tagamiseks vajamineva inventari hankimise võimaluste selgitamine ja hindade ning muude iseärastuste 08.07.2009 võrdlemine inventari hankimine (künad, metallist vaheaiad- varbaaiad pikkus 2 m, kõrgus 1 m varbade samm 15 cm, allapanumaterjal, suluaiad, 15.07.2009 jootmisanumad või automaadid jne võõrdepõrsaste sööda ostu suhtes kokkuleppe 01.08.2009 saavutamine sigade pidamisruumi ja sööda säilitusruumide ning muude abiruumide ettevalmistamine 2 01.08.2009 päeva 2 mehe tööd palk materjalid 12.08.2009 võõrdepõrsaste sööda ära toomine 11.08.2009-15.08.2009 põrsaste võõrutamine ja kaalumine 100 12.08.2009-16.08.2009 1. ja 2
Liivia Lints KA Mag I Sisukord Sissejuhatus Sööda tüübid Sööda koostis Söödakoefitsient Söötmisreziim Söödanorm Söötmise meetodid Kokkuvõte Sissejuhatus Läbi aegade on kasutatud kalakasvatuses erinevaid söötasid Forellitiikides looduslik söödabaas praktiliselt puudub, mistõttu juurdekasv saadakse antava sööda arvelt Söödakulud võivad moodustada kasvatatud kala omahinnast kuni 60 %. Söödad on nii koostiselt kui ka suuruselt erinevad Söödatüübid (1) Toores kala Oht, et kalad saavad toorest söödakalast parasiite või haigusi. Toore räime söötmine võib põhjustada B1-vitamiini vaegust Eesti mageveekalades esineb inimest nakatava laiussi Diphyllobothrium latum plerotserkoide Söödatüübid (2) Pasta- ehk märgsööt Kogus
1. muna kanad. 2. Liha muna kanad. 3. Lihakanad. Kõige vara valmivamad on muna kanad. Kes võivad munema hakkata 4-5 kuu vanuselt alguses on munad väkesed. Pidamis tingimuste abil lükatakse munemist edasi. 2. suur sigivus kõikidest munadest on võimalik välja hautada tibud. Keskmine muna toodang on 260-270muna aastas parmiad annavad 300muna aastas. 3. Kiire kasv ja areng eriti liha tõud. Ja ristandid. 4. Suhteliselt hea sööda ja valgu väärindus nt. Proilerid kuluvad 1 kg massi iibele. 2.5-5kg sööt ühikud. 5. Linde võib pidada kõrgelt mehaniseeritud tootmise tingimustes mis tõstab töö viljakust. 6. Munad ja linnu liha on kõrge toiteväärtusega ja seeduvusega. Liha on valgu ja proteiinu rikkas eriti kalkunite ja kanadel. Suurema rasva sisaldusega on pardi ja hane liha, hane rasv on hinnatud oma ravi omaduste pärast. Hane maks on delikatess 7
arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Energia on abstraktne mõiste. Ta ei ole materiaalne. See mida me tajume, on ainult erinevate energialiikide ilming: aatom-, elektri-, mehhaaniline, keemiline energia, soojus jne. Sellepärast on õige söötade energiat nimetada toitefaktoriks, mitte toitaineks. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5% kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust.
Juhendaja Emeriitprofessor Olav Kärt Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on söömus 4 1.1 Söötmistase 5 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis 5 2.Söömust mõjutavad tegurid 2.1Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas 7 2.3 Söödaratsiooni koostis 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju 9 2.5 Vesi 10 2.6 Sööda kvaliteet ja puhtus 10 2.7 Keskond 11 2.8 Lehmast endast tulenevad tegurid 11
2016 Loomade seedekanal koosneb põhilisel kolmest erinevast osast: suuõõnest, maost ja sookanalist. Erinevate seedekulgla osade ehitus ja funktsioonid on loomaliigiti väga erinevad. Kõige suurem erinevus on mao ehituses. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu, veistel, lammastel, kitsedel aga mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost: vatsast, võrkmikust ja kiidekast ning pärismaost e libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Sööda mehhaaniline peenendamine ehk mälumine on looma liigiti erinev. Veised mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse - vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad
................................. 17 Lisa C. II Ajagraafik........................................................................................... 18 Lisa D. III ajagraafik........................................................................................... 19 3 SISSEJUHATUS Suvel praktikal olles puutusin kokku sigadega ning ka mu lõputöö sisuks on seakasvatus ja sellega kaasnev. Seetõttu osutus ka mu ainetööks sööda teekond sigalasse. Töös toon välja olulised punktid ning kirjeldan neid, mis on tingimata vajalikud, et sööt ikka sigadeni jõuaks. Eesmärk on näidata ühe ettevõtte põhjal, kuidas seal logistika toimib, millest peaks algma logistika teekond, mis on vahepealsed lülid ning millega peaks lõppema kogu logistiline teekond. Kuna logistikas on oluline aja planeerimine, siis tuli ainetöös teha kolm ajagraafikut, et paika panna, kuna mingi osa valmis peaks saama. I ajagraafik on
Suremus: 150*0,08=12 tk suri, 150-12=138 tk alles. Kuked: 138*0,55=76 kukke Kanad: 138-76=62 kana Tapaeelne elusmass: kukk 2,8*76=212,8 kg + kana 2,5*62=155 kg Liidan = 367,8 kg tapaeelne elusmass Kehamassi juurdekasv: 138*40(see on ühe tibu kaal, g)=5520g=5,5kg 367,8-5,5=362,3kg kehamassi juurdekasv Lihakehade kogumass: 367,8/0,73=268,494 kg Sööda kulu: 362,3*1,9=688,37 kg Rümpade kogumass: 367,8*0,65=239,07 kg Rinnafilee: 239,07*0,21=50,2 kg Sööda maksumus: 560/t = 0,56/kg Omahind: 688,37/0,56=385,4872(67%) (sööda kulu kogukuludest) 385,4872---67% X--------100% 385,4872*100/67=575,35(kogukulu) 575,35/239,07=2,4/kg Kanabroileri omahind Söödaproteiin: 688,37/0,21=144,5 Ca: 688,37/0,09=61,95
organismist rooja, uriini või higiga. Metabolism on ainete lagundamise ja sünteesimise protsess. Toitumiseks nimetatakse toitainete ettevalmistamist ning saamist söötadest, kui neid süüakse. Süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, kaltsium ja fosfor moodustavad taime- ja loomaorganismist põhiosa (98,5%). Keemilise koostise andmed näitavad, palju toitaineid sööt sisaldab. Nende andmete põhjal on võimalik teataval määral otsustada sööda toiteväärtuse üle. Kõige enam vajab organism hapniku kõrval vett. Vee roll on osaleda lahustaja ning transpordivahendina organismis. Lisas lihtsustab see veel loomal ka sööda mälumist. Kui organismis on rasv või pool valkude kogusest lammutatud, jääb organism ellu. Kui organism kaotab 1/10 oma veekogusest, tähendab see organismi surma. Loomorganismi veesisaldus veise kehas on 55-65%, vastsündinud vasika kehas 75-80% ning nuumatud looma kehas 50%. Veerikkaid
munakana munema; lihakana 180-240 päeva; · Kanadel inkubeerimisaeg 21 päeva; 130-150päeva + 21 päeva = 171 päeva (> 2 põlvkonda); · Vutt hakkab munema 45 päevaselt; haudumise aeg 17 päeva; generatsiooniintervall 62 päeva; · Kalkun hakkab munema 240 päevaselt; 240 + 28 päeva haudub = 268 päeva gen.intervall; 3. Hea sööda vääringus · sööda kulu toodangu kohta; · kanal söödavääringus 2; · kana kaalub 2kg, munamass 60g, sööb 120g; · sööda mass / toodangu mass = sööda vääringus; · munade tootmisel sööda vääringus >2; liha tootmisel <2; · üle 40 kg lähe kanale aastas sööta; · mune toodab peaaegu 19 kg aastas;
Mäletsejate vatsaseedimine Mäletsejate seedekanal koosneb suuõõnest, mitmekambrilisest liitmaost ja soolkanalist. Mitmekambriline liitmagu koosneb kolmest eesmaost, milleks on vats, võrkmik ja kiidekas ning pärismaost ehk libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Mäletsejad mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse e mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10 tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone. Kui aga
roiskunud · Paigutades joogivee ümbrusesse kive ja kruusa vähendab see haigusi, nt sõramädanik · Söötes rohelist karjamaa rohtu, on veetarbimine väiksem, kui kuiva heina söötes. [http://www.luresext.edu/goats/training/nutrition.html#h2o] Vee osatähtsus söötmisel · Piiratud söötmisel on veetarve suurem kui tavaliselt · 60% väiksem vee tarve põhjustab kasvupeetust, tekivad käitumishäired · Suure valgu- ja soolasisaldusega sööda söötmisel tuleb suurendada vee kogust. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448805000337#?np=y Süsivesik · Suhkur, tärklis ja kiudained(tselluloos) on süsivesikud, mis muudetakse lenduvateks rasvhapeteks - energia, vatsa mikroobide poolt. · Energia vajadus eri füsioloogilistes etappides erinevad. Nt : Imetavatel kitsedel on suurim energia vajadus, paaritusvabal ajal sikkudel väikseim. [http://www.cals.ncsu
nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12-vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium,
Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad eesmagudes ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fauna esindajatest leidub vatsas infusoore (rips- ja leotisloomad). Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti. Keskmiselt leidub täiskasvanud veise vatsas ligikaudu 10 miljardit
kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada niidul raskeid traktoreid niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi mättaid purustada,
söödaautomaati. 6) Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul. Kui imetamisel saavad emised tihtipeale sööta tarbest vähem, siis tiinuse ajal söödetakse neid tavaliselt energia- ja teiste toitefaktorite tarvet tunduvalt ületavate ratsioonidega. Tiinus- ja imetamisperiood on aga omavahel integreerunud, st tiine emise söötmistugevus mõjutab tema söödatarbimist ka imetamise ajal. Tiine emis vajab sööda toitaineid elatuseks, loodete kasvuks ja emakavälise kehamassi juurdekasvuks, imetaval emisel tuleb lisaks elatustarbele arvesse võtta piima tootmiseks vajaminev söödakogus. 7) Vabade ja tiinete emiste pidamine. Vabad emised eelistavad lamada üksteise lähedal lamamisalal. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Emised eelistavad enamiku (80%) magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne
TÖÖÕNETUS JA RAPORT 12.09.2012 toimus OÜ Talu farmis Kolmvere külas Võrumaal raske tööõnnetus, milles sai vigastada farmitööline. Tööinspektsiooni poolt koostatud õnnetuse uurimistoimikus on esitatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõte, tööleping, tööõnnetuse teatis haigla poolt, pildid tööõnnetuse toimumiskohast, seletuskirjad ja töötaja kohustused, tervisekontrolli kaart ja kõik muu vajalik. Õnnetust oleks saanud vältida, kui loomad oleksid sööda lahtilõikamise ajaks olnud lauta aetud ja töötaja oleks saanud sobiva väljaõppe antud tingimustes töötamiseks. Selleks, et vältida õnnetuse kordumist, oleks vajalik väljaõppe andmine, täiendavate ohutusmeetmete rakendamine ja enesekaitsevahendite kasutamisele võtmine. Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid 1. Jaan Kasel puudus varasem tööalane väljaõpe. 2. Farmitööline Jaan Kask ei olnud sööda lahtilõikamise ajaks loomi koplist lauta ajanud. 3
Aitab vältida toiduga inimesele edasikanduvate nakkushaiguste sissetoomist ja leviku vältimist. Õigus on pidada kinni liha, mille kohta esineb kontaminatsiooni kahtlusi. Puhangute tekkimisel on võimalik kiiresti reageerida ja kiiresti võimalik selgeks teha kontamineerunud liha päritolu. Veokid tuleb hoida puhtana. Loomakasvatusega või loomse päritoluga esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad pidama arvestust loomadele söödetud sööda liigi ja päritolu kohta, ravimiseks kasutatud veterinaarravimite, haiguste esinemise kohta, mis võivad vähendada loomse päritoluga toodete ohutust. Toidukäitlemishooned peavad olema puhtad ja heas seisukorras. Määrus nr 853/2004 - millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid Millist valdkonda antud seadus reguleerib? Käesolevas määruses kehtestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erinõuded toidukäitlejatele
Uuring sööda tarbimisest, toitainete seedimine ja lämmatiku efektiivne kasutamisest. Piia Ruus Eesmärk • Hinnata täieliku või osalise seedimist toitaineid, pH, mao ammoniaaklämmastiku ja lämmastiku efektiivsust kasutamine. Ekperimentaal • lihaveiste söödeti erinevaid sojajahusid • Asendati mitteaktiivsete kuivpärmiga • Pärmi kogused 0, 250, 500, 750 ja 1000 g / kg Uuring I • 35 Nelore pullid- lihaveised • Esialgne kesmine kaal oli 370 ± 42 kg • Viis ravi, seitsmel kordusel • Kestvus oli 98 päeva – 14 päeva oli kohanemseg – 3x 28 eksperimentaal päeva Uuring II • Kastreeritud Nelore härjad • Esialgne kaal 320 ± 39 kg • Kestvus oli 90 päeva • Viis eksperimenttalset korda – Ühe eksperimentaali ketvus oli 18 päeva – 10 päeva kohanemiseks – 8 päeval koguti proove Tulemus • Kuivaine ta...
Piiratud valguvarud organismis ning asjaolu, et organismi valgutarvet ei ole võimalik katta ühegi teise toitainega (näit rasvade või süsivesikutega, kuna need ei sisalda lämmastikku), muudab valgu loomorganismi toitumise seisukohalt eriti tähtsaks toitaineks. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks (piim, munad, vill). Sellepärast peab iga loom saama päevas teatud koguse valku s.o sööda proteiini. Valgud koosnevad aminohapetest. Üldse tuntakse looduses ligi 50 aminohapet, valgu koostises olevaid aminohappeid on 20-22. Loomorganismi toitumise seisukohalt jagunevad aminohapped asendatavateks, neid võib loom oma kehas ise sünteesida lämmastikkusisaldavatest ühenditest ja asendamatuteks. Asendamatuid aminohappeid on produktiivloomade söötmisel 9 (treoniin, metioniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, fenüülalaniin, trüptofaan ja histidiin)
................................................................19 6.1. Veisefarmi seadmete elektrienergia kulu...............................................19 6.2. Farmi vedelkütuse kulu...........................................................................19 6.3. Töötajate töötasu....................................................................................20 6.4. Allapanu maksumus............................................................................... 20 6.5. Sööda maksumus...................................................................................20 6.6. Veisefarmi kulud aasta kohta.................................................................20 6.7. Veisefarmi piimatoodang........................................................................20 Tabel 6.1. Veisefarmi tehnilis-majanduslikud näitajad...................................22 KOKKUVÕTE..............................................................................................
Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sünteesiks. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on ammoniaagi tõus vatsas
hallitused säilitamisel edasi kasvada. Ebaõige transpordi ja säilitamise käigus tekib mükotoksiine ka loomasöödaks mõeldud toiduainetetööstuse kõrvalproduktidesse (õlleraba, mahlade valmistamise jäägid jm) (Jouany1 ja Diaz, 2011). Teadlased on veendunud, et on veel arvukalt mükotoksiine, mida ei suudeta detekteerida. Katsetes puhastatud mükotoksiinidega ei saada loomorganismile samasugust toimet kui naturaalse saastunud sööda söötmisel. Seetõttu, isegi kui laboranalüüsidega leitakse söödast mäletsejalistele üsna ohutuks peetavat mükotoksiine, tuleks arvastada, et sööt sisaldab suure tõenäosusega teisigi mükotoksiine (Wright, 2011). 3.1.1. Aflatoksiinid Levinumad allikad on teraviljade seemned, sojauba, erinevad õlikoogid (Fink-Gremmels, 2008). Just maisi puhul on märgatud, et palavad ilmad ja rohke putukapopulatsioon teatud geograafilistes
pidada sigu väga erinevates tingimustes [1, lk. 4]. Et seakasvatus oleks tulus ja sigade pidamine õnnestuks on vaja loomadesõbraliku projektlahendusega farmi. Farmi rajamise eeltingimusteks on kvaliteetese söödaga varustamise võimalus, sobiva karjaga komplekteerimise ja karja taastootmise võimalused ning kvalifitseeritud kaadri olemasolu ja väljaõpetamise võimalus [3, lk. 24]. Sealiha suurtootmisel on määrav tähtsus sigade söötmisel ning esmajoones sööda olemasolul. Sööt peab olema kvaliteetne, tasakaalustatud kõigi osiste poolest ja riknemata [2, lk. 450]. Söötade ettevalmistamisel peab hindama kõigi ressursside otstarbekat kasutamist. Eelistada tuleb tehnoloogiat, mis võimaldab[2, lk. 62]: 1. Suurendada loomade produktiivsust ja vähendada tootmiskulusid; 2. Tõsta töötajate tööviljakust ja töökultuuri; 3. Vähendada energiakulu mitte üksnes sööda töötlemisel, vaid farmis tervikuna; 4
võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad eesmagudes ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fauna esindajatest leidub vatsas infusoore (rips- ja leotisloomad). Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti. Keskmiselt leidub täiskasvanud
2) kus mf ööpäevane söödatarve; z loomade arv; mi ühe looma ööpäevane söödatarve. 351 loomale vajaminev aastane juurvilja kogus on 877,5 · 365 = 320,3 tonni. (4.3) Farmi söödatarve 351 veise kohta ööpäevas on 877,5 kg ning aastane juurvilja kogus 351 looma kohta on 320,3 tonni. 4.2. Söödahoidla Söödahoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku sööda mahtu. Juurvilja mahumass on 570 kg/m3. 320,3 tonni juurvilja maht Vj on Vj = m : = 320300 : 570 = 562 m3, (4.4) kus m aastane vajalik juurvilja kogus, kg; silo mahumass, kg/m3. Juurvilja säilitatakse hoidlas, mille vajalik maht on 562 m3. 4.3. Allapanutarve Allapanuks on kasutusel turvas, mida kulub ühele loomale päevas 3,0 kg [5, lk. 7]. Kogu lauda ööpäevane tarve on
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
