi soovitud pilt. hinnangu ülekandmine Uusi nähtusi seostatakse sobival viisil.
Jalgsi 1km 5min Reede Jalgsi 2,7km 17min Kaassõitja 12km 35min Troll 13km 23min Laupäev Autoroolis 176km 2h 41min Pühapäev Autoroolis 142km 2h 15min Kokkuvõte Kahe nädala jooksul sai distantsi kokku läbitud 1197.95 km. See jagunes järgmiste liikumisvahendite vahel: autoroolis 1141km, kaassõitajana 12km ning trolliga sõites 13km. Ajaliselt veetsin „teel“ jalgsi 1h 50min, autoroolis 17h 52min, kaassõitjana 25min ning trolliga 23min. Tekkis mõte, et sõidan kahe nädala jooksul autoga üllatavalt palju. Roolis olles ise aru ei saagi. Panin ka tähele, et sõidan autoga igapäevaselt. Lisaks on liikumismuster iganädalaselt üpris sarnane
Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi kvaliteete, mis on lahutamatult seotud inimese teadvusega. Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhutab kaotusevalu, süngeid mötteid, tekitab distantsi. Lilla süvendab meis ebakindlust, nõrkust ja igatsust. Harmoonilised värvid, harmoonilised tunded Värviringi kõrval paneb Goethe kokku väiksemaid kolmnurki, kus demostreerib eriti mõjuvaid ,,värviakorde" ehk siis kooskõlasid. Jagades värve erinevateks mõjugruppideks (kollane tähistab võimu, punased toonid kiirgust, õrnus peitub siniselähedastes toonides) jõuab ta värvide tasakaalu ja kokkusobivuse idee juurde, mida hiljem jätkab Wilhelm
Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi kvaliteete, mis on lahutamatult seotud inimese teadvusega. Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhutab kaotusevalu, süngeid mötteid, tekitab distantsi. Lilla süvendab meis ebakindlust, nõrkust ja igatsust. Harmoonilised värvid, harmoonilised tunded Värviringi kõrval paneb Goethe kokku väiksemaid kolmnurki, kus demostreerib eriti mõjuvaid ,,värviakorde" ehk siis kooskõlasid. Jagades värve erinevateks mõjugruppideks (kollane tähistab võimu, punased toonid kiirgust, õrnus peitub siniselähedastes toonides) jõuab ta värvide tasakaalu ja kokkusobivuse idee juurde, mida hiljem
Kiirjooksudes kuni 400m kasutatakse madallähet,kestvusjooksdes püstilähet. Kiirjooksu alustatakse käsklustega Kohtadele!, Valmis!, Marss! (või ka lihtsalt püssipauk), igale käsklusele vastab kindel asend.Valelähte puhul kutsutakse võistlejad tagasi hüüdega Tagasi! või teistkordse püssipauguga.Kestvusjooksudes antakse käsklus Marss! või lähte- pauk peale käsklust Kohtadele!, käsklust Valmis! ei anta. Distantsi lõpetamiseks loetakse moment, mil võistleja puudutab keha mistahes punktiga (v.a. pea,jalad,käed ja kael) lõputasapinda ja distantsi lõpetanuks (läbinuks) loetakse võist- lejat, kes ilma kõrvalise abita on ületanud kogu kehaga lõputasapinna. Ajamõõtjad käivitavad stopperi lähetaja püstoli tule või suitsu nägemisel või lähetaja lipu langemise algusmomendil.Stopperid seisatakse hetkel,mil võistleja puudutab kerega lõputasapinda
karestada pidamisala liivapaberiga (nr 80 või 100); kanda suusapõhjale kruntmääre, sulatada see soojapuhuri või triikrauaga ning seejärel siluda määrdekorgiga; seejärel kanda suuskade pidamisaladele esimesed 23 kihti määret, milleks on tavaliselt külmemale ilmale mõeldud määre (suurendab määrde kulumiskindlust); seejärel viia suusad õue, järgmised 34 kihti (23 kraadi soojemale ilmale mõeldud määret) määrida juba seal. Kihtide arv sõltub sõitjast ja distantsi pikkusest; määre tuleb korgiga laiali hõõruda, nii et pind jääks ühtlaselt sile. Uisusuusa ettevalmistamine: esmalt puhastada suusapõhi vanast parafiinist teras- või pronksharjaga või libisemispindade puhastamiseks mõeldud vedelikuga; sulatada ilmale vastav parafiin triikrauaga täies pikkuses suusa alla; eemaldada jahtunud suuskade alt ja suusasoonest üleliigne parafiin plastikust kaabitsaga; et suusapõhi oleks puhas, harjata tugevalt nailonharjaga.
