Sebrad Loomad savannis Jaanika Jänes Elukoht Sebrad on Aafrika loomad. Elavad peale savannide ka veel rohumaadel, mägedes ja mujal. Keenia, Etioopia, Lõuna-Aafrika Kiired loomad Võivad galopeerida kuni 65km/h Pääsevad lõvide eest Karvad ja nahk Igal sebral unikaalsed Arvatakse, et triibud peletavad putukaid ja on kamoflaaziks. Hoiab liigse soojuse eest Sotsiaalsus Sotsiaalsed loomad Kari võib ulatuda tuhandete liikmeteni Hoolitsevad üksteise eest Suhtlevad üksteisega kehakeele ja häälitsustega Tänan kuulamast!
Sebra · Koostas: Meriliis Evart · Kuupäev: 14.12.2009 Sebra eluviis · Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. · Ta on üsna hästi kohastunud eluks mägistes eraldatud piirkondades. · Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad. · Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest. Toitumine · Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. · Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. · Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. · Seejuures jälgib ta pingsalt
kõigest. 15.Sebra triibulise kostüümi eesmärgiks on maastikuga ühte sulada ja vaenlasele märkamatuks jääda. Sebrade vaenlaseks on lõvid, kes on peaaegu värvipimedad. Sebra lainelised triibud sulanduvad savannis kasvavate rohukõrtega. Kui sebra seisab paigal, siis lõvid ei pane neid tähelegi kuna triibud sulanduvad ümbritseva keskkonnaga. Ei ole isegi oluline mis värvi need triibud on. Tavaliselt liiguvad sebrad väga tihedas karjas, kus hoiavad hästi üksteise lähedusse. Selliselt sulanduvad kõrvuti asetsevad loomad kokku üheks hiigelmustriks. Lõvid ei suuda sellises pidevalt muutuvas triibumaailmas valida välja üksikut looma, kellest jõud üle käiks ja keda rünnata saaks. Kuigi triibud segavad edukalt lõvisid, ei teki ühtesulavast mustrist mingit probleemi sebradele endile. Muster aitab neil üksteist ära tunda. Igal sebral on isesugune muster
neks ta samamoodi vlja nagu teised hobuslaste sugukonna esindajad. Sebra on suutnud kuuma ja kuiva kliimaga hsti kohaneda. Ta on vimeline kolm peva ilma veeta lbi ajama. Eluviis: Sebra on vimeline jrskudel menlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on sna hsti kohastunud eluks Aafrika luna- ja edelaosa mgistes eraldatud piirkondades. Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tnu oma teravatele meeltele - peamiselt ngemisele ja kuulmisele - vimelised neid hdaohu eest igel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttkust, hest kuni kuuest mrast ning nende histest varssadest. Toitumine: Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel nrib puukoort, nksib ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kigepealt teravate likehammastega, seejrel peenestab purihammastega. Smisele kulub sebral iga pev pikki tunde
Sebra Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45- 50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on hästi kohastunud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Sebrad elavad
SEBRA REFERAAT Kaido Mõts 6a klass TÕRVA GÜMNAASIUM 2004 ÜLDISELOOMUSTUS Sebrasid tuleb pidada kõige primitiivsemateks tänapäeva hobuslasteks, keda on säilinud kolm liiki. Sebrad on võrdlemisi väikesed vöödilised hobuslased: tüvepikkus 2-2,4 m, turjakõrgus 1,2-1,4 m, sabapikkus (koos selle otsalolevate pikenenud karvadega) 45-57 cm, mass kuni 350 kg. Keha värvuse põhitoon on helehall või pruunikas, sellel kulgevad mustad või mustjaspruunid ristivöödid. Niisugune värvus, mis fotol tundub silmatorkav, teeb looma looduses, eriti savannis, vähemärgatavaks. Sebrad elavad väikeste tabuunidena või üksikult, suuri karju moodustavad harva. Neid
Suvel on vihmane (ekvatoriaalne õhumass) Talvel on kuiv (troopiline õhumass) Kõrge temperatuur läbi aasta Aasta sademete hulk kõigub (300-1000) Mullastik Punakaspruunmullad Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, Akaatsia Inimtegevus savannides Levinud on karjakasvatus ja põllumajandus (alasid kasutatakse korduvalt ja see kurnab maa välja) Savannides on palju rahvusparke Küttimisega Levinud turism Kasutatud kirjandus www.neti.ee 8.kl geograafia õpik
Victor Vasarely Triinu Kask 12c 2010 "Every form is a base for colour, every colour is the attribute of a form." 1906-1997 Click to edit Master text styles Second level Pes-Pariis Third level Maal Fourth level Optiline kunst Fifth level Graafika Skulptuur Loomingu perioodid 1929-44 varajane graafika 1944-47 On the wrong track 1947-51 optilise kunsti areng 1951-55 kineetilised objektid, must-valge fotogr. 1955-65 - Folklore planetaire 1965-... - Tribüüt kuusnurgale Click to edit Master text styles Second level Third level Sebrad ...
