ajahetkel. Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Turu puudujääk suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Maksimumhind seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib (näiteks üüri piirmäär) Miinimumhind - seadusega kehtestatud kõrgeim hind, millest allapoole ta langeda ei tohi (näiteks miinimumpalk) Tasakaaluhind Hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad Riiklikult reguleeritav hind kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa loobuda Asenduskaubad kaubad, millega saab teist kaupa asendada (õun vs pirn, bussisõit vs rongisõit) Täiendkaubad kaubad, mida tarvitatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos, seejuures ühe kauba hinna tõus toob kaasa mõlema kauba nõudluse vähenemise ja vastupidi (arvuti riist-ja tarkvara, autod ja bensiin)
Monopol-konkurentsi täielik puudumine, kaubal ainult üks tootja v müüja, unikaalsed tooted, millel puuduvad asenduskaubad, monopol hinnategija, turubarjäärid väga kõrgedOligopol- väike arv müüjaid, nii diferentseerunud kui homogeenne kaup, turubarjäärid kõrged, oluline roll hinnavälisel konkurentsilMonopolistliku konkurentsi turg-palju müüjaid, deiferentseeritud kaubad, turubarjäärid madaladTuru tasakaal- nõudlus ja pakkumine tasakaalusTuru tasakaaluhind- nõutav kogus?pakutav kogusTasakaaluogus-nõutav ja pakutav tasakaalukogus tasakaaluhinna korralTutu puudujääk-nõutav kogus suurem kui pakutavSufitsiit- kauba pakutav kogus suurem kui nõudlusTasakaalupunkt E- nõudlud ja pakkumiskõvera lõikepunktEd=Q%/mõjuteguri !!Majanduskahjum ei tohi olla suurem piirkulust Edp(punkt)= Q*P1/P*Q1 Edp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2)
2 800 200 4 600 300 6 400 400 8 200 500 10 0 600 a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus. Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja kogus. Selgita! Tulemuseks on pakkumiskõvera nihkumine vasakule. Uus pakkumiskõver on S1. Eeldades muutumatut nõudlus toob selline pakkumiskõvera nihe kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise.
kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. 6. Nõudluse mõjurid (mõjutavad tegurid): tarbijate (ostjate) sissetulek (ostu jõud), vähenev isiklik väärtus, kahanev piirkasulikkus (nauding ja vajadus vähenevad; kahanev piirkasulikkus on kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu, kui pakkus eelmine– aitab selgitada, miks on vaja hindu langetada), asenduskaupade olemasolu ja hind, tarbijate arv, nende maitse ja eelistused. 7. Tasakaaluhind- näitab, millise hinna juures on tarbija valmis ostma ning tootja valmis pakkuma ühesugust kogust toodet või teenust.
1 25 5 Hind 5 .............................. pakkumine (P)(majapidamised) 4 3 T 2 1 ........................... nõudlus (N)(ettevõtted) 0 5 10 15 20 25 kogus Lõikepunkt on turutasakaalu punkt. Selles punktis oleks turg tasakaalus. (T) T=15[(tasakaalu kogus- Q null ) ; 3 (tasakaalu hind-H null ) ] Ideaalne seisund, kus ettevõtted tulevad omakaupa müüma ja kõik saab müüdud. Tasakaaluhind on hind, mille puhul müüjate poolt pakutav ja ostjate poolt nõutav kaubakogus on võrdne. Tasakaalukoguseks nimetatakse tasakaaluhinnale vastavat kaubakogust. Selline seisund turul on väga haruldane, tavaliselt on turu hind kas kõrgem või madalam. Kui turuhind on kõrgem kui tasakaaluhind, siis on pakutav kogus suurem kui nõutav kogus ja seega tekib turule ülejääk Selline olukord on iseloomulik turu- ja segamajandusele. .....-Kauba ülejääk.
- Sissetulek - Teised antud hüvisega seotud hüviste hinnad - Maitse eelistused - Ostja ootused - Tarbijate arv turul Pakkumistabel- kajastab hüviste koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. Pakkumise mõjurid: - Hüvise hind - Tootmistehnoloogia - Kasutatud ressursside hinnad - Teiste hüviste hinna, mis on seotud antud hüvisega - Pakkujate arv turul - Müüjate hinnaootused Tasakaaluhind- selline hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Turu tasakaal- turujõud on tasakaalus Tasakaalukogus- niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. Hinnaelastus- E= -Q/Q : P/P elastne kui suurem 1 , mitteelastne kui väiksem, ühikuelastne = 1 Kui ühest suurem, vähendab hinna tõus kogu tulu. Kui võrdub ühega, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Teisisõnu, nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus.
Normimine D Turgu tasakaalustav hind H Pakkumine E Nõudlus i Defitsiit A Ülejääk F Konkurents J Tootmisstiimulid G Nõudluse muutus C Informatsioon B Teine ülesanne 1.Tootme kõrgem hind D 2.Turgu tasakaalustav hind on tähtis kuna B 3.Mis kirjeldab kõige paremini jõude, mis panevad hindu üles-alla kõikudes liikuma tasakaaluhinna poole D 4 - selles vastustes pole kindel 4.Moosipallide tasakaaluhind on D 5.Kui moosipallide hind on 1 kroon, siis A 6.Kui moosipallide hind on 4 krooni, siis on A 7.Milline järgnevatest väidetest iseloomustab kõige paremini tasakaaluhindade normivat funktsiooni A 8.1990.aastate alguses tõi ............... B 9.Kui toote nõudlus kasvab pakkumisest kiiremini, mis juhtub tõenäoliselt toote turuhinnaga B 10.Mida teevad tasakaaluhinnad järgnevatest toimingutest vabas ettevõtluses - A
a) loodusressursid (nt nafta, vesi, raud jne) b) madala kvalifikatsiooniga inimesed c) inimtööga valmistatud tootmisvahendid d) raha, aktsiad ja väärtpaberid 2. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit c) ei kata oma kaudseid kulusid d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid 3. Sokolaadijäätise tasakaaluhind ja kogus vähenevad siis, kui a) piima hind tõuseb b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb d) koorejäätise hind langeb 4. Liikumisel piki nõudluskõverat allapoole, kogutulu kasvab, kui a) nõudlus on mitteelastne b) nõudlus saab ühikuelastseks c) nõudlus on täielikult elastne d) nõudlus on täielikult mitteelastne 5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis
ülejääk puudujääk Ülejääk pakutav kogus ületab mingil hinnatasandil nõutava koguse; hind langeb Puudujääk ehk defitsiit nõutav kogus ületab mingil hinna- tasandil pakutava koguse; hind tõuseb; 2 10.02.2014 TURU TASAKAAL Tasakaaluhinna ja -koguse muutus; Antud näites D1 D2 Tasakaaluhind tõuseb; tasakaalukogus suureneb. TURU TASAKAAL Tasakaaluhinna ja -koguse muutus; Antud näites D1 D2 ja S1 S 2 Tasakaaluhind tõuseb; tasakaalukogus väheneb. 3 10.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Näide 1: Tabelis on toodud kauba nõutavad ja pakutavad kogused erinevatel hinnatasemetel:
Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib täiendavat kasumit) ülenõudlus/defitsiit; tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist, (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkreetsele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga) Turgude liigid HÜVISTE TOOTMISTEGU- TURG RITE TURG TÖÖTURG MAATURG KAPITALITURG
Tõene Väär Jah. Kui me räägime miinimumhinna kehtestamisest turul, siis miinimumhind tähendab, et hüvist ei tohi pakkuda odavamalt kui etteantud hind. Edasi peaks arutlema, missugusel tasemel on mõtet hinda reguleerida miinimumhinna kehtestamise näol kas see miinimumhind peaks olema kõrgemal tasemel kui on tasakaaluhind või hoopis madalamal tasemel? Kui võtta korterituru näide, siis seal on sundüürnike osas aastaid kehtinud maksimumhind, mida ruutmeetri eest tohib küsida. Ja see maksimumhind on seatud tasakaaluhinnast madalamale tasemele (tasakaaluhinnast kõrgemale pole ju maksimumhinda mõtet seada, sest tasakaal kujuneb niikuinii madalamal tasemel).
naha hinna tõus tõmblukkude hinna langus tarbijate sissetuleku vähenemine Question 19 Question text Mis alljärgnevast ei pea samaks jääma, kui liikuda piki antud kauba pakkumiskõverat? Select one: Kauba tootmistehnoloogia Kaupa tootvate firmade arv Alternatiivkauba hind Hinnaootused Antud kauba hind Question 20 Question text Mis alljärgnevast on vale? Select one: Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb Next u estion 21 Question text On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Milline on kauba A tasakaaluhind? Kirjuta vastuseks ainult arv! Answer: Question 22 Question text
e) Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad. Selle tulemusena nõudlus väheneb igal hinnatasemel saadakse väiksem kogus hüviseid. Nõudluskõver nihkub vasakule. Illustreeritud järgmise joonisega. 2) Tabel iseloomustab kinopiletite nõudmist ja pakkumist Tartus. a) Joonista nõudmise ja pakkumise kõverad. Mille poolest on see pakkumiskõver eriline. Selgita, mida selline pakkumiskõver iseloomustab. b) Missugune on tasakaaluhind ja kogus. c) Oletame, et Tartu ülikoolid suurendavad vastuvõttu 500 üliõpilase võrra. Lisanduvate üliõpilaste kinopiletite nõudlust iseloomustab järgnev tabel. Koosta joonis, kuhu on lisatud ka uute üliõpilaste nõudlus. Selgita, kuidas ja miks muutus tasakaalu hind ja kogus! VASTUS: a) Nõudmise ja pakkumise kõverad joonisel (vastavalt Q(D1) ja Q(S)). Pakkumiskõver on eriline selle poolest, et tegemist on vertikaalse sirgega
Selgita, mida selline pakkumiskõver iseloomustab. Tegemist on vertikaalse pakkumiskõveraga. See tähendab, et pakkumine on fikseeritud mingi kindla koguse juurde sõltumata hinnast. Pakkumine on sellisel juhul täiesti mitteelastne. Täiesti mitteelastse pakkumise korral ei mõjuta hinna muutus pakutavat kogust. Kinopiletite pakkumine ongi üheks näiteks mitteelastset pakkumisest, sest kinodes olevate istekohtade arv on lühiajaliselt fikseeritud. b) Missugune on tasakaaluhind ja -kogus. Tasakaaluhind on 4 ja kogus 800. c) Oletame, et Tartu ülikoolid suurendavad vastuvõttu 500 üliõpilase võrra. Lisanduvate üliõpilaste kinopiletite nõudlust iseloomustab järgnev tabel. Koosta joonis, kuhu on lisatud ka uute üliõpilaste nõudlus. Selgita, kuidas ja miks muutus tasakaaluhind ja -kogus! Hind (P) Nõutav kogus (QD) 2 400
On võimalik näidata, et teatud eeldustel (näiteks turuosaliste võrdne informeeritus ning välismõjude puudumine) tagab täielik konkurents suurima võimaliku ühiskondliku tulu. Täieliku konkurentsi vastandiks on monopol, olukord kui turul on vaid üks müüja, või monopson, turg, millel on vaid üks ostja. Niisugused turud ei taga reeglina ressursside ühiskondlikult optimaalset jaotust. (91) Turutasakaal- olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasemel võrdsed. Tasakaaluhind- on hind mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus ehk nõutavad ja pakutavad hüvisekogused on võrdsed. Tasakaalukogus- tasakaaluhinnaga müüdav ja ostetav hüvise kogus. Ülejääk- selle hinna puhul pakutakse rohkem kui nõutakse. Et rohkem kaupa maha müüa hakkavad ettevõtted järjest hinda langetama. Defitsiit- ostetakse rohkem kui müüdav kogus. Lahenduseks on hinnatõstmine kuni tarbijad soovivad nii palju osta kui tootjad tahavad pakkuda.
6) Tootjate ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes hinna tõusu ootuses hakkab tootja ette valmistuma suuremaks tootmiseks või nt vähendab hetkeks pakutava kauba kogust ja hoiab kaupa hinnatõusuni laos. 2.4 TURU TASAKAAL Lk 38 - 47 Turu üle- ja puudujääk Kuna turul on 2 osapoolt, siis tekkib mingi hinna juures nõudluse ja pakkumise tasakaal. Tasakaaluhind hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad. Hind, mille poole turg liigub. Ülejääk ehk liigpakkumine jääb tasakaalupunktist kõrgemale, puudujääk ehk defitsiit jääb madalamale. Turu ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga üles. Joonisel 1 avalduvad tarbijale vastuvõetavad hinna ja koguse
Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind, siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb, suureneb suureneb c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk. 7. Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis a) tööjõu nõudlus suureneb, b)) tööjõu j nõudlus tööjõu nõudlus väheneb, väheneb,, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus töö dd suureneb. tööpuudus öö bb suureneb.
