Kordamisküsimused Töötlemata puitpinnad 1. Kus kasutatakse töötlemata puitpindu? Saunalavad, pesuruumi pingid, seina- või laepinnad, köögi töö-ja lõikelauad 2. Loetle kasutatavad puuliigid ja nende omadused. Kasest valmistatakse köögi töö-ja lõikelaudu. Kask on hele, kõva ja raske puu. Puu aasta -ringid näivad heledatena. Kuusepuitu tavaliselt kasutatakse seinakattematerjalina. Kuusk on küllalt kerge, pehme, hele puit ja selgesti on nähtavad tumedad aastaringid ning oksakohti on tihedamalt ja need on peenemad kui männil. Haava puitu kasutatakse saunalavade valmistamiseks. Värvilt hele, poorne, kerge puit, kus aastaringe pole näha. Samuti ei sisalda haab vaiku, kuid puit tumeneb vähesegi vee mõjul. 3. Kuidas puhastada töötlemata puitpindu? a. Töötlemata puitpinda puhastatakse olenevalt mustusest, kas niiske lapiga pühkides või pestes hõõrdepesuri- või pehme pesuharjaga. Puhastusainena võib
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Theodor Luts oli iseõppija nagu teise...
Kui on tegu orgaanilise ainega mis sisaldab süsniku, mis on radioaktiivne, siis saab süsiniku 4 kaudu vanust määrata. Elukäigus seotakse süsinikku, hiljem hakkab vaikselt eralduma. Eeldus: proovid ei tohi saastuda süsinikuga väljaspool prooviala (leiud pakitakse kohe hermeetiliselt) Dendrokronoloogia puu aastaringid on nagu triipkoodid. Iga aastaring on kindla mustriga vastavalt sellele milline on olnud ilmastik (puu aastaringides peegeldub ilmastik muster on seega üks) Mullastik ja pinnaseprofiilid maakasutus muudab mullastikku, peegeldub ka mullaprofiilis (sekundaarse mullaprofiili teke taasmetsastamisel), ehitiste esinemisel pinnaseprofiili struktuur võib olla ümber paigutatud jäänuseid savi- või liivatäitest,
näiteks Päikese aktiivsusega või maailmamerede vetikate eluviisidega. 20. sajandi 13 kuumemat aastat esinesid just sajandi viimase 20 aasta jooksul. Nende seas olid kolm aastat soojemad kui mistahes mineviku aasta. Keskaegsed mungad ei teinud järjekindlaid ilmavaatlusi, ka polnud neil termomeetreid temperatuuri täpseks mõõtmiseks. Nõnda tuleb sajanditetaguse ilma kohta saada andmeid kaudsete tõendite põhjal. Puude aastaringid kasvavad paksemaks või peenemaks sõltuvalt sellest, kas ilm on soe või külm. Samamoodi sõltuvad ilmast korallide või arktilise lume kihid. Uurijad on põhjapoolkeralt leidnud sadakond ilmastiku indikaatorit, mida kombineerides ongi avastatud 20. sajandi ilmastiku käik. Huvi pakub, kas temperatuuri muutused on seotud päikesekiirguse, vulkaanilise aktiivsuse või süsihappegaasi tasemega atmosfääris. Nii näiteks hüppas temperatuur üles pärast Indoneesia vulkaanipurset 1815. aastal
jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. Avatud ja suletud juhtkimp Avatud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel on olemas Suletud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel puudub Aastarõngad ehk aastaringid: on mitmeaastase taime, eriti puuristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned. Kevadel toodab kambium suure läbimõõduga (suure rakuõõnega) trahheesid ja trahheiide (moodustab heledama osa), suvel ja sügisel rohkem väikese diameetriga puidukiude ja põhikudet (moodustab tumedama osa). Suure ja väikese diameetriga rakkude vaheldumine toob esile rõngastena nähtava tekstuuri. Aastarõngad näitavad puu iga-aastast juurdekasvu. Varre tüübid