Op-kunst ja imp-art Kristina Taranik Tallinna Pae Gümnaasium Kunst 2011/2012 Op-kunst Sündis 1960aastatel. On pärit USAst ja LääneEuroopast. Kasutatakse : 1. Geomeetrilised kujundid 2. Ruumilised jooned 3. Jooned erilise paigutusega saavutatud silmapetteid 4. Täiendvärvilisied järelkujundid Tutnuvad kunstnikud Victor Vasarely Eluaastad: 19081997 Sündis Ungaris Tema poeg on kunstnik JeanPierre Ivaral. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 "Bivega", 1974 "Yabla", 1956/76 "Tridim IV", 1970-79 "Austusavaldus kuusnurgale", 1969 Bridget Riley Sündis 24. aprillil aastal 1931. Ärimehe tütar. Rahvusvaheliste näituse kaasaegse kunsti osaleja. "Kaotus", 1964 "Suudlus", 1961 "Liikumine ristkülikutes", 1961 "Laskumine", 1965 "Suursinine",1981 ...
suur kaslane pantrite perekonnast. Tähtkuju Andmed Tüvepikkus: 180240cm Saba pikkus: 6090cm Mass: 180227 Eluiga: 13 aastat Elupaik: avarad, veekogudega savannid Toitumine: Lihasööjad Tiinus: 105 päeva Kirjeldus Lakk Saba Pruunikaskollakas karvastik Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Panter Liik: Lõvi Toitumine Jahivad õhtuti Toiduks: antiloobid, sebrad, noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud, koduloomad, samuti ka raiped pisiloomad Paljunemine Aastaringselt Tiinus: 105112 päeva Enamasti 3 kutsikat Vastsündinud: 30cm, laigulised Suguküpsus: 4 eluaastal http://www.youtube.com/watch?v=cFknacYQaUE Huvitavat Hoiavad kontakti möirates Loomadekuningas Kardetakse Tegutsevad avalikult 45 päeva ilma veeta Enim tunnustatud sümbol kultuuris Kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel
Maris Susi 2013 Ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; ruumilisi illusioone; joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; Täiendvärvilisi järelkujundeid; lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Victor Vasarely Vasarely varased tööd, kuigi figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 "Bivega", 1974 "Tridim IV", 1970- (113,8x78,7 cm) 79 (59,1x39,4 cm) "Yabla", 1956/76 (65x145 cm) Vasarely "Austusavaldus kuusnurgale", 1969 Riley oma skulptuuriga "Kaotus", 1964 "Continuum", 1964 "Liikumine ristkülikutes", 1961 "Suudlus", 1961 "Laskumine", 1965 "Suur sinine", 1981-82 Kaido Ole (25. veebruaril 1963 Tallinnas) on eesti kunstnik. Õppinud 19821992 Eesti Kunsti...
Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele
OP-KUNST Marju Liidja 2008 Op-kunst (ingl. k. optical art) on 1960.a-tel viljeldud kunstivool, mis kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; ruumilisi illusioone; joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; täiendvärvilisi järelkujundeid; lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Victor Vasarely Victor Vasarely (1908-1997, Ungari-Prantsuse maalikunstnik, op-kunsti rajaja). Vasarely varased tööd, kuigi figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 Vasarely algatas originaalteoste seeriaviisilise paljundamise, mis muutis teose hinnalt kättesaadavaks igaühele. Oma töödega püüdles värvirõõmsama maailma poole. "Bivega", 1974 "Tridim IV", 1970- (113,8x78,7 cm) 79 (59,1x39,4 ...
Mägisebrad elavad Aafrika edelaosas. Nad on võimelised järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Nad on üsna hästi kohastunud eluks mägistes piirkondades. Mägisebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud antiloopide karjadega, kes otsivad mägisebradelt seltsi, kuna sebrad on tänu oma teravatele meeltele - peamiselt nägemisele ja kuulmisele võimelised neid hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Üldiselt koosneb nede kari juhttäkust, 1-6 märast ning nende varssadest. Mägisebra kulutab söömisele mitmeid tunde. Samal ajal jälgib ta ka pingsalt ümbrust, et näha, kas kiskjad on läheduses või mitte. Nagu teised sebradgi, toitub mägisebra rohust. Vahel närib puukoort, näkisb ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kõigepealt teravate
Ardu Põhikool LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Referaat Kreete Lüll 8.a. klass 16.11.2006 Ardu 2006 Lähisekvatoriaalne kliimavööde ümbritseb ekvatoriaalset kliimavöödet ning on ise omakorda ümbritsetud troopilisest kliimavöötmest. See on vahekliimavööde. Need tekivad erinevate õhumasside kokkupuutealadele. Seal kujuneb kaks aastaaega. Pool aastat valitsevad põhja-, teine pool lõunapoolsed põhikliimavöötmed. Kliima mõjutab nii taimestikku, jõgesid-järvi kui ka muldi ning määrab ära selle, kuidas inimesed elavad ja millega tegelevad. Lähisekvatoriaalset vöödet mõjutab suvel sademeterikas ning väga niiske õhuga ekvatoriaalne vööde. Seetõttu on seal suvel tohutult soe. Puhuvad mussoontuuled (suunda muutvad mandreid ja ookeane hõlmavad õhuvoolud), mis toovad kaasa rohkesti sade...
7. Troopilises savannis võime silmata ühtaegu kümneid ulukiliike ehk rohkem kui mistahes muus maakera elukoosluses, sest tegu on avamaastikuga. 8. Aastamiljonite jooksul on rohusööjad kohastunud oma toidulauda äärmiselt säästvalt kasutama. Nad söövad eri kõrgustel ja liiguvad laialt ringi, vastavalt taimede kasvamisele. Kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt, elevant kahemeetristelt põõsastelt, sebrad ja antiloobid saavad kõhu täis rohust. 9. Iga sajuperioodi saabudes tärkab rohtlates lopsakas rohi ja tänu sellele, et savannides sajab palju, ongi savann väga liigirohke. 10. Kui üks krokodill jõuab saagist vaid paari meetri kaugusele, elustub teispool saaki teine krokodill, kes libistab end ootamatu väledusega vette ja hakkab samuti saagi poole ujuma. Esimene krokodill teeb järsu pöörde ja lahkub, sest see pole tema maa
sõralisi. Eluviis ja toitumine Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendeid. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohaselt
kilpkonn, gepard, maod Savann Lähis- Mussoon- Ferralliit- Palmid, Flamingod, Karjakasvatus, Muldade ekvatoriaalne kliima mullad, puuvill, veised, põlluharimine sooldumine, 10-20 puna- ananass, sebrad, kõrbestumine laiuskraadil pruun- kohvipuu, kaelkirjak, mullad, maa- gepard, pruun- pähklid, raisakotkas, mullad, tubaka lõvi, elevant, puna- taimed, ninasarvik,
OP-kunst Egert Unga 8.B 1960.aastatel arenes abstraktsest kunstist välja Op-kunst (ingl.k.optical art) Op-kunst 1950-60. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate aastad kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Victor Vasarely Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne (Sebrad 1938) sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. Victor Vasarely 1908-1997,Ungari-Prantsuse maalikunstnik,op-kunsti rajaja. Op-kunsti tähtsaim esindaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi Teine tase on Vi...
vaimudele ja viidud läbi riitusi. Kõrrelised Purpur-hiidkirss e. elevandirohi Harilik sõrmrohi. võib kasvada kuni 5 m kõrguseks. Loomastik Arvukalt rohusööjaid. Toituvad erinevatest taimedest, eri aegadel. Elavad karjades. Kuivaks perioodiks rändavad niiskematele aladele. Rohusööjatest toituvad kiskjad. Rohusööjad Leemurid Elevandid Ninasarvikud Kaelkirjak Sebrad Antiloop Kiskjad Leopardid Lõvid Fossad Linnud Marabu d Jaanalinnud Flamingod Inimtegevus Istandused Loomakasvatus Põlluharimine Turism (rahvusparkides ,erilubadega jahipidamine). Toiduainete töötlemine ja eksport. Keskkonnaprobleemid MAA KURNATAKSE VÄLJA RAHVAARVU KASV LOODUSLIK TAIMKATE HÄVIB METSADE MAHARAIUMINE ÜLEKARJATAMINE
emasloomadest, alla 2 aasta vanustest poegadest ning ühest või mitmest isasest. Lõvid puhkavad umbes 20 tundi ööpäevas, ülejäänud 4 tundi kulub jahipidamiseks. Jahti peavad nad peamiselt öösel. Emasloomad lähevad luurele mitmekesi. Nad piiravad saaklooma osavalt ümber ning suunavad ta siis ühe peidus oleva kaaslase poole. Võimsa hüppega maandub viimane ohvri turjal, sellel haaratakse ka koonust ja ta tapetakse. Isased jahist osa ei võta. Lõvide lemmikroaks on gnuud, antiloobid, sebrad, gasellid ja tüügassead. Võimaluse korral varastavad nad toitu ka hüäänidelt ja geparditelt. 3.3 JAANALIND Jaanalind on suur lennuvõimetu lind. Tal on pikad ja tugevad sulgedeta jalad, mis teevad temast hea jooksja. Pika ja sulgedeta kaela otsas on 2 m 75 cm kõrgusel väike pea. Kaks suurt üliterava nägemisega silma uurivad savanni kõrgelt ja märkavad kiskjaid juba kaugelt, et õigel ajal põgeneda. Tänu nende kaugelenägemisvõimele viibivad sebrad ja antiloobid sageli
Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja isegi mõned koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-
Savann Gretuu. Mis on savann? Savann on lähistroopiline või troopiline puisrohtla. Savanni tunnused: 1) väga suured tasandikud; 2) kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie või karjakasvatuse tagajärjel. Asend Savann on välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahel. Kliima Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks pikaks aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Suved on vihmased ja talved kuivad. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis hävitavad põldudel vilja ning jätavad inimesed peavarjuta. Mullastik Savannides on viljakad punakaspruunid ferralliit mullad. Pika kuivamisperioodi tulemusena muutub seal pinnas väga kuivaks ja ...
nimetatakse teda varsaks. Ta Selts: Kabjalised tõuseb kohe püsti ja hakkab Sugukond: Hobuslased emapiima imema. 1-3 aasta Perekond: Hobune vanust noorhobust Liik: Hobune nimetatakse säluks. Emane Hobuslaste sugukonda kuuluvad ka hobune on mära ja isane on sebrad ja ulukeeslid. täkk. Inimesed rühmitavad hobuseid nende välimuse ja põlvnemise Maailma kiireim hobusetõug on täisvereline ratsahobune ja järgi. Neid rühmi nimetatakse tõugudeks. Maailmas on üle 200 tema võib joosta isegi kiirusega õle 70 kilomeetrit tunnis. hobuse- ja ponitõu. Hobune jookseb kiiremini kui inimene. Ja ujub ka hästi.
Aafrikas on 53 riiki, neist kuus on saareriigid. Aafrika on maailma palavaim kontinent, seal on vihmametsi ja puudega üle külvatud rohtlaid (mida nimetatakse savannideks), kus elutseb tohutul hulgal metsloomi. Ühe kolmandiku Aafrikast võtab enda alla maailma suurim kõrb Sahara. Aafrika loodus Väga mitmekesine . Aafrikas elab maailma kiireim jooksia- gepard. Niiluse jões hiigelsuured krokodillid. Savannides liiguvad sebrad, elevandid , pühvlid , ja suurimlind jaanalind. Aafrika keskosas on vihmametsad , kus elavad gorillad ja simpansid. Kuigi Aafrika inimesed on palju maast üles harinud leidub seal veel siiani metsikut loodust. Savann ja mägialad Aafrika tasandikke, mida katab rohi nimetatakse savannideks. Savannid on koduks paljudele imetajatele ja hõlmab veerand Aafrikat. Märgalad hõlmab järved, sood ja niisked rannikualad. Kalahari kõrbes asub maailma suurim oaas.
Erinevate loodusvööndite taimede ja loomade kohastumised. Nimi:Cenny Vassil. B-rühm: Marju, Kenert, Kristo, Cenny, Reho ( Palun saatke töö hiljemalt 22.04 [email protected] ) Looduslik vöönd Taimed (näited ) Loomad (näited ) 1. Poaaralad Vetikad kuna nende elutingimused on Jääkarud ja vaalad enamusel neist on naha ookeanis soodsamad ning on ainsad all rasvakiht või on neil tihe karvastik. teadaolevad taimed mis kasvavad jääl ja Morsad suudavad ujudes magada,liblikate lumel ja samblikud mis kasvavad moone võib kesta kuni kümme aastat Neil maapinna ja kivipragudes kuna sinna on veres külmumis -vastane aine. tuiskab talvel lumi ,mis kaitseb külma eest. 2.Tundrad Kanarpi...
