Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas nimetatakse liiki?
  • Miks on vaja teada kalade vanust?
  • Millistel struktuuridel on aastaringid paremini nähtavad ja millistel kaladel?
Vasakule Paremale
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #1 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #2 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #3 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #4 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #5 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #6 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #7 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #8 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #9 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #10 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #11 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #12 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #13 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #14 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #15 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #16 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #17 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #18 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #19 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #20 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #21 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #22 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #23 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #24 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #25 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #26 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #27 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #28 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #29 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #30 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #31 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #32 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #33 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #34 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #35 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #36 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #37 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #38 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #39 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #40 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #41 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #42 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #43 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #44 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #45 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #46 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #47 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #48 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #49 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #50 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #51 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #52 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #53 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #54 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #55 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #56 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #57 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #58 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #59 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #60 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #61 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #62 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #63 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #64 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #65 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #66 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #67 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #68 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #69 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #70 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #71 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #72
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 72 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor huntliba Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

15
doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme ­ mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse ja kujuga isendid? Võrdlus koertega. Süsteem peaks peegeldama kalade evolutsiooni ehk fülogeneetilisi sugulussuhteid st samasse evolutsioonipuu harusse ­ seega samasse süsteemi jaotusesse peaksid kuuluma ühise päritoluga liigid, mis seetõttu on sarnasemad. Tunnused, mille järgi hinnatakse sarnasustj ja oletatavat ühist päritolu: · Morfoloogilised; · Ökoloogilised; · Geneetilsed; · Embrüoloogilised; · Zoogeograafilised 1 Kalade suursüstemaatilised üksused ja nende evolutsioonilne tagapõhi. Süstemaatilised suurjaotused on väga ebavõrdse esindatusega, mõnes väga eripäeases harus on säilinud vaid üks või paar liiki, teistes esineb sadu liike. Kasvatatavate liikide jaotumine on samuti ebaühtlane. Selles mängivad kaasa ajalugu, traditsioonid ja

Kasvatavate kalade bioloogia
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,

Keskkonnakaitse ja säästev...
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)

Esmaabi
13
doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia ­ tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia ­ tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia ­ asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus

Maateadus
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 ­ 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2

Loomakasvatus
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest. Järgmine rahvastiku

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
74
docx

Ökoloogia kordamisküsimused

Keskkonnaökoloogia: uurib inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. 2. Mis moodustab organismi keskkonna? Kõik materiaalsed asjad on tegelikult tehtud kolmest peamisest materjalist: prootonitest, elektronidest ja neutronitest (tuumafüüsikute väitel on tegelikkus oluliselt keerulisem). Neist on pandud kokku kõik aatomid, aatomitest molekulid jne. Kuni elundkonna tasandini. 3. Eluslooduse organisatsioonitasemed, milliste tasemetega tegeleb ökoloogia? Eluslooduse organisatsoonitasemed on: Ökosfäär Ökosüsteem Eluskooslus Populatsioon Organism (isend) Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
158
pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED .................................................

