firmasisest tegevust ja efektiivsust. Hõlmab strateegiaid, süsteeme, metoodikaid, ja tööprotsesse. Samuti kõik kirjapandud, registreeritud teadmised: patendid, oskusteave, andmebaasid, tehnoloogia, organisatsiooni kultuur jne. · Inimkapital need on inimesed oma võimete, pühendumuse, teadmiste ja kogemustega. Samuti, kuidas inimesed koos töötavad ja nende suhted nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda. Struktuurkapital on ettevõtte omandus. Inimkapitali laenavad ettevõttele inimesed usus, et saavad selle eest vastu väärtust kas materiaalsel või immateriaalsel kujul. Intellektuaalseid varasid kasvatavad ja aitavad hoida inimesed. Sisend ettevõttesse seisneb informatsiooni ja kogemuste valdamises, võimes seda ühendada ja kasutada. Võimes olla innovaatilised ja intuitiivsed ning luua suhteid. Ilma inimesteta võivad struktuuri elemendid, nii kliendi kui organisatsiooniga seotud, laguneda. Kindlasti ei ole võimalik ilma inimeste
Ettevõtte põhitegevuse toetamiseks on teenustevalikusse järk-järgult lisandunud tugitegevusi: teedehooldus, betoonitööd jms, mis annavad lisaväärtust ning tõhusust. Nordeconi spetsialistid pakuvad klientidele kvaliteetset ja komplektset teenust äri-, tööstus- ja ühiskondlike hoonete püstitamisel kui ka taristu vallas - teed, prügilad, tehnovõrgud, sadamarajatised. 1. Organisatsioonide tööjõukulude tootlikkus, inimkapitali tootlikkus ja nende muutus viimase kolme aasta jooksul Ettevõtte aruandeperioodi tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustest makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem. Tööjõukulude tootlikkus: müügtulu/tööjõukulud EUR’ 000 2013 aastal – 173651€ / 20664€ =8,4. 2012
planeerimise kontekstis? · Kas vea hind on kõrgem üle- või alaplaneerimisel ("overshooting, undershooting") ja miks? · Missugused on võimalused parandada töötajate arendamisse panustatud investeeringute tasuvust ja vähendada seega planeerimise vigade hinda? Rühmatööd Rühmatöö 1 Hinnata konkreetse ettevõtte/organisatsiooni kontekstis ametikohtade väärtust ning unikaalsust , leida nende koht Lepaki ja Snelli inimkapitali väärtuse diferentseerimise maatriksis ning pakkuda välja plaanid, millele on oluline keskenduda erineva väärtusega ametikohtade puhul Ametikohtade väärtus ja personaliplaanid Kõrge Inimkapitali unikaalsus Madal Mad Kõrg al e
kanduda järgmistele - Raskesti defineeritavate kriteeriumide valik- hindaja ei saa täpselt aru, mida ta peab hindama - Tasakaalustamata hinnanguskaala kasutamine- positiivseid või negatiivseid skaalapunkte on teise poolega võrreldes liiga palju (näide: tipptase, suurepärane, väga hea, piisav, sobimatu) - Asjasse mittepuutuvate kriteeriumide kasutamine- hinnatakse töö seisukohast kõrvalisi tunnuseid näiteks: välimus 12. Kirjelda inimkapitali monitori mudelit Inimkapitali saab vaadelda kolmest aspektist Inimesed kui vara Inimeste motiveeritus ja pühendumus Inimeste panus lisandväärtusesse 13. Kuidas toimub väärtuse lisamine töötajatele? Mis teeb töötajad varaks - Töötajad laenavad organisatsioonile oma inimkapitali, eelduses, et saavad selle eest vastu mingi väärtuse. (Töötajad teeb varaks see, et ta loob klientidele väärtust) 14
3 Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 2 ülesanne 7. Olgu meil Cobb-Douglas tüüpi tootmisfunktsioon kolme sisendiga kujul Y K 1/ 3 L2 / 9 H 4 / 9 , kus K on kapital (masinate arv), L tööjõud (töötajate koguarv) ja H inimkapital (kõrgharidusega töötajate arv). a) Tuletage tööjõu piirprodukti avaldis. Kuidas mõjutab tööjõu piirprodukti inimkapitali 1-ühikuline kasv? Y 2 1 / 3 7 / 9 4 / 9 MPL K L H . Inimkapitali H kasv suurendab tööjõu L piirprodukti, kuna muudab L 9 kogu tööjõu tootlikumaks (võib tõlgendada näiteks kui efektiivsemat juhtimist). b) Tuletage inimkapitali piirprodukti avaldis. Kuidas see muutub inimkapitali 1-ühikulise kasvu korral? Y 4 1 / 3 2 / 9 5 / 9 MPH K L H
võrdsed võimalused. Üldise arusaama kohaselt ei tohi lapse võimalused elus sõltuda tema vanemate jõukusest ega sellest, millises omavalitsuses tema vanemad juhtumisi elavad. Riiklikud koolid etendavad haridussüsteemis olulist rolli peaaegu kõikjal. Järgmise arutlustasandi moodustab küsimus, kas haridus tõepoolest omab sedavõrd suurt tähtsust, et võib mõjutada indiviidi ning riigi edasist käekäiku. Alles viimastel aastakümnetel on majandusteadlased hinnanud hariduse (kui ühe inimkapitali komponendi) praktilisi/reaalseid kulusid, tulemeid ja kasumimäära nii indiviidile kui ka 1 ühiskonnale tervikuna. Uurimustes on arvesse võetud, et kulutused haridusele hõlmavad lisaks otsestele koolituskuludele ka saamata jäänud tulu, mida õppija oleks teeninud, kui ta oleks töötanud. Parem haridus peaks viima kõrgema tootlikkuseni ning seega ka kõrgema sissetulekuni
TAAB11 19.10.2015 Tekst: Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria – nende teooriate kohaselt sõeluvad tööandjad tulevased