liaanid, sooküpressid Loomad : sookilpkonnad, alligaatorid, pandad, tiigrid, puumad, haigurid, madukaelad Inimtegevus : põlluharimine, turism, elektroonika- ja raketitööstus, uurimiskeskus ja kasmodroom Probleemid : Savannid Geograafiline asend : pöörijoonest ekvaatori pool Kliimavööde : lähisevatoriaalne Mullad : punakaspruunid mullad Taimed : akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled, kääbuseukalüpte, pudelpuud Loomad : lõvid, aafrika elevandid, kaelkirjakud, sebrad, jaanalinnud, vöölased, must- ninsarvikud, suur-sipelgaõgijad Inimtegevus : karjakasvatus, põlluharimine, Probleemid : savannid kõrbestuvad karjatamise, puude ja põõsaste maha võtmise ja tulekahjude tõttu Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Kagu-Aasias Kliimavööde : ekvatoriaalne Mullad : ferraliitmullad Taimed : viigipuud, rotangpalm, pipar, orhideed, samblad
[vt Lisa 2] Nad elavad peamiselt veekogudega savannides ja võsastikes, kus elab palju sõralisi. Lõvid on ainsad kaslased, kes elavad karjades, mida kutsutakse praidideks. Praid koosneb umbes kolmekümnest liikmest, kuhu kuuluvad üks kuni kolm täiskasvanud isast, mitu emalõvi ja nende järglased. Toitumine Lõvid on loomtoidulised loomad. Enamasti on nende toiduks sõralised, nt antiloobid [vt Lisa 3] gnuud, gasellid ja sebrad, kuid saagiks võivad langeda ka noored elevandid, jõehobud ja ninasarvikud. Enamasti peavad jahti emased, kuna nad on väiksemad ja kiiremad. Isased valavad sel ajal praidi maa-ala. Paljunemine ja areng Lõvid paarituvad looduslikult aastaringselt. Emaste tiinusaeg on umbes 110 päeva, mille lõppedes sünnitavad nad praidist eemal 1-4 kutsikat. [vt Lisa 4] Tavaliselt naaseb emane
ja emalõvisid teiste isaste eest. Päevaajal puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus (magavad kuni 20 tundi ööpäevas), õhtul siirduvad jahiretkele. Lõvi hindab oma toitu osalt lõhna, osalt maitse põhjal. Kuid keel pole üksnes maitsmiseks vajalik, sellel on ka teisi ülesandeid. Näiteks puhastab oma huuli limpsiv imetaja sellega oma nägu. Põhilised toiduhankijad on emasloomad, kellele saagiks langevad mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, isegi noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Peale selle söövad lõvid raipeid ja kõikvõimalikke pisiloomi, isegi hiiri. Suurt looma jahtides hiilib lõvi tasahilju lähemale ja tabab siis ohvri mõne pika välkkiire hüppega. Saagi surmab ta vahedaküüneliste käppade ja võimsate hammastega, millega saab purustada mistahes luu. Täissöönud lõvid kustutavad janu ja heidavad puhkama. Arvatakse et neljast isendist
lähestikku lämmataksid nad üksteist. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega vastu pidada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Loomastik Savannis on külluses taimset toitu, mistõttu siin elab plaju suuri rohusööjaid loomi. Need on antiloobid, sebrad ning kaelkirjakud, kes tänu oma pikale kaelale ulatavad sööma ka puude lehti. Savannis elavad ka elevad ka elevandid, pühvlid ja ninasarvikud, keda inimene on tunduvalt hävitanud. Jõgede ja järvede ääres võib kohata jõehobusid. Rohusööjad loomad on omakorda toiduks kiskjatele. Nende seas on kõige tugevam ja ohtlikum lõvi, kes sageli tungib kallale ja koduloomadele, siis veel gepard, saakal, hüaan. Jõgedes elavad krokodillid. Neist suurimate, niiluse korkodillide pikkus
1. Kiang- Eeslikud Prezewalski hobune- pärishobused Kulaan- eeslikud Nuubia ulukeesel- eeslid Mägisebra- sebrad 2. a) muul ei ole sigimisvõimeline, sest ta on eesli ja hobuse ristand. Erinevad perekonnad. b) jah c) pliohippus turjakõrgus oli 100-120cm d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke.
konfliktid inimestega. ELUVIIS JA TOITUMINE: Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Lõvi on ainuke kaslane, kes elab ja peab jahti rühmas. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppi ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
Maisi eksporditakse, kolmandik tarbitavat nisu imporditakse. Edeneb köögi- ja puuviljandus, lõunarannikul viljeldakse viinamarja ja tsitrulisi, igarannikul ka ananasse ja banaane, Transvaalis tsitrulisi. Tehnilistest kultuuridest on tähtsaimad suhkruroog (Natalis), maapähkel (Transvaalis) ja tubakas. Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad, pühvlid, elevandid, lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimestik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik
mutiküttide raudades 4 miljonit mutti. Enne tööstusliku püügi algust ujus maailmameres ringi 170 000 sinivaala, nüüd on parimal juhul neist alles kümnendik... Mida väiksemaks mingi elupaik muutub ja mida kaugemaks iga lapike oma naabritest jääb, seda vähematel liikidel on lootust ellu jääda. Põlislaane raiumisel muutuvad saarekesteks üksikud metsatükid, stepi üleskündmisel muutuvad saarteks ka viimased stepilaigud. Ida-Aafrikas on uuritud, kui kiiresti sealsed antiloobid, sebrad ja jaanalinnud maamunalt kaovad, kui savanni pindala mingil põhjusel väheneb. Järeldus on karm: poole sajandiga sureb välja 11% loomadest, järgneva 500 aastaga aga juba ligi pooled (44%). Saarte asukad on ülimalt tundlikud. Ühelt poolt on isoleerituse tulemusena enamik sealseid olevusi imepäraseks muutunud. Seesuguseid liike ei kohta mitte kusagil mujal ilmas. Teiselt poolt on iga liik vaid väheste eksemplaridena esindatud. Kuigi palju koopiaid tillukesele saarele lihtsalt ei mahu.
Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tav aliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja isegi mõned koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama
juuremugulatesse koguma. Kõrbeloomad ja elanikud on sellest teadlikud ja kaevavad neid mugulaid põua ajal. Tänu igaaastastele vihmavalingutele muutub Kalahari ilme ning see muudab loomade elu. Angola kiltmaalt voolav vesi põhjustab põhja pool paikneval Okavango jõel üleujutusi, mis tekitab soise delta, mis täitub kiiresti kaladega, kes langevad lindude saagiks. Kõrbes toimuvad muutused põhjustavad toidu otsingul loomadele (pühvlid, elevandid, gnuud, sebrad jt) rändamise kaugete vahemaade taha. Kui on vihmaperiood, siis liiguvad nad lõuna poole, et mitte ära uppuda, kuid põuaperioodi ajal liiguvad nad vee otsinguil tagasi põhja poole. Kalahari kõrbes on ka rohkem taimi ja loomi kui igas teises kõrbes. Päike on aastaringselt seniidis ja kütab liiva nii kuumaks, et väikesed antiloobid võivad oma jalad ära kõrvetada. 3 Busmanid
suletud maastik ning seetõttu loomad ei paistagi välja, kuna nad on roheluse varjus nö peidus. Kui seda elustiku oleks võimalik ka korraga näha, märgaksime, et suurimetajate arv samal pindalal troopilistes vihmametsades on ikkagi väiksem kui savannis. Sealsed loomad kasutavad väga säästklikult toidu, näiteks kaelkirjakud söövad puulehti viiemeetri kõrgustelt puudelt, elevant aga, sööb lehti umbes kahemeetristelt põõsastelt, sebrad koos antiloobidega toituvad hoopiski rohust ja tüügassiga elab ära juurikatest ja juurtest, mida ta tuhnib maa seest välja. Nagu meilgi, siin Eestis, on ka seal (troopilises savannis) neli aastaaega, kuid sellegipoolest on troopilise savanni aastaajade sisu meie omast erinev. Aasta algab talvise kuiva ajaga, millele järgneb suur vihmaaeg, seejärel suvelõpu vihmaaeg ja aasta lõpeb väikese vihmaajaga. Iga sajuperioodi saabudes tärkab rohtlates lopsakas rohi