Põllumajandus



Lisainfo

Kalakasvatuse bakaeksami küsimused/vastused 2013

Märksõnad

Mõisted

vee juhtimiseks, karpkala, angerjas, oncorhynchus, kalifornias 1870, portsjonforell, sööt, forellidel, vikerforell, vikerforell, vikerforell, vikerforell, hobikalakasvatus, maksimaalselt 3, talvitus okt, indutseeritud paljundamine, marjaterad, hea võimalus, meriforellil, angerjalised, hapnikusisaldus, söödagraanulite suurus, eesti vesiviljelus, asuvad ida, mõjutavateks teguriteks, eesti järved, eesti järved, järvedest, hapnikurežiim, valgustingimused, atsidotroofne, primaar, fototroofide pp, abiootilised, sekundaarproduktsioon, püramiid, biomass, vingugaasibakterid, lisaks co, setteneelajad, fülogeneetilisi sugulussuhteid, süstemaatilised suurjaotused, kalade ringe, peamiseks hingamisorganiks, seedetrakt, röövkaladel, seedenäärmed, kalade aju, maitsmiselundid, paiksed kalad, lsm, lea valem, lõpuskaas, väikseimad, kaldkirjas, sekundaarne viljakus, poegimiste järgnevus, põrsaste aastaproduktsioon, üle 12, varavalmivus, kõrge tapasaagis, hea söödaväärindus, piimaand, söödaväärindus, pekipaksus, sööt, abortide põhjuseks, täistsükliga seafarmis, olema 4, lisasoojusallikas või, vastavalt kehamassile, kõht, eesti peekonisiga, proteiin, vaögud, aktiivne tee, mineraalelementide kelateerimine, kaltsium, fosfor, magneesium, tsink, vase üledoseerimine, naatrium, seleen, süsivesikute seede, intratsellulaarne seede, lenduvaid rasvhappeid, proteiini seede, rasvade hüdrolüüs, in sacco, partsiaalsed söötmisnormid, kvantitatiivsed, elatustarve, lootetarve, piimatootmistarve, juurdekasvutarve, piimaveis, lihastik, lihaveis, luustik, seede, tööveis, rasvkude, hingamistüüp, toitainete biooksüdatsioon, seedetüüp, biooksüdatsioon, seedetüüpi loomadel, absoluutne kasv, suhteline kasv, jõudluskontroll, uurimismaterjaliks, standardkontroll, vahelduv kontroll, nimetatud meetodit, looduslik valik, tandemvalik, reeglipäraselt, soodustavaks teguriks, isasloomadel, valikuedu, valikuedu, tõu, veresugulus, heteroosiks, ristandjärglastel, tõug, eesti maatõug, paranadati lääne, eesti punane, tüüpiline värvus, eesti holstein, valgusisaldus, hereford, aberdiin, limusiin, kasvukiirus, šarolee, lihaskius, lihastik, piemont, rümbasaagis, šoti mägiveised, šoti mägiveised, piimakarjakasvatus, väljaspoolt eu, nudistamine, sarvedeta, lüpsikord, nuuma, kaksiklihas, praegusel ajal, veisekarja uuendamine, esmaspoegimis, udar, lehmal, uuringu puhul, külmumistäpp, niisama oluline, inimese org, delvo, eelnimetatud põhjustel, kloorfenoole, udara, erinevuseks, torusselüpsil, torusselüpsi puudus, lüpsiplatsidel lüpsmine, lüpsjaid, üldjoontes, kokkuhoid, kuumtöötlus, 220 kg, nõudest tulenevalt, allapanukihil pidamisel, nuum, kogu toiming, veiste puhke, veiste puhke, söödalava vahel, loomade puhke, allapanuväljendus, söömiskäigu laius, puhke, liha omahind, broileriliha, kalkunite tapasaagis, kalkuniliha, kanamunaga võrreldes, hanedel, pardiliha kalorsus, hinnaliseks kõrvalsaaduseks, maailma linnukasvatuses, aasta paiku, munatootja, hea söödaväärindus, ökonoomsus, suur sigivus, kiirema reproduktsioonitsükliga, hea aklimatsioonivõime, kõrge kehatemperatuur, kanamuna rebus, sellisteks värvaineteks, munavalges, kanamunas, rebu, sisemine tihe, kutiikula osatähtsus, pruunikoorelised munad, koores endas, diameetrit, munakoore tugevus, kanamuna koor, munakoores, tihedamini, kanamunade massiks, muna koaguleerumistemperatuur, põldvutt, põldvutt, varjevärvuse tõttu, farmivuttidele, vutid, isasvutid, eesti vutid, sulestiku põhivärvus, sugupooliti, isasvutil, nokk, nokk, noored vutid, isasvutid, kalkun, kalkunitel, kasvatamine, koduparte, lihatõugu pardid, noorlinnud, tõug, nokk, kere, kampellid, välimik, india jooksupardid, haned, intensiivseim, ekstensiivsele hanekasvatusele, otsmikul, kael, kere, rind, sulestik, sulestik, kael, kilogrammi massi, allapanukihi paksus, valguspäeva pikkus, leghorni tibud, minorka kanatõug, minorkad, orlovi kanatõug, tõug, kanad 2, roodailendi kanad, munatoodang 170, sasseks, munatoodang 160, munatoodang 180, korniši kanatõug, kuked 4, korniši sulestik, plimutroki kanatõug, braama, braamal, kuked 3, o vereringe, o pea, o eeslitel, o eohippus, hobusekasvatus, enamus hobuseid, eksterjöör, interjöör, konstitutsioon, o stepihobune, o ratsahobused, o kirju, allüür, kunstlikeks allüürideks, veojõud, maksimaalne veojõud, veojõu ühikuks, väikestel hobustel, leotamine, näit liikumiskiirusel, täisverelisteks tõugudeks, tõugudel, tõuks, o pea, o kere, o pea, poolverelisteks tõugudeks, ahal, o põhitüüp, o pea, o aretuses, o pea, ratsa, tori hobune, jõudlus, brabanssoonid, ardennid, klaidsteili tõug, saföki tõug, peršeroni hobused, massiivsus, eeskeha, rind, šetlandi poni, fjordi hobune, hobused

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun