...................... 14 VIITED.................................................................................................................................. 15 SISSEJUHATUS Heitvesi on veeseaduse mõistes kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi. Heitvett käideldakse puhastusjaamades. Heit vesi jõuab puhastusjaama kanalisatsiooni kauda. Kui tegu on aga üksikmajapidamisega, kuhu kanalisatsioon ei ulatu, tuleb majaomanikel oma heitvesi koha peal ise käidelda. Käesolev töö annab ülevaate heitvee kohtkäitluses kasutatavatest alternatiivsetest meetoditest ning tavameetodist. TAVAMEETODID HEITVEE KÄITLEMISEKS Heitvee töötlemiseks haja-asustuses kasutatakse tavaliselt septikuid. Heitvee töötlemisel võib ära kasutada looduse enesepuhastusvõimet. Spetsiaalse pinnaspuhastusseadme ülesandeks on tagada reovee puhastus oma krundist väljumata, põhjustamata reostust või lubamatuid
suubub pinnaveekogusse, nim. otseäravooluks. Nagu on teada, siis inimene vajab eluks magedatvett. Kuid mageveevarud vähenevad aasta-aastalt. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeranid võrra ning kardetakse selle ammendumist. Põhjaveevarud on veevarud mis paiknevad maasees. Enamasti on see vesi mage. Põhjaveevarud aina vähenevad ning suureks probleemideks on see Lõunariikides. Mis on heitvesi, kuidas tekib? Heitvesi on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Enamasti on heitvee omadused algselt kasutatud vee omadest halvemad, harvem loodusesse lastud heitvee omadused samad mis esialgsel veel. Olmes ja tööstuses kasutatud heitvett nimetatakse enamasti reoveeks. Igal aastal lastakse laevade poolt Läänemerre 460 tonni lämmastikku ja 150 tonni fosforit, mille tagajärjeks on laiaulatuslik toksiliste vetikate õitsemine ja veekvaliteedi halvenemine
AKVAKULTUURI HEITVEE KÄSIRAAMATTEADUS JA PRAKTIKA Koostas:Triin Engmann MÕISTED Agar on teatud mere punavetikatest saadav polüsahhariidne aine. Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Assimileerimine- muutumine sarnasteks aineteks ,eriti muutus elusa organismi mõjul vedelikeks ja kudedeks. Autotroof-organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Kättesaadavus-Organismid on arenenud kasutama kindlaid toitaineid näiteks lämmastik siseneb organismi sellisel kujul ,et seda saab kasutada. Reovesi-Filtrite puhastamise meetod, löga mis eemaldatakse ja hoiustatakse. Biomarkerstruktuursed või ensüümilised proteiinid Biokeemiline hapniku nõudlus(BOD)- Hapniku kogus ,mida kasu...
Veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellele kaasnevad probleemid Tallinn Tehnikaülikool Sisukord · Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? · Veeringide liigitus, alamliikide selgitus · Mis on heitvesi, kuidas tekib? · Mis on reokoormus (reovesi)? · Reokoormusega kaasnevad probleemid Mis on vee kasutuse dünaamika (ringe)? · Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo, hüdro, lito ja biosfääri kaudu. · Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemises ja ära voolus. Veeringide liigitus, alamliikide selgitus. · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel
Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) vahekorda iseloomustav näitaja. Eesti saab vett juurde sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning põhjaveest Eestist läheb vett ära aurumise teel, jõgede äravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre. Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond:
Eesti veekasutuse dünaamika. Heitvetest pärinev reokoormus ning sellega kaasnevad probleemid. Marika Midro KAKB11 2010 a. Veekasutus Eestis 2009. aastal Olme 39,99 mln m3 Tootmine 24,358 mln m3 Jahutusvesi tootmises 7,15 mln m3 Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) 4,852 mln m3 Põllumajandus 4,033 mln m3 Muu 9,031 mln m3 Narva elektrijaamade jahutusvesi 1004,04 mln m3 Veekasutus Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 ju...