Kaheidulehelistel on juhtkimbud varre ristlõikel ringina. Kui võrrelda kahe- ja üheidulehelisi, siis üheidulehelistel on juhtkimbud laiali pillatud ja kaheidulehelistel ringina. Varre sekundaarne ehitus Seotud kambiumi moodustumisega. Kambium moodustub esiniine ja esipuidu vahele. Väljapoole eristub kambium teiskooreks, sissepoole toodab teispuitu, mis koosneb trahheedest ja trahheiididest, puidukiududest, puidu parenhüümist, säsikiire parenhüümist. Aastaringid tekivad sellest, et kambium toodab puitu perioodiliselt. Kevadel tekivad suure läbilaskega trahheed juhtkoe elementidena, sügisel tekivad väikesed paksuseinalised trahheiidid, mis annavad tugevuse. LEHT Lehe ülesanded: 1. Fotosüntees ja tranpiratsioon 2. Säilitusorgan 3. Kaitsevahend(kaktusel okkad) 4. Putukate püüdmiseks(nt huulhein) 5. Kinnitusvahend Botaanika loeng 25.09 Eristatakse kolme lehtede rühma:
tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. · Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. · Avatud ja suletud juhtkimp Avatud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel on olemas Suletud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel puudub · Aastarõngad ehk aastaringid: on mitmeaastase taime, eriti puuristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned. Kevadel toodab kambium suure läbimõõduga (suure rakuõõnega) trahheesid ja trahheiide (moodustab heledama osa), suvel ja sügisel rohkem väikese diameetriga puidukiude ja põhikudet (moodustab tumedama osa). Suure ja väikese diameetriga rakkude vaheldumine toob esile rõngastena nähtava tekstuuri. Aastarõngad näitavad puu iga-aastast juurdekasvu.
Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. Avatud ja suletud juhtkimp Avatud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel on olemas Suletud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel puudub Aastarõngad ehk aastaringid: on mitmeaastase taime, eriti puuristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned. Kevadel toodab kambium suure läbimõõduga (suure rakuõõnega) trahheesid ja trahheiide (moodustab heledama osa), suvel ja sügisel rohkem väikese diameetriga puidukiude ja põhikudet (moodustab tumedama osa). Suure ja väikese diameetriga rakkude vaheldumine toob esile rõngastena nähtava tekstuuri. Aastarõngad näitavad puu iga-aastast juurdekasvu. Varre tüübid
e. kasvuga. Seega, kui kala kasvab kiiresti, suureneb ka soomus kiiresti. f. Siit tuleneb kaks tähtsat järeldust ja kaks võimalust teadlase jaoks, keda huvitab kala g. vanus ja kasvukiirus. h. Kiire kasvu ajal on skleriitide (harjade) vahed soomusel suuremad, aeglase kasvu ajal i. kitsamad. Seetõttu näeb kiire kasvu ajal tekkinud soomuse osa välja heledam, aeglase j. kasvu oma tumedam. Tekivad aastaringid ja me saame lugeda, kui vana on kala. k. 2.Kuna soomuse kasv on üldjoontes proportsionaalne kala keha (pikkuse ) l. juurdekasvuga, saame soomusel aastaringide laiusi mõõtes arvutada, kui pikk oli kala m. mingis vanuses ja kui palju ta aastas pikemaks kasvas. Seega saame tagantjärele hinnata n. kala elutingimusi mingil aastal. o. Selleks tuleb mõõta kala pikkus. Siis valida soomusel sirgjoon keskpunktist servani alal, p
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 3. ALGHÄLVED JA TEIST JÄRKU EKSTSENTRILISUS Arvutustes tuleb arvestada geomeetriliste ja strukturaalsete ebatäpsustega. - Geomeetrilised ebatäpsused on: geomeetrilistest telgedest kõrvalekalle, läbipainete suurenemine (varda telje kõverdumine). - Strukturaalsed ebatäpsused on: puidu ebahomogeensus, ebaregulaarsed aastaringid ja ebaühtlane tihedus, ning selle tõttu ei lange ristlõike elastse raskuskese ja geomeetriline raskuskese kokku. Mõlemat ebatäpsuse liiki võib arvestada geomeetrilise ebatäpsuse ehk alghälvete kaudu, kus painutatud või surutud varraste kõverdunud kuju võetakse kas siinuse või parabooli kujuline. Alghälvete mõju sisejõududele võib arvestada teist järku lineaarse arvutusega: konstruktsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
