....................................................................................5 3.2 Põhivahendite amortisatsioon...............................................................................................6 3.3 Väikevahendid......................................................................................................................7 3.4 Materjalid..............................................................................................................................8 3.5 Sidekulud............................................................................................................................10 3.6 Reklaamikulud (ühekordsed)..............................................................................................10 3.7 Kindlustuskulud..................................................................................................................10 3.8 Tööjõud................................................................................................
TULUD 2015 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 3720 4092 4297 4383 Rühmatreeningud 2480 2728 2864 2922 Solaarium 496 595.2 625 637 Masaaž (15% käibelt) 150 150 158 161 Toidulisandid (15% käibelt) 232.5 232.5 244 249 KOKKU 7079 7798 8188 8351 TULUD 2016 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 5215 4954 4954 4954 Rühmatreeningud 3476 3303 3303 3303 Solaarium 986 1035 1035 1035 Masaaž (15% käibelt) ...
Turismiettevõtluse suuline eksam 2015’ 1. Defineeri termin ettevõtja ja kirjelda ettevõtjale sobivaid isikuomadusi. Ettevõtja - Isik, kes alustab, korraldab ja juhib ettevõtet ning kes kannab sellega seotud riske. Isikuomadused: ▪ Saavutusvajadus ▪ Soov vastutada ▪ Usk edusse ▪ Kõrge energiatase ▪ Tulevikule orienteeritud ▪ Organiseerimisoskused 2. Kuidas vähendada majutusettevõtte püsikulusid kuluartiklite lõikes? Töötasud; maksud; materjal, teenused, kaubad; seadmed; mootorikütus, õlid; sidekulud; turundus; elekter; soojus; vesi-ja kanalisatsioon; jäätmete vedu. 3. Miks on vajalik ettevõtte tegevusalade ja toodete mitmekesistamine, milliseid eeliseid see annab? Mitmekesistamine - toodete, tegevuste varieerimine, et hajutada riske, laieneda, kasutada vaba kapitali jne. Miks mitmekesistada: ...
Koostaja: Daniel Vain Kuupäev: 3/1/2015 Tulud (aasta kohta/€) Isa palk 15,000 Ema palk 4,500 5x Laste palk 1,500 2x Pensionärid 1,600 Toetused 1,000 Korteri üür 15,000 Kokku 38,600 Pere tulud Isa palk; 19% Ema palk; 6% Kokku; 50% 5x Laste palk; 2% 2x Pensionärid; 2% Toetused; 1% Korteri üür; 19% 19% Ema palk; 6% 5x Laste palk; 2% 2x Pensionärid; 2% Toetused; 1% üür; 19% Kulud (aasta kohta/€) Toit 5,000...
....................................................................6-8 Tabel 2 Väikevahendid..................................................................................9 Tabel 3 Materjalid......................................................................................10 Tabel 4 Müügi materjal................................................................................11 Tabel 5 Kommunaalkulud............................................................................11 Tabel 6 Sidekulud.......................................................................................12 Tabel 7 Ostetud teenused..............................................................................12 Tabel 8 Reklaamikulud................................................................................13 Tabel 9 Tööjõukulud...................................................................................14 Tabel 10 Kindlustuskulud......................................................................
Tulud Minu sissetulek(palk) 12 000 kr Tüdruksõbra sissetulek(palk) 9 000 kr TULUD KOKKU 21 000 kr Kulud Toiduainete ja väljas söömise kulud ca. 4000 kr Korteri üür 3000 kr Sidekulud 600 kr TULUD KULUD = 4300 kr Kommunaalmaksud Vaba raha 2 inimese kohta jääb 4300 kr Vesi - ca. 250 kr Elekter - ca. 500 kr Prügi äravedu - ca. 200 kr Üldelekter 50 kr Halduskulud 200 kr Küte ca. 1000 kr Transportkulud auto olemasolul Kütus 1100 kr Kindlustus 1000 kr Erinevate kuluvate juppide vahetus 600 kr Esmatarbekaubad ja riided ca. 4200 kr KULUD KOKKU 16 700 kr
4) muud äritulude kontod 5) ärikulude kontod 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud) 7) tulude-; kulude koondkontod Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11 - raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne. Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2-ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Koondkonto 791 on tulude ja kulude koond
................................................................................. 8 3.3 Materjalid........................................................................................................................10 3.4 Rendikulud......................................................................................................................12 3.5 Kommunaalkulud............................................................................................................13 3.6 Sidekulud........................................................................................................................ 14 3.7 Reklaamikulud................................................................................................................ 15 3.8 Ostetud teenused............................................................................................................. 16 3.9 Kindlustus........................................................................................
Viimase puhul võibki mainida asja miinuseks seda, et kui kunagi mindi välmismaale, et sealt ka osta kaupa, mida Eesti poodides müügil polnud, siis nüüdseks on tooted ülemaailmselt suhteliselt kättesaadavad ja sarnased. Globaliseerumisele leidub pea igas riigis nii pooldajaid kui vastaseid. Globaliseerumisvastased meeleavaldused on muutunud rahvusvaheliste nõupidamiste lahutamatuteks kaaslasteks.Kahjuks on need sageli vägivaldsed. Globaliseerumise valude all võiks mainida, et veo-ja sidekulud on praegu muude tootmiskuludega võrreldes teisejärgulised ja muutuvad järjest odavamaks.Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus see on kõige osavam. See seab aga ohtu majanduse stabiilsuse, sest tehnoloogia-ja turumuutused võivad kergesti põhjustada kapitali väljavoolu. Järjest enam tooteid valmistatakse mitte ühes riigis nagu varem, vaid palju eri riike hõlmavas koostöös.Toodetakse seda, mida osatakse kõige
Eesti Noortekeskus Eelarverida e. kuluartikkel Päevad Ühik Ühiku hind Kokku Rahastajad 1. Töötasud Lapsed 265 Rühmajuhid 2. Rühmade huvitegevus 74 200 (transport, lektoritasud, loometegevuse 14 265 15 55 650 ENTK vahendid jms) Sümboolika (T-särk, sokid) 265 70 18 550 MTÜ , Tartu linna ja valla kultuurkapital 3. Kokkutulek 84 595 Laagriplatsirent 3 265 15 11 925 ENTK, MTÜ Toitustlus 265 120 31 800 ENTK , Tartu Maakonna OVL ohutusmäng 15 000 Tartu Maavalitsus spordiprogr...
võimalus välissidemeteks, aitab kaasa turismi arengule * asukoht Ida- ja Lääne-Euroopa vahel arenenud transiitkaubandust, läbi Läti veetakse Euroopasse näiteks Venemaalt naftat ja Valgevenest kaalisoola * suhted naaberriikidega majandussuhted Leedu, Eesti, Rootsi ja Soomega on head, Venemaaga on kehtestatud tollipiir Negatiivselt mõjutavad majandust * kaugus euroopa tööstustuumikust toob kaasa suured transpordi- ja sidekulud * maavarade vähesus LOODUSLIKUD EELDUSED * maavarade vähesus - peale turba ei leidu seal mingeid kütuseid * tähtsaim loodusvara on mets tervelt 45% Läti pindalast moodustavad metsad * leidub klaasliiva, kipsi, lubjakivi, dolomiiti, mida kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses Põllumajanduses on tähtsam loomakasvatus, kuna taimekasvatuseks pole väga häid tingimusi * põllumajandus perioodiline * külm talv * keskmise viljakusega mullad
3p • Töölepingujärgne brutopalk=22 000 eek/kuu • Toitlustamiskulud = 600 eek/kuu • Koolituskulud = 26 400 eek /aasta • Kulutused sportimisele = 900 eek/kuu • Igakuised tulemustasud = 0 • Aasta tulemustasud = 32 000 • Sotsiaalmaks = 6600 eek/kuu • Töötuskindlustusmaks = 60 eek/kuu • Töökoha maksumus = 400 eek/ kuu • Töörõivad =0 • Lähetuskulud = 11 000 eek/aasta • Sidekulud = 8400 eek/aasta • Kulutused töötaja transportimisele töökohale = 0 • Kulutused tervishoiule = 400 eek/kuu • Kindlustus = 4000 eek/aasta • Ametiauto kulutused = 5600 eek/kuu • Ühisüritused = 2700 eek/aasta 2 Kodutöö 2, arvutamine
KOOL kursus autor PERSONALI VÄRBAMISE JA VALIKU PROTSEDUUR ORGANISATSIOONIS NING SELLEGA KAASNEV DOKUMENTATSIOON Essee - - 2013 Iga ettevõte ja organisatsioon vajab eesmärkide täitmiseks häid ja kompetentseid töötajaid. Õigete ja heade inimeste hoidmine on raske. Eestis on tööturg väike - töötajad ja tööandjad leiavad end olukorrast, et pole õpitud erialale vastavat tööpakkumist leida ja seda rakendada. Värbamistegevus jaguneb kaheks: otsinguks ja valikuks. Värbamisprotsessi otsingu eesmärk on leida palju sobilikke kandidaate ja valikus on vaja need kõige õigemad välja valida....
