Sigimine, areng Innaajal on emane viljastumisvõimeline. Emase munajuhas toimub muna- ja seemneraku ühinemine. Tiinus on järglase areng emakas. Poegimine on kõigil erinev. Imetamine piimanäärmete ja nisade abil. 12. Kiskja ja rohusööja võrdlemine jne... 13. Mõisted Mäletseja – loom, kes neelab toidu eelmakku, rõhitseb tagasi suhu ja hakkab edasi sööma. Nt lehm Ürgimetaja – Muneb. Nisasid pole. Nt nokkloom Alamimetaja – Kukkurloomad. Nt känguru Pärisimetaja – Poegib, nisad arenenud. Nt koer 14. Kohastumused Varjevärvus; hoiatusvärvus; paljunemine; talveuni; talveuinak; ränne; eluviis. 15. Loomade tähtsus inimestele ja looduses Küttimine (nahk, liha). Toiduvõrgu üks osa. 16. Inimese mõju loomastikule Liikide ja nende elupaikade hävitamine; hävimisohus; küttimine.
Ürgimetajad on imetajate alamklass, kuhu paigutatakse selts ainupilulised.Neid peetakse kõige algelisemate imetajate rühmaks. Nende kehaehituses ja sigimises on ühisjooni roomajatega.Tänapäevased emased ürgimetajad munevad ja hauduvad mune nt: nokkloomlased või kaitsevad mune kukrus nt:sipelgasiillased. Nende suguelundkond meenutab roomajate oma: kaks juha suubuvad kloaaki.Pärast koorumist imevad pojad piima piimaväljakult, kuhu piim voolab piimapooridest. Nisad puuduvad. Ainupilulisetest lähemalt rääkides Ainupilulised on imetajate selts, kuhu traditsiooniliselt paigutatakse kõik ürgimetajate alamklassi kuuluvad liigidPraegu elab ainupilulisi ainult Austraalias ja Uus- Guineas, kuid fossiilseid ainupilulisi on leitud ka mujalt. Pehmekoelistest munadest kooruvad pärast kümnepäevalist munasviibimist vähearenenud pojad, kes sõltuvad täielikult ema hoolitsusest. Ainupilulisi peetakse küll primitiivseteks, sest nad munevad, ometigi
Miks ma nende siin ldse juttu tegin - tundub kuidagi snge ja huvitav, et keset McDonaldsite ja Disneylandide dunglit asub selline oaas, kus inimesed kannavad tontlikke musti riideid, kivad htuti ksteisel klas juttu puhumas (nagu vanad eestlased peerude sees) ning transpordivahendina kasutavad vaid tallataksot vi hobujudu selle sna otseses mttes. Ja mstika, mis neid mbritseb, teeb nad kuidagi kitvamaks kui savutmbamine, ajamata kaenlaalusekarvad, vaba seks ning rinnahoidjata tolgendavad nisad. P.S. Epp Petrone, kelle artikli lingi ma lal vlja tin, tles, et kik ameeriklased tuleks nende juurde ppustele saata - suudaksime ehk koloogilist katastroofi edasi lkata. Vot tak.
Eesti Holstein Alates 1. jaanuarist 1998 nimetati eesti mustakirju tõug eesti holsteini tõuks. Lehmad on märgatavalt kõrgejalgsemad, keha on kitsam ja pikem, lihastik on vähearenenud, toitumus on hea vaid kinnisperioodil enne poegimist. Udar on pikem, vähem sügav, nisad normaalsed, tagantvaates hakkab silma udara keskside sügava vaona kahe udarapoole vahel. Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees. Eesti holsteini tõu lehmade
Rahuldavaks loetakse ümarudarat, kuid selle eesveerandid on sageli tagaveeranditest märgatavalt väiksemad. Vanemas eas võib ümarudar muutuda rippudaraks. Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. Nisa kuju Masinlüpsi jaoks sobivad kõige paremini nisad, mis on ühesuguse pikkuse ja silindrilise kujuga. Silindrilisele nisakujule lisaks sobivad hästi ka koonilised nisad, kuid sobimatuteks peetakse kiiljaid, pirnikujulisi ja astmelisi nisasid. Seega aitavad nii udara kui nisade sobiv kuju ning paiknemine kaasa lüpsi õnnestumisele ja vähendavad udarahaiguste riski. 21. Lüpsmisel tehtavad tööfaasid
Väga muutliku värvusega, kirjeldatud on üle 40 alamliigi ning palju punase ja pruuni värvusvormiga või punase, pruuni ja musta värvusvormiga rasse. Värvus võib väga muutlik olla ka ühe elupaiga piires, varieerudes peaaegu mustast tuhmkollaseni, k. a. kõik harilikud punakad ja pruunid vormid. Eestis on mustad oravad tavaliselt Saaremaal ja Hiiumaal. Täiskasvanud isastel on sigimisperioodil munandikoti nahk tumenenud, karvutu ja oranzikaskollaste laikudega. Sigival emasel on nisad tursunud ja karvutud. Kevadine karvavahetus kestab u. 6 nädalat. Tagakäppade jäljed on 5 varbaga, eeskäppade jälgedest tunduvalt suuremad ning jäljerühmas paiknevad nad eeskäpa jälgedest eespool. Eeskäppadel on 4 varvast. Kolju on ümar, laiade põsekaartega, kuid koonuosa on piklikum kui lendoraval. Igas lõualuupooles on väike pulkjas eesmine purihammas. Elupaik: Oravaid võib kohata kõigis metsatüüpides: okas-, sega- ja lehtmetsades
Theodor Pool- 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk. Õed Helmi (1893. a.) ja Herta (1898. a.) Isa Mart Pool suri 1931.aastal. Kooliteed alustasTori kihelkonnakoolis, õppides seal neli aastat. Pärnu gümnaasiumis õppis ta aastatel 1902- 1909. Põllumajandusliku kõrghariduse omandas Th. Pool Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1914. aastal I järgu diplomigaõpetatud agronoomina. 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal uurides taimi-ja loomakasvatuse, ka ühistegevuse probleeme. 1913- 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse esimees. Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana. Põllutöökoja kooseisu siirdus Pool elama Piistaojale, talu tegelik juhataja oli olnud ta juba 1925. aastal....
Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5–5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast. Pärast seda hüljatakse pesa ning hakatakse tarvitama lisaks emapiimale ka muud toitu. Täielik üleminek muule toidule toimub umbes neljandal elukuul. 8.Vaenlased Täiskasvanud isendil on vähe vaenlasi.Põhilised on inimene ja suuremad loomad nagu karu või hundid.Põrsastele on vaenlaseks ka ilves. 9.Metssiga Eestis
Masinlüpsile esitatavad nõuded 2. 1. Nõuded masinlüpsile · masinlüpsiks on sobilik vannikujuline tihedalt keha külge kinnituv näärmerikas udar, mis ei sisalda palju side-ja rasvkudet · udar peab asetsema maast vähemalt 40-50 cm kõrgusel · hea masinlüpsiudara veerandid on ühtlaselt arenenud ning enam-vähem võrdse piimatoodanguga · masinlüpsiks on sobivaimad 7-10 cm pikkused, üksteisest võrdsel kaugusel asetsevad 2, 2-2, 6 cm läbimõõduga nisad /4/ 10 Kokkuvõte Enne, kui lüpsja või oskamatu inimene hakkab lüpsma, peab ta tundma lüpsireegleid ning nõudeid, mida läheb vaja hügeeniliseks, samas ka õigeks lüpsiks. Kui udara ettevalmistus on puudulik, siis võib see lehmade piimatoodangut vähendada. Udara puuduliku ettevalmistuse tagajärjel pikeneb ka järellüps mitmekorra ja ka lüpsja tööaeg.
. 1)pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valikut lauluga. Lauluga meelitab ta kohale emaslinnu 29.Imetajate iseloomulikud tunnused (99, 103 Ma tean, et..) 1)keha katab karvkate 2)helide püüdmiseks on neil väliskõrv 3)jäsemed on suunatud alla mitte külgedele 4)hästi arenenud aju ning selle tõttu hea õppimisvõime 5)hästi arenenud kuulmine ja haistmine kuid nägemine on nõrgem 6)hingavad kopsudega 7)süda onn neljaosaline 8)püsisoojased 9)emastel on kõhul nisad, piimanäärmetest tuleb sinna piim 10)sisemine viljastamine 30. Nimeta võimalusi, kuidas imetajad elavad üle toidupuuduse. Too iga variandi juurde kaks näidet imetajatest, kelle esineb taoline kohastumus (107). 31. vt. ka tabel (116-117).
Puhastamisel kasutatakse vaheldumisi harja ja kammi. Harjatakse vastu-, päri- ja põikikarva. Vajaduse korral pestakse loomi seebi ja veega. Enne lüpsi põhjalikku puhastamist läbi ei viida, sest see ärritab loomi ja lauda õhku satub palju tolmu, mis kandub piimasse. Veiste märgistamine Sälkimisvõti Kõrvanumbrid LÜPSMINE Veisekasvatusseadmeidlypsimasina asetamine udarale.jpg Enne lüpsi puhastatakse udara ümbrus, lüpsipoolne jalg, udar ja nisad. Kui lehma peetakse ja lüpstakse puhtal karjamaal, siis võib piirduda kuivpuhastamisega (kuiva või veidi niiske lapiga), mis on lehma tervisele parem kui udara pesemine. Kuivpuhastamisega võib piirduda vaid siis, kui udar on praktiliselt puhas. Tavaliselt tuleb udar puhtaks pesta ja seejärel kuivatada niiske lapiga. Et lehm sõõrduks, viiakse pesemise ja kuivatamisega üheaegselt läbi udara-massaaz. Nii masseerides, pestes kui ka kuivatades alustatakse ülevalt udara baasi piirkonnast ja
praakimise põhjuseks. · Muudest ebasoovitatavatest udarakujudest eristatakse veel nn. kitse- ja väikeudarat · Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse- ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. · Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. · Udara kuju, nisade kuju, nisade asetus · Samuti on olulise tähtsusega nisade asukoht udaral. · Kui nisad asetsevad teineteisele liialt lähedal, ei tarvitse nisakannude allapanuks jääda küllaldaselt ruumi. · Kui nisade vahemaa on liiga pikk, jäävad lühikesed piimavoolikud lüpsi ajal pingesse ja tõmbavad nisakannud viltu · Mõlemal juhul suureneb udarahaigustesse haigestumise risk. · Seega aitavad nii udara kui nisade sobiv kuju ning paiknemine kaasa lüpsi õnnestumisele ja vähendavad udarahaiguste riski. · Udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhuseina lihaste külge
käega kõiki udaraveerandeid b) surutakse ühe käega kollektorile ja teise käega masseeritakse udaraveerandeid (ca 10 sek.) c) kõik nisakannud surutakse kordamööda allapoole ja jälgitakse, et igast nisast oleks piimavool lakanud. Enamasti lõpeb piimavool enne esimestest nisadest. Järellüps kestab 20-30 sekundit. Pärast nisakannude äravõtmist on nisaava veel mõni aeg avatud. Selleks, et bakterid ei tungiks nisasse ega tekitaks udarapõletikku, tuleb nisad pärast lüpsi desinfitseerida. Desinfitseerimiseks kastetakse nisad desolahusesse või pihustatakse lahust pritspudelist. Lüpsmisel tuleb vältida nn tühjaltlüpsi. See tähendab, et lüpsimasin tuleb kohe ära võtta kui piimavool on lõppenud. Tühjaltlüpsi korral vigastatakse nisas asuvat limaskesta, mistõttu võib bakterite sattumisel sinna tekkida udarapõletik. 45. Lüpsiinventari pesemine - mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Kannulüpsimasina
kihtide arv jne. Seega tuleb emassuguorganite makro- ja mikroskoopilises pildis arvestada reproduktsiooni- ja innatükli faasidest tingitud erinevusi. 34. Udar Udar tähendab piimanäärmete kogumikku, mis töötab ainult emasloomadel. See on tekkinud naha derivaatidest, aga põhimõtteliselt on see (lisa-) suguorgan, kuna on vajalik järglaste tootmisel. Udar koosneb väliskattest, sidekoest, näärmekoest. Udara osad on nisad ehk imetid. Piimanäärme osad on piimajuhad ja lõpposad alveoolid, kus toimub piima eritamine ehk sekretsioon, mõlemad osad on samuti piima varupaigad. 35. Udara piimajuhad, nisad Nisa – sisaldab kolmesuunalisi lihasekiude. Nisasuudmeid ümbritseb sulgur ja Nisatipul moodustub sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad närvilõpmete poolest. Viimasüsteem – Piimaalveoolidest algab alveolaarjuhadega viimasüsteem. Alveolaarjuhad jätkuvad piimajuhadena, mis avanevad piima
Sürrealism Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud......................................................................................
10 000 bakteri/ml. Juhul kui bakteriarvul piimas lastakse olulisel määral suureneda, võib see tuua endaga kaasa rasvade, valkude ja piimasuhkru lagunemise, millega omakorda kaasneb kõrvalmaitsete tekkimine. See vähendab märkimisväärselt ka piimatöötleja võimalusi sellise piima säilitamiseks ja kasutamiseks. Sageli põhjustavad piima suurt bakterisisaldust ka pesemata ja desinfitseerimata lüpsiseadmed. Vigastatud nisad võivad omakorda piima kvaliteeti mõjutada. Bakterite paljunemine piimas sõltub nii temperatuurist kui ka piima hoiuajast. Terve rida erinevaid aineid võivad esile kutsuda kõrvalmaitsete tekkimist piimas. Neist paljud sisalduvad ka söötades. Nii võib näiteks suhkrupeet põhjustada piima muutumist kalalõhnaliseks ja mõned umbrohud tekitavad küüslaugu- või pärmilõhna. Õiget silo valmistamise tehnoloogiat eirates valmistatud silo põhjustab samuti piima maitsevigu
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Roiete nähtavus iseloomustab looma toitumust. Jäsemed ehk vundament sõltumata tootmistüübist peavad jalad olema tugevad, hea seisuga nii eest, küljelt kui ka tagant vaates. Liigeste väiksem koormus pikendab eluiga. Kannaliigesed ja esijalgade randmeliigesed on ohustatud lauda ehitusvigadest. Veistel langeb suurem koormus tagajalgadele. Sõrad noorloomad vajavad sõrahoolet, eriti kui on kalduvus sõrakuju vigadele. Udar ja nisad piimalehma kõige olulisemad majanduslikud osad. Piimalehmade hindamisel antakse 40-50% pallidest udara eest. Hinnatakse udara pikkust, kinnitust, kuju, näärmelisust, verevarustust, mahtu, nisade mõõtmeid ja asetust. Udarapõhja kõrgus väljendab udara kinnitumise tugevust: udarapõhi kannaliigestest kõrgemal või nõrkust:udarapõhi kannaliigesest all pool. Vanuse suurenedes nõuded leebemad. Liialt kõrge udarapõhi=väikemahuline udar, praakimine suurem
Temperamendilt on sead rahulikud ja emised hoiavad hästi põrsaid. Värvus on valge, pea kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, mõõdukalt nõgusa profiiliga, otsmik lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, ettepoole püstised. Silmade vahe on lai, vaade elav. Kael on lihaseline ja liitub kerega sujuvalt. Turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged. Rümbad on pikad, singid on hästi arenenud. Jalad on tugeva luustikuga, korrapärase asetusega. Udar ja nisad on hästi arenenud. Emised on viljakad, hea piimakusega, hästi arenenud emainstinktiga. Eesti maatõugu siga on saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati ristamise teel põhiliselt taani, rootsi, belgia ning saksa maaseaga. Sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllalt peene luustikuga. Värvus on valge, pea kerge, sirge koonuga. Tõug on suurte lontis kõrvadega, mis sageli ripuvad silmadel ja ulatuvad kihvadeni
pidamistingimustega. Temperamendilt on sead rahulikud ja emised hoiavad hästi põrsaid. Värvus on valge, pea kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, mõõdukalt nõgusa profiiliga, otsmik lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, ettepoole püstised. Silmade vahe on lai, vaade elav. Kael on lihaseline ja liitub kerega sujuvalt. Turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged. Rümbad on pikad, singid on hästi arenenud. Jalad on tugeva luustikuga, korrapärase asetusega. Udar ja nisad on hästi arenenud. Emised on viljakad, hea piimakusega, hästi arenenud emainstinktiga. Eesti maatõugu siga on saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati ristamise teel põhiliselt taani, rootsi, belgia ning saksa maaseaga. Sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllalt peene luustikuga. Värvus on valge, pea kerge, sirge koonuga. Tõug on suurte lontis kõrvadega, mis sageli ripuvad silmadel ja ulatuvad kihvadeni
2) Lisa igasse lahtrisse mõni näide loomariigist: Pikad kõrvad Pikk kael Pikk saba Pikad jalad Pikad küünised Pruun karv Hall karv Valge karv Oran karv Kollane värv Suured sarved Suur kaal Suur nina Suur kael Suured kihvad Küür seljas Okkad seljas Soomused seljal Tiivad, lennunahad Triibud seljal Kärss Lont Nisad Lakk Kukkur Kabjad Sõrad Loivad Koivad Uimed *Leia loom, kellele sobiks 2 nimetatud omadust. Millised. * Leia loom, kellele sobiks 3 nimetatud omadust. Millised. LOODUSÕPETUS 2 klass Õpilase nimi:................................ Teema: Inimene Kuupäev:.................................... 1) Leia kehaosa tabelis (need on 8)
et suure tõenäosusega sisalduvad veres bakterid ja ensüümid, mis võivad piima kvaliteeti mõjutada. Eelnimetatud põhjustel on piima töötlejal õigus keelduda verd sisaldava piima vastuvõtmisest tootjalt. Talunikud peavad vältima üksiklehmade verd sisaldava piima sattumist üldpiima. Mõnikord sisaldab piim verd paari esimese poegimisjärgse päeva jooksul. Seega tuleks enne lüpsi kontrollida, kas nisad on terved ning niipea, kui piimas on silmaga nähtavat verd, vältida selle attumist üldpiima ning kasutada see piim loomasöödana. Kõrvalmaitsed piimas. Terve rida erinevaid aineid võivad esile kutsuda kõrvalmaitsete tekkimist piimas. Neist paljud sisalduvad ka söötades. Nii võib nt. Suhkrupeet põhjustada piima muutumist kalalõhnaliseks ja mõned imbrohud tekitavad küüslaugu- või pärmilõhna.
Õlgmik on lihaseline ja nöörituseta. Turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged või pisut kumerad, keskmise laiusega. Laudjas on sirge või libajas, keskmise pikkuse ja laiusega. Rind on rahuldavalt arenenud, mõõduka laiuse ja sügavusega, küljed pikad ja sügavad, mõõduka kumerusega. Kõht on lihaseline, mitterippuv, täidlaste kubemetega. Singid on hästi arenenud ja lihavad. Jalad on tugevad, kuid mitte toore luustikuga, korrapärase asetusega. Udar ja nisad on hästi arenenud. Nisasid on 12-16. Munandid keskmise suurusega, munandikott elastne. Nahk on õhuke, elastne, voltideta ja värvuselt roosakas, tumedate laikudeta. Harjastik peen, läikiv, sirge, hõredavõitu ja valge. Eesti suurt valget 31 tõugu sead on kiirekasvulised. Juba 1 aasta vanuselt kaaluvad noorkuldid umbes 200 kg ja emised 150 kg
1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 William Harvey (1578...1657)- Hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. Sellega tehti lõpp hüpoteesile, et elu tekib ise. Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Spe...
IMETAJAD-enamikul on kõrvalestad. Silmi kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmade niisutamiseks on suured pisaranäärmed. Enamikul on saba, mis aitab osadel tasakaalu hoida, teised peletavad sellega hammustavaid putukaid. Mõnel aitab saba liikumisel okstest kinni haarata, seda kasut ka kaaslasteinfo edastamiseks. Osal imetajatel on sarved. Nina on nii hingamiseks kui lõhna tundmiseks. Suus on mitmesuguse kuju ja ülesandega hambad. Imetajatel on neli jäset. Emasloomadel on poegade toitmiseks nisad, millesse jõuab piimanäärmetes toodetud piim. Imetajate hingamiselundeiks on paarilised kopsud, mis paiknevad rinnaõõnes. Kõik imetajad, ka vees elavad, hingavad õhuhapnikku. Hingamise sagedus on imetajatel erinev: suuremad loomad hingavad harvemini, väiksemad sagedamini. Näiteks vaal võib hingamata kuni kaks tundi vee all viibida, hiir aga hingab üle 150 korra minutis. Nagu lindudelgi on imetajatel neljaosaline süda. Nende kopsu- ja kehavereringe on lahus. Seetõttu on
holsteini tõugu. Lisaks eelnimetatud tõugudele kasutatakse veel rootsi ja norra punasekirjut ning äärsiri tõugu. Senised uurimused on näidanud, et eelistada tuleks lehmi, kes kannavad kolme erineva tõu geene: eesti punase, ameerika sviitsi ja punasekirju holsteini oma. Eesti punast tõugu lehmade kehaehituses on eeliseks suhteliselt tugevad jalad ja sõrad ning kõrge piima rasva- ja valgusisaldus. Probleemiks on rippudar, pikad ja jämedad nisad ning väikesevõitu kehamass. Eesti punast tõugu veiseid on ca 1/3 veiste üldarvust. Põhiliselt on see tõug levinud Lõuna-Eestis ja saartel. Eesti punast tõugu veiste tõumärk on EPK. Eesti punase veisetõu aretusega tegeleb Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu, mis asub Kehtnas ja osakonnaga Tartumaal Märjal. Kehtnas asub kunstliku seemenduse jaam ja Märjal aretusosakond. EESTI MAATÕUG (EK) Eesti maatõug on ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega
4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit varustavaks kraniaalseks udaraarteriks ja udara tagaveerandisse kulgevaks kaudaalseks udaraarteriks. Udaraveenid seostuvad tihedasti
Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5–5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad 3 piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast. Pärast seda hüljatakse pesa ning hakatakse tarvitama lisaks emapiimale ka muud toitu. Täielik üleminek muule toidule toimub umbes neljandal elukuul. Vaenlased - Täiskasvanud metsseal on looduslikke vaenlasi üsna vähe. Suuremateks vaenlasteks on inimene ja suuremad loomad, nagu karud, hundid
kestab 20-30 sekundit. Lehmade viisi on see individuaalne. Mõnedel lehmadel lüpsavad tagumised veerandid tunduvalt kauem kui esimesed veerandid. Kui piimavool on udarast täielikult lakanud, siis tuleb sulgeda kollektori piimakraan ja nisakannud alt ära võtta. Uuematel lüpsiseadmetel teeb masin ise järellüpsi ja võtab nisakannud alt ära. Pärast nisakannude äravõtmist on nisaava veel mõni aeg avatud. Selleks, et bakterid ei tungiks nisasse ega tekitaks udarapõletikku, tuleb nisad pärast lüpsi desinfitseerida. Desinfitseerimiseks kastetakse nisad desolahusesse või pihustatakse lahust pritspudelist. Lüpsmisel tuleb vältida nn tühjaltlüpsi. See tähendab, et lüpsimasin tuleb kohe ära võtta kui piimavool on lõppenud. Tühjaltlüpsi korral vigastatakse nisas asuvat limaskesta, mistõttu võib bakterite sattumisel sinna tekkida udarapõletik. Uuemat tüüpi lüpsaparaadid on konstrueeritud nii, et tühjaltlüps on piimavoolu lõppemisel välditud. 40