1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. Kahel järgnenud MM-il leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17. veebruaril tihedas lumesajus sõidetud 15 km distantsi järel tõusis Veerpalu kahekordsete olümpiavõitjate klubisse..2009. aastal tuli Veerpalu 15 km distantsil Liberecis taas maailmameistriks . Kasutatud materjal: 1. http://www.omkuld.ee/veerpalu.htm 2. http://www.google.ee/images Merlin Mägi 5.klass Muhu2010
aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant.Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid.Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltsina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt).Kuni 1980
MARIHUAANA Timofei Rudenko Ja Brent Nagel Kanep Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine, lääne meditsiinis tuntud 1839.aastast kui kosutusvahend. THC sisaldus on kõrgeim õisikus. Aine on rasvlahustuv ja püsib kaua kehas. Ohutus Levinud on väide, et kanep on tervisele ohutu. Aastatel 1874 kuni 1942 oli ta kasutusel migreeni sümptomaatiliseks ja profülaktiliseks raviks. surma otseselt marihuaana tarvitamisest tuleb ette äärmiselt harva. Tervisehäired Kuid viimase viie aasta kogemused on toonud esile paljusid tervisehäireid, mis on otseselt põhjustatud kanepitoodete tarvitamisest. Tervisehäired on leitud olevat sõltuvuses annusest, kasutamise sagedusest ja viisist. kuigi on kaalutud meditsiinis kasutada marihuaana iiveldusvastast toimet kiiritusravi järgselt vähihaigetel ja isutõstva ve.hendina AIDSi haigetel. Sisaldus Marihuaana on lihtsaim kanepitoode (THC sisaldus 0,5-5,0%), valmistatud kuivatatud õitest ja lehtedest, hashish (THC ...
Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta, poolfinaali pääseti viimasena ajaga 58,49. Uus Eesti rekord on 1,08 sekundit parem 18. juulil 2008 tema poolt püstitatud rekordist. Samas ujutud 50 meetri vabaltujumise eelvõistluse lõpetas ta uue isikliku rekordiga, ajaga 25,29, millega ta sai 90 konkurendi hulgas 21. koha. 2005. aastal Jana Kolukanova poolt ujutud Eesti rekordist jäi Triinul puudu vaid üks sajandik. Poolfinaalipääs jäi 0,22 sekundi kaugusele. Vabaltujumise 100 meetri distantsi läbis ta ajaga 56,10, millega ta sai 48 osaleja hulgas 33. koha. See tulemus jäi 0,29 sekundit alla Jana Kolukanovale 2005. aastast kuuluvast Eesti rekordist. Triin Aljandile kuuluvad ka 15. juulil 2007 Austinis ujutud Eesti rekordid 50 m liblikujumises 26,72 ja 14. juulil 2007 ujutud 29,45 50 m seliliujumises. Tulemus: 100 m liblikujumise 32. koht, 100 m vabaltujumise 33. koht, 50 m vabaltujumise 21. koht MARTIN LIIVAMÄGI Meeste 200 m kompleksujumine 2.03,66 (35. Koht)
kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda. Kahel järgnenud MMil leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17. veebruaril tihedas lumesajus sõidetud 15 km distantsi järel tõusis Veerpalu kahekordsete olümpiavõitjate klubisse. Jaak Mae oli seekord viies. 2009. aastal tuli Veerpalu 15 km distantsil Liberecis taas maailmameistriks. Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971 Pärnumaal.
JÕUÜLEKANNE Arvestustöö NR. 3 1. Millistel juhtudel (üldiselt, mitte ainult sõidukitel) kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kardaanülekannet kasutatakse siis, kui on vaja jõumoment kanda üle natukene pikema distantsi. Näiteks tagasillaveoga autodel asub mootor koos käigukastiga ees, ning, et taha sillale kanda üle jõumoment, on paigaldatud autole kardaanülekanne. 2. Miks kasutatakse kardaanvõllil võlli pikkuse muutmiseks nuutliigendit ? Kuna vedava silla ülesse-alla liikumine toimub sirgjooneliselt, aga kardaani peaülekande külge kinnitatud ots liigub hoopis kaartmööda, peab kardaanvõll saama enda pikkust muuta. 3
See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistlus esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Joostakse veel 200, 400, 800, 1500, 5000 meetri jooksu. 10 000 MEETRI JOOKS 10 000 meetri jooks on kergejõustiku joksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka. Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finisijoonelt. Kiiremad mehed läbivad distantsi umbes 27 minutiga
jooksudistantside üldkehalisele treeningule. 3 1. JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED On ilmselge, et jooksja keskendub treenimisel rohkem jalgade jõu ja vastupidavuse arendamisele. Jooksmisel on suurim tähtsus reie kaks- ja nelipealihastel, tuharalihasel. Abistavad lihased, mis aitavad liigutust stabiilsemaks ja tehniliselt sujuvamaks muuta, et näiteks selja- ja kõhulihased. Olenevalt distantsi pikkusest muutub ka ülakeha lihaste roll, kuid jooksmise juures on väga tähtis käte töö. Seega on vaja treenida ka deltalihast, et muuta käed liikuvamaks. Jooksja lihastreeningu edukaks tagamiseks peab jälgima treeningu olemuse ajalist järjestust. Ettevalmistaval perioodil domineerivad lihasvastupidavust arendavad harjutused. Seejärel tuleb tõsta organismi võimekust kestvaks tööks, seda optimaalsel kiirusel.
elab. Psida ise paigal, melda omi mtteid ja lasta maailmal enese mber keerelda. Ehk siis hulkuda tundmatutel tnavatel kuhugi ruttamata, lubada endale molutamist mnes varjulises pargis. Ja siis, miks mitte, kia ra ka hes muuseumis, mida sa sel juhul tepoolest nautida suudad. Mis jb sulle meelde suure ja isevrki rndrahnuna, mitte jrjekordse tellisena reisimlestuste massiivses rivis. Molutamine annab elu nautimiseks tarviliku distantsi. Kunstinitusel maali imetledes ei ronita ju ka ninapidi selle sisse. Maastike ilu avaneb eemalt vaadates. Vtame oma elu mnuga ja molutame pisut!
Kiiruse arendaminse kava 11.klassi õpilasele Koostasin kiiruse arendamise eesmärgil kava 18 aastasele tütarlapsele. Esialgne tulemus 60 m jooksus oli õpilasel 13.6 sekundit. Oodatav uus tulemus pärast kolme nädalast teeningut oleks 12.6 sekundit. Kõikide jooksualade põhieesmärk on koguda maksimaalne või vajalik kiirus ning säilitada see kogu distantsi vältel. Selle ülesande täitmiseks õpilane peab keskenduma maksimaalse kiiruse saavutamisele ja säilitamisele. Õpilase kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Viimast mõjutavad õpilase oma lihasjõud, avaldatava pingutuse võimsus ja mobiilsus. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, tehnikas ja koordinatsioonist.
Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel. Kuid mis kasu toob Maa magnetväli meile kõige rohkem? Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule (päikeses toimuvate protsesside tagajärjel laengu omandanud osakeste, mis mõjuksid elusorganismidele radioaktiivse kiiritusena) eest suunates osakesi maa pooluste suunas, kus nad siis atmosfääri sisenevad täites taeva virmalistega. Kuid magnetosfäär võib tekitada ka probleeme. Neljal päeval igas kuus läbib Kuu Maa
Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena kasuusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumise radu jagatakse distantsi pikkuse järgi sprindiks, lühirajaks, tavarajaks ja pikaks rajaks. Võistlusi peetakse ka öises orienteerumises. Individuaalvõistlused toimuvad peamiselt eraldistardiga (stardiintervall enamasti 13 minutit), kuid korraldatakse ka ühisstardiga võistlusi. Ühisstardiga võistluste puhul kasutatakse sageli hajutust (paralleelpunkte), et vältida koosjooksmist. Lisaks individuaalvõistlustele korraldatakse ka teatevõistlusi ja võistkondlikke võistlusi.
Tähtsaim nähtus on see, et on avatud uks tonaalsuse, puhtuse suunas. Näen positiivset suundumust selles, et erinevad religioonid hakkavad tunnetama, et maailmal on üks Jumal, et oleme ühest juurest. See väljendub ka kunstis. Kahekümnenda sajandi olulisimaid muusikanähtusi või suundumusi on raske hierarhiasse paigutada, selleks on XX sajandi muusikapilt liiga kirju, isegi juhul, kui arvesse võtta ainult Euroopa muusikas toimunut. Ma arvan, et liiga lähedal olemine, vajaliku distantsi puudumine panoraamse pildi tekkimiseks, takistab sügavama põhjuslikkuse nägemist lõppeva sajandi kümnete kunstivoolude ja sadade loojate vahel selgitamaks, et see oli oluline ja see mitte, see oli viljakam ja arenevam, see aga aher. Kunagi tekib XX sajandil toimunud protsessidest kindlasti üldistatum pilt, kas või sel lihtsal põhjusel, et liiga palju detaile minevikust ei viitsi keegi endaga kaasa tassida. Oluliseks muutuvad teosed, milles sisalduv osutub vajalikuks ka tulevikus
kekskkonnas. Kurt Lewin tundis huvi laste käitumisest igapäeva keskkonnas. um1930 tegutses mingid rotikatsed. huvitati kui kiiresti rott laburündi selgeks õpib. 50´date aastate usa psühholoogias oli üsna tuntud seltskond L.Festinger, S.Schacter, K.Back meelitati noori tööle, ülikooli linnakusse. Ei kujunenud alati sõpurus suhted välja kes elasid kõrvuti vaid need kes elasid mõned majad eemal. funktsionaalse distantsi mõju suurem kui lühema distantsi mõju. Schacter jt . uuriti programmis valgustatuse mõju tööproduktiivsusele. Kas tööproduktiivsus on madal selletõttu, et valgust on vähe. Töö produktiivsus tõusis valguse juurde keeramisega. K. Lynch oli Bostonis linnaplaneerija, tema käest käisid läbi kogu linnaplaneerimise ettepanekud. Ta hakkas huvi tundma ja uurima seda, milline on inimese ettekujutus sellest linnast kus nad elavad. Ta
Näiteid liigutustest · käed kuklal pead ennast paremaks (üleolev) · Käed puusas sõjaks suhtumine ehk läbilöögiasend (sihikindlus) · Kätlemine avatuse sümbol, kultuurides erinev · Avatud peopesa siiru, austus · Ristatud sõrmed pettumus ja soov varjata eitavat suhtumist (tugevus sõltub käte asukohast) · Näo puudutamine märk ebakindlusest, kõhklus · Silitab lõuga püüab otsusele jõuda · Ruumi kasutus suhtlemisel nurk, sobiva distantsi hoidmine, kultuuriti erinev (60-120cm) - intiimne 15-46 cm s.o. Mõtteline ruum inimese ümber millesse sisenemisest tajutakse vägivaldse sekkumisena. Soolised erinevused · naised suhtlevad lühema distantsi pealt · naised eelistavad suhtlemisel kõrvuti asendit · mehed eelistavad suhtlemisel vastastikkust asendit · naised on osavamad näoilmete tõlgendamisel ja kasutamisel · mehed puudutavad kaaslast tihedamini
Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti kavva naiste 3000m takistusjooks. Naiste ja meeste võistlusalad on sarnased, erinedes ainult tõkkesprindu ja sportliku käimise distantsi pikkustes. Tõkkejooksus on naiste distantsiks 100m, meestel 110m, käimises naistel 10km ja 20km ning meestel 20km ja 50km. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil, erandiks on pikamaajooks ja käimisvõistlused, mida korraldatatakse tavaliselt maanteel ja tänavatel. 1 AJALUGU Spordivõistlusi on maailmas peetud juba aastatuhandeid. Võisteldi lihtsatel jooksu-, hüppe- ja viskealadel
Väga austatud Terje! Meie, silmad muretseme sinu hiliste öötundide arvelt lugemise pärast. Meile ei meeldi oma kaastöötajatele ületndide eest maksta ja kui asi nii jätkub hakkavad nad streikima. Nimelt ripslihased peavad aina enam pingutama läätse, hämaras lugemise tõttu ning kuna meie ei jaksa neile maksta lakkavad nad töötamast. Teiseks, meie tiptunni ajal, mil sa loed autos. See on kohutav! Me ei jaksa nii kiirsti valgusele reageerida kui kiiresti jõuad sa juba raputatud saada. Me oleme õhtuks nii läbi. Ja siis ei jää meil muud üle kui valutada, et sulle mingilgi määral märku anda, et meilgi väsimus peal. Aga kus sa sellega? Nii kui oled autost välja saanud, lähed tuppa ja viskad end siruli diivanile ning lülitad teleka puldist sisse, peale selle et sa kulunud numbreid puldilt pingsalt uurid, vaatad sa vähemalt paar tundi värvide mängu, tulede näol telekast. Ja et midagi nägemata...
Kehaliste võimete arendamine Vastupidavus Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks.Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140150 lööki/min. Harjutuste kestvuseks 1-3 tundi. Aeroobse suunitlusega vastupidavus harjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest, südame löögisagedusest, vere laktaadi kontsentratsioonist,subjektiivse pingutuse astmest, treeningu tingimustest. Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise (VO2 max) taset. Selliste harjutuste kasutamisel on pulsisagedus 185190 lööki/min. Kestvusaeg ligikaudu 10 minutit. Painduvus Painduvuse arendamine toimub kahes etapis: painduvuse suurendamine ja säilitamine teatud tasemel. Painduvusharjutuste valikul ja doseerimisel lähtutakse sellest, kas kasutatakse aktiivse või passiivse painduvuse harjutusi ja kas harjutused on suunatud painduvuse parandami...
Soome suusatamise ajalugu 1926. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 3. suusatamise maailmameistrivõistlused, mis toimusid 4.7. veebruarini 1926 Soomes Lahtis. Kavas olid murdmaasuusatamise kaks meeste distantsi: 30 km ja 50 km. Samas on Lahti üks tuntumaid talispordikeskusi. Seal on korraldatud 1926, 1938, 1958, 1978, 1989 ja 2011 murdmaasuusatamise MMi. Igal aastal korraldatakse Lahtis Salpausselkä mängud( soome keeles Salpausselän Kisat), mis kuuluvad suusatamise maailma karikasarja koosseisu. See on igaaastaselt toimuv põhja suusaalade rahvusvaheline võistlus, mis on saanud traditsiooniks aastast 1923. Idee autoriks oli Lauri Pihkala. Neil mängudel on võisteldud murdmaasuusatamises,
Vihurimäe Emily Jane Brontë on üks kolmest kuulsast Brontë õest, kes on maailmakuulsad oma surematute teostega nagu "Jane Eyre" ja "Vihurimäe". See oli Emily ainus teos. Raamatus räägitakse Vihurimäel peatuvale härrale lugu perekonnast, kes seal kunagi elas. Emily esitab selle kurva loo väga ausalt ja toorelt, tuues lugejani kogu jõhkruse ning valu, mida inimesed läbi elasid. "Vihurimäe" on kahtlematult osa Inglise kirjandusklassikast. Esimene asi, mis mulle selle suurteose juures meeldis, oli klassidevahelise võitluse ning distantsi kujutamine käsitletud ajastul. Inimesed muutusid tänu oma seisusele üksteisele võõraks ning see tõi endaga kaasa tohutul hulgal valu ning kannatusi. Hoolimata suurest hulgast probleemidest, mis see kaasa tõi, ei suutnud inimesed lahti lasta oma võitlusest olla teistest üle. Seda kanantust, mida säärane võitlus toob saab võrrelda hästi Dickensi "Suurte lootustega",...
Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid kui ka pikkade distantside sõitjad. Distantsid 3000 m 10000 m nõuavad uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.Aastast 1997 on kasutusel niinimetatud klapp-uisud. Uisutera on kinnitatud uisusaapa külge ainult ühest punktist. Klapp-uisuga on jala liikumisulatus palju suurem ja uisutamine dünaamilisem. Rada ja rajavahetus Kiiruisutamisrada on ellipsikujuline, tema pikkus on 133,33, 250, 333,33 või 400 m. 400 m
sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osa. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osa 1. Ajalugu: 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida 19. sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