likvideerumine. Konkureeriv turg (hind on madalaim ja Invisible kogus suurim võimalik: Hand tarbija saab max lisakasu) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib üle- supernormaalset nõudlus/defitsiit; kasumit) tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkretesele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga: omastab kogu lisakasu) 6 Konkurents ja ressursside paigutus X ? Suhtelised hinnad Px /P y
Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question15 Punktid: 1 Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivad tarbijad seda toodet osta. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question16 Punktid: 1 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana tarbijate soove. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question17 Punktid: 1 Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question18 Punktid: 1 Elastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude suurenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question19 Punktid: 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question20 Punktid: 1
vastupidi.Täiendhüvised-ühe hüvise hinna tõus toon kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise.Jaotusmehhanismi funktsioonis tagab hinnasüsteem hüviste kättesaadavuse neile tarbijaile, kes on nõus nende eest vähemalt tasakaaluhinda maksma.Signaalmehhansimi funktsioonis vahendab hinnasüsteem signaale tootjale, et need saaksid rahuldada vajaduses. · Kui nõudlus ja pakkumine üheaegselt suurenevad, siis tasakaalukogus kasvab, tasakaaluhind aga võib tõusta, langeda või samaks jääda.Kui nõudlus väheneb rohkem kui pakkumine, siis tasakaaluhind langeb.Kui pakkumine väheneb rohkem kui nõudlus, siis tasakaaluhind tõuseb. · Nõudlusseaduse kohaselt on hüvise hind ja nõutav kogus antud perioodil pöördvõrdelises seoses.Seda kajastab negatiivse tõusuga nõudluskõver. · Pakkumisseaduse kohaselt on hüvise hind ja pakutav kogus võrdelises seoses.Seega on pakkumiskõver positiivse
200 700 200 300 500 400 400 300 600 500 100 800 1. Joonistage nõudluse-pakkumise graafik Venetsueela siseturu jaoks. Milline on tasakaaluhind ja milline -kogus? Tasakaalukogus = 450 000 Tasakaaluhind = 350 2. Oletame vabakaubanduse tekkimist maailmaturu hinna 150 dollarit televiisor juures. Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? Televiisori hind 150 dollarit Tarbitud kogus = 800000 Toodetud Venetsueelas = 100000 Import = 700000 3. Valitsus otsustab kaitsta oma riigi tootjaid kehtestades impordi kvoodi 300 tuhat televiisorit aastas.
200 700 200 300 500 400 400 300 600 500 100 800 1. Joonistage nõudluse-pakkumise graafik Venetsueela siseturu jaoks. Milline on tasakaaluhind ja milline -kogus? Tasakaaluhind on 325 dollarit ja tasakaalukogus 450 000 televiisorit. 2. Oletame vabakaubanduse tekkimist maailmaturu hinna 150 dollarit televiisor juures. Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? Vabakaubanduse tekkimisel kukuks ka hind Venetsueelas maailmaturu tasemele 150 dollarit. Sellise hinna juures tarbitakse 800 000 televiisorit, millest vaid 100 000 on toodetud
R=500q-2q2 Kasumifunktsioon S(q) = R(q)−C(q) S(q)=(500q-2q2)-(300q+2000) => S(q)=500q-2q2-300q-2000 => S(q)= -2q2+200q-2000 6. Kauba nõudlusfunktsioon on q = 3300 – 50p ja pakkumisfunktsioon on q = 500p a) Kui suur on maksimaalne nõutav kogus? Q=3300-50p 50p=3300-q P=66-0,02q 0=66-0,02q 0,02q=66 Q=3300 maksimaalne nõutav kogus b) Kui suur on piirhind, mille puhul nõutav kogus on 0? Q=3300-50p 0=3300-50p 50p=3300 P=66 c) Kui suur on tasakaaluhind ja tasakaalukogus? 500p=3300-50p 550p=3300 P=6 tasakaaluhind Tasakaalukogus Q=500p Q=500*6 Q=3000
Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba nõudlusega? a. nõudluskõver nihkub paremale b. nõudluskõver nihkub vasakule c. nõudlus muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas d. nõudlus muutub piki kõverat suuremate koguste suunas Kui antud kauba asenduskauba hind tõuseb, kas siis nimetatud muutus toob kaasa antud kauba nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? a. Pakkumiskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad b. Pakkumiskõver nihkub vasakule, seega tasakaaluhind ja kogus vähenevad c. Nõudluskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad d. Nõudluskõver nihkub vasakule, seega tasakaaluhind ja kogus vähenevad Banaani kg hinna tõus 1,2 eurolt 1,5 euroni põhjustas päevase läbimüügi vähenemise 10 tonnilt 9 tonnini. Kui suur on banaanide pakkumise hinna elastsus ja milline elastsusliik see on? a
eeldame siinkohal muude tegurite samaks jäämist (ceteris paribus). Eeldame, et analüüsi käigus püsivad muutumatuna: · teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad, · majapidamiste sissetulekud, · ettevõtete ressursid, · kasulikkusfunktsioonid (majapidamiste eelistused), · tootmisfunktsioonid (ettevõtete tootmistehnoloogia). Ainult siis sõltub tarbitav ja pakutav kogus ainult hinnast. Tasakaaluhind on hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus ehk nõutavad ja pakutavad hüvisekogused on võrdsed. Kuigi tasakaalupunkti saab analüütiliselt hõlpsasti kindlaks teha, siis kujuneb tegelikkuses tasakaalulahend välja turuprotsesside käigus ehk koguste ja hindade kohanemise kaudu. Oletame, et turul on toimunud mingi tingimuste muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast erineva alghinna. Kui see hind on liiga kõrge, siis on ettevõtted nõus kaupa palju müüma,
nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on absoluutväärtusega 1,25 Sobib! nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,8 on tegemist inferioorse kaubaga on tegemist täiendkaubaga nimetatud hinna langus toob kaasa firma kogutulu vähenemise Küsimus 11 Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda Valmis rohkem, mida Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: elastsem on pakkumine vähemelastsem on kauba nõudlus elastsem on nõudlus suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga
nimetatud hinna langus toob kaasa rma kogutulu vähenemise nõudluse hinnaelastsuse koe tsient on absoluutväärtusega 1,25 Sobib! nõudluse hinnaelastsuse koe tsient on 0,8 on tegemist inferioorse kaubaga on tegemist täiendkaubaga Küsimus 11 Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks või mitu: elastsem on nõudlus vähemelastsem on kauba nõudlus suurem on nõudluse hinnaelastsuse koe tsient elastsem on pakkumine Kui pakkumiskõver nihkub vasakule, siis nõudluse mittemuutumisel toob see endaga kaasa tasakaaluhinna suurenemise (vt joonist).
1300 945,000 € 780,000 € 1400 1,080,000 € 840,000 € Page 5 800000 700000 600000 500000 400000 300000 200000 2; 120000 100000 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 10; 600000 Kulud C 800 900 1000 1100 Tasakaaluhind ÜLESANNE Lineaarse võrrandi graafiline lahendamine On antud nõudlusfunktsioon qD (p) = -1000p + 120000 ja pakkumisfunktsioon qS(p) = 500p. Konstrueerida vastavad graafikud ja leida graafikult tasakaaluhind. Nõutav Pakutav Hind p kogus qD kogus qS - € 120000 0 10 € 110000 5000 20 € 100000 10000 Graafik teisel lehel 30 € 90000 15000 40 € 80000 20000
kogukulu väheneb, siis on tegemist kasvava mastaabisäästuga. Kui firma majanduskasum on nullo, siis tähendab see, et firma katab oma kulud ja saab normaalkasumit. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole. Kui kaba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa tasakaalukoguse kasvu, kusjuures tasakaaluhind jääb samaks. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B on täiendkaubad. Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdseliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremale. Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida.