nõuab selleks rohkem aega, selle tulemusena kaldub vähenema töötundide arv. Beckeri mudel üldistatud aja jaotuse mudel. Põhitunnused: *pere perspektiiv (ühe liikme otsus võib mõjutada teiste pereliikmete otsuseid) *mitmed aja kasutamise viisid. Osalusmäärad tööjõus osalemise määra leidmiseks võrreldakse tegelikku tööjõudu potentsiaalse tööjõuga e. tööealise elanikkonnaga LFPR=(tegelik tööjõud/pot.tööjõud)*100 Investeerimine inimkapitali haridusele ja väljaõppele tehtavad kulutused. Praeguse väärtuse valem Vp*(1+i)=V1 Vp praegune ehk jooksev väärtus rahal, V1 väärtus ühe aasta pärast, i intressimäär Vp=V1/(1+i) Vp=Eo+E/(1+i) Erinevad investeeringud inimkapitali võimete erinevused, diskrimineerimise tõttu erineval määral kindlust oma võimetes muuta oskusi ja teadmisi täiendavaks teenistuseks, erinevad võimalused laenata inimkapitalisse investeerimiseks raha.
müügi tehingute puhul. 26. Intellektuaalne kapital, inimkapital Intellektuaalne kapital: Inimkapital on see, mille inimesed koju kaasa võtavad, struktuurkapital see, mis jääb neist maha: 1) Kliendikapital (maine, populaarsus jm) 2)Organisatsioonikapital (organisatsioonisisene tegevus) Inimkapital - Inimkapital on inimesed, kes laenavad organisatsioonile oma "inimkapitali" võimed ja pühendumise, teadmised ja kogemuse. Inimkapitali koostoime mõjul luuakse struktuurkapital: Sotsiaalne kapital, Emotsionaalne kapital, Suhetekapital, Teadmuskapital. 27. Inimkapitali investeerimise eripärad Inimkapital (human capital) on inimeste oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. Kontseptsioon, mille järgi inimesed on väärtus ehk kapital, millesse saab teha investeeringuid tootlikkuse ja arengu edendamiseks
4. Hariduse roll tööturul Inimkapitali teooria Koolis omandatakse oskusi, mida saab tööturul müüa Enam koolis käinud inimesed on tööandjate jaoks väärtuslikumad Haridus tagab kõrgema palga ja stabiilsema töökoha Üldised ja spetsiifilised oskused Tööandjad käituvad ratsionaalselt otsides töövõtjaid hariduse järgi ja töövõtjad käituvad ratsionaalselt investeerides haridusse Kriitika inimkapitali teooriale: Täiuslik konkurents Info kättesaadavus Ei anna vastust ameti ja hariduse vahelistesele seostele Mõõtmine Sõelumisteooria Viis toimu tulla mittetäiusliku infoga tööturul Koolisüsteemis toimuv sõelumine Haridus on viis, mille järgi töövõtjat sõeluda Tugev sõelumise hüpotees Nõrk sõelumise hüpotees
Ühiskonna konspekt.Majandus TEADUSPÕHINE MAJANDUS Haritud inimesed + teadusuuringutest sündivad head ideed. Ettevõtjad teevad tihedat koostööd teadlaste ja haridusasutustega.Taolises ühiskonnas on kesksel kohal inimkapital inimeste oskused, teadmised ja kogemused. Väga oluline on üles leida võimalikult palju andekaid inimesi. Inimkapitali juurde kuuluvad ka motiveeritus ,ettevõtlikus ja tervis. Inimkapitali täiendab sotsiaalkapital inimestevahelised tihedad ja toetavad suhted. Teaduspõhine majandus põhineb innovatsioonil uute ideede leidmisel ja elluviimisel. Innovaatiline mõtlemine võimaldab ettevõtjatel teenida suurt raha. Innovatsioon on seotud intellektuaalse omandiga. Loometöö on isiklik tulemus,millele inimesel on ka juriidilised õigused. Intellektuaalse omandi liigid :
Teaduspõhine majandus Majanduse kolm arenguetappi: 1) ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest(palju viljakat maad, rikkalikud maavarad, rohke tööjõud) 2) investeeringupõhine edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse Teadmusühiskond ühiskond, kus teadmised ja oskused on tähtsaim ressurss ning eesmärkide saavutamine toetud teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Inimkapital inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Lisaks haridusele ja kogemustele on inimkapitali komponendid tervis,
ülekarjatamine. Mida saaks nende probleemide vältimiseks/parandamiseks teha? Kõige levinum näljahädade piirkond on Aafrika, sellele järgneb Lõuna- ja Ida-Aasia, Ladina ameerika ning isegi Kariibi mere piirkonnad. Aafrikas on toidupuuduse peamisteks põhjusteks aastane vihma ärajäämine, napid toiduvarud või siis eelpool nimetatud mullaviljakuse vähesus. Toidupuuduse tagajärjed pärsivad inimese vaimset ning füüsilist arengut ning samas ka vähendab riigi inimkapitali. Teiseks probleemiks on mullaviljakuse vähenemine. Peamiseks põhjuseks on erosioon, mis tekib siis, kui sademete hulk on mulla veeläbilaskevõimest suurem ning veega koos kanduvad ka mullaosad eemale. Tänu sellele väheneb mulla viljakus ja tagajärjeks on väiksem saak. Muld, mida vesi edasi kannab, tekitab ka veeteede saastumist ja mudastumist. Ülekarjatamine on kolmas, üks peamistest globaalprobleemidest. Üksnes ka peamisetest kõrbestumise põhjustest