Liigse lahjumise peamised põhjused on seotud emiste ebaõige söötmisega reproduktsioonitsükli erinevatel perioodidel. Kui imetamisel saavad emised tihtipeale sööta tarbest vähem, siis tiinuse ajal söödetakse neid tavaliselt energia- ja teiste toitefaktorite tarvet tunduvalt ületavate ratsioonidega. Tiinus- ja imetamisperiood on aga omavahel integreerunud, s.t. tiine emise söötmistugevus mõjutab tema söödatarbimist ka imetamise ajal. Tiine emis vajab sööda toitaineid elatuseks, loodete kasvuks ja emakavälise kehamassi juurdekasvuks, imetaval emisel tuleb lisaks elatustarbele arvesse võtta piima tootmiseks vajaminev söödakogus. Vabade ja tiinete emiste söötmine ja pidamine Vabade ja tiinete emiste ning kultide pidamine Vabadele ja tiinetele emistele optimaalsete pidamistingimuste loomine eeldab nende käitumisharjumuste tundmist. Võõrutusjärgselt on emised rahutud. Rühmasulus peetavad
väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast) väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel. Väärindushind on majanduslikku efektiivsust väljendavaks näitajaks kogu loomakasvatusharule. h= c + r *c / 100 ehk 0,01 r * c + c h- väärindushind r - rentaabluse tase loomakasvatuses % c- söötade keskmine omahind kr / kg 15. Söötade üldefektiivsus. Sööda erikulu näitajad ning neid mõjutavad tegurid Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, seda nim söödatasuvuseks. Tegelikult näitab see söödatootlust ehk kasutatud söötade efektiivsust, Söödatootluse näitaja (p sü ) võib leida p sü = P/ sü P- toodangu hulk kilogrammides Sü kulutatud söötühikute kogus Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja
Püügil on soovitatav koha sissesöötmine ja peibutussöötmine. 5.Sööt Sööta, milleks võivad olla erinevad vihmaussid, sääse- või kärbsevastsed, leib, tainas, mais, herned jms, hoitakse põhjal või üsna põhja kohal liikumatuna või seda üsnalaisalt mängides.Iseloomulik võtmise juures on see, et sageli latikas kõigepealt kergitab ujukit, seejärel hakkab eemale vedama ning lõpukstõmbaba vee alla. Haakimishetk sõltub sellest, kui suurt sööta me kasutame pisikese sööda puhul tuleb haakida kohe, suure sööda puhul aga anda aega latikal sööt suhu lutsutada. 6.Püügi tehnika Latikas on üsna ettevaatlik kala ning püügi juures tuleks vaikusele rõhku panna, eriti pöörata tähelepanu nendele helidele, mis vette kanduvad (tullide krigin, laine loksumine vastu paadikülge, paadis kõndimine jms).Kalameeste omavaheline jutlemine häirib kalu vähe, kuid näiteks autoraadiost kostuv mürtsmuusika võib latikate suud küll lukku panna
SÖÖTADE KEEMILIST KOOSTIST JA TOITEVÄÄRTUST MÕJUTAVAD TEGURID Ühest ja samast söödaliigist võetud proovide keemiline koostis ei ole ühesugune. Sööda keemilise koostise varieeruvuse põhjusi on palju. · Ilmastikutingimused · Muld · Sordid · Agrotehnoloogia · Taimede kasvufaas · Koristamisaegne ilmastik ja koristamisviis · Säilitamistingimused · Väetamine
Pepsiin B (parapepsiin I) Gastritsiin (pepsiin C, pepsiin I või parapepsiin II) Kümosiin (renniin) Kõik proteaasid (pepsinogeen, progastriiritsiin, prokümosiin) vajavad aktiveerumiseks soolhapet. Esimese elunädala lõpul hakkab põrsastel prokümosiini sisaldus seedenõres langema, kuid ta on peamine proteaas kuni põraste 3-4 nädala vanuseni, siis asendab selle pepsinogeen A. Mao kardianäärmete piirkonnas toodetakse lisaks HCl ka lipaasi, mille aktiivsus sõltub sööda lipiidide sisaldusest. Võrreldes pankrease lipaasi aktiivsusega on maolipaasi aktiivsus väike (vastsündinud põrsastel 3% ja 4-nädalastel võõrdepõrsastel 1/600). Maonõre sekretsioon toimub ööpäev läbi (päeval rohkem kui öösel) ja oleneb sööda kogustest ja koostisest. Näiteks oli 40 kg odra-soja ratsiooniga söödetud sigadel kalkulatiivne maonõre kogus 8 liitrit, samas kui kaseiini-tärklist saanud sigadel vaid 4 liitrit.
