rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria? Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel. 4. Semiokemikaalid? Signaali kandev kemikaal, neid on erakordselt palju. Semiokemikaale kasutatakse: – Kahjurite monitooringuks – Masspüügil arvukuse vähendamiseks – Paaritumise takistamiseks – Lõksudes (atraktant koos insektitsiidiga) – Kahjurite meelitamine kultuurtaimedest eemale 5. Neuroendokriinsüsteem? Hormoonide sekretsiooni mõnedest endokriinsetest kudedest reguleeritakse neurohormoonide abil, mis produtseeritakse neurosekretoorsete rakkude abil. 6. Antiafrodisiaakum Keemiline lõhnamärgis, mida kasutatakse nt isaste putukate poolt. Kopulatsiooni käigus
1mm-le. 11. Fotograafilised aerofilmikaamerad (analoogkaamerad) 4 aerofotokaamera tüüpi: 4 · ühe objektiviga kaamera nende abil saab suurima geomeetrilise kvaliteedi. Läätsi hoitakse kindlas vastavuses fokaaltasandiga · mitme objektiiviga kaamera tehtavaid pilte kasutatakse keskkonna monitooringuks, looduslike ressursside kaardistuseks, maavarade uurimiseks. · piludiafragmaga kaamera saab teha pilte, mis asuvad ühes marsruudis (maanteed) · panoraamkaamera - pildistavad lennu suunaga risti olevat maapinna riba horisondist horisondini, peamiselt desifreerimiseks 12. Digitaalsed aerokaamerad Tüübid: · väikeseformaadilised digitaalsed kaamerad (1000x1000 2000x3000 pikslit)
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................................3 Südame rütmihäirete kliiniline tähtsus.............................................................................................................5 Südame rütmihäirete klassifikatsioon...............................................................................................................6 Tahhüarütmiad..................................................................................................................................................7 Siinustahhükardia........................................................................................................................................7 Kodade virvendus ja laperdus...........................................................
5 WTO eesmärgid Peamisteks WTO eesmärkideks on: 1. Lepingute rakendamine ja rakendamise jälgimine - WTO aitab kaasa asutamislepingu (Marrakesi lepingu) ja mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamisele, haldamisele ja toimimisele ning nende eesmärkide edendamisele ja tagab mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamise, haldamise ja toimimise raamistiku. Mitmed WTO nõukogud ja komiteed on loodud just erinevate lepingute rakendamise monitooringuks. 2. Kaubandusläbirääkimised - WTO tagab foorumi oma liikmete vaheliste läbirääkimiste jaoks mitmepoolsete kaubandussuhete küsimustes, mida on käsitletud asutamislepingus (kaubad, teenused, intellektuaalomandi kaitse), kaubanduse liberaliseerimise küsimustes ja ka lubatud erandite üle. Kaubandusküsimused pole püsiva iseloomuga vaid muutuvad ning seega WTO läbirääkimiste raamistik vajalik nii muutustega kaasaskäimiseks ja nende haaramiseks lepingulisse raamistikku läbi
6 1.6. WTO eesmärgid Peamisteks WTO eesmärkideks on: 1. Lepingute rakendamine ja rakendamise jälgimine - WTO aitab kaasa asutamislepingu (Marrakeši lepingu) ja mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamisele, haldamisele ja toimimisele ning nende eesmärkide edendamisele ja tagab mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamise, haldamise ja toimimise raamistiku. Mitmed WTO nõukogud ja komiteed on loodud just erinevate lepingute rakendamise monitooringuks. 2. Kaubandusläbirääkimised - WTO tagab foorumi oma liikmete vaheliste läbirääkimiste jaoks mitmepoolsete kaubandussuhete küsimustes, mida on käsitletud asutamislepingus (kaubad, teenused, intellektuaalomandi kaitse), kaubanduse liberaliseerimise küsimustes ja ka lubatud erandite üle. Kaubandusküsimused pole püsiva iseloomuga vaid muutuvad ning seega WTO läbirääkimiste raamistik vajalik nii muutustega kaasaskäimiseks ja nende haaramiseks
paiknevad seal väävelhappe aerosoolidena, ja tuhka, millel on potentsiaalne osa põhjustada (kaasa aidata) globaalsetele kliimamuutustele, takistades päikesekiirguse jõudmist maapinnani. 13. Vulkaanide seire, vulkaanipursete ennustamine Üldjaotus: aktiivne, magav, kustunud. (1) Statistika. 'Tüüpiline' vulkaan purskab korra 220 aasta järel, kuid 20% vulkaanidest purskavad vähem kui korra 1000 aasta jooksul, 2% - 10 000 aasta jooksul. Maailmas on 300-500 aktiivset vulkaani, kõigi nende monitooringuks ei jätku ressursse. (2) Indikaatorid: (2.1) Seismiline aktiivsus (maavärinad): maapinnale tõusev magma põhjustab stresse, hüpotsentri sügavuse määramine annab informatsiooni, kui kõrgele magma on tõusnud. Mõnikord kutsub tugevam maavärin purske otseselt esile. (2.2) Vulkaanipinna kõikumised. (2.3) Seismiliste lainete levikukiirus. (2.4) Eralduvate gaaside koostis. (2.5) Maapinna temperatuur. (2.6) Loomade anomaalne käitumine
mis nüüd paiknevad seal väävelhappe aerosoolidena, ja tuhka, millel on potentsiaalne osa põhjustada (kaasa aidata) globaalsetele kliimamuutustele, takistades päikesekiirguse jõudmist maapinnani. Ennustamine Üldjaotus: aktiivne, magav, kustunud. (1) Statistika. 'Tüüpiline' vulkaan purskab korra 220 aasta järel, kuid 20% vulkaanidest purskavad vähem kui korra 1000 aasta jooksul, 2% - 10 000 aasta jooksul. Maailmas on 300-500 aktiivset vulkaani, kõigi nende monitooringuks ei jätku ressursse. (2) Indikaatorid: (2.1) Seismiline aktiivsus (maavärinad): maapinnale tõusev magma põhjustab stresse, hüpotsentri sügavuse määramine annab informatsiooni, kui kõrgele magma on tõusnud. Mõnikord kutsub tugevam maavärin purske otseselt esile. (2.2) Vulkaanipinna kõikumised. (2.3) Seismiliste lainete levikukiirus. (2.4) Eralduvate gaaside koostis. (2.5) Maapinna temperatuur. (2.6) Loomade anomaalne käitumine
andmeid ka samal ajal kellegi teisega. 39. ALOHA ja CSMA/CD + ALOHA on peamiselt kasutatav traadita ühendusega võrkudes ja andmeülekannetes. Eristatakse "puhast ALOHAt" (pure aloha) ja "Piludega ALOHA" (slotted aloha). Puhta Aloha puhul võib saatja saata pakette ükskõik millisel ajahetkel. Eksisteerib väga suur kollisiooni- risk. Kuna kõik saatjad saadavad suvalisel ajahetkel ja paralleeslelt, siis peab saatja teostama monitooringut, kas pakett jõudis kohale või mitte. Monitooringuks on kaks võimalust: võtta vastu enda välja saadetud pakett ja võrrelda seda saadetuga või oodata kinnitust vastuvõtjalt. Kui pakett on riknenud või ei tule kinnitust, saadetakse pakett uuesti. Efektiivsus väga madal. Piludega ALOHA puhul on teatud ajapunktid, millal võib pakette saata. See garanteerib, et ei teki kollisiooni hetkel, kui ühe saatja pakett on peaaegu saadetud. Võivad tekkida väga reeglipärased häired. Tulemuseks on efektiivsuse kasv vähemalt 2 korda.
29. ALOHA, CSMA/CD, CMSA/CA ALOHA on peamiselt kasutatav traadita ühendusega võrkudes ja andmeülekannetes. Eristatakse "puhast ALOHAt" (pure aloha) ja "Piludega ALOHA" (slotted aloha). Puhta Aloha puhul võib saatja saata pakette ükskõik millisel ajahetkel. Eksisteerib väga suur kollisiooni-risk. Kuna kõik saatjad saadavad suvalisel ajahetkel ja paralleeslelt, siis peab saatja teostama monitooringut, kas pakett jõudis kohale või mitte. Monitooringuks on kaks võimalust: võtta vastu enda välja saadetud pakett ja võrrelda seda saadetuga või oodata kinnitust vastuvõtjalt. Kui pakett on riknenud või ei tule kinnitust, saadetakse pakett uuesti. Efektiivsus väga madal. 14 Piludega ALOHA puhul on teatud ajapunktid, millal võib pakette saata. See garanteerib, et ei teki kollisiooni hetkel, kui ühe saatja pakett on peaaegu saadetud. Võivad tekkida väga reeglipärased häired
andmeid riikliku tegevusplaani, kohalike tegevusplaanide, vastutegevuse koordineerimise ja selle mehhanismide, uimastialase seadusandluse ja vastutegevuse kulude kohta. Strateegia ja poliitikate monitooringu raames kogutakse andmeid seadusandluses tehtavate muudatuste kohta ning regulaarselt edastatakse eelnimetatud andmeid EMCDDA Euroopa Õigusaktide Andmebaasi; 4. Riikliku strateegia erinevate osade elluviimiseks ja selle eesmärkide täitmise monitooringuks kasutatakse vastavaid võtmeindikaatoreid ja andmeid; 5. Eesti osaleb EMCDDA ja EUROPOLI ühisprojekti Ühinenud tegevus uute sünteetiliste uimastite vastu tegevuses. Eelnimetatud projektis osalemiseks tehakse koostööd teiste asjaomaste institutsioonidega arendamaks varajase hoiatamise süsteemi Eestis. Üldeesmärk: Koguda objektiivseid, usaldusväärsed ja Euroopa Liidu tasandil võrreldavaid andmeid narkootikumide, nende levimuse, tarbimise tagajärgede, vastutegevuse
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab...
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimes...
- mõistlik maksumus (kulutused näitajate arvutamisele pole liiga suured) jne. Organisatsiooni arendusjuhi ülesanne on luua kõik vajalikud tingimused mõõtmiseks vajalike näitajate aruteluks ja nende tähendustes kokkuleppimiseks. 15 2. etapp: tulemuste saavutamise jälgimine, monitooring. Tulemuste saavutamise jooksvat jälgimist ja kontrolli nimetatakse monitooringuks. Selle sisuks on hinnanguline tagasiside tegijale. Monitooringu teostajateks on vastavalt kokkuleppele kas vahetu juht, protsessijuht, sisekontroll, kolleeg(id) jt. Koos jõutakse kokkuvõtteni, millised ülesanded on plaanikohaselt täidetud, millised mitte. Arendusjuhil on mitu ülesannet selle tegevuse läbiviimise kindlustamisel, nimelt tagab ta - tagasiside adekvaatsuse (tulemusi kokku võttes oskavad nii juht kui ka alluv arutada õigeid
kiirusega, võib juba indekseerimise hetkel reageerimisega olla hiljaks jäädud. Seega võiks pilku peal hoida ka erialastel foorumitel, blogidel (kasutades näiteks blog.tr.ee otsingut), väiksematel sotsiaalsetel võrgustikel ja ka uutel sotsiaalmeedia vormidel (alles tulnud Google Buzz'il on ka näiteks otsing ja näiteks hiljuti sai seal Eesti Posti koduleht kriitika osaliseks). Monitooring Efektiivne viis sotsiaalmeedia monitooringuks on kasutada Google Reader'it. Sisesta eelnevalt saadud Google Alerts'i, Twitter'i otsingu ja Backtweets'i RSS voogude aadressid Reader'isse kasutades üleval paremal asuvat Add a subscription kasti. Kui kõik RSS vood on ilusti imporditud Reader'isse, siis tõsta kõik vood ühte kausta ülevaatlikumaks jälgimiseks. Kui sa pole Reader'i aktiivne kasutaja on tõenäoliselt targem tellida tulemused oma emailile.
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
täiskasvanutel Vitaalkapatsiteet (VC) 4,5–5 l täiskasvanud Funktsionaalne mahujääk 2,5–3 l (FRC) täisk. 1 sekundi kapatsiteet (FEV1) 75% VC täisk. Kontrollnimekiri miinimumvarustuse kohta kunstliku hingamisega patsiendi transpordiks 747 Kiirabi ravimikomplekt (vajadusel lisada narkoosiravimid) Elustamise ja kunstliku hingamise komplekt Piisav hapnikuvaru (hapnikuvaru = balloonimaht × rõhk balloonis) Vahendid monitooringuks: pulssoksümeeter, kapnomeetria, EKG Aspiraator 748 51.5. Vererõhu mõõtmine Õpieesmärgid: Erakorralise meditsiini tehnik: 1. Teab vererõhu mõõtmise põhimõtteid ja oskab kirjeldada mõõtmise meetodeid 2. Teab vererõhu mõõtmise tulemust mõjutavaid faktoreid Üldine sissejuhatus Vererõhu mõõtmine vererõhumanseti abil on lihtne, kiire ja odav diagnostikameetod, mis tuleks standardselt teostada igal patsiendil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