Innaaeg: Märtsisaprill Tiinuse kestus: 6366 päeva Poegade arv: 25 Eluviis: Ööloom Toitumine: Pisinärilised Häälitsused: Nurrumine Eluiga: 8 aastat Lõvi Ladina k. nimi: Panthera leo Keha pikkus: 2,5 m Saba pikkus: 0,9 m Turja kõrgus: 1,2 m Kaal: 125250 kg Suguküpsus: 2 a. Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 105120 päeva Poegade arv: 25 Eluviis: Perekondlik Toitumine: Antiloobid, sebrad jms Häälitsused: Möirgamine Eluiga: 15 aastat Metskass Ladina k. nimi: Felis silvestris Pikkus: 0,450,9 m Kaal: 3,518 kg Suguküpsus: 1022 kuuselt Innaaeg: Veebruaris märtsini Tiinuse kestus: 6369 päeva Poegade arv: 18 Eluviis: Erak, ööloom Toitumine: Pisiimetajad Häälitsused: Nagu kodukassil Eluiga: 12 aastat Otselot Ladina k. nimi: Felis pardalis Keha pikkus: 0,71 m
Novorossija, see tähendab Uus Venemaa. * Hiljem andis Katariina II nõusoleku Võru eramõisa ostmiseks linna rajamiseks. 4.okt.1788.a. kinnitas Katariina II Võru linna vapi . * 18. sajandil kutsus Katariina Suur sakslasi Venemaale. Nii sai Venemaa Saksa asukaid. * Tema portree järgi Vene 100rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". * Katariina II armastas väga loomi ning selle tõttu toodi talle Venemaale kohale pingviinid ja sebrad. *1757. a.avati Moskvas esimene sünnitusabikool, millele peagi järgnes teine Peterburis.Koolide lõpetajad hakkasid tööle vannutatud ämmaemandatena. 1. septembril 1763 kinnitas Katariina II Moskva sünnitusmaja sisekorra. Selles on mõndagi huvitavat; näiteks kästakse vaeseid sisse lasta midagi küsimata. Üldse keelatakse tunda huvi sünnitaja nime ja päritolu kohta ja lubatakse neil hoida soovi korral nägu kaetult
.................... 8 5.Kokkuvõte............................................................................................................ 9 6.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi nt sebrad ja antiloobid. Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 20–30 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger – tiiger; ema lõvi, isa tiiger – tigon). 2 3 1. LÕVI VÄLIMUS Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste kehapikkus on 180– 240 cm, saba pikkus 60–90 cm, mass 180-227 kg
.................lk. 10 Kasutatud kirjandus...........................................lk. 11 2 Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole
· Taliuinak - ainevahetus aeglustub vähe, kehatemperatuur langeb ainult mõne kraadi, vajab vähe energiat, ärkab uinakust kiiresti (karu, kährikkoer, mäger) · Ränne - nt linnud; rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda. Rändavad need, kellel pole talveks toitu, sest külmunud maa ja lumi takistavad toidu otsingut. Paljud linnud rändavad parves. Rändavad ka imetajad, nt antiloobid, sebrad, nahkhiired, vaalad. Vaalad rändavad igal aastal kümned tuhandeid kilomeetreid külmadest toidurikastest vetest soojadele aladele poegima. Nende poegadel on külma eest kaitsev rasvakiht õhuke. · "sahvrid" - loomad soetavad raske aja üleelamiseks toiduvarusid. Närilised koguvad talveks taimset toitu, seemneid. Hiired ja oravad varuvad pähkleid, tõrusid ja teri. Koprad koguvad pesa lähedale veette oksi ja "teevad heina",
5. LEVIK, LEVIMINE, MIGRATSIOON Nendel kolmel terminil tuleb selget vahet teha. Levik on isendite paiknemine ruumis, asetumine ruumis üksteise suhtes, jaotus ruumis (ingl. k. distribution). Levimine on protsess, mis leviku taga seisab, liikumine ruumis ühest kohast teise (ingl. k. dispersal). Levimise erijuhtumiks on migratsioon e. ränne hulga isendite suunatud liikumine ühest paigast teise. Levik Piirkonda, milles vaadeldavat liiki organism on levinud, nimetatakse liigi areaaliks. Areaal kujuneb välja evolutsiooni käigus, sõltudes liigi fundamentaalsest nissist, levimisvõimest ja sellest kui hästi liik vaenlaste ning konkurentidega hakkama saab. Seega pole areaal liigi jaoks mingi muutumatu suurus, vaid võib ajas suureneda, väheneda, katkendlikuks muutuda, jne. Kui vaadata täpsemalt, mil viisil liigi isendid areaali piires paiknevad, võib eristada kolme peamist levikutüüpi ehk ruumilise jaotuse tüüpi, mida illustreerib allolev j...