09.2012 kell 09:00 tööõnnetus. Õnnetus juhtus farmitöölise Jaan Kasega. Jaan Kask lõikas Oru talu farmi koplis sööta lahti, kui teda ründas pull. Esmalt sai töötaja pullilt löögi peaga vastu selga, mille tagajärjel ta kukkus pikali. Seejärel viskas pull teda mõned korrad nudistatud sarvedega õhku. Vahepealseid sündmusi kannatanu ei mäleta. Selleks ajaks, kui ta toibus, oli ta juba jõudnud pulli eest üle aia karjakopli teele põgeneda. Õnnetus juhtus, sest loomi ei oldud sööda lahtilõikamise ajaks lauta kinni pandud. Tööõnnetus oli vahetult seotud tööoperatsioonide tegemisel. Toimunud õnnetus oli tingitud sellele tööle iseloomulikust ohust. Õnnetuse põhjustanud oht on 5- pallilises skaalas 1 ehk antud oht on täiesti juhuslik. Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid 1. Jaan Kasel puudus varasem tööalane väljaõpe. 2. Farmitööline Jaan Kask ei olnud sööda lahtilõikamise ajaks loomi koplist lauta ajanud. 3
tulenevalt peab karjak ühe vahetuse jooksul, mis on 12 tundi, liikuma iga tunni tagant ja lükkama roobiga kohendades loomadele sööta lähemale. Kui töötaja teeb ühe ringi,läbib ta 260m, mis teeb vahetuses kokku 3,5 kilomeetrit käimist. Igale loomale tuleb anda korraga ette 50 kg sööta, st 12,5tonni vahetuses. Ettevõte soovis leida lahendust raskuste käsitsi teisaldamise vähendamiseks. Raskuste käsitsi teisaldamise vähendamiseks otsustati lahendada sööda etteandmine söödasegajaga. Robot LINERY 100 lükkab loomadele sööta lähemale. Söödasegaja on seadistatud selliselt, et vahepeal laadib ennastning jätkab seejärel taas loomadele sööda ettelükkamist. Minu arvats, see on väga hea idee, mis ilmtingimata saab probleemi lahendada.
tähtvili ja papaia. Neil on suurepärane, kuid omapärane maitse. Inimesed saavad tavaliselt maitseelamusi restoranis ja kohvikutes või muudes toidu kohtadest, inimestel poleks huvitav minna restorani ning süüa seal sama toitu mida kodus seega on igasuguste erinevate ja kõigile mitte nii hästi tuntavate viljade kasutamine kasulik ja populaarne kuna see meelitab kliente kellel meeldivad eksootilised viljad mida igapäevaelus ei sööda (Eestis) ning kes tahavad uusi maitseelamusi kogeda. Alati on hea teada puuviljadest mida sa serveerid või kasutad oma toitudes, see annab sulle eelise paremini kasutada ning hoida neid vilju, kuid see on ka hea silmaringi avardamiseks. 3 Tähtvili e. Karambool Indiast ja Maleesiast pärit tähtvilja 6-13 cm pikkused viljad on toorelt rohelised ja valminult sidrunkollased. viljad kasvavad
Liha tuleks jahutada 10 tunni jooksul, peale tapmist, et lihakeha temperatuur ei langeks alla 10 C. Võimalikult hõrgu liha saab siis, kui liha pole peale tapmist jõudnud kontraheeruda (eau.ee). Lihakehade suurus ja keemisine koostis sõltub suuresosas looma toitumusest. Tähis on toorkiu olemasolu. 3.1 Toorkiud Toorkiu osadeks omakorda on NDF ja ADF. NDF on neutraalkiud ja ADF happekiud. Mõlemad näitavad ligniini-, tselluloosi ja hemitselluloosi sisaldust sööda toorkius. ADF-i ja NDF- i ei tohiks sööt palju sisaldada, kuna selle tagajärjel väheneb sööda seeduvus. ADF-i ja NDF-i sisaldust söödas näitab ka rakuseina paksus ja taime arengufaas. Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu ka taimse sööda juures taimede arengufaasile. Mida hilisem arengufaas, seda ADF-i ja NDF-i rikkam sööt on. Neutraalkiu ja happekiu sisaldus näitab ka taimevarre puitumisfaasi. Mida rohkem on neutraal- ja happekiudu, sdea paksem on rakusein ning seda
kadastikud, võsa jm) Sügava lume puhul lammaste aastaringsel väljaspidamisel lambad eelistavad viibida söödaplatsi lähedal, seistes sageli samal kohal, kus neid söödetakse. Mahelambakasvatuses peavad lambad laudast pääsema jalustusaladele aastaringselt, kui kliimatingimused seda võimaldavad Silo söötmine väljas (karjamaal). Heina, silo söötmiseks kasutatakse ümarsõimi, mis vähendavad sööda mahatallamist Silo söötmine väljas (karjamaal) Silo söötmine laudas, silorullid tuuakse lauta, kus need ülessulavad, silo laotatakse söödalavale. Ute kohta peab olema tagatud 0,4 m söödafronti Silo söötmine laudas Skandinaavia tüüpi metallsõim, millest saab sööta lammastele kõiki söötasid Skandinaavia tüüpi metallsõim. Täiskasvanud lammaste ja tallede sõime pääsemise hoiavad ära kaldu paigaldatud metallvardad
Väimela 2016 Suurbritannia üldandmed Pealinn: London Rahvaarv: 65,1 miljonit Rahaühik: inglise nael Keel: de facto inglise keel Rahvustoidud ja joogid Vabaaeg jalutamine looduses matkamine Õhtuti kamina ees istumine raamatute ja ajakirjade lugemine inglased harrastavad kriketit Traditsioonid kesköine jõulteenistus Lihavõtted Kombed haugi inglismaal ei sööda poed on kliendisõbralikud tervitatakse võimalikult tagasihoidlikult. kirikus käiakse jõulude ja lihavõttede ajal KOKKUVÕTE INGLISMAA LÄBI AUTORI SILMADE Tänan kuulamast ja vaatamast
1) otseselt mõjutavad tegurid (organisatsioonilised tegurid, tootmistehnoloogiat iseloomustavad tegurid jne); 2) tagapõhjanäitajad (üldist olukorda iseloomustavad näitajad, nt. ettevõtte tugevus); 3) mahunäitajad (iseloomustavad tootmise ulatust, nt. kogutoodang); 4) spetsialiseerumisnäitajad (loomakasvatuse osa üldises tootmises, loomakasvatuse osa kogu loomakasvatuses). Piima lehmade arv (tk), Piima toodang lehma kohta (ts), sööda kogus looma kohta (ts), piima müügihind (EEK/ts), piima müük looma kohta (ts), piima müük looma kohta (EEK), piimalehmatoetus, looma kohta (EEK/tk), Veised, ostetud-, müüdud-, omatarbeks loomade arv. 1.2. Põhiliste statistiliste näitajate leidmine ja iseloomustamine Andmete edasiseks töötlemiseks leiti põhilised statistilised näitajad, kasutades Microsoft Exceli funktsioone, 1. Aritmeetiline keskmine on kogumi keskmine väärtus, omab vastava näitajaga
' 1) Zika viruse üheks sümptomiks on kõrge veresuhkur. 2) Hepatiit A on liigesepõletik. 3) Hepatiit A levib saastunud joogiveega. 4) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik 5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. 8) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. 9) Sarlakeid ei ravita. 10) Linnugrippi haigestutakse saastunud sööda või veega. Ülesanne 4 Paiguta järgmised haigused edasikandumismeetodi kaupa õigesse lahtrisse: Tuulerõuged, B-Hepatiit, Marutõbi ,Mumps, Herpes, Sarlakid, Botulism, Teetanus, Difteeria ja Süüfilis. Ülesanne 5 Millise viirushaiguse bakteriga on pildil tegu? Pildil on ........................... bakter. Ülesanne 6
näitajateks .Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutataks väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast )väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel. h= C+0,01r *C r - rentaabluse tase loomakasvatuses % c söötade keskmine omahind kr / kg 14: Söötade üldefektiivsus. Sööda erikulu Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang ühe söötühiku kohta., seda nim söödatasuvuseks. Tegelikult näitab see söödatootlust ehk kasutatud söötade efektiivsust, Söödatootluse näitaja (p sü ) võib leida p sü = P/ sü P toodangu hulk kilogrammides Sü kulutatud söötühikute kogus Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja
Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on () seeduvad süsivesikud. Kergesti Kas mineraalelemendid ja vitamiinid on suure energeetilise väärtusega toitained? Jah Seeduv energia leitakse, kui? Brutoenergiast arvestatakse maha roojaga väljutatud energia Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ/kg, siis selle sööda netoenergia sisaldus on? Suurem? Na puuduse vältimiseks söödetakse loomadele? Keedusoola Katoriinist on loomad võimelised sünteesima? A-vitamiini Põhisöödalise söötmistüübi puhul on ratsioonis ülekaalus? Rohusöödad Millal kasutavad kehavarusid suuretoodangulised lüpsilehmad kõige intensiivsemalt? Laktatsiooniperioodi alguses Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel
vapil. Etioopia mägismaa Põhjas u 700km laiusel alal Üle 4500m kõrgused 11 Simeni mäge. Majandus Suurim tsiibeti tootja. Ligi 90% tsiibetit. Kasutatakse söögiks. Eksport Kohvipuu kodumaa. Esimesed kohviistandused aga Jeemenis. 10. Suurim kariloomade eksportija Kuld, nahatooted, erinevad õlid Etioopia köök. Erinevad juurviljad, liha ja pearoog. Amharas tuntud Tihlo. Mitu inimest söövad ühest kausist laua keskel. Ei sööda siga ega karpe. Kasutatud kirjandus. Wikipedia.com Google pildiotsing. Tänan vaatamast
otseselt saastunud haljassööt ja allapanu; jalanõud, rõivad või laudainventar; farmi territooriumile ja/või lauta sisenevad veokid; teised loomad (muud põllumajandusloomad väikemajapidamises, lemmikloomad). 2015. aasta suvel ja sügisel läbiviidud uuring näitas, et 18 seakatku puhangust Eesti koduseafarmides 11 olid tõenäoliselt tingitud eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, 6 haigustekitajaga saastunud allapanu või sööda kasutamisest ning ühel juhul võib haiguspuhangut seostada saastunud haljassööda kasutamisega. KASUTATUD ALLIKAD http://maaelu.postimees.ee/3562941/seakatku eestifarmidessejoudmisepohjusedonlopuks teada
Tunnitöö Juhendaja: Õpetaja Maiju Zuping Kuressaare 2012 1. a) Valisin kommenteerimiseks Kristiina Viironi artikli: ,,Kodune vorstitegu pole mingi tuumateadus" . b) Peamine teema keskendub kartulivorsti ja maovorsti tegemisel. c) Autori sõnutsi: ,,Soojalt seda vorsti ei sööda, kõps kamakas rändab potist kaussi, saab omale veel korraliku vajutuse otsa ja nii seisab ta jahedas järgmise hommikuni." .(Viiron 2011:16) d) Tekstist selgub, et nad teevad kõike käsitsi. (Viiron 2011) e) Minu arvates ei ole ise tehtud vorstis head, ja see maovorst ei tundu ka sugugi hea. 2. Kasutatud kirjandus. Viiron Kristiina, 2011 kodune vorstitegu pole mingi tuumateadus Eesti Päevaleht nr 282, lk16-17.
Draakonivili Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane. Draakonivili pärineb Mehhikost ning kasvab öösel õitseval kaktusel, mida kutsutakse “Öökuninganna”. Kasvutingimused: Kuiv troopiline kliima, mõõduka vihmaga (500-2000mm aastas). Normaaltingimustes sobilik kasvu temperatuur on 20-30°C, kuid taluvad temperatuuri kuni 40°C. Samuti elavad üle ka lühildased külmaperioodid Kasvatatakse: Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Aasia riikides nagu Taiwanis, Vietnamis, Tais, Filipiinidel, Sri Lankal ja Malaisial. Neid on leitud ka Okinawas, Hawaiil, Iisraelis, Põhja- Austraalias ja Lõuna-Hiinas Saagikus: Draakonipuu annab saaki 30-50 päeva pärast õitsemist ja mõnikord nii 5-6 tsüklit saaki aastas. Tavapärane saagikus on 10-12 000 kilogrammi vilja hektari kohta aastas. Kasutamine: Süüakse toorelt kas toatemperatuuril või veidi jahutatult (koort ei sööda).
tea mis sellel või kus arvutis käinud on.) 3. Kui arvutis töötab mitu inimest, teeme omavahel kokkulepped: kes mida teha tohib. 4. Teiste töid ei tohi loata vaadata, muuta. 5. Ei ole ilus piiluda loata üle arvuti taga istuva inimese selja, vaatamaks mida ta seal arvutis teeb. 6. Arvuti lülitatakse sisse nii vähe kui võimalik, kuid mitte harvem kui vajalik. 7. Arvutivõrgus töötades järgin võrgueeskirju. 8. Arvuti juures ei sööda ega jooda, sest toit võib rikkuda arvuti osi. 9. Hoian arvuti töökoha ja selle ümbruse korras.
Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni.
eelkõige üht või mitut ülesannet. Neid manustatakse loomale tõhustamaks toitainete imendumist ja avaldavad oma toimet soolestikus või sooleseina rakkudes. Mitt e ük s ki tasa lisa ka a n d e l u st i as a tu d e n d ra t s a h ä s ioon ti i Ülesanded kokkuvõtlikult a) mõjutab soodsalt sööda omadusi; b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi; c) mõjutab soodsalt dekoratiivkalade ja -lindude värvi; d) rahuldab loomade toitumisvajadusi; e) parandab loomakasvatustoodangu mõju keskkonnale; f) mõjutab soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu, mõjutades eelkõige mao-soole mikrofloorat või sööda seeduvust, või g) omab koktsidiostaatilist ja histomonostaatilist (antibiootilist) mõju. Ülesanded lähemalt
Meil kasvatavadest proteiini söödadest võiks kasutada hernest, põlduba või vikki, rohusöödast lutserni, rsitikut või mõnda muud proteiinirikast liblikõielist. Kõige väärtuslikumaks proteiinisöödaks on rapsikook, mida on vastavate seadmete olemasolul võimalik teha ka talus kohapeal. Sööta tuleb rikastada mineraalainete ja vitamiinidega, seejuures järgides mahetootmises lubatud ainete ja söödalisandite loetelu. Eelkõige tuleks silmas pidada sööda kaltsiumi- ja fosforisisaldust, sest neid kahte vajab organim koguselt kõige rohkem. Vitamiinid on sigade toitmisel tihti kriitilised faktorid. Tavapärase teraviljaratsiooni korral jääb sigadel katmata A-,D- ja E-vitamiini tarve. Nõuetekohaselt tuleb sigu sööta vähemalt üks kord päevas, kui soovitatavalt peaks neid söötma kaks või kolm korda päevas. Kindlasti tuleb jälgida, et kõik sead mahuksid sööma samal ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