7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine, koevad mõlemad kevadel, vee temperatuur kudemisel sama. 8. Nimeta kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist. 1. Liigne kalapüük (röövpüük) 2. Vette sattunud mürkained (õli, naftasaadused jms) 3. Asulate ja tööstuste heitvesi 9. Koosta kolm reeglit, mille järgimine aitab säilitada kalavarusid. 1. Ei tohi toimuda kalade röövpüüki 2. Väikestes veekogudes ei kasutataks mootorsõidukeid 3. Asulate ja tööstuste heitvesi ei sattuks vette ega ka mitte õli, naftat ja autot ei peataks veekogudes 10.Miks võivad kalade mari ja järglased hukkuda? 1. Sest röövkalad söövad maimusid ja kalamarjasid. 2
veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks.Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust.Eriti märgatav on see linnades, kus on palju asfalteeritud pindasid. Seetõttu tuleb linnatänavad hoida pidevalt puhtad, et tugevate vihmasadudega kaasnev veevool tänavatel olevat reostust (näiteks autodelt pärit õlilaigud) veekogudesse ei kannaks. Peale selle peab sademete korral arvestama ka atmosfäärist kaasa haaratud aineid (gaasid, tolm jms).Kommunaal- ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus
Jäätmed, Saastunud pinnas, Tung loodusesse, transport. Punktreostus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama. Jaguneb : olmereovesi, tootmisreovesi Olmereovesi : hallvesi, mustvesi, kollane vesi Tootmisreovesi pärinev tootmisprotsessidest ja seda tekib ettevõttetes. Keeruline puhastada Heitvesi kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Jaguneb: sademevesi, drenaazivesi, lekkevesi, puhastatud reovesi. Eriveekulu vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühingu valmistamiseks. Veetarbenorm ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett. Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d Reovesi BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik.
Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, vähem kui 1% sellest on kõlblik joogiveeks. Suurimas veekulutajad maailmas on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus, põllumajandus, kommunaal ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust. Kommunaal ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud.
1808. aastal. Kaltsiumamalgaani kuumutamine Robert Bunsen 1855 Isotoobid 6 stabiilset isotoopi 40 Ca, 42Ca, 43Ca, 44Ca, 46Ca ja 48Ca 18 ebastabiilset Kus leidub? Looduses ainult CaCO3 Kasutamine Redutseerijana teiste metallide väljaeraldamisel. Sulamite tootmisel Ehituses Juustu tootmisel Ühendid 2HCl + Ca → H2↑+CaCl2- jää eemaldamine, E509 Ca + O2 → CaO- värvid, putukamürk, heitvesi CaO + 3C → CO+CaC2- karbiidlamp, signaalraketid Ca(OH)2 + CO2 → H2O+CaCO3- mört, tsement, Huvitavat Inimese kehakaalust kuni 2% Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks Päevas 600-1400 mg Puuduse korral luuhõrenemine Kaltsiumkarbiid Kasutatud kirjandus https://www.mindomo.com/mindmap/kalts ium-05dde2d963ed4e018f5faee23a049875 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium https://annaabi.ee/Referaat--Kaltsium-m61 129.html
Roheline meretransport Meretransport on selgroog kaubandus maailmas. Igal ajahetkel merel ja ookeanis tegutseb suur hulk laevu, ja see naitaja, nagu laevade suurus kasvab kogu aeg. Mered ja okeaanid on vaga keskkonnasõbraliku saastatud. Kuid enamik saasteainete on inimtegevus maal. Aga merendusalaste aitab üldise taseme saastamine, naiteks heiteid õhku mootorist ja heitvesi reisilaevadest. Naiteks Läänemeremaad on juhtitavad osalejad laevanduses. Mõned näited: Taanis registreeritud laevadel on 10 protsenti kõigist maailma kaubandusest, Baltimeres on üks kõige rohkem paroomid. Lisaks heitkoguste, laevandus kahjustab keskkonda igasuguseid jäätmetega, reovee merre heidetud. Et piirata laevanduse reostust , alates aastast 2015 kehtestati uued reegleid, nõudes, et laevad, vähendavad nende väävli oksiidid 1st protsendi lubatud täna kuni 0,1%
toodete tootmise käigus eraldub erinevaid mürkaineid, mis kahjustavad rängalt meie ümber olevat. Näiteks võime tuua erinevad tehased, kus toodetakse riideid. Tööstusettevõtted ei reosta ainult maismaad vaid ka erinevaid veekogusid. Veekogude peamisteks saasteallikateks peetaksegi tööstusettevõtteid ning põllumajandust sellepärast, et sealsetes tootmisprotsessides on tarvis vett. Heitvee iseloom sõltub tööstuse iseloomust, toorainest ning tehnoloogiast. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Eestis on palju põlluharimist seega on osades veekogudes rohkem saastumist. Tööstusettevõtted paiskavad õhku palju mürgiseid kemikaale, mis on inimese tervisele väga kahjulikud. Näiteks, kui tööstusest tulevad mürgised gaasid aurustuvad pilvedesse, siis tekivad happevihmad. Samuti on ka probleemiks see, kui kemikaalid jõuavad põhjavette ning
Joogivesi peab vastama standardis EVS 663:1995 kehtestatud nõuetele. Vastavalt sellele peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt ning organoleptiliselt ja üldreostusnäitajate poolest vähemalt rahuldav. Joogivee epidemioloogiline ohutus määratakse järgmiste kaudsete mikrobioloogiliste näitajatega: Heitveed. Tööstusettevõtetes mitmesugustes tehnoloogilistes protsessides ja olmes mineraalsete lisanditega ja orgaaniliste ühenditega saastunud vesi on heitvesi. Lisaks orgaanilisele ja mineraalsele saastele sisaldavad heitveed ka rohkesti erinevaid liike mikroorganisme, millede seas pole välistatud samuti patogeensed liigid. Heitvete juhtimine lahtistesse veekogudesse on piiritletud seadustega ja nad peavad olema eelnevalt puhastatud. Heitvete puhastusel kasutatakse füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi meetodeid. Esmalt puhastatakse vesi raskematest osakestest, lastes need sadeneda settebasseinides. Selitatud vesi
poleerimisvahendite valmistamiseks. CaO kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. Seda kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Kaltsiumoksiidi looduses ei leidu, aga on võimalik toota lubjakivist. Kõige levinum oksiid Maal on vesi (H2O). Vesi osaleb paljudes reaktsioonides. Vesi kujundab meie planeedi kliimat, saame toota elektrienergiat . Vett me joome, kasutame endi hügieeniks ja pesupesemiseks. Samas võib inimene oma lohakusega reostada vett ja see heitvesi saastab keskkonda. Meid ümbritsevad erinevad oksiidid, mida inimene saab enda tarbeks ära kasutada.
endisest emamaast. Mina arvan, et kolmanda maailma riigid peaksid arendama erinevaid majandusharusid näiteks põllumajandust, metallitööstust ja muud, et saaks arendada kaubavahetust. Siis suudaksid nad ka tasapisi võlgu maksta. Suure probleemina nimetan puhta joogivee puudust. Sellega kastetakse põllumaid, puid, põõsaid jms. Arvan, et see on puhta joogivee raiskamine. Kastmiseks sobib ka jõe ja järve vesi või näiteks puhastatud heitvesi, nii jääks puhas joogivesi joomiseks. Kolmandaks probleemiks nimetan hariduse. Haridus on raskesti kättesaadav, ka neile, kes soovivad õppida. Koolid on tasulised ja see on osadele peredele ülejõukäiv. Kooli jaoks on vaja osta ka koolivorm, koolitarbeid ja enne iga eksami sooritamist peab iga õpilane maksma ka eksamitasu. Ma arvan, et seda probleemi saab lahendada. Maailma kuulsamad ja jõukamad firmad võiksid neid lapsi toetada, nt
*pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte *tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid *happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide *naftareostus (Vuorisalo T. Keskkonna ökoloogia, Tartu, 1995) Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. 5 Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust.Eriti märgatav on see linnades, kus on palju asfalteeritud pindasid. Seetõttu tuleb linnatänavad hoida pidevalt puhtad, et tugevate vihmasadudega kaasnev veevool tänavatel olevat reostust (näiteks autodelt pärit õlilaigud) veekogudesse ei kannaks. Peale selle peab sademete korral arvestama ka atmosfäärist kaasa haaratud aineid (gaasid, tolm jms). ( Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999)
· Hiinas · Indias Veepuudus piirkonniti Põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades · Naftareostus · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud. naftareostus reovesi Põllumajanduse heitvesi Igapäevane vesi Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia) · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist · Põhjavesi puhastub väga aeglaselt. · Lahtiste veekogude vesi on joogikõlbmatu. Lahendused: · Veetarbimise vähendamine · Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline) · Õigeaegne väetamine põllumajanduses
vastavalt tehnoloogilisele skeemile tootmisel, käitlemisel, pakendamisel või säilitamisel. Saasteained satuvad toitu tahtmatult näiteks taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisel või toiduainete käitlemisel, säilitamisel ning transportimisel. Saasteained avaldavad negatiivset mõju nii toidu kvaliteedile kui ka inimese tervisele. 5. Kemikaalid satuvad loodusesse läbi tööstusprotsesside emissioonide (õhusaaste, heitvesi, jäätmed) ja läbi kasutatavate toodete. Levivad õhu, vee, pinnase ning organismide kaudu. Sõltub lahustumisest vees, sorptsioonist, lenduvusest, degradeeruvusest. Skeem: 1) levik õhumasside liikumisega 2) sademetega sajab alla 3) pinnasereostus 4) pinnasest vette sattumine 5) pinnasest põhjavette imbumine 6) sadeneb veekogu põhja 7) lahustub vees 8) põhjasetetest imbub põhjavette 6. Püsivad ained (nt DDT, keedusool) on ohtlikud, sest need ei lagune
LAHUSED:1) lahustunud ained 2) lahustid. Lahusti- aine, milles lahustunud aine on jaotunud htlaselt. Lahustunud aine: 1)gaasiline-CO2. 2) vedel-piiritus. 3) tahke-suhkr. Hdraat- joon ja temaga seotud vee molekulid. Hdraatumine- hdraadi moodustumine. Eksotermiline reaktsioon- lahustumise kigus soojust eraldub st lahus soojeneb. Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristall...
10. Iseloomusta Läänemere riimvett. Läänemere riimvesi on segu Põhjamere veest ning jõgede ja sademete mageveest. (vee keskmine soolsus on ainult 6-9 kuna ookeani vee soolsus on harilikult 35 11. Loetle Läänemerd ümbritsevad riigid (9). Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa, Poola, Taani. 12. Miks vajab Läänemeri kaitset? Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladeslt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid toiteaineid ja taimekaitsevahendeid. 13. Mis on soo? Soo on niisketealade ökosüsteem, kus taimejäänused hapnikuvaeses keskkonnas lagunevad. 14. Metsade tähtsus keskkonnas? a)Metsadest saadakse toorainet ja energiat b) nad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad ja kliimamuutuste leevendajad c) metsad kaitsevad maapinda ja vett, d) võimaldavad puhkust, e) tagavad õhu kvaliteedi ja aitavad leevendada vaesust.
Läänemeri on suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani. Läänemeri on madala soolsusega ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Ma arvan, et kuna tehnika ja tööstus pidevalt areneb, siis tuleb ka rohkem reostust ja prügi, igasuguseid mürgiseid vedelikke mis leiavad lõpuks oma tee vette, kas meelega või mitte. See kahjustab väga palju selles elavaid olendeid ning taimestikku. Lõpuks võib juhtuda nii, et
......................5 Läänemere Hüdroloogia.................................................................................................................................5 Läänemere ökoloogiline seisund....................................................................................................................6 Läänemeri maailma kõige saastunum meri.................................................................................................8 Läänemerd reostav laevade heitvesi ..............................................................................................................9 Läänemeres ohus olevad isendid....................................................................................................................9 LÄÄNEMERE KAITSE...............................................................................................................................13 ESTMAR ...................................................................................
halvendavad vanad amortiseerunud torustikud ja hüdrofoorid, samuti väike veeringlus veevarustussüsteemis, mis on ehitatud tunduvalt suurema tootlikkuse jaoks kui on praegune tarbimine. Ühisveevärgist suublatesse juhitava reovee aastane kogus on 86,7 tuhat kuupmeetrit, millest umbes 75,5 tuhat kuupmeetrit puhastatakse bioloogilistes puhastusseadmetes. Olemasolevad puhastid Siimustis, Laiusel ja Vaimastvere reoveepuhastid on rekonstrueeritud ja suublasse juhitav heitvesi vastab kehtestatud normidele. Jõgeva aleviku heitvesi pumbatakse Jõgeva linna puhastisse, Kärde külas puudub reoveepuhasti. Lisaks on Raaduvere külas biotiigid, kust juhitakse puhastatud heitvesi Rohe peakraavi [3]. 4.3. Maavarad Jõgeva valla territooriumil on arvestatavad turba (hästilagunenud ja vähelagunenud turvas), ehitusliiva ja –kruusa varud. Täielikult või osaliselt paikneb valla maadel 7 turbamaardlat,
kasutamine ei tohiks nõuda suuri investeeringuid. Tabelis on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ja nende temperatuurid. Tabelis on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ja nende temperatuurid. Soojusallikas Temperatuurivahemik Välisõhk -10 . +15°C Ventilatsiooni õhk +15 . +25°C Põhjavesi +4 . +10°C Jõe- või järvevesi 0 . +10°C Merevesi +3 . +8°C Kaljud 0 . +5°C Maapind 0 . +10°C Heitvesi +10°C Soojuspumpadest üldiselt Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve rea konkureerivate tarnijafirmade olemasolu meie ehitusturul. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija-
Keskkonnakaitse Looduskaitsest maailmas 1872 esimene rahvuspark Yellowstone USA 1972 Rooma klubi raport ,,Limits to Grow" (Kasvu piirid) järeldus maaailm ei pea vasu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad. Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. 1982 ÜRO Julgeolekunõukogu ,,Maailma Looduse Harta" 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osooni kihi kaitse konvensioon 1992 ÜRO Rio de Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents. Kliima Muutmise Koostöö Konvensioon . Biodiversiteedi konvensioon. Agenda 21. 1997 Kioto protokoll 2001 Kioto protokoll jõustus Ökoloogia Keskkond vesi,õhk, ja maa ning nende vahelised seosed olusorganismidega Keskkonnakaitse tegevus millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ... Ökoloogia õpetus looduse vastastikustest mõjudest Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus ja medi...
Samuti on proovitud veekogude lupjamist. Eestis tasakaalustab aga happesust paene aluskivim. Veel suureks probleemiks veekogudele on naftareostus ja maa üleliigsest väetamisest tekkiv veereostus. Selle tagajärjel on mitmetes maakera piirkondades magevee puudus (Aafrika ja Aasia) , sest mageveekogud on eriti saasteohtlikud. Samuti vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut ja ka veekogude eutrofeerumist. Selle parandamiseks oleks vaja puhastada heitvesi ,tuleks õigeaegselt väetada ja kasutada läbimõeldud niisutussüsteeme põllumajanduses. Erosioon ja kõrbestumine. Erosioon on siis tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne , mis viib mulla viljakuse vähenemisele. Kõrbestumise tagajärgedeks on viljakate muldade hävimine, harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine, veekogude kuivamine ja sooldumine, mis on inimtervisele ohtlik. Selliste tagajärgede põhjusteks on
kaevandumine just sinna kandubki). Külmades vetes võib merre sattunud naftat pidada praktiliselt igaveseks saasteks, sest sellistes tingimustes nafta ei lendu ega lagune Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Ekspertide sõnul kannatab aastaks 2025 veepuuduse käes kaks kolmandikku inimkonnast. Nende hinnangul on kõige kriitilisemad piirkonnad India pealinn Delhi, Hiina ning Tsaadi järv Aafrikas. Delhi põhjavesi peaks ammenduma aastal 2015 ning Tsaadi järv on viimase 38 aasta jooksul vähenenud 95%.
Globaalne soojenemine on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal. Globaalne soojenemine põhjustab kliimamuutusi, piirkonniti muutub kliima kusagil kuivemaks ja kuumemaks, kohati jällegi jahedamaks ja sajusemaks. Üha sagedamini hakkab esinema ekstreemseid ilmastikunähtusi orkaane, põudasid, laussadusid koos üleujutustega jne. Vee saastumine Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Orgaaniliste ainetega saastust võivad põhjustada suured loomapidamisfarmid. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed.Tööstusliku heitvee iseloom ja hulk sõltub suuresti tööstuse iseloomust, toorainest, tehnoloogiast jne. Vett kasutatakse tööstuses
ainega. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. mehhaaniline 2. keemiline 3. bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Reoveepuhastus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse olmereovett (tekib elamis-, ühiskondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtetes), tootmisreovett (tööstus- ja põllumajandusettevõtteis), sademetevett. Reoveepuhasti suublasse juhitav vesi on heitvesi. Reoveesete reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Eristatakse toor-, anaeroobselt (kääritatud) või aeroobselt stabiliseeritud, tahendatud (niiskus 40...60%) ja kuivatatud setteid (5...20%). Reoveepuhastus võib olla kolmeetapiline: mehhaaniline, bioloogiline, keemiline, Võidakse kasutada ka ainult mehhaanilist ja bioloogilist või mehhaanilist ja keemilist reoveepuhastust.
.....................................................4 Läänemere kaitse .....................................................................................................................................................5 2 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda
ning määrus, mis rakendab ellu CITES-i metsiku floora ja fauna ohustatud liikide rahvusvahelist kaubandust reguleeriva konventsiooni. EL ja keskkonnapoliitika Müra Müra direktiiv - Müraemissioonide reguleerimine eesmärgiga kaitsata inimtervist ja töökohtade ohutuse tagamist. EL ja keskkonnapoliitika Vesi Reguleeritakse järgmisi valdkondi: suplusvesi, ohtlike ainete põhjustatud saaste, põhjavee kasutus ja kaitse, joogivesi, linnade heitvesi ning nitraatide reostus. Kehtestatud Veepoliitika raamdirektiiv (2000) suunatud ühtse tegevusraamisitiku loomiseks vee kaitse kavandamisel ja korraldamisel EL. EL ja keskkonnapoliitika Jäätmed Jäätmedirektiiv Ohtlike jäätmete direktiiv Jäätmekäitlustoimingutega seotud direktiivid Jäätmeliikidega seotud direktiivid Üldpõhimõtted: jäätmete vältimine, ümbertöötlemine ja korduvkasutus, jäätmete ladustamine prügilatesse.
sõvahoovuseid ei esine. Eksisteerivad keskhoovused. Meile on selline hoovuste liikumine soodne, sest kõik Peterburi heitvesi, mis Neeva jõest Soome lahte lastakse, liigub sellest välja mööda Soome rannikut. 7 Joonis 18. Taani väinadest tuleb hapniku rikast vett, mis ei jõua sügavikesse. Vahepeal teatud ilmastiku tingimustega tuleb hapniku rikast vett, mis lükab sügavikes oleva raske soolase vee välja
VÕIB LEIDA TIHEDA INIMASUSTUSEGA JA SUURE TÖÖSTUSKONTSENTRATSIOONIGA PIIRKONDADES. REOVESI JÄÄB MERE PINNAKIHTI NING KANDUB TUULE JA LAINETUSE MÕJUL RANNALE, SIIS ON KÕIGE REOSTATUM JUST RANNALÄHEDANE MERI. SELLEKS, ET HOIDA RANNIKUALASID PUHTAMANA JA HEITVETT PAREMINI HAJUTADA, ON KASUTUSELE VÕETUD SÜVALASUD. SÜVALASKUDES KASUTATAKSE MERE PÕHJA PANDUD 1-3 MEETRISE LÄBIMÕÕDUGA TORUSID, MIS ULATUVAD RANNAST MÕNE KILOMEETRI KAUGUSELE. SÜVALASUST VÄLJUV HEITVESI ON MEREVEEST KERGEM JA HAKKAB ÜLESPOOLE TÕUSMA. ÜLESPOOLE JA EEMALE LIIKUDES HEITVESI JA SELLES OLEVAD REOAINED HAJUVAD. SÜVALASKUDE KÕRVAL ON SOOJUSELEKTRIJAAMADES JA KÜTTESÜSTEEMIDES, KUS VESI TEHNOLOOGILISES PROTSESSIS OTSESELT EI REOSTU, KASUTUSEL KA JAHUTUSVEE KORDUVKASUTAMINE......................................................................................................................8
toetavate tegevuste. Kuna looduskaitse tõhusus sõltub oluliselt tegeliku olukorra tundmisest, kogume pidevalt teavet Läänemere olukorra kohta ning jälgime valitsuste poolt tehtavate otsuste ja ettepanekute mõju mere tervisele ja tulevikule. Toetades ELFi mereprogrammi (Päästerõngas) aitad sa korraldada mereuuringuid ning tagad ELFi asjatundliku osavõtu Läänemere tulevikku mõjutavate otsuste tegemisel. WWF ja ELF: laevade heitvesi ei tohi merre jõuda WWF (Maailma Looduse Fond) ja ELF (Eestimaa Looduse Fond) kutsuvad Läänemerel tegutsevaid laevandusettevõtteid loobuma laevade heitvee laskmisest Läänemerre. Sellejaoks kutsutakse laevanduskompaniisid ühinema vabatahtliku leppega mitte lasta heitvett merre ka rahvusvahelistes vetes, kus see on hetkel seaduslik. 12
akud, Hg, õlijäätmed, medikamendid, vanad ravimid, Hajureostusallikad: *põllumajandus *metsamajandus päevavalgustuslambid, happed, leelised värvid, lahustid, *kaevandused *asulate vimavesi *prügimäed lakid, putukamürgid *tööstusettevõtted jne. Jäätmete keskkonnaprobleemid: A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1)Õhu saastumine: *HCl, raskemetallid (Cd, Hg) *Org. 1. heitvesi jaguneb: *Olme- ja majandusheitvesi Keskkonnamürgid 2)Vee reostamine: *Toitained *Tööstusheitvesi *Sadevesi *Orgaanilised ained *Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, 2. Heitvete kogumine ja ärajuhtimine: *Ühisvoolseks Cr jt. *Mikroobne reostus 3)Müra 4)Närilised, linnud (ehk segasüsteemiks) *Lahkvoolseks (eraldi süsteemid Jäätmekäitluse strateegia *Jäätm tekke vältim *Jäätm
Põllumajandus Tööstus Sünteetilised pesuained Prügilad Tung loodusesse Transport Reostusallikad jagunevad: 1) Punktreostusallikad- tööstusettevõtted 2) Hajureostusallikad- põllumajandus, hajaasustus, transport maal ja vees Reovee liigid: Reovesi- olmes või tööstuses rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama Heitvesi- kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi , heitvesi võib olla nii puhas kui reostunud. Sademevesi- maapinda mööda äravoolav vihma või sulavesi Lekkevesi- läbi lekkekohtade kanalisatsioonitorustikest ,- kaevudest ja pumplatest pinnasesse valgunud vesi. Imbevesi- läbi ebatiheduste kanalisatsioonitorustikesse kaevudesse ja pumplatesse tunginud vesi Kanalisatsiooni juhitav vesi jaguneb kolmeks: 1) Olmevesi- pärineb elamutest, ühiskondlikest hoonetest, köökidest jne
Vett leidub loomades, taimedes jne. Tohutul hulgal vett kasutatakse iga päev kodudes ning töösuses, näiteks tootmisprotsessides ja keemiatehastes jahutusveena. Et veest saaks joogivesi on meil seda vaja puhastada. Selleks on palju erinevaid võimalusi. Näiteks vee keetmine, destilleerimine, filtreerimine jne. Veekogude saasteallikateks on tööstuslikud heitveed, kommunaalheitveed, põllumajanduslikud heitveed, atmosfäärne heitvesi. Filtreerimine Vee puhastamise üheks võimaluseks on filtreerimine. Vee filtreerimine on nii füüsikaline kui ka füüsikalis-keemiline protsess. Filtrimine-vedelikust tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali (näiteks filterpaberi)abil. On teada, et veel on võime taastada oma koostis. Seoses sellega tuleb ettevaatlikult suhtuda käesoleval ajal populaarsetesse kodustesse veefiltritesse. Tänu
Nafta ja kütustega seotud aktuaalsed probleemid Katre Pohlak Nafta ja teiste kütuste tähtsus tänapäeva ühiskonnas tõuseb iga päevaga. Kõik riigid sõltuvad naftast ja on sunnitud seda ostma, olenemata hinnast. Järjest enam võetakse kasutusele ka alternatiivseid energiaallikaid, kuid neist saadavad energiakogused on liialt väikesed, et tagada jätkusuutlikust. OPEC ehk Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon on 1960. aastal loodud ühendus, mille põhiliseks ülesandeks on kaitsta läbi hinnapoliitika oma liikmesriikide huve ning hoida nafta hinda stabiilsena. Hetkel kontrollib OPEC ligikaugu 66% maailma nafta reservidest ja toodab ise üle 40% maailma naftast. Praeguse seisuga on OPEC-il kaksteist liikmesriiki. (Kasutatud www.tarkinvestor.ee artiklit ,,OPEC") OPEC-isse mittekuuluvad, kuid siiski naftat tootvad riigid, on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Üh...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Oktüülfenoolid ja oktüülfenooli etoksülaadid Kirjalik töö õppeaines ,,Saastained keskkonnas" Tartu 2011 Sissejuhatus Oktüülfenoolid on laialt kasutatavad ained, mida kasutatakse rooste ennetamiseks, määrdeainena metallide töötlemisel, metallpindade puhastusvahendina, värvides, fotokemikaalides, printeritindis ning herbitsiidide, fungitsiidide, maitse-, lõhnaainete ning antioksüdantide sünteesimisel, oktüülfenooli etoksülaatide tootmisel jne. Oktüülfenooli etoksülaate kasutatakse kummi ja rehvide tootmisel, detergentides ja industriaal- puhastusvahendites, plastmassi tootmisel, tolmutõrjes, tekstiili töötlemisel, kosmeetikas, ravimites jne. Laialdase kasutamise tõttu satuvad need ained paratamatult keskkonda, põhjustades seal probleeme eelkõige vees elavatele organismid...
kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Enamik neist heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Tööstusliku heitvee iseloom ja hulk sõltub suuresti tööstuse iseloomust, toorainest, tehnoloogiast jne. Vett kasutatakse tööstuses väga erineval otstarbel,näiteks soojuskandjana, lahustina, pesemisvahendina, ka transpordivahendina. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Kommunaal- ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust.Eriti
jaamades ja küttesüsteemides. Rannikumere reostumine on kõige suurem tiheda asustusega ja tööstuskontsentratsiooniga piirkondades. Kõige reostatum on rannalähedane meri, kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale. Reostumise vähendamiseks kasutatakse randades süvalaskusid. Need on mere põhja pandud paarimeetrise läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne kilomeetri kaugusele. Süvalasust väljuv heitvesi on mereveest kergem ja hakkab ülespoole tõusma. Ülespoole liikudes heitvesi hajub ja nii väheneb randade reostusoht. Kõige suuremaid kahjustusi mereveele põhjustavad naftareostused, kus tankerite avariid võivad vette paisata mitukümmend tuhat tonni naftat. Sellise olukorra puhul on väga keeruline seda naftat sealt kätte saada. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad nafta ja õli endasse
isikliku hgieeni ja sanitarsete elutingimuste halvenemine veekatkestuste korral). Seega on vee osathtsus nakkuste levikus ja sellest sltuvalt terviserisk tegelikult suurem, kui seda vimaldavad hinnata olemasolevad andmed. Joogivee standardile vastavuse peab tagama vee kitleja. Allikas: Joogivee terviseohutus 2002. aastal. Vljavte: Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinuded ning analsimeetodid , sotsiaalministri 31. juuli 2001. a mrus nr 82 Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 2.3. HEITVESI JA SELLE PUHASTAMINE 2.3.1. Heitvee koostis ja puhastamise eesmrk Isepuhastumine veekogudes. Veekogudes muutuvad reoained jrk-jrgult kahjutuks vi kaovad organismide elutegevuse ning fsikaliste ja keemiliste protsesside mjul. Bakterid ja seened lagundavad orgaanilisi aineid, bakterid redutseerivad nitraadid gaasiliseks lmmastikuks (denitrifikatsioon), taimed omastavad biogeene veest, selgrootud (ja osa kalu) toituvad vetikatest, selgrootuid tarbivad toiduks kalad. Osa reoaineid kaob veekogust