Referaat Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast
Sõrmrohi kasvab maailmas kõikjal, kus on soe ja jätkub sademeid. (4) joonis 3 Akaatsia joonis 4 ahvileivapuu Loomastik: Vastavalt savannideslevinud taimestikule on kohastunud ka loomariik. Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel. (4) Näiteks söövad elevandid ja kaelkirjakud põõsaste ja puude oksi ning lehti, sebrad ja sinignuudid aga rohtu. Taimed on vähem toitvad kui liha, seetõttu peavad rohusööjad terve päeva toitumisega tegelema. Savanni paljud rohusööjad on toiduks lihasööjatele, näiteks hüäänkoertele, lõvidele, geparditele ja leopardidele. Savannis ei lähe ükski toit raisku. Surnud loomad (raiped ja jahisaagi jäänused) süüakse kähku raipetoiduliste loomade, näiteks raisakotkaste, saakalite, marabude ja raisamardikate poolt. (1) Savannimaastike lahutamatuks osaks on
Trollhätte kanalit mööda otse Põhjamerre. Kanali kogu pikkus on 190 km ja seal on 58 lüüsi. Kolmardeni loomaaed - Loomaaias kohtab loomi, kes pärinevad maailma erinevatest kohtadest: jääkarud ja pingviinid, tiigrid, lõvid, hundid, karud. On loodud spetsiaalsed alad, nagu näiteks org elevantidele, kõrb kaamelitele, savann kaelkirjakute ning ninasarvikute tarbeks, delfiinidele laguun ja loomulikult ei puudu ka ahvimaja. Safaripargis jalutavad vabalt ringi sebrad ja kaelkirjakud ning karud! Tropikaariumis saab näha Euroopa suurimaid haisid, 3 m pikkuseid alligaatoreid, maailma mürgisemaid madusid ja teisi ohtlikke elukaid. Parima ülevaate loomaaiast saab ikkagi ülevalt - soovitame esmajärjekorras sõita rongiga, mis teeb 3 km pikkuse ringi, see kestab 25 minutit ning kuna see raudtee kulgeb maapinnast kõrgemal, siis näeb ilusti ära kus kohas pargis midagi asub. Veel on Kolmardenis lastele Bamse Maailm, lõbustuspark ja laste loomaaed
torkpõõsad ja hõredalt paiknevad kuivalembelisede puud. Taimed kasvavad vihmaga kiiresti. Akaatsiad. Ahvileivapuud, piimalilled, võsa, pudelpuud. Ljaano on tasase pinnamoega palmisavann, akaatsiad ja kaktused. Kampo on põõsassavann, mis läheb kohati üle hõredaks metsaks. Taimedel on paks koor, jäigad või lihakad lehed ja varred, lai juurestik või jäme tüvi. 5. Loomastik: rohusööjad: antiloopidm kaelkirjak, gasellid, sebrad, ninasarvikud, elevandid kiskjad: lõvid, gepardid, leopardid, saakalid, hüäänid, krokodillid linnud: jaanalind , veel: hirved, känguru, vombat, metssead, vöölased, nandu, jaaguar. 6. Inimtegevus: Tihe asustus. Inimesed süütavad sageli savanne, karjamaid laiendatakse. Peetakse lihaveiseid, sea ja lambakasvatusega seal kus on levinud tsetsekärpsed. Rajatud: suhkruroo, kohvi, kakao istandused. Kasvatadakse: hirssi, sorgot, nisu, maisi. Kõrbestuvad, sest rajutakse metsi maha. Maavarad
Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM) 1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest fak...
Jõgevamaa Gümnaasium PABLO ESCOBAR Merlyn Mey O-klass Jõgeva 2020 Sissejuhatus Ma valisin oma mini-uurimuse isikuks Pablo Escobari, sest sattusin vaatama Netflixi sarja ’’Narcos’’, mis räägib Pablo elust. Seal sain ka alles esimest korda temast teada, kuid olin haaratud tema põnevast ja illegaalsest elust. Pablo on üks suurimaid narkodiilereid, kes on ennast mitme asjaga ajalukku kirjutanud. Pablo Escobari noorusaeg Pablo Escobar sündis 1. detsember 1949 Columbias. Escobar oli pärit tagasihoidlikust perest. Tema isa töötas talupidajana ning ema oli kooliõpetajanna. Juba varajasest vanusest näitas Escobar üles erakordset ambitsiooni, et ennast üles töötada vaestest oludest. (Pablo Escobar) Teada olevalt alustas Escobar enda kriminaalset elu varakult. Nimelt Escobar varastas hauakive ja müüs võltsdiplomeid. Ei läinud ka kaua aega, kui ta asus varastama autosid ja asus ka salakaubanduse ettevõttesse. Escobari k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