tagumised veerandid tunduvalt kauem kui esimesed veerandid. Kui piimavool on udarast täielikult lakanud, siis tuleb sulgeda kollektori piimakraan ja nisakannud alt ära võtta. Uuematel lüpsiseadmetel teeb masin ise järellüpsi ja võtab nisakannud alt ära. Pärast nisakannude äravõtmist on nisaava veel mõni aeg avatud. Selleks, et bakterid ei tungiks nisasse ega tekitaks udarapõletikku, tuleb nisad pärast lüpsi desinfitseerida. Desinfitseerimiseks kastetakse nisad desolahusesse või pihustatakse lahust pritspudelist. Lüpsmisel tuleb vältida nn tühjaltlüpsi. See tähendab, et lüpsimasin tuleb kohe ära võtta kui piimavool on lõppenud. Tühjaltlüpsi korral vigastatakse nisas asuvat limaskesta, mistõttu võib bakterite sattumisel sinna tekkida udarapõletik. Uuemat tüüpi lüpsaparaadid on konstrueeritud nii, et tühjaltlüps on piimavoolu lõppemisel välditud. 40. LÜPSIINVENTARI PESEMINE. mõjutab suurel määral piimakvaliteeti.
Vigastuste leevendamiseks kasvatavad kuldid endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb vastase kihvade eest. Tugevaim kult saab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5 5 kuud ja põrsad sünnivad aprillist maini. Poegimine toimub hoolega meisterdatud pesas. Pesamaterjaliks kasutab emis kulu, sammalt, oksi ja kohaks valib mõne tihniku või kuusealuse. Keskmiselt sünnib 5-6 põrsast, harva kuni 12. Emisel annavad esimesed nisad rohkem piima kui tagumised ja see tekitab põrsastevahelise tüli, mille käigus selgitatakse välja, milline nisa kellelegi kuuluma hakkab. Esimesed paar nädalat toitutakse ainult emapiimast, siis hüljatakse pesa ja hakatakse tarvitama ka muud toitu. Täielik üleminek looduslikule toidule toimub umbes neljandal kuul. Metssiga on kõigesööja. Suurem osa toidust hangitakse maad songides. Sealt leiavad nad taimede maa-aluseid osi: juuri, risoome ja mugulaid
saada. Ja isegi siis on vähe, isegi siis ei saa seda kätte, mis tahad.“ lk 197 * - Liine otsustas, et jagab vennaga riide pooleks, nii et mõlemad saavad kaks särki, Indrek linna jaoks ja Liine leeri jaoks - Mari tegi õnnelikuks kui nägi, kuidas õde venda saatma läks - Mari ise läks tagasi lehmi lüpsma, kuid just siis kui piimalüpsik täis sai, lõi lehm selle oma porise jalaga ümber, sest Mari oli unustanud hommikul lehma lõhkenud nisad rasvatamata, ja nii ei saanudki Mari jälle naerusuul magama XX - Indrek läks tagasi kooli, jäi jälle veidi hiljaks, ennem ei saanud oma tuppa, kui Maurus taga asjad ära oli ajanud, nimelt tahtis ta raha - Tigapuust ja vürstist olid saanud suve jooksul suured sõbrad, käisid koos joomas ja naistes, neil oli juures siis õlle- ja lillelõhnad Maurus nuusutas nad igakord üle ja vajadusel pragas poistega - Tigapuu valetas, et lillelõhna sai ta külge sõbra juurest, kelle naine nii lõhnas
limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit varustavaks kraniaalseks udaraarteriks ja udara tagaveerandisse kulgevaks kaudaalseks udaraarteriks
Imetajatel on /vähemalt mingil eluperioodil/ karvkate. Imetajate järglased arenevad ema kehas ja sünnivad. Poegade toitmiseks emastel imetajatel piimanäärmed. Imetajate nahk on paks ja mitmekihiline, see kaitseb loomi vigastuste eest ja aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri. Imetajate nahas on rasu ja higinäärmed. Rasunäärmed toodavad rasu, mis kaitseb karvu ja nahapunda kuivamise või märgumise eest. Imetajate piimanäärmed moodustavad nisad, mis asuvad paarilise reana emaslooma kõhul Imetajate iseloomulik tunnus on karvkate 7. Selgroogsete loomade hingamine – võrdle erinevaid selgroogsete klasse. Hingamine on üks ainevahetuse osi. Kõik selgroogsed kasutavad energia saamiseks toitaineid, mis rakkudes hapniku abil lagundatakse süsihappegaasiks ja veeks. Nad on kohastunud, vastavalt oma elukeskkonnale, hingama kas õhku või omastama veest hapnikku. Näiteks
4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub udarasse välimise häbemearteri kaudu, mis udarabaasil jaguneb kaheks suuremaks haruks udara eesveerandit varustavaks kraniaalseks udaraarteriks ja udara tagaveerandisse kulgevaks kaudaalseks udaraarteriks. Udaraveenid seostuvad tihedasti
punasekirjut holsteini tõugu. Lisaks eelnimetatud tõugudele kasutatakse veel rootsi ja norra punasekirjut ning äärširi tõugu. Senised uurimused on näidanud, et eelistada tuleks lehmi, kes kannavad kolme erineva tõu geene: eesti punase, ameerika šviitsi ja punasekirju holsteini oma. Eesti punast tõugu lehmade kehaehituses on eeliseks suhteliselt tugevad jalad ja sõrad ning kõrge piima rasva- ja valgusisaldus. Probleemiks on rippudar, pikad ja jämedad nisad ning väikesevõitu kehamass. Eesti punast tõugu veiseid on ca 1/3 veiste üldarvust. Põhiliselt on see tõug levinud Lõuna- Eestis ja saartel. 2013. aasta jõudluskontrolli andmetel moodustas eesti punane tõug 20% aastalehmade üldarvust. Eesti punase tõu aastalehma keskmine piimatoodang oli 2013. aastal 7820 kg, piima rasvasisaldus 4,12% ja piima valgusisaldus 3,44%. EESTI MAATÕUG (EK) Kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...
Vargamäe Mari oleks täna ehk naerusuul magamagi heitnud, nagu polekski ta enam siin perenaiseks, vaid tüdrukuks, mis põlves ta kunagi aina lõõritas laulda. Aga siis juhtus nõnda, et kui lüpsik oli parajasti täis saamas, värisev helevalge vaht tõusis juba üle lüpsiku servade, tõstis Päitsik oma mudase jala ja virutas lüpsiku ainsa hoobiga ümber, sest hommikul oli Mari jätnud tema lõhkenud nisad rasvamata. ,,Ennem oleks võind selle piima põrsad või vasikad saada," lõpetas Mari Päitsiku siunamise ja lisas õpetlikult juurde: ,,Seal ta nüüd on see vanainimese rõõm ja naer: piim maas ja kõik ilma. Mine naera ja rõõmusta veel!" Ja nõnda ei saanud Vargamäe Mari ka sel pühapäevaõhtul naerusuul magama. XX. Õppetöö oli härra Mauruse asutises juba täies hoos, kui Indrek jõudis sügisel linna. Nagu üldse seni, samuti ta jäi ka tänavu pisut hiljaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