rahulikuks, kui ilmnevad probleemid, oskus kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide (viha) korral, koostöö erinevates situatsioonides, kriitika talumine, reeglite ja piirangute järgimine, konfliktide korral oskus minna kompromissile. 19. Emotsionaalse intelligentsuse olemus Emotsionaalne intelligentsus on indiviidi võime tundma õppida ja mõista omaenese tundeid. 20. Võimalused töötajatele väärtuse lisamiseks. Inimesed laenavad firmale oma isiklikku inimkapitali, kuna nad usuvad, et saavad selle eest vastu mingit väärtust, mistahes kujul. Nad muutuvad varaks, mis suudab teistele väärtust luua ja huvigrupiks. Kui need inimesed on hästi valitud, siis ei taha me neist ilma jääda. Nad on kõige suurema tähtsusega väärtuseloojad. 5 Inimestele võib väärtust lisada rahaliselt. Neile makstakse palka, toetusi, preemiaid, kuid enamus inimesi soovivad enamat kui rahaline tasu. Inimesed võivad olla
Ettevõtete tegevusnäitajate analüüsi põhjal võib öelda, et kõrgema tööjõu tootlikkusega ettevõtetel on ka kõrgem palgatase. Ja vastupidi madalama tööjõu tootlikkusega ettevõtetel on ka madalam palgatase. 39. Nimetage konspektis toodud 3 peamist ettevõtte finantsalase tootlikkuse mõõtmisel kasutatavat näitajat. Personalijuhtimise kontekstis on kõige enam kasutatavad alltoodud tootlikkuse valemid (tööjõu tootlikkus, tööjõukulude tootlikkus, inimkapitali tootlikkus HC ROI). 40. Miks on tööhõive seisukohalt oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu? Et säilitada hõivet, ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv. Kui palgakasv ületab tootlikkuse, ei ole toode varsti enam konkurentsivõimeline ja tööandja peab vähendama tootmissisendite maksumust. Sageli tähendab see koondamist või tasupaketi vähendamist (nt boonuste ja preemiate vähendamist). 41
ootused( selle tulevikku) Rootsi ja USA vahel toimub vahetus. Sellisel juhul võidab USA kuna sealt madalama haridusega inimesed lähevad ära ning tippspetsialistid tulevad sisse. Aga selleks et see asi toimiks peab olema sarnane palgajaotus. Nt Eestiga see asi ei kehtiks kuna meil läheks ära nii madalapalgalised kui ka tippjuhid. Eesti on muutunud viimasel ajal sisserände riigiks. Migratsiooni mõju päritoluriigile + Riigisisese mobiilsuse suurenemine + Inimkapitali suurenemine (ajutise töötamise korral) + Migrantide rahaülekanded, positiivne mõju kodumaisele kogunõudlusele + Väheneb vajadus teatud eriala inimesi ise välja koolitada (tudengite liikumine) +/- Tööjõu defitsiidi tingimustes tõusevad osadel erialadel palgad –Ajude väljavool, tootlikkuse kadu –Negatiivse migratsiooni saldo korral teravnevad rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid
Eesti põlljumajandus toodab siseturule. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade olemasolu ja loodusike tingimuste eripära. Inimkapital Inimkapitali iseloomustab teadmiste, oskuste ja kogemuste komplekt. Meil on majanduslikult aktiivne tööjõud. Need jagunevad hõivatuteks ehk töökohaga inimesteks ja töötuteks ehk töökohata inimesteks. Töötuse määr töötuse osakaal majanduslikult aktiivses rahvastikus. Selleks, et hinnata inimkapitali ehk tööjõudu kui majanduse arengutegurit, tuleb koguda infot rahvastiku tööhõive ja vanuselise koosseisu kohta. Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid ja majanduskaardid Majandusharude ja üksikute ettevõtete paigutust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid. Ettevõtete paigutuse iseärasuste põhjal jaotatakse tootmisharud materjalimahukaks, energiamahukaks ja tööjõumahukaks nin oma paiknemises tarbijale orienteeritud haruks. Majanduskaardid on olemuselt temaatilised kaardid
8. Formaalne ja mitteformaalne liider 4 9. Organisatsiooni kultuur ja juhtimine 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad 13. Inimesekeskne juhtimine 6 14. Inimkapitali mõiste Inimkapitali on määratletud kui indiviidi omandatud teadmisi ja võimeid, mis võimaldavad tal oma tegevust muuta ja seega tuua kaasa majanduskasvu (Coleman 1988). Inimkapital on arendatav ka näiteks väljaõppe ja hariduse andmise kaudu, mis kaasajastavad inimese võimeid ühiskonnas toimetulekuks. Eristatakse ka ettevõttespetsiifilist ja tegevusharuspetsiifilist inimkapitali. Esimese moodustavad oskused ja teadmised, mis
Siseallikad erasektori vabatahtlikud säästud ning maksupoliitika ja inflatsiooni abil mobiliseeritavad riiklikud säästud. Välisallikad välisabi ja -laenud ning välisinvesteeringud, samuti rahvusvahelise kaubanduse vahendusel saadavad ressursid. Inimressursid selle all käsitletakse nii inimeste hulka kui kvaliteeti. Oluline on ka rahvastiku vanuseline struktuur, eriti töövõimelise elanikkonna osakaal võrreldes ülalpeetavatega. Inimressursi kvaliteedi ehk inimkapitali määravad inimeste tervislik seisund, haridustase, oskused ja kogemused, ettevõttlikkus, töötahe. Inimkapitali mõistega on tihedalt seotud sotsiaalkapital, mis hõlmab vastastikku toetavaid sotsiaalseid suhteid inimeste vahel, koostöövõimet ja sidusust nii organisatsiooni kui ühiskonna tasandil. Tehnoloogia näitab hüviste valmistamise viisi ja selle mõju majanduskasvule, mis realiseerub tavaliselt uute, tootlikumate masinate, seadmete ja tootmisviiside kaudu.
Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond? Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tule- vaste põlvkondade valikuvõimalusi. Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine
Vähe rändab välja tippspetsialiste, rohkem töötuid ja teenindustöötajaid. - Teksti autorid toovad välja peamised väljarände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lähemalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Positiivsed mõjud: Riigisisese mobiilsuse suurenemine – Inimeste väljarändel vabanevad töökohad teistele Eestis elavatele inimestele, sealhulgas ka töötutele. Inimkapitali paranemine- omandatakse uusi oskusi, teadmisi, õpitakse tundma teisi kultuure, õpitakse selgeks keel. Samuti väheneb vajadus ise teatud valdkonna inimesi välja õpetada. Rahaülekanded kodumaale- raha kulutamine kodumaal jne Negatiivsed mõjud: Inflatsiooniline surve- Nimelt välimaal teenitud raha arvelt võivad tõusta nii esmatarbekaupade kui kinnisvara hinnad. Ettevõtjate poole pealt vaadates on lisaks
Edgar Erinevused piirkondades Toimumas on rahvastiku koondumine suurimatesse linnapiirkondadesse, eeskätt pealinna- ja Tartu linnapiirkonda, sest muude piirkondade arenguväljavaated on demograafilise muutuse tõttu ebasoodsamad. Siserändes tuleb kõige sagemini esile rändesuundumus nende tagamaale ja ääremaa omavalitsusele on paraku olnud negatiivne siserände saldo. Siserände suundumused tervikuna ja eeskätt noorte siseränne on siiski üheks suuremaks regionaalse arengu väljakutseks tänases Eestis . Noored 15-29 aastased on olnud kõige aktiivsemad elukohavahetajad maakondade äärealadelt Tallinna ja selle tagamaale. Noored lahkuvad kuna maakondades pole kõrgkoole ja edasiõppimisvõimalusi, ega ka muid eduvõimalusi suuremate linnapiirkondadega ei ole Eesti rahvastiku inimkapitali arengule iseenesest halb. Noorte rännete eeskujuks on suuresti...
Lääne-Eesti- madal, osati kivine, põuatundlik muld, madal saagikus. Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustik- leostunud ja leetjad mullad, kõige viljakamad Kirde-Eesti- põlevkivi kaevandused Kapital ja tööjõud majanduses Majandust mõjutavaks teguriks on inimene Kapital- tootmisse paigutatud e investeeritud raha, millest saadakse tulu Kapitali all mõistetakse: Rahakapital Inimkapital Tööealine rahvastik Hindamaks inimkapitali,Majanduslikult Majanduslikult mitte aktiivne rahvastik aktiivne rahvastik kui majanduse arengutegurit tuleb Hõivatud isikud Pensionärid koguda infot tööhõive,Töötud Õppurid vanuse koosseisu kohta. Tööealised on 15-75 a Pereliikmete eest inimesed, jagunevad hoolitsejad kaheks Haiged või invaliidid
· muuta riigid ja piirkonnad investeeringutele atraktiivsemateks, parandades neile juurdepääsu, pakkudes kvaliteetseid teenuseid (nt kiire Internetiühindus) ja säilitades keskkonnapotentsiaali; · toetada uuendusi, ettevõtlust ja teadmistepõhist majandust, arendades info- ja sidetehnoloogiat; · luua rohkem ja paremaid töökohti, haarates rohkem inimesi tööga, parandades töötajate kohanemist ja suurendades investeeringuid inimkapitali. Olemasolevad rahalised vahendid Regionaalvaldkonna kulud ajavahemikuks 20072013 moodustavad üle ühe kolmandiku ELi eelarvest ehk ligikaudu 350 miljardit eurot. Sõltuvalt sellest, mida rahastatakse ning millises riigis või piirkonnas, tuleb raha kolmest eri allikast: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) hõlmab üldist infrastruktuuri, innovatsiooni ja investeeringuid; Euroopa Sotsiaalfond (ESF) rahastab kutseharidusprojekte ning teisi tööhõivet toetavaid ja
Palun kirjeldage neid lühidalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Väljaränne mõjutab Eesti arengud majanduslikult, kuna toimub niiöelda ajude väljavool. Majanduskriis mõjutas ning mõjutab siiani oluliselt Eesti arengut. Lisaks sellele lahkuvad Eestit just 20- 39 aastased inimesed, kes oleksid just peamised Eesti Vabariigi arendajad. Positiivsed mõjud oleks mobiilsus ehk ühest klassist teise liikumine või parema koha saavutamine. Toimub inimkapitali parandamine. Õpirände puhul on positiivne seegi, et väheneb vajadus ise teatud valdkonna inimesi välja töötada. Lisaks vähendab väljaränne koormust Eesti sotsiaalsüsteemile. Negatiivsed mõjud on haritud ja heade oskustega töötajate lahkumine Eestist. Sellega kaasnevad tootlikkuse kui ka riigi konkurentsivõime vähenemine. Lisaks süveneb ka regionaalne ebavõrdsus Eestis. Negatiivseks mõjuks võib lugeda ka rahvastiku vananemisest
Õpilaste keskmine akadeemiline edukus Kõrgkooli sissesaanute protsent Kooli prestiiz ühiskonnas Kooli ressursi rikkus Õpilaste arv ühe õpetaja kohta Jne. Jame Coleman kooli tase ei mängi rolli õpilase edukuse määramisel, õpilase perekndlik päritolu loeb. (alahindas kooli taseme rolli) Hariduslik ekspansioon hariduse suurenev lemik, keskm haridustase inimestel kõrgem Haridus funktsionalism ja konfliktiteooria Funktsianolistlik e inimkapitali teooria(Bevker, Parsons) Koolis valmistatakse inimesi ette ühiskondlikke tööde jaoks. Koolis omandatakse edasiseks eluks vajalikud teadmised. Kõrgema haridusega inimesed-> suurem inimkapital -> on paremini ette valmistatud -> parem/tasustavam töö. Haridussüsteem aitab kaasa ühiskonna efektiivsele funktsioneerimisele, inimesed paigutatakse neile sobivatele töökohtadele. Konfliktiteooria (Collins, Bowles, Gintis) Hairdussüsteem on selleks et domineerivam klass saaks edasi domineerida
Teksti autorid toovad välja peamised väljarände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lähemalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Positiivse poole pealt suurendab väljaränne riigisisest mobiilsust, kui inimesed lähevad teise riiki tööle, siis peab nende koha üle võtma keegi teine. Ajutine töötamine välismaal või õpiränne (välismaalomandatakse haridus ja siis tullakse koju tagasi) parandab Eesti elanike inimkapitali: omandatakse uusi oskusi, teadmisi, õpitakse tundma teisi kultuure, õpitakse selgeks keel. Alahinnata ei saa ka välismaal töötavate eestlaste rahaülekandeid kodumaale, samuti saadud raha kulutamist Eestis, näiteks kodumaal käies mitmesuguseid teenuseid kasutades. Negatiivse pole pealt võib aga välismaal teenitud raha Eestis kasutamine suurendada inflatsioonilist survet, eriti Tallinnas, kus välimaal teenitud raha arvelt võivad tõusta nii esmatarbekaupade kui kinnisvara hinnad
osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest.
osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest.
fasistid; kurvastab, et juba lasteaias algab ,,sõda" eestlaste ja venelaste vahel. Keegi ei saa kasu vastastikusest vaenust ja eelarvamustest ning sellest, et ~ neljandik Eesti elanikkonnast tunneb ennast põlisrahva vaenlasena. Mis kasu on loosungeist ,,Putin ootab" ja ,,kui ei meeldi, mingu koju tagasi", kui me kõik tegelikult mõistame, et suuremat sellesuunalist muutust toimuma ei hakka kahjuks on tõenäolisem hoopis inimkapitali läänesuunaline liikumine. Noored venelased lahkuvad samamoodi nagu eestlasedki ja sellest on kahju ajupotentsiaal jääb kasutamata. Kas olekski võimalik teineteisemõistmine, kui poliitilisel tasandil käib pidev vastandamine? Siiski on viimasel ajal sotsiaaldemokraatliku erakonna näol näha vähemalt ühte parteid Eesti poliitikas, kus räägitakse ühinemisest ja ühendamisest päriselt. Loodan, et ühel hetkel elame
Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega. Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab luua uusi kompetentse kuna ta hõlmab organisatsiooni liikmeid terve organisatsiooni ulatuses, kutsub üles tulevikku-vaatavale / tervikut nägevale juhtimisstiilile ja valmistab ettevõtte paremini ette nii välisteks kui sisemisteks muutusteks, rahutusteks, kriisideks. See loob usalduse, parandab mainet,
maades. Arengumaades pole domineeriv mitte keskklass, vaid eksisteerib terav kontrast ülekaaluka rahvastikuosa, kelle keskmine sissetulek on tunduvalt allpool maa üldiselt madalat keskmist ja väga kõrge sissetulekuga väikesearvulise ladviku vahel. Majandusteadus on alati otsinud vastust küsimusele: mis määrab riigi majanduskasvu ja heaolu. Praegu sõnastatakse sellele vastus üsna lihtsalt: inimkapital ja institutsioonide kvaliteet. Inimkapitali käsitlemise alus on ÜRO mõõdetav inimarengu indeks ja selle komponendid. Institutsionaalse kvaliteedi puhul tuginetakse majandusvabaduse hinnangutele. Alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, mis sisaldab ka inimarengu indekseid maailma riikide kohta. Inimarengu indeks on ühendnäitaja, mis sünteesib numbrilisel skaalal inimarengu kolme aspekti: - tervist, mida iseloomustab keskmine oodatav eluiga sünnimomendil;
Ebavõrdsuse kirjeldamiseks ning võrdlemiseks erinevates riikides kasutatakse Lorenzi kõverat ja Gini indeksit. EBAVÕRDSUSE JA VAESUSE PÕHJUSED 1.Looduslikud võimed. 2.Inimese valikud. Milline on seos võimete ja tulude jaotuse vahel? Tulude jaotus on palju ebaühtlasem, suuremate looduslike võimetega ei pea kaasnema suuremad tulud. Üks põhilisi valikuid noore inimese jaoks on haridus. Hariduse omandamist ja uute oskuste arendamist nimetatakse investeeringuks inimkapitali. Õppida või mitte õppida? Vähemalt sama oluline on mida õppida? NB! Just omanditulud on väga erinevad! 1.Pärimine – vaesus ja rikkus on päritavad. 2.Säästmine – oluline tegur, mis võimaldab luua rikkust. 3.Riskimine – turg premeerib riski keskmisest kõrgemate tuludega. Pärnumaa Kutsehariduskeskus TULUDE ÜMBERJAOTUS Kuigi majanduslik ebavõrdsus on mingil määral paratamatu, saab valitsus oma maksupoliitikaga seda mõjutada.
See tähendab seda, kui antud kooli laiendada, siis avalik sektor maksimiseerib ühiskonna heaolu. Tänapäeva ühiskonnas on avaliku sektori ülesanne kodanike heaolu tõstmine ja selle tagamine. Majandusteadlased eristavad mitut liiki välismõjusid. Mõned välismõjud, positiivsed välismõjud, avaldavad soodsat mõju; teised, negatiivsed välismõjud, mõjuvad kahjulikult. 4 Sellest tulenevalt on Peetri Lasteaed-Põhikooli juurdeehituse projektil positiivsed välismõjud. Haridus on inimkapitali tehtav investeering. Inimkapital on teadmised ja oskused, mille inimene elu jooksul omandab. Inimkapitali investeerimine on positiivne välismõju ning see toetab sotsiaalset siduvust, mille eesmärgiks on kindlustada ühiskonna suutlikkus, võrdsus ja heaolu. Vald loob igale üksikindiviidele võrdsed võimalused hariduse omandamiseks. Allolev joonis selgitab positiivsete välismõjude tagajärjel tekkivat olukorda. Projekti
tähistatakse mõistega maa. Kõik inimestega seotud ressursid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused, moodustavad ressursi, mida tähistatakse mõistega tööjõud. Tehnoloogia arenedes ja oskustööjõu tähtsuse tõustes on maailmas ühe enam hakatud tööjõu asemel rääkima inimkapitalist. See tähendab, et majanduse arengus ei ole määrav tööjõu hulk, vaid pigem selle kvaliteet. Haridusse investeerides on võimalik inimkapitali väärtust tõsta ning ressursse tõhusamalt rakendada. Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms, mida kasutatakse teiste toodete tootmideks, tähistatakse mõistega kapital. Kapital omakorda jaguneb reaalkapitalik ja finantskapitaliks. Viimane kujutab endast peamiselt rahalisi vahendeid, olgu siis sularaha, arveldusarveid või väärtpabereid. Majandusteadlased toovad tihti välja ka neljanda ressursi ettevõtlikkuse, mille
Ettevõtte terviklikud majandustarkvara lahendused (ehkERP - Ettevõtte ressursiplaneerimine - ingl k Enterprise resource planning) kujutavad endast integreeritud tarkvaralahendusi, mis võimaldab koondada ühtseks tervikuks ettevõtte sisemise ja välise juhtimisinformatsiooni ettevõtte kõigi oluliste tegevuste kohta. ERP süsteemid hõlmavad järgmisi valdkondi: Finantsarvestus ja raamatupidamine Tootmise juhtimine Laomajanduse ja logistika juhtimine Inimkapitali juhtimine Palgaarvestus Hankimine Projektihaldus Varahaldus (ingl k assetmanagement). ERP-süsteemi põhifunktsionaalsust (finantsarvestus, personali- ja palgaarvestus, vara- ja projektihaldust vajab reeglina iga ettevõte. Sõltub ettevõtte suurusest ja keerukusest, kas selleks on otstarbekas kasutada terviklikku ERP paketti või lahendatakse need vajadused eraldiseisvaid rakendusi kombineerides ja integreerides
laenusummalt selle kasutamise eest. Seega on võimalik intressimäära suuruse reguleerimise abil piirata või soodustada tootmist ja tarbimist. 14. Majanduse 3 arenguetappi – ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmisisendite arvukusest. Investeeringutepõhises arenguetapis on edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse. Kolmandas, teadmistepõhises arenguetapis muutub määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse. 15. Elukestev õpe – kõikvõimalikku õppetegevust sõltumata east või eelnevast haridusetasemest. Õppimine ei lõpe (üli)kooli lõpetamisega, hariduse omandamine ei piirdu ainult teatud perioodiga inimese elus. 16. Mõisted. – innovatsioon: uue asja sissetoomist. Kaugtöö: töötamine ükskõik kus, ühendust pidades interneti või telefoni kaudu. Intellektuaalne omand – 17. Tööturg, tööealine elanikkond (vanusepiirid+kuidas
lähissuhetes. o Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid; ametiühingud, professionaalide liidud, rahvusriigi ja globaalsel tasemel; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. o Tööstusharu, turg: interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur); staatussümbolid, nende mõtestamine->identiteet tegutsejana. 5. Loeng – kapitalide käsitlused 1) Kapitali ja inimkapitali mõiste o Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks 4 o Inimkapital – kapital, mis ei ole selle „kandjast“ eraldatav, nt. haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum.
majanduskasv on majanduspoliitika kesksed eesmärgid, peavad praegused ja tulevased põlvkonnad mõnikord tegema üldise heaolu nimel kompromisse oma tarbimisharjumustes. Phelpsi töödel on määrav tähtsust nii teaduses kui poliitikas. Näiteks on see mõjutanud keskpankade otsuseid intressimäärade kohta. Phelps on uurinud ka hoolekannet erinevatel ajahetkedel, jõudes tulemusele, et investeerides nii füüsilisse kapitali kui ka inimkapitali saab suurendada tulevate põlvede heaolu. Phelps on kaardistanud võimalikud erinevaid generatsioone lõhestavad konfliktid. Praegu on Phelpsi uurimisteemaks, kuidas saavad keskpangad seada inflatsiooni puhul konkreetseid eesmärke. Rootsi keskpanga majandusauhind Alfred Nobeli mälestuseks asutati 1968. aastal seoses panga 300. aastapäevaga. Tavaliselt omistatakse auhind juba aastatetaguse töö eest, millel on olnud teerajaja tähtsus
Tekib küsimus, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Mis on ühiskonna jätkusuutlikkus? Loodusliku keskkonna ja ressursside, inimressursside, sotsiaalse kapitali ja kultuurilise kapitali jätkusuutlikkus. Eesti jätkusuutlikkusega on seotud paljud ohud. Esiteks Eesti inimkapitali aina süvenev defitsiit: madal sündivus, rahvastiku vananemine, rahva halb tervis ning väljaränne. Viimast soodustab siinne madal palgasüsteem. Sotsiaalse sidususe puudumine toob kaasa võimetuse kokkuleppeks ühishuvide üle. Hirm kultuuri hääbumise ees ehk identiteedi nõrkus. Riigi nõrkus ja võõrandumine rahvast. Eesti majanduse senise kasvumudeli ammendumine: puudulik innovatiivsus ja vähene keskkonnasäästlikkus
väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste Sotsiaalne kapital Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P.Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habituse mõiste Habituse ja välja suhe Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Kapitalide koostoime ja konverteerimine
Eelkõige tuleks parandada situatsiooni kohalikul tööturul, aidates kaasa uute töökohtade loomisele ja ettevõtluse arendamisele. Noorte jaoks tuleks vähendada tööpuuduse määra ning pakkuda neile konkurentsivõimelist palka, et nad kodumaale jääks. Samas on kasulik soosida inimeste praktiseerimist välisriikides, et sealt uusi teadmisi ja kogemusi ammutada ning seeläbi siinset arengut kiirendada. Eestisse naastes on teatud aja välismaal töötanud inimesed oma inimkapitali väärtust suurendanud, kuna nende oskused on täienenud, nad on saanud uusi kogemusi, tavaliselt täiendanud ka oma keeleoskusi ning sõlminud kasulikke tutvusi. Seega on tagasipöörduvad inimesed Eesti tööjõuturul tööandjatele väärtuslikumad kui enne lahkumist. Kokkuvõtteks võib öelda, et igaühel on omad erinevad põhjused lahkumiseks. Selles pole midagi halba, et inimesed tahavad maailma näha ning oma silmaringi avardada. Kui aga need inimesed tagasi ei
maksud, universaalsed lubavad maksud, maksud. Riiklike teenused. teenused kombineerida. teenuseid vähe, selekt. Palgad Kõrged palgad Reguleeritud min palk Madalad palgad Kolmas tee kui valitsemispraktika: Europe: The Third Way – Die Neue Mitte, 1999 Blairi ja G.Schröderi ühisdeklaratsioon. Ühisjooni: Kommunitaarsus (community, Positiivne heaolu, st investeeringud inimkapitali, A modern form of welfare that believes in empowerment, not dependency. Kohustused õiguste eest (Welfare to Work), Ettevõtlikkus (“managerial strategies to social problems”, J.Newman 2005; nt töötu hakkab ettevõtjaks) Briti uued leiborid (1997- 2010): Lähteprintsiip neoliberaalne konvergents- säilitada konservatiivide- aegset madalat kulutuste taset, kuid samas vähendada ebavõrdsust ja heaolusõltuvust tuua riik “tagasi”
4. Too näiteid kapitaliliikide vastastikuse ülekantavuse kohta Majandus- Majandus- Inimkapital Inimkapital Sotsiaalne Sotsiaalne kapital kapital majandus- sotsiaalseks kapital kapital inimkapitaliks sotsiaalseks kapitaliks kapitaliks majandus- inimkapitaliks kapitaliks kapitaliks Kui tööjõu Ettevõte Inimkapitali Elanike Sotsiaalne Sotsiaalne Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 1 Lk 2 tootlikkus osalus kui omandatud kapital kapital on kasvab ühiskondlikus investeeringut kasulikud mõjutab inimkapitali tervikuna siis tegevustes. tootlikkuse oskused, mis majandusaren täiend. Piisav
Töötutel ja väiksemates keskustes elavatel isikutel on suurem võimalus saada tööle. ERLE MAIDO 155635TAAB11 07.09.2015 2. Ajutine töötamine välismaal või õpiränne parandab Eesti elanike inimkapitali: omandatakse uusi oskusi, teadmisi, õpitakse tundma teisi kultuure, õpitakse selgeks keel. Õpirände puhul on positiivne ka see, et väheneb vajadus ise teatud valdkonna inimesi välja õpetada. 3. Eesti majandusele mõjub positiivselt välismaal teenitud raha kasutamine Eestis või eestlaste rahaülekanded kodumaale, sest siis jääb raha Eestisse. Negatiivsed väljarände aspektid: 1
Kordamisküsimused 11. kl. Ühiskonna areng ja globaliseerumine. 1. Iseloomust agraar-, industriaal- ja infoajastu riiki (peamised majandusharud, töö iseloom, kasutatavad ressursid, osalemine maailmamajanduses,) Agraarühiskond põllumajandus, metsandus, kalandus; käsitöö; loodusjõud, toorained; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond töötlev tööstus; masinad; toodetud energia, kapital; riigisisene; Infoühiskond teenused; vaimne tehnoloogia; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2. Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja milleks kasutasid nad kolooniaid 19. sajandil? 16.-18. sajandil põllumajandustoodang, vürtsid, vääriskivid; 19. sajandil toorained. 3. Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolu...
1.Nimetage majanduse kolm arenguetappi. 1) ressursipõhine – majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukuses 2) investeeringupõhine – edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine – saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse 3.Mis on formaalne haridus? Õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib. 4.Mis on mitteformaalne haridus? Organiseeritud õppetegevust, mis toimub kindlate õppeprogrammide alusel, kindlatele huvirühmadele. Mitteformaalne õppimine võib toimuda nii haridusasutuses kui väljaspool seda. 5.Mis on sotsiaalkapital
rahastamise. Avaliku võimu elluviidav heaolupoliitika on nõudnud kõrgeid makse ja õigustanud riigi ning kohalike haldusüksuste suure planeerimis- ja haldusbürokraatia ülalpidamist. Näiteks naised osalevad tööturul seda suuremal määral (st. suurema tööturuaktiivsusega, pikema tööaja ja pidevama osalemisega), mida parem on nende haridus ja seega konkurentsivõime tööturul Inimkapitali teooria kohaselt võib hariduse omandamist vaadelda kui investeeringut inimkapitali, millelt saadakse tulu hilisema tööelu ja elukäigu eri perioodidel. Inimene valib oma koolituse nii, et 3 2007 kogu elu vältel oodatavat sissetulekut maksimeerida; investeeringut haridusse piiravad aga indiviidi või tema pere ressursid ja tõenäosus saavutada edu valitud õppimise- või ametialal.
puudutavatest valikutest Haridusökonoomika tegeleb: o Hariduse tootmisprotsessiga o Hariduse jaotamisega omavahel konkureerivate inimrühmade vahel o Küsimustega, kui palju peaks ühiskond kulutama haridustegevusele ja millised haridustegevuse liigid valida Inimkapitali hindamine Inimese väärtust iseloomustavad tema tootmiseks tehtud kulud Inimese väärtus on loodetava töötasu nüüdisväärtus Inimkapitali netoväärtus on leitav loodetavate tulude ja kulude ajaldatud väärtuse vahena Hariduse ja sissetuleku seosed Inimkapitali teooria – hariduse ja kutseoskuste omandamisse tehtud investeeringud suurendavad inimese töövõimet ja produktiivsust Sõela teooria – palka ei tõsta mitte produktiivsus, vaid diplom. Haridusasutus toimib sõela või filtrina, eraldades vähemvõimekad ja andes diplomi neile, kes on jäänud sõelale
tootmissisendite maksumust. Keskmiselt kui suure osa ettevõtte kogukuludest moodustavad tööjõukulud? - Keskmiselt moodustavad tööjõukulud ca 2/3 kogukuludest. Mis valemiga arvutatakse tööjõu tootlikust? - Müügitulu perioodil / Töötajate keskmine arv perioodil. Mis valemiga arvutatakse tööjõukulude tootlikkust? - Müügitulu eh toote hind X müüdav kogus / Tööjõukulud Millise valemiga arvutatakse inimkapitali tootlikust ( HC ROI)? - Müügitulu - (kogukulud tööjõukulud) / Tööjõukulud Millistele riigipühadele vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra? - 2014 aastal: * 23. detsember 2014 (teisipäev) jõululaupäevale eelnev tööpäev * 31. Detsember 2014 (kolmapäev) uusaastale eelnev tööpäev *** Tulenevalt töölepingu seaduse § 53 ning pühade ja tähtpäevade seadusest lühendatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