a. Täiuslikud asenduskaubad b. Asenduskaubad c. Mitteseotud, neutraalsed d. Täiendkaubad 9. Arvutite tootmisel kasutatavate mikroskeemide hind langes. See põhjustab arvutite: a. Arvutite pakkumise kasvu b. Arvutite pakutava arvu languse c. Arvutite pakutava koguse kasvu d. Arvutite pakkumise languse 10. Milline järgnevatest väidetest on õige: a. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, siis uus tasakaaluhind on kõrgem b. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, põhjustab see ülejäägi tekke c. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, siis uus tasakaaluhind on madalam d. Kui nõudluskõver nihkub paremale, põhjustab see ülejäägi tekke (surplus) 11. Tarbitava Pepsi nõutav kogus ei olnud nii efektiivne kui varem: a. Pepsi reklaam ei olnud nii efektiivne kui varem b. Pepsi tarbjate tulud kasvasid c. Coca Cola hind on tõusnud d
Optimeerimine majanduses 2011 sügis, kt nr 1 vastused/vihjed Ülesanded Optmajkt1B_11. 1(2p). Kui hinnaga P kauba iga ühiku q pealt makstakse aktsiisi t, siis kauba pakkumisfunktsioon on qS = (P t )/ 2 c (c>0 ). Olgu nõudlusfunktsioon qD = a - P/ 2 (a>0 ). a) Leida tasakaaluhind P* ja tasakaalukogus q*, mis sõltuvad aktsiisist t. b) Leida kogu maksutulu T = t q* maksimaalne väärtus t suhtes. 2(3p). Hinnaga P kauba nõudlusfunktsioon olgu Q = P 1/a (a>0 ). a) Millise a korral on nõudlus väheelastne, ühikelastne või elastne hinna suhtes. b) Näidake, et antud nõudlusfunktsiooni korral tulukuse R = P Q marginaal MR ( Q suhtes) rahuldab seost MR = P (1 + 1/ (Q; P ) ) 3(3p). Olgu nõudlusfunktsioon D n = 5 p n2 ja pakkumisfunktsioon S n + 1 = 1 + 4 p n2
15) Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne(nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb) kaup. 18) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tootjad rohkem kaupa kõrgema hinna puhul kui madalama. 20) Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. 28) On teada, et kauba X nõudlust väljendab järgmine võrrand: p=10-0,2q ja pakkumist p=2+0,2q Milline on kauba X tasakaaluhind ja kogus? ,,Panen võrduma omavahel" Kui nõudlust väljendab uus võrrand p=7-0,3q, siis nõudlus on vähenenud, sest nõudluskõver on nihkunud alla vasakule. Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa turu uue tasakaalu hinna ja koguse kokkulangemise.
b. Konservatiivne valitsus müüs sotsiaalmaju c. Negatiivne omakapital d. Ehitati vähem maju Küsimus 11 Milline järgnevatest väidetest on õige: Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, siis küsimus uus tasakaaluhind on madalam b. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, põhjustab see ülejäägi tekke c. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, siis uus tasakaaluhind on kõrgem d. Kui nõudluskõver nihkub paremale, põhjustab see ülejäägi tekke (surplus)
Vali üks: a. Tulust ja rikkusest b. Rikkusest c. Palgast ja intressitulust d. Tulust Küsimus 18 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline järgnevatest väidetest on õige: Vali üks: a. Kui nõudluskõver nihkub paremale, põhjustab see ülejäägi tekke (surplus) b. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, põhjustab see ülejäägi tekke c. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, siis uus tasakaaluhind on madalam d. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, siis uus tasakaaluhind on kõrgem ÕIGE
d) Kuna asenduskauba (universaalide) hind tõuseb, suureneb nõudmine mahtuniversaalide järele, kuid pakkumine väheneb ?? e) Kui inimeste sissetulekud vähenevad, väheneb ka nõudlus autode järele ja selle tõttu väheneb ka pakkumine. 2. a) Tasakaalukogus on soja jaoks 500 miljonit vakka ja hind 4,0 ning aprikooside jaoks 2 miljonit tonni ja hind 2,0. Põllumeeste tulem sojaubade eest on 2000 miljonit, aprikooside eest 4 miljonit, kokku 2004 miljonit. b) Uus tasakaaluhind sojal on 6, kogus 400 miljonit vakka. Aprikooside uus tasakaaluhind on 2,4 ja kogus 1,6 miljonit tonni. c) Põllumeeste uus tulem sojaubade eest on 2400 ja aprikooside eest 3,84 miljonit, kokku 2403,84 miljonit. Tulem suurenes 399,84 miljoni võrra. d) Soja nõudmine on mitteelastne, aprikooside nõudmine elastne. e) 3. Väide on vale. Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis
mille korral turujõud on tasakaalus, s.t. et pakkumine ja nõudlus on praegu. Samas kui kaupa on kerge ladustada (näiteks või) võib kõrgema kuna see koosneb individuaalsete pakutavate koguste summast. Tootjate hinna ootus panna tootjaid vähendama oma praegust pakkumist ja ootama omavahel võrdsed. Tasakaaluhind, on selline hind, mille juures nõutav ja arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. Turu tasakaal on seisund, pakutav kogus on võrdsed ning tasakaalukogus on selle hinna korral nii madalamat hinda. 5. Tootjate arvust sõltub otseselt kogu turupakkumine, mille korral turujõud on tasakaalus, s.t
Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question15 Punktid: 1 Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivad tarbijad seda toodet osta. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question16 Punktid: 1 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana tarbijate soove. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question17 Punktid: 1 Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question18 Punktid: 1 Elastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude suurenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question19 Punktid: 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question20 Punktid: 1
suurenemise; 13. c; vt ka loengukonspekt või põhiõpik lk 64, joonis 3.2; arvutage kasutades joonisel toodud arve nõutava koguse protsentuaalne muutus ja hinna protsentuaalne muutus, igal juhul on nõutava koguse protsentuaalne muutus suurem kui hinna muutus, järelikult ka nõudluse hinnaelastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on suurem kui 1; 14. d; kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis pakkumine väheneb, uus tasakaaluhind sõltub aga nõudlusjoone tõusust (elastsusest); mida järsem (suurema tõusuga) e vähem elastsem on nõudluskõver, seda suurem on ka hinna tõus; ka vastupidi, mida lamedam (elastsem) on nõudluskõver, seda vähem suureneb pakkumise vähenemisel tasakaaluhind; 15. c; kui raudtee juhtkond arvab, et hinna tõstmisel nende tulud suurenevad, eeldavad nad et piletite nõudlus on mitteelastne, sest mitteelastse nõudluse korral tarbijad vähendavad ostmist suhteliselt vähem
i = C + % P,kus: E(%S) = i i* M*V=P*Y i nominaalne intressimäär, mis tagab Avatud majanduse korral on tasakaaluhind võrdne tulu fondidelt, Raha multiplikaator- on kordaja, mis võrdub kohustusliku tasakaalukogusega C reaalne intressimäär, reservinõude pöördväärtusega. SKP=C+I+G+NX (S-I)+(T-G)=NX
--- Question 54 (1 point) Autonoomsed kulud on a. kulud, mis kaetakse autonoomsete sissetulekute abil b. kulud, mis ei soltu kehtivast riigikorrast *c. kulud, mis ei soltu SKP suurusest d. kulud, mis ei soltu mistahes eelarve suurusest ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 55 (1 point) Kui meil on teada, et kauba W noudlust valjendab vorrand p = 10 0,2q ja pakkumist vorrand p = 2 + 0,2q. Leia kauba W tasakaaluhind. a. tasakaaluhind on 6 *b. tasakaaluhind on 20 c. tasakaaluhind on 10 d. tasakaaluhind on 3 [10 - 0.2q = 2 + 0.2q] --> [0.4q = 8 --> q = 20] ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 56 (1 point) Kui valitsus kehtestab bensiinile ulemise piirhinna, mis osutub siduvaks tasakaalupunkti suhtes, siis: a. hakatakse senisest rohkem autot kasutama b. noudlus suureneb c. tekib kauba ulejaak d. pakkumine suureneb
Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast ei pea samaks jääma, kui liikuda piki antud kauba pakkumiskõverat? Vali üks: Hinnaootused Kaupa tootvate firmade arv Antud kauba hind Kauba tootmistehnoloogia Alternatiivkauba hind Küsimus 20 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on vale? Vali üks: Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Küsimus 21 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Milline on kauba A tasakaaluhind?Kirjuta vastuseks ainult arv! Vastus:
väga elastne nõudlus Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp < 1, ei ole hinnatundlik e. mitteelastne nõudlus Kui kogunõudluse DS võrrand on : P = 105 Q ja kogupakkumiskõvera SS võrrand on: P=20*Q kus P on üldine hinnatase ja Q on reaalne kogutoodang, siis: milline on kogutoodangu tasakaalutase (võrrandite lõikepunkt)? 20*Q = 105 Q; 21*Q = 105; Q = 5 Teada on, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 10 0,2*q ja pakkumist võrrand p = 2 + 0,2*q. Leia: a) kauba W tasakaaluhind ja kogus Tasakaalukogus 10 0,2*q = 2 + 0,2*q, 0,4q = 8, q = 20 Tasakaaluhind p = 10 0,2*20 = 6. Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra? Vastus: e = DQ/DP siit, DP % = DQ% / e ja DP =1% / 0,5 = 2% SEMINAR 4 KONKURENTS Täieliku konkurentsi turg : Nõudlus = piirtulu= keskmine tulu= turuhind Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)?