Turustuskulud Reklaamikulud 25 25 25 25 25 25 Üldhalduskulud Ruumide majandamiskulud Kommunaalid 416 416 416 416 416 416 Majanduskulud 0 0 0 0 0 0 Transpordikulud Transpordikulud 125 125 125 125 125 125 IT ja sidekulud IT ja sidekulud 42 42 42 42 42 42 Personalikulu Brutopalk 0 1110 1110 1110 1110 1110 Finantseerimise tegevusest Pikaajalise laenu tagasimakse 0 0 0 0 0 0 Kasutamine koku 5 608 1 693 1 718 1 718 1 718 1 693
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merenduskeskus Meretranspordijuhtimise lektoraat Projekt Juhendaja: E. Pärn Üliõpilane: T. Koltsova Tallinn 2016 I. PROJEKTIST Turism on inimeste liikumine ehk reisimine oma kodukohast teistesse paikadesse. Turism on üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid maailmas. Laste turism on eripärane ja kollektiivne reis, kus lapsed puhkavad, tunnetavad rohkem maailma ja veetavad vaba aja huvitavalt. Hädas on peamiselt lapsed, kelle vanematel on väikesed majanduslikud sissetulekud. Lapsed, keda kasvatab üks vanem ja kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid oma lapsele pakkuda paremat elu. Siis hulka võivad kuuluda ka veel suure lapselised pered, kellel puuduvad samamoodi piisavad vahendid oma võsukestele pakkuda parimat elu. Tänapäeval mõnedel lapsel ei ole nii palju võimal...
....................................................................................3 3.2 Põhivahendite amortisatsioon...............................................................................................4 3.4 Väikevahendid.......................................................................................................................5 3.5 Materjalid..............................................................................................................................5 3.6 Sidekulud..............................................................................................................................7 3.7 Reklaamikulud (ühekordsed)................................................................................................7 3.8 Hinnakiri...............................................................................................................................7 3.9 Tööjõud........................................................................................
päeva lõpus. Firma omanik olen ise, palka ei saa ja töötan mujal. Rendikulud Suur ruum Tallinnas, kesklinnas, 1.korrus. Maksab 6 eurot 1 m². Mulle vajalik 60 m². Kokku rendikulu 360 eurot kuus. ( http://uusaeg.ee/index.php?aid=1862 , 25.02.2011) Sidekulud Helistamist on vähe. Kleientidega ja kaubavdajatega suhelda ei ole vaja, kuid siiski võib tekkida ootamatu vajadus helistamiseks. Sellel eesmärgil kompenseeritakse igale töötajale kuni 2 ulatuses sidekulud. Kokku kuus 6 . Internetti vaja ei ole. Kommunaalkulud Hinnad on võetud umbes, mitte konkreetselt, ja põhiline kuluartikkel on küte talvel. See on ära jaotatud aasta peale, et toodete hinnad jääksid aastaringi samaks, mitte ei muutuks vastavalt temperatuurile. Näitaja talvel suvel keskmine Küte 192 0 96
ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Globaliseerumine Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. Majandusalane globaliseerumine tuleneb nii uutest side- ja infotehnoloogiatest kui ka transpordi, eriti lennunduse kiirest arengust. Veo- ja sidekulud on praegu muude tootmiskuludega võrreldes teisejärgulised ja muutuvad järjest odavamaks. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus see on kõige odavam. See seab aga ohtu majanduse stabiilsuse, sest tehnoloogia-ja turumuutused võivad kergesti põhjustada kapitali väljavoolu. Püsiva arengu kindlustab vaid riigi või piirkonna suurem kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase ja kutseoskused, pidev koolitus ning tehnoloogiline uurimis- ja
Kokku kulu kuus – 25,39 EUR 2.2.4. Kulud kokku enne põrandahooldusmasina kasutuselevõttu Otsesed kulud - Töötasu 228,48 EUR - Koristusaine 0,67 EUR - Koristustarvikud 25,39 EUR Kokku otsesed kulud 254,54 EUR Kaudsed kulud 20 % 50,91 EUR - Juhtimiskulud - Transportkulud - Sidekulud - Muud kulud Kokku 305,45 EUR 3. Kombineeritud põrandahooldusmasina soetamine objektile Kuna kasutusele võetud niiske meetod ei eemaldanud mustust nõutava tulemuseni, tuli leida muid lahendusi. Kinnitunud mustuse eemaldamiseks oli vaja rakendada rohkem mehhaanikat ja et käsimeetod on väga töömahukas ning ei mahu objekti ajalise koristuse piiridesse, siis sai töösse võetud kombineeritud põrandahooldusmasin
Sõidukite kindlustus 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 540 567 595 TRANSPORDIKULUD KOKKU 1 045 545 545 545 545 545 1 045 545 545 545 545 545 7 540 12 867 19 210 IT ja SIDEKULUD GSM 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 3 000 6 000 6 000 Serveri rent 191 191 191 191 191 191 191 191 191 191 191 191 2 292 2 292 2 292
Hoonete/ruumide remondikulud 580 2,000 Hoonete kindlustus 660 670 670 Transpordikulud Ostetud transporditeenused 400 400 400 Autokütus 400 300 350 Autohooldus ja remondikulud 1,400 1,400 1,400 Sõidukite kindlustus 1,000 1,000 1,500 IT ja sidekulud GSM 200 200 200 Tavatelefon 138 10 10 Arvutustehnika ja tarkavara kulud 50 50 50 Muud üldkulud Kantseleitarbed Pangakulu Seadmete hooldus ja remont 1,900 1,600 1,600 Koolituskulud 700
Üldandmed: · Infokampaania ,,Ei Narkole" · 05.09.11-12.12.11 · Jõhvi linn · Projekti teostajad: Taust e. vajalikkuse põhjendus: Projekti teema ,,Ei Narkole " leidis aset, sest statistika näitab, et narkomaania on jätkuvalt aktuaalne ühiskondlik probleem ja seda just eriti Ida-Virumaa piirkonnas. Lähtuvalt projekti koostajate elukohast (Jõhvi), oleme otsustanud just siin selle projekti läbi viia. Kuna me ise elame siinkandis, siis näeme me ka ise selle probleemi olemasolu ning tahame selle jaoks midagi ära teha. Mõjuainete aktuaalsust 13-18a noorte seas on näidanud ka arstlikud uurimused, kus on sagenenud hingamisteede ja verevarustuse probleemid ning nendest tingitud tüsistused, mis on põhjustatud just narkootiliste ainete pruukimise tõttu. Meie projekt on vajalik selleks, et vähendada ja ennetada 13-18a noorte huvi proovida mitmesuguseid mõnuaineid, mida on kinnitanud ka noortekeskuste juhid (MTÜ Jõhvi Noo...