2013) 4 Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.htm (13.01.2013) Veekriisi lahendamiseks on mitmeid lahenduseid ja kuidas saaksid joogivett piirkonnad, kust seda pole. Näiteks merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud.5 2.Veereostus Veekogusid saastavad erinevad heitveed. Esimeseks on tööstuslik heitvesi ja selle hulk, mis sõltub tööstuse iseloomus ja tehnoloogiast. Teiseks on põllumajandus heitveed, mis toob kahju, kui vett kasutatakse valesi ja seda on hoitud hooletult. Kolmandaks on kommunaal heitveed, mis on kõikide inimeste elutegevus igal päeval. Neljandaks on atmosfääri heitveed, mis on sademetega tekkinud reostus veekogudesse. Enamik heitvetest juhitakse just looduslikesse veekogudesse, kuid väike osa juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude huvides
Itaalia peamisteks ekspordiartikliteks on kõrgtehnoloogilised tooted, mehhaanika-, keemia-, tekstiili- ning autotööstuse tooted, samuti tubakas, alkohol ning toiduained. Itaalia peamised ekspordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 14.1%, Prantsusmaa 12.5%, USA 8.3%, Hispaania 7.2%, Suurbritannia 7.1%, Sveits 4.2%. 4. Veini ekspordilt on Itaalia maailmas esimeste riikide seas. 5. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Väga ohtlik on ka põldude pidev niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine
.. +15°C Ventilatsiooni õhk +15 ... +25°C Põhjavesi +4 ... +10°C Jõe- või järvevesi 0 ... +10°C Merevesi +3 ... +8°C Kaljud 0 ... +5°C Maapind 0 ... +10°C Heitvesi +10°C Tööpõhimõtte järgi võib soojuspumpad jagada 3 gruppi: 1. Õhkõhk soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri kuni seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja siseseadmetest. 2. Õhkvesi soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele kuni seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva
standard – terviklik dokument, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt keskkonnastandard – reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundi mõjutavat tegevust või tulemust keskkonnanormatiiv – keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv keskkonnanormatiivid – välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula tervisekaitsenormid, mootorsõiduki heitgaasi saasteained, vedelkütus keskkonnaluba – keskkonnakasutuse eest tasumise aluseks (saastetasu – välisõhk, veekogu, põhjavesi, pinnas, kõrvaldatakse jäätmeid), loodusressursi kasutusõiguse tasu) keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind „Saastaja maksab“ – kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise või saaste ja
kogus aga annab sellele ebameeldiva lõhna ja maitse. Praktikas on hakatud kasutama vee desinfitseerimiseks osoneerimist ja kiiritamist ultravioletsete kiirtega. Osoneerimine lisaks bakteritsiitsele toimele parandab ka vee organoleptilisi omadusi. Heitveed. Tööstusettevõtetes mitmesugustes tehnoloogilistes protsessides ja olmes mineraalsete lisanditega ja orgaaniliste ühenditega saastunud vesi on heitvesi. Lisaks orgaanilisele ja mineraalsele saastele sisaldavad heitveed ka rohkesti erinevaid liike mikroorganisme, millede seas pole välistatud samuti patogeensed liigid. Heitvete juhtimine lahtistesse veekogudesse on piiritletud seadustega ja nad peavad olema eelnevalt puhastatud. Heitvete puhastusel kasutatakse füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi meetodeid. Esmalt puhastatakse vesi raskematest osakestest, lastes need sadeneda settebasseinides
Läänemere suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus. Küttimine hallhülge populatsiooni eriti ei mõjuta, seda enam, et hallhüljes on endiselt looduskaitse all. 5 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub
Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, soodest ja rabadest. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mille osa kasvuhooneefekti tekitamisel globaalsel kliimamuutuse tasandil hinnatakse 20%-le. Metaani kogus atmosfääris on tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes suurenenud 145%. Metaani põhilised allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi tootmine ja jaotamine. Metaani suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju (Global Warming Potentsial - GWP) on 21 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on tema heitkogused ka suurusjärgu võrra väiksemad. Dilämmastikoksiid Dilämmastikoksiidi osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse 6%-le. Dilämmastikoksiidi sisaldus atmosfääris on suurenenud ligi 15% võrreldes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