Õppeülesanne 3 Aire Ilves RK32 Ühiskonnas on kaubaturul nõudlus ja pakkumine tasakaalus. Seega, kui meil on teada, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 10 0,2q ja pakkumist võrrand p = 2 + 0,2q. Leidke kauba W tasakaaluhind ja kogus! Nõudlus: p = 10-0,2q Pakkumine: p = 2+ 0,2q Õppeülesanne 4 Aire Ilves RK32 Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis kui suur on panga nõudehoiuste suurus? 750 000 000 EEK 15 % X - 100% X = (750 x 100) / 15 = 5 000 000 000 EEK V: Nõudehoiuste suurus on 5 000 000 000 EEK Õppeülesanne 5 Aire Ilves RK32 Oletame, et Icelandia riigis on 20% rahvastikust alla 16 aasta vanad või pensionieas
piires, saab ta teenida kasumit, müües oma toodet turgu tasakaalustava hinnaga. Hoides samal ajal oma piiratud, kulukaid ressursse. Tarbijaid ergutab vähem tarbima teatud tooteid, et kohaneda pakutavate kogustega. Hind Pakkumine Ülejääk Tasakaaluhind Nõudlus Vaegus kogus
tehinguid. 1 4.02.2014 ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turu struktuur turu ülesehitus; spetsiifiline iga konkreetse turu jaoks. Laias laastus saab eristada: täieliku konkurentsi turud; mittetäieliku konkurentsi turud. Tarbijad ja tootjad väljendavad oma soove läbi hinna- mehhanismi: Hind langeb Nõudlus < Pakkumine Tasakaaluhind Nõudlus = Pakkumine Hind tõuseb Nõudlus > Pakkumine ÜLDISED PÕHIMÕTTED Tarbijate soovid nõudlus; tootjate tootmisvõimalused pakkumine. Nõudlus ja pakkumine moodustavad turu kaks poolust. Hind langeb Nõudlus < Pakkumine Tasakaaluhind Nõudlus = Pakkumine Hind tõuseb Nõudlus > Pakkumine 2
Ette on antud firma töötajate arv ja toodangu kogus. Leia kuuenda töötaja piirprodukt: 15 ühikut(Õige, kuna 165-150 = 15 ühikut) NÕUDLUS JA PAKKUMINE Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too! Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? ei Kui valitsus kehtestab bensiinile piirhinna, mis on kõrgem kui tasakaaluhind, siis: nõudlus tasakaalustub Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: tööpuudus suureneb Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist? Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks? kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? kui
muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise hinnatundlikkus - vt pakkumise hinnaelastsus pakkumise kõver - pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus pakkumise struktuur - näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid teatud hüvist müüa pakkumise üldine seaduspärasus - hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist tasakaaluhind - turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind tasakaalukogus - turul teatud konkreetse hinna juures tekkiv nõudmisele ja pakkumisele vastav hüviste kogus tuluefekt - hüvise hinna alanemine suurendab tarbija suhtelist ostuvõimet, ja vastupidi turg - paik, kus kohtuvad hüviseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed turu tasakaal - tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil
KODUNE KT 1. mõned lahendused Mina sain teise ülesande võrrandi lahendamisel 2 vastust: p1=2, p2=5. Küsimus on aga "Millise honorari korral saabub nõudmise ja pakkumise tasakaal?" Sel juhul tuleb välja, et ühe kontserdi honorar võib olla nii 2$ kui ka 5$? Kui olen artist, küsin 5$, kui olen korraldaja, pakun 2$? Ülesanne 2 Antud: Nõudlusfunktsioon qD (p) = -p + 10 Pakkumisfunktsioon qS (p) = 6p p2 Leida: p = ? , st, leida tasakaaluhind, mille puhul pakutav ja nõutav kogus on võrdsed ehk: qD (p) = qS (p) Lahendus: qD (p) = qS (p) ....asendame antud funktsioonidega: -p + 10 = 6p p2 Tegemist on ruutvõrrandiga (vt. konspekt lk.18), kus kõik liikmed viiakse ühele poole võrdusmärki ja pannakse võrduma 0-ga, seega kujule: ax2 + bx + c = 0 Viime nüüd võrrandi -p + 10 = 6p p2 elemendid kõik ühele poole (teisele poole minejatel muutub märk): p2 7p + 10 = 0 Ma enam ei oska Word`is valemeid kirja panna
ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. Täiendkaubad kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele. Pakkumine võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa; erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Tasakaaluhind ehk turuhind hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus on turul võrdne. Tasakaalukogus (tasakaaluhind) tootjatele ja tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon. Nõudluse hinnaelastsus tarbija reageerimise tundlikkus hinna muutustele, nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele; hinnamõju mõõt, näitab nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. E= nõutava kauba koguse %-ne muutus / kauba hinna %-ne muutus (jagamistehe).
Kuluarvestus logistikas – 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja –kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg – Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: – vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku
annaabi.ee 