- hoone, krunt, tööjõud, tööjõu kasutamine, seadmed, inventar, infotehnoloogia, küte, elekter, vesi ja kanalisatsioon, turvasüsteemid 2. Ladustamiskulusid põhjustavad: saamata jäänud intress käibevahenditelt (ostuhind + riiklikud maksud + veohind); kauba kindlustus; kauba loomulik kadu, riknemine jm. 3. Tellimiskulud – seotud tellimuste ümber tehtava tööga: - Tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks. - Infosüsteemi ja sidekulud tellimuse edastamiseks ja tarnete jälgimiseks. - Tarnete jälgimise ja arveldamisega seotud kulud. Kulude juhtimine peaks vastama kolmele põhitingimusele: Kulud peaksid olema klassifitseeritud otstarbekalt ja loogiliselt. Rühmitatud kulud tuleks jaotada töövaldkondade, teenistuste, ametikohtade, töötajate ning üksikute logistiliste operatsioonide vahel. Kulud tuleks jaotada vastutusvaldkondade lõikes koos vastava kulude eelarve
aastane laokulu aasta keskmise laoväärtusega. Laokulude protsent sõltub suurel määral tegutsemisvaldkonnast ja seetõttu on õigustatud nende võrdlemine ainutl valdkonnasiseselt. Enamsti jääb see vahemikku 10-30%. Mida väiksem on nimetatud protsendimäär, seda efektiivsemalt töötavad ostuosakonda ja ladu. Tellimiskulud on seotud tellimuste ümber tehtavate tööga ja nendeks on tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks, infosüsteemi ja sidekulud tellimuste edastamiseks ning tarnete jälgimiseks. Samuti tarnete jälgimise ja areldamisega seotud kulud. Tellimuskulu määrab ühe tellimuse kohta on võimalik oluliselt vähendada tellitavate koguste suurenedamisega. Puudumiskulud on põhjustatud kaotatud müügist nii lühi- kui ka pikema perioodi jooksul, järeltellimustest ja tootmise osalisest või täielikust seiskumisest. Puudumiskulud tootmises võivad osutuda vägagi suurteks
3. ekstraneti e info vahetamise ja jagamise süsteemid org-de vahel 4. tarneahela juhtimise süsteemid e organisatsioonidevahelised infosüsteemid 10. Mis on EDI (elektrooniline andmevahetus) Logistika infosüsteemide ühildamine 11. EDIst saadavad eelised Vähendab käsitsitöö mahtu korduvad sisestamised Andemte töötlemine on aeganõudev - automaatne võrdlemine Andmevahetuse efektiivsus kasvab Vigade arv väheneb Kulude kokkuhoid -Tööjõukulu suureneb, IT ja sidekulud vähenevad Tagab stabiilsuse Dokumendi saatmise legitiimsus Dokumendi Kohalejõudmise kontroll Salvestab kõik dokumendid Võimaldab kontrollida ja vahetada infot erinevates formaatides Kesksüteemi kaudu saab suhelda globaalselt 12. Mis on vöötkoodi kasutamine tarneahelas Automaatne Optilise märgi tuvastamine. Koosneb mustadest ja valgetest erineva laiusega triipudest, mis esitab tähti, numbreid ja märke. Moodus esitada sümboleid kahendkoodides, loetakse optilise seadmega
Ruumide majandamiskulud Küte Elekter Rent Valveteenused Ruumide korrashoiukulud Ruumide remondikulud Ruumide kindlustus Transpordikulud Ostetud transporditeenused Autokütus Autohooldus ja remondikulud Sõidukite kindlustus IT ja sidekulud GSM Tavatelefon Arvutustehnika ja tarkavaraga seotud kulu Muud kulud Kantseleitarbed Pangakulu Seadmete hooldus ja remont Muud kulud Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Sõidukite kindlustus 0 IT ja sidekulud GSM 0
4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne (annaabi). Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed. Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes (annaabi) Kontoplaani näidis: 111 Kassa
Sk-stardikapital Pv- põhivahendid Vv- väikevahendid M- materjalid Re- reklaamikulud ja liitumistasud Sk = Pv + Vv + M +Re= xxxxx.- Sk = 14710 + 8560 + 14802 + 2995 + 95 = 173555.- Stardikapitaliks on meil vaja 173555 krooni. Tegevuskapital järgnevaks kaheks kuuks pole eriti suur, sest oleme stardikapitali eest ära ostnud vähemalt kaheks kuuks värvid ja kõik juuksehooldusvahendid. Järgnevatel kuudel tuleb tasuda igakuiselt 4000.- üüriraha(vesi, kanalisatsioon, elekter, üür) ja sidekulud 455.-. Kolmandal ja neljandal kuul tuleks kindlasti hakata ostma juba igapäevaseks tööks vajalikke materjale ja hooldusvahendeid. Järgneva kahe kuu tegevuskapital on umbes 4455.-. Algkapitali on meil 23555.- ja vajame võõrkapitali summas 150000.-. Võttes 150000.- laenu Swedbankist, mis on tagatiseta väikelaen, siis kõige paremini sobiks meile tagasimaksmiseks 48 kuud ja kuumakse oleks 4300.-. (Swedbank 10.10.10) 4. TOOTED/TEENUSED Meie ettevõte asub Valga linnas
Sõidukite kindlustus 0 IT ja sidekulud GSM 0
4.3. Kohv, tee (3+3 pakki) päev 6 32 210 4.4. Tarvikud (ühekordsed nõud, kmpl.) päev 6 30 180 Avamisürituse kulud kokku 1180 5. Üldkulud 5.1. Sidekulud (telefon) kuu 7 300 2100 5.2. Transport km 2000 4 8000 5.3. Paljunduskulud leht 100 1 100 Üldkulud kokku 10200
Transpordikulud Ostetud transporditeenused Autokütus 150.00 200.00 200.00 200.00 200.00 300.00 200.00 250.00 Autohooldus ja remondikulud 0.00 200.00 0.00 100.00 0.00 0.00 0.00 0.00 Sõidukite kindlustus 140.00 0.00 0.00 140.00 0.00 0.00 0.00 0.00 IT ja sidekulud GSM 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 Tavatelefon Arvutustehnika ja tarkavaraga seotud kulu 15.00 15.00 15.00 15.00 15.00 30.00 15.00 15.00 Muud kulud Kantseleitarbed 5.00 15.00 30.00 50.00 10.00 0.00 0.00 10.00 Pangakulu
.................................................................6-7 3.2. Väikevahendid..........................................................................................................................8 3.3 Materjalid...................................................................................................................................9 3.4 Kommunaalkulud.....................................................................................................................10 3.5 Sidekulud.................................................................................................................................10 3.6 Reklaamikulud.........................................................................................................................11 3.7 Tööjõu kulud............................................................................................................................12 3.8 Kindlustus kulud..............................................................
4.2. Kringlid (2x3 kg) päev 2 17 4.3. Kohv, tee (3+3 pakki) päev 6 4 4.4. Tarvikud (ühekordsed nõud, kmpl.) päev 6 2 Avamisürituse kulud kokku 5. Üldkulud 5.1. Sidekulud (telefon) kuu 7 30 5.2. Transport km 700 1,2 5.3. Paljunduskulud leht 100 0,1 Üldkulud kokku Kulud kokku LRF 3 % Kõik kokku
Muutuvkulud koosnevad üksikteenuste hindadest (majutus, toitlustus, piletid muuseumidesse jne) ning on otseselt seotud klientide arvuga. Reisipaketi koguhinnas on muutuvkulu seda suurem , mida suurem on grupi suurus. Püsikulu ei sõltu klientide arvust. Siia alla kuuluvad antud reisi otsesed kulud nagu giidi ja reisisaatja töötasu ning majutus, transport, ruumide üür jne. Kaudsed kulud on seotud ettevõtte administreerimise (büroo- ja sidekulud, töötajate palgad,täiendõpe jne), turunduse (reklaamikulud jt) ning kasumiga. Kaudsete kulude puhul kasutatakse sageli teatud protsenti muutuv- ja püsikulude summast. Tavaliselt kõigub see 15-30 % vahel, olenedes ettevõtte kasumisoovist, nõudlusest, konkurentsist, hooajast ja paljudest muudest teguritest. 33. Mis on arvestuslik kasum, normaalkasum ning majanduslik kasum? V: Normaalkasumina käsitletakse sageli oodatavat keskmist kasumit.
Toon meie tootevalikust uue lõpukleidi, mis on kasutatud kangast, mis valmistati aastal 2015. aastal. Arvutan tabelipõhjal toote omahinna: Muutuvkulud Püsikulud Materjal: 20 Ruumi rent: 900 Teenused: Õmblustöö(30) Kommunaalid: 150 Sidekulud: 50 Finantskulu:150 50 1250 KOKKU: 1300 Toote omahinna arvutamine: 1300/30= 43,3 Toote käibemaksu arvutamine: 43,3*0,2=8,6 Koos käibemaksuga hind: 42,30+8,6= 50 Juurdehindlus on 15 ja toote lõpphind on 65 11 Joonis 1 Lõpukleit Joonis 2 Lõpukleit 12 8 TURG JA KLIENDID 8
Poksi põhikool Anti Tiib Tervislik kiirtoidukoht äriplaan Juhendaja: Kusti Potti Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.ÜLDANDMED............................................................................................................ 3 2.LÜHIKOKKUVÕTE...................................................................................................... 3 3.PROJEKTI KIRJELDUS................................................................................................. 4 3.1. Äriidee........................................................................................................... 4 3.2.Toode/teenus..................................................................................................... 5 3.3. Teenus.................................
SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus Noorte infopäev “KAINE ON IN!” Projekt Juhendaja: Projekt: Noorte infopäev „Kaine on in!“ 2 ........ 2012 SISUKORD 1. Üldinfo.....................................................................................................................................3 1.1 Projekti taust......................................................................................................................3 1.2 Projekti eesmärk.................................................................................................................4 1.3 Projekti analüüs ja hindamine............................................................................................4 1...
Autohooldus ja remondikulud 500 500 500 500 500 500 500 500 Sõidukite kindlustus 150 150 150 150 150 150 150 150 IT ja sidekulud GSM 400 400 400 400 400 400 500 500 Tavatelefon 200 200 200 200 200 200 200 200
980 150 Üldhalduskulud Ruumide majandamiskulud Küte 0 0 Elekter 156 220 Transpordikulud Ostetud transporditeenused 250 200 Autokütus 320 700 IT ja sidekulud GSM 500 600 Tavatelefon 120 120 Arvutustehnika ja tarkavaraga seotud kulu 375 600 Muud kulud Kantseleitarbed 128 150 Pangakulu 80 80 Seadmete hooldus ja remont 0 100
Saunakompleks aprilliks, milles kuus erinevat saunaliiki. Maisse on arvestatud kõigi ülejäänud lisahoonete ehitustööd. Viimased tööd on juunis, mil on lõpetatud mänguväljaku, spordiväljaku ning laste mänguplatsi ehitus. Personaliotsingutega alustame veebruaris. Alustame peakoka otsingutest, sest turismitalu menüü koostamine jääb selle ameti kohustuste hulka. Märtsis alustab peakokk tööd ning järgmistel kuudel täidame ka teised ametikohad. Transpordi ning sidekulud on seoses ettevõtluse alustamise ning ehitustöödega käivitusperioodil suuremad kui järgnevatel perioodidel. 48 11.5.1 Käivitusperioodi kulud eurodes perioodil 01.01. 30.06. 2012.a. Jrk.nr. Kulutoimingu sisu Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni 1 Ettevõtte registreerimine 200
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko TEENINDAJAST TALENDIKS koolitusprojekt Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 2012 Sissejuhatus. Personal toimib organisatsioonis ressursina kui on loodud tingimused inimeste isiksusliku potentsiaali avaldumiseks ja väljendumiseks, selle taastumiseks ja vajalikuks muutmiseks ehk arenguks. Personali arendamine on organisatsiooni tegevuste jada, mis on suunatud õppimisele: · õppimine töökohal; · karjääri arendamine ja elukestev õpe; · organisatsiooniline õppimine ja teadmus; · koolitus, õppimine ja arendamine. Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutmiseks soovitud suunas. Tingimuste loomine vajab va...
..............14 10.2.Turundusstrateegia....................................................................................... 15 11.SWOT-ANALÜÜS.............................................................................................16 12.KULUDE ARVESTUS.......................................................................................19 12.1. Rendikulud.................................................................................................. 19 12.2.Energia- ja sidekulud....................................................................................20 12.3.Valvekulud................................................................................................... 20 12.4.Materjali kulu............................................................................................... 21 12.5.Amortisatsioon............................................................................................. 21 12.6.Palgakulude arvestus.....................
Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks · Selleks vajalikud sündmused: o Kolooniate poliitiline iseseisvumine o Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö o Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi kiire areng eriti lennunduse · Veo- ja sidekulud muutuvad odavamaks teisejärgulised · Kapitali ja tehnoloogia liikuvus tootmise paigutamine sinna, kus see odavaim · Oht majanduse stabiilsusele tehnoloogia- ja turumuutused võivad põhjustada kapitali väljavoolu · Püsiva arengu kindlustab riigi v piirkonna suurem kohanemisvõime o Töötajate kõrge haridustase, kutseoskused o Pidev koolitus o Tehnoloogiline uurimus- ja arendustöö innovatsioon
Hoone remont 2 000 Esmased varuosad 2 000 Koolitus 229,5 Kontoritarbed (sh tehnika) 1 815 Töötasud 6 027,69 Tööriietus 165 Sidekulud 50 KOKKU 25692,19 15.1. Rahastamise allikad Sissemaksed omakapitali 4 000 Laenud sugulastelt, sõpradelt 2 500 Pangalaenud (5 aastaks) 18 000 Toetused (vallast) 1 500
· Ühiskond üles ehitatud seisuslikult Hilisagraarne ühiskond · Alepõllunduselt minnakse üle põlispõllundusele · Kasvab põllumajanduse tootlikkus VT MAAILMAMAJANDUSEKUJUNEMINE.ppt Globaliseerumine Eeldused · Koloniaalsüsteemi lagunemine · Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi (eriti lennunduse areng) · Veo- ja sidekulud muude tootmiskuludega teisejärgulised, odavnevad järjest. · Riigi kohanemisvõime (kõrge haridustase, pidev koolitus, innovatsioon tehnoloogiline uurimus- ja arendustöö) Ohud · Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus see kõige odavam (oht kapitali väljavooluks) · Suurendab rikka ja vaese maailma vahesid · Globaliseerumisvastased meeleavaldused muutumas rahvusvaheliste nõupidamiste
KOKKU 9 Ehitusplatsi üldkulud 91 Tööde juhtimine üldprojektijuht 2 1 inimene 38 000 kr 76 000 kr Teede ehituse objektijuht 2 1 inimene 27 000 kr 54 000 kr Asfalteerimise juht 1 1 inimene 29 500 kr 29 500 kr Teede ehitus töödejuhataja 2 2 inimest 21 000 kr 84 000 kr 912 Ehitusplatsi kantselei- ja sidekulud - - - - kr 914 Ehitusplatsi katsed ja ülevaatused - - - - kr 915 Valve 2 1inimene 8 000 kr 16 000 kr 916 Ehitusplatsi vastuvõtukulud - - - - kr Majutuskulud 2 10 inimest 6 000 kr 120 000 kr
Ruumide remondikulud 19 678 18 829 Ruumide kindlustus 1200 1200 Transpordikulud 14 050 16 850 0 Autokütus 8 850 11 650 Autohooldus ja remondikulud 4 000 4 000 Sõidukite kindlustus 1200 1200 IT ja sidekulud 10 000 5 000 0 GSM Arvutustehnika ja tarkavaraga seotud kulu 10 000 5 000 Muud kulud 3 018 2 318 0 Kantseleitarbed 2 418 1 718 Pangakulu 600 600 Seadmete hooldus ja remont Palgakulu 92171 120666 0
parameetreid (Liblik, T. 2010) 5.1.4 Järelveetavad või laevalt juhitavad seadmed Nagu nimigi ütleb on tegu järelveetavate seadmetega, tihtipeale ühendatud kaabliga laeva külge. Selliste mõõteriistadega on võimalus andmeid näha reaalajas ning oma elektritoite saavad nad laevalt. Nende plussideks on väga hea lahutus valitud trajektooril. Võrreldes autonoomsete seadmetega nagu seda on gliderid, on neil odavam ostuhind. Energia ja sidekulud ei ole probleemiks. Siiski nendega peab pidevalt kontaktis olema laev. (Liblik, T. 2010) 5.1.5 Kaugjuhitav, programmeeritav mõõtmisseade Nimetatakse ka glideriteks Need on iseliikuvad mõõtmisseadmed, mida on võimalik juhtida eemalt või programmeerida ette nende trajektoor. Neid ei ole palju, seadmed on enamasti veel prototüüp-versioonid ning masstootmist ei toimu. Seade on võrdlemisi aeglane, liiguvad 20-25 cm/s kuid sukelduvad kuni 1000 meetrini.
Tööjõukulud (sh. maksud) 73,89 295,57 310,35 325,86 342,16 359,27 377,23 Transpordikulud 12 48 51,36 54,96 58,8 62,92 67,32 Kulum 49,42 197,7 197,7 197,7 197,7 197,7 197,7 Turunduskulud 20 60 66 69,3 72,77 76,4 80,22 Sidekulud 3 12 12,36 12,73 13,11 13,51 13,91 Muud kulud 12 48 49,92 51,92 53,99 56,15 58,4 Kokku tegevuskulud 183,31 717,27 747,61 776,58 807,13 839,35 873,33 Ärikasum (- kahjum) -78,42 21,52 61,68 68,83 76,08 83,41 90,82
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
