Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas nimetatakse liiki?
  • Miks on vaja teada kalade vanust?
  • Millistel struktuuridel on aastaringid paremini nähtavad ja millistel kaladel?
Vasakule Paremale
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #1 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #2 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #3 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #4 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #5 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #6 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #7 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #8 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #9 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #10 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #11 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #12 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #13 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #14 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #15 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #16 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #17 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #18 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #19 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #20 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #21 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #22 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #23 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #24 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #25 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #26 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #27 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #28 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #29 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #30 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #31 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #32 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #33 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #34 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #35 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #36 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #37 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #38 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #39 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #40 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #41 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #42 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #43 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #44 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #45 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #46 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #47 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #48 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #49 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #50 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #51 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #52 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #53 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #54 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #55 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #56 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #57 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #58 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #59 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #60 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #61 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #62 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #63 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #64 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #65 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #66 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #67 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #68 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #69 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #70 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #71 KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused #72
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 72 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor huntliba Õppematerjali autor
Kalakasvatuse bakaeksami küsimused/vastused 2013

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
pdf

Loomakasvatuse arvestus - kokkuvõte olulisimast

LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Uttede tiinestumine 84,5%, tallede 1

Põllumajandus
thumbnail
42
docx

Veisekasvatuse vastused

Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug ­ lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid ­ tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kuid leidub k

Veisekasvatus
thumbnail
158
pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................

Põllumajandus
thumbnail
54
pdf

Lamba- ja veisekasvatus

LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas 20-29 lammast 7% Karjas

Loomakasvatus
thumbnail
30
doc

Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused

Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaar

Põllumajanduse alused
thumbnail
29
doc

Veisekasvatuse vastused 2013

1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv ­ · Esmane toodang ­ · Lõpptoodang ­ ·

Veisekasvatus
thumbnail
14
doc

Veisekasvatus

VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baali kari

Loomakasvatus
thumbnail
9
docx

Loomakasvatuse konspekt

1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjat

Loomakasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun