Cool Jazz Tallinn 2014 Cool Jazz Cool jazz on üks Jazzi liikidest. Kujunes välja 1945-1955. aastate algul bebop'ist U.S.A'st See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Muusikaajaloo esimesed Cool Jazz'i soolod on Miles Davise omad 1947. aastast. Heli See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Hakati kasutama jazz-koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksfon ning isegi metsasarv ja oboe. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 28. september1991 ) Muusikaajaloo esimesed cool dzässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast 1945.aastal aastal mängis ta Charlie Parkeriga kvintetis. Miles Davis ,,Blue in Green" Modern Jazz Quartet Avaldati 1952.aastal John Lewis (klaver,muusika direktor), Milt Jackson (vibrafone), Percy Heath (bass), and Connie Kay (trummidel). THE M...
Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle.
teritunud tipuga sarvilised jätked. Härghaid on täiesti söödavad, kuid neid püütakse vähe, sest neid ei leidu kuskil suurel hulgal. Hulklõpushailised (Hexanchiformes) Sellesse seltsi kuuluvad haid, kellel on primitiivse tunnusena säilinud 6...7 lõpusepilu. Seljakeelik pole liigendatud ja eristuvad selgroolülid puuduvad. Siia kuuluvad kaks sugukonda: mantelhailased (Chlamydoselachidae) ja kammhailased (Hexanchidae). Esimesse kuulub vaid üks perekond ühe liigiga ja teisse kuulub kolm perekonda viie liigiga. Kammhailased on ühed primitiivsemad hailaadsed. Selle sugukonna esindajad eksisteerisid juba 150 miljonit aastat tagasi. Ogahailised (Squaliformes) Sellesse seltsi kuuluvad haid, kellel on kaks ogadega või ilma seljauime ja puudub pärakuuim. Nad esinevad külmades ja soojades piirkondades, ranna läheduses ja avaookeanis, pinnakihis ja süvavees (Pihu, 1979).
-immuunsuse teke haiguse vastu -lihasmassi suurenemine Liigiteke (LV tagajärg) . sarnaste organismide kogu, kellel on teistest erinev geenifond ja kindel levila I Populatsioon satubgeograafilisse isolatsiooni -saarele -jõgi (2 pop vahel) -mägi/mäesik -mets – lagendik II isolatsioonis oleva populatsiooni peavad toimuma geneetilised muutused -mutatsioonid -geenitriiv III peavad tekkima kohastumused, mis sobivad/on kasulikud antud keskkonnas IV tekib ristumisbarjäär ,,vana’’ liigiga –tagab liikide olemasolu -ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon 1)erinev paljunemisaeg (arukask – tolmnemisaeg) 2)värvuse, kuju erinevused – tunneb liigikaaslase ära 3)kindel seksuaalkäitumine (n pulmatants) 4)sugurakkude sobimatus 5) tekkinud isend ei ole viljastumisvõimeline (nt muul) järglane viljatu
-immuunsuse teke haiguse vastu -lihasmassi suurenemine Liigiteke (LV tagajärg) . sarnaste organismide kogu, kellel on teistest erinev geenifond ja kindel levila I Populatsioon satubgeograafilisse isolatsiooni -saarele -jõgi (2 pop vahel) -mägi/mäesik -mets lagendik II isolatsioonis oleva populatsiooni peavad toimuma geneetilised muutused -mutatsioonid -geenitriiv III peavad tekkima kohastumused, mis sobivad/on kasulikud antud keskkonnas IV tekib ristumisbarjäär ,,vana'' liigiga tagab liikide olemasolu -ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon 1)erinev paljunemisaeg (arukask tolmnemisaeg) 2)värvuse, kuju erinevused tunneb liigikaaslase ära 3)kindel seksuaalkäitumine (n pulmatants) 4)sugurakkude sobimatus 5) tekkinud isend ei ole viljastumisvõimeline (nt muul) järglane viljatu
Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine; n: Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes; n: Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: rasside nahavärv Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: varje-ja hoiatusvärvus Kohanemine- individuaalne ja mittepärilik muutus, võib olla pöörduv, suhteliselt kiire; n: inimese silmapupilli ava...
Loob,muuda,säilitab looduslik valik.toimub org.rühmade põlvkondade vahetumise käigusN:nahapruunistub.Kohastumused avalduvadorganismide sise- väliehituses,füsioloogias,käitumises,paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes.biootiline/abiooitiline tegur. kõrbetaimed:sügav juurestik,lihakad,kitsad,nahkjad lehed. linnud:eesjäsemed tiivad,toruluud,suled. imetaja:loote org.sisene areng inimene:püstikäimine kohastumused:varjevärvuskuju,hoiatusvärvus, mimikri-sarnasus teise liigiga kasulik:juhuslik mutatsioon,ökoloogilised tegurid,keskkonnatingimused Liik-looduslike populatsioonide rühm,mille isendid kas tegelikultvõi potensiaalselt ristuvad omavahel.seeon biol.liigimääratlus-ernst mayr morfoloogiline määratlus:populatsioon või populatsioonide rühm,mis olulisete anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Liigid ei ristu, sest on eluapigad nii-geogr.isolat. Biol.isol-liigi biol
hästi arenenud meeleelundid, eriti liitsilmad, mis sarnanevad putukasilmadele. Trilobiitide suurus jääb enamasti 1-10 cm vahele, kuid maailmast on teada ka ligi 1 meetri pikkuseks kasvanud liike. Pilkupüüdva kuju tõttu on trilobiitide fossiilid paleontoloogiahuvilistele ihaldusväärseks kogumisobjektiks. Vanimad trilobiidid on teada Alam-Kambriumist, Permi lõpuks surid nad välja. Kokku tuntakse trilobiite umbes 1500 perekonda, Eestist on teada ligi 100 perekonda enam kui 450 erineva liigiga. Eesti Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides on trilobiidid küllaltki tavalised fossiilid, üksikud leiud on teada ka Kambriumi kivimitest. Enamasti leiame trilobiite üksikute osadena (eriti peakilpe ja sabakilpe), terviklikult säilunud eksemplarid on haruldased ning omavad suurt teaduslikku väärtust.
Puuvillapõõsas Laura Leon 11A U 40 liigiga üheaastaste kuni püsikute perekond kassinaeriliste sugukonnast. Viljaks kupar, milles on tselluloosikiududega kaetud seemned. Õied määrdunud valged, kollakad või oranzid. Majnduses kasutatakse põhiliselt nelja liiki. Päritolualaks ameerika. Majanduses kasutatavad liigid induse puuvillapõõsas: Aafrika, põõsas kuni madal puu. rohtne puuvillapõõsas: PõhjaAafrika, IdaAasia,India, rohttaim. harilik puuvillapõõsas: Ameerika mäed. peruu puuvillapõõsas: Antillid Kasvatamine Troopilistes piirkondades. 1,8 m kõrguseks (meie tingimustes 50 cm). Niiske, kuid vett hästi läbilaskev pinnas. Valge soe kasvukoht. Paljundatakse seemnete või istikutega. Kasutamine Tekstiilitööstus: denim,fliis... Kalapüügi võrgud Kohvi filtrid, telgid, paber Tuletõrje voolikud Toiduõli Loomasööt Rahvameditsiin Vatt Negatiivsed küljed Vajab kasvuks...
Kõrge vererõhk Ämblikud hammustavad inimesi ka enesekaitseks Ämbliku mürk võib sisaldada nekrootiline ained, neurotoksiinidega ja aineid nagu serotonin Serototiin on ka inimesel sees, mis tekitab sulle und, meeleolu, isu ning head mälu On siis tavaliselt 20 liiku ämblikuid, kelle hammustus võib su tappa Kõikidel ämblikutel on ka kihvad, mille kõigi sees on murk Inimesed tavaliselt seostavad Tarantlit kui tapva liigiga, kuid see on vale. Neil on vähene kogus mürki näärmetes ja tema hammustus on umbes nii valus kui vapsiku või mesilase nõelamine erinevalt teistest ämblikutest Kõik ämblikud on kiskjad see on fakt Enamik toituvad teistest putukatest ja selgrootutest, kuid mõned suurimad ämblikud võivad jahtida selgroogseid nagu näiteks linde. Tõsi Ämblikulised on suurim grup lihasööjaid loomi Maal Kõik ämblikud saavad toota oma elutsükli jooksul ka siidi
ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline? Avaliku õiguse ja eraõiguse piiritlemisest sõltub vaidluste lahendamise kohtualluvus ning see, millise menetluse liigiga on tegemist. Näiteks halduskohtumenetluse seadustiku alusel halduskohtus maksuhalduri tegevuse peale; tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel linna- või maakohtus üürivõla nõudes. Samas ei saa era- ja avaliku õiguse norme alati üheselt ja täielikult eristada, sest nad on kohati üksteisega mitmeti seotud. Nii näiteks sisaldavad tööõigus ja konkurentsiõigus mõlemad kõrvuti nii era- kui avalikõiguslikke norme.
Sümbioos • Liikidevaheline kooselu, mis on kasulik kas ühele või mõlemale osapoolele. • Mõlemale kasulikku kooselu nimetatakse mutualismiks. Mükoriisa, taimtoidulised imetajad ja nende soolestikubakterid jne (liigid võivad ka lahus elada). • Ainult ühele poolele kasulik kooselu on kommensalism. Teist osapoolt ta negatiivselt ei mõjuta. Samblikud puul, imikalad hai küljes (transpordi jaoks), Evolutsiooni mõjutamine • Koevolutsioon – ühe liigiga toimunud muutus mõjutab teist liiki ja mõlema ellujäämisvõimalused suurenevad. • Kiskja-saakloom, parasiit- peremeesorganism. • Võivad olla negatiivsed tagajärjed, kui mõni liik välja sureb.
Ujurlased Dytiscidae Ujurlased on mardikaliste seltsi kuuluv sugukond putukaid. Ujurlasi arvatakse olevat üle 160 perekonna üle 4000 liigiga. Välimus Ujurid on ülalt vaadates ovaalsed, alt ja ülalt kumera voolujoonelise kehaga veemardikad. Nende tagajalad on laienenud käppade ja harjastega varustatud ujujalad, mida ujurid vees ujudes üheaegselt järsult liigutavad. Ujurite tundlad on pikad ja niitjad. Hingamiseks tõstavad ujurid tagakeha tipu veest välja ning koguvad kattetiibade alla õhuvaru. Sinna avanevad ka õhutorude avad ning vees olles saab ujur hingata
Koda on 5,5 keermega, harilikult särav või helekollane, vahel roosakas, läikiv, 05 pruuni vöödiga keermetel. Väga varieeruva värvusega liik. Suue on pisut välja venitatud, ovaalne. Suudmeserv on pruun, huul punakaspruun. Naba on suletud. Teo keha värvus on hele, kahvatukollane või kreemjasvalge. See tigu elab enamasti lopsaka taimestikuga parkides, aedades, metsades, ronib sageli puudel. Eestis on ta üsna haruldane. 4. VÕSAVÖÖTTIGU sarnaneb eelmise liigiga. 5 kuni 5,5 keermega koja laius on 1422 mm (enamasti 1921 mm) ja kõrgus 1017 mm (enamasti 1516 mm). Läikiv kollane koda on kuni viie pruunika vöödiga. Vöödid võivad ka täiesti puududa. Kodade värvus ja muster on väga varieeruv nagu eelmiselgi liigil. Suue on suhteliselt kitsas ja välja venitatud. Suudmeserv ja huul on valged, naba suletud. Teo keha on hele kahvatukollane või kreemjasvalge. Ta asustab mitmesuguseid niiskemaid elupaiku: metsi, aedu, parke, puisniite,
Seened. Nele Terase lotu kõ 1. Nimetage peamised viljelevad seeneliigid ning nende kasvatamise eelised ja puudused. Esitage palun eelised ja puudused liikide kaupa. Eestis on söödavaid seeneliike umbes 300. Seente viljelemisega on Eestis väikesemastaabiliselt tegeldud ainul 2 liigiga aedsampinjoniga ja austerservikuga. Uuem liik on siitake. Siitake: negatiivsed: siitake läheb generatiivse arengu (viljumise) faasi märksa raskemini kui austerservik. positiivsed: nõudlus ületab pakkumise. Sampinjon: positiivsed-kasvatamisel on eeliseks tema ammune tuntus ja kultiveerimise täpselt väljatöötatud ning kergesti järgitav tehnoloogia. negatiivsed-kuna shampinjoni kasvatamine omab pikki traditsioone on siin ka konkurents
Sibultaimed Triin Samon LHp11 Võrumaa Kutsehariduskeskus Nartsiss Nartsiss (Narcissus) on umbes 60 liigiga sibultaimede perekond amarülliliste sugukonnast. Liilia Liilia (Lilium) on sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, neid on u 80 liiki, mis looduslikult on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tulp Tulp on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki, mis looduslikult on peamiselt levinud Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh
e St. Andrew katedraal Bondi rand teletorn Harbour Sinimäed Üldandmed • Asukoht – Austraalia kaguosa, asuvad Sydney juures. • Koosneb 8 kaitsealast: Sinimäed, Wollemi, Yengo, Nattai, Kanangra- Boydi, Gardens of Stonei, Thirlmere`i järvede rahvuspark ja Jenolaini karstikoobaste reservaat. • Eukalüptimetsad 101 liigiga, millest 12 leidub ainult Sydney liivakiviregioonis. Suur Vallrahu Andmed • Maailma pikim ja liigirikkaim korallrifide vöönd. • Korallrifil elab üle 1500 kalaliigi, u. 360 kivikoralliliiki, 5000 limuseliiki ja üle 175 linnuliigi. • Piirkonnas on haruldase mererohusööja dugongi toitumisalad, väljasuremisohus merikilpkonnade rohe- ja eba-karettkilpkonna munemiskohad. • Rifid liigitatakse: radiaalsel kasvamisel tekkinud
.............................9 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................10 2 1. MERISUTI ÜLDISELOOMUSTUS Silmlaste suurimaks esindajaks on merisutt (Petromyzon marinus). Merisutt on haruldane vereimejast kala, kes kuulub silmuliste (Petromyzontiformes) seltsi ja keda kohtab harva Eesti vetes. Üldse tuntakse silmlaste sugukonnas 7 perekonda 20-24 liigiga, neist 5 perekonda (Petromyzon, Entosphenus, Caspiomyzon, Lampetra, Ichthyomyzon) 16-20 liigiga põhjapoolkeral ja 2 perekonda (Geotria, Mordacia) 4 liigiga lõunapoolkeral (Caputi and Budelli, 2006). Neid iseloomustab kõhrest skelett, sarvainest hambad ja limane soomusteta nahk. Merisuttidel pole eristunud sabauime ega pole paarisuimi. Merisutid kasvavad kuskil 90- 100 cm pikkuseks ja nende kaal võib ulatuda kuni 3 kg. Oliivipruunil kehal esinevad mustad laigud,
arvestatav tähtsus. Siiski on tihnikkaktuse liik (Stenoccereus queretareonsis) Mehhikos juba kultuuristatud. Sedagi liiki on indiaanlased suureviljalise viigikaktuse kõrval juba vähemalt poolteist tuhat aastat enne Kolumbust kasvatanud ning praegusteski istandikes kasvanud taimed on Kolumbuse-eelsete valitud kloonide otsesed järglased. Vähegi märkimisväärset ristamist ja teadliku sordiaretust selle liigiga seni tehtud pole. Stenoccereus'e kuni 200g raskused viljad on palju maitsvamad ja märksa suurema viljaliha osakaaluga (74-82%) kui näiteks suureviljaliste viigikaktuste marjad. Ärilisel kasvatamisel on aga suureks takistuseks viljade väga lühike säilivusaeg- vaid mõni päev, ja seda isegi nende kloonide puhul, kelle viljad täisküpsuses ei lõhene. Taimede aeglane kasv ja areng on samuti märkimisväärne
Lahemaa rahvuspargi oluliseimaks väärtuseks on, suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Peaagu 90% rahvuspargi pindalast hõlmavad soo-, niidu-, metsa-, ranniku- ja mereökosüsteemid. Kuna Lahemaa rahvuspark on vahelduvate maastike ja looduslike kooslustega ala, siis on sealne elustik väga rikkalik ja mitmekesine. Lahemaal registreeritud 222 linnuliiki. Lahemaa rahvuspargis on esindatud kaheksa imetajate seltsi ligi 50 liigiga. Selgrootutest on elupaigaks väga haruldasele liigile- ebapärlikarbile. Sammaltaimi on registreeritud 307 liiki, sablikke 398 liiki. Millised loomad elavad Lahemaa rahvuspargis Naarits ja saarmas. Mügri, tuhkur, kährik ja rändrott. Mink. Põder, metskits, metssiga, kobras. Nirk, kärp,rebane. Siil, mutt, põld-uruhiir, halljänes. Hunt, ilves, karu. Pilte loomastikust Millised taimed kasvavad Lahemaa rahvuspargis
kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Mimikri:Teatud liik on sarnane mõne teise liigiga, et muuta ennast nätamatuks(raagritsikas). Varjevärvus:muudab keskkonna taustal märkamatuks(lehetäi). Kõrbetaimed:väga lühike õitseperiood, pikk ja sügav juur. Käitumine: kiskjate saagitabamis viis, lindude ränne, tedremäng(kägu, kes käitub nagu raudkull). Hoiatus-ähvardus poosid(konnad, kassikakk). Evolutsiooni mehhanismid-Mutatsioonid. Geen:tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kromosoom:põhjustavad muutusi geenide paiknemises ja kordsuses.
fenotüüpi Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus mis soodustab nende elu Kohanemine isendite fenotüübi otstarbekas muutumine keskkonnategurite toimele. Kohastumine org. ehituse ja talitluse pärilik muutumine loodusliku valiku toimel. Kohastumused avalduvad igas valdkonnas: lindudel kerged luud ja sulestik, kõrbetaimedel sügav juurestik ja kitsad lehed, paljudel loomadel varjevärvus või hoiatusvärvus. Mimikri ehk sarnasus teise liigiga. Kohastumuste (+ ja -) : Kaelkirjak saab hästi puu otsast lehti süüa(vastandliku toimega ökoloogilised tegurid), kuid juua ei saa hästi, metskitsed võivad erakordse külmaga hukkuda(ebapüsivad keskkonnatingimused), valged kaitsevärvusega jänesed hukkuvad kui pole lund
Üksikobjekti seisukohast on konkurents häiriv. Tuleb võistelda ja pingutada. Seda üritatakse kõikvõimalike ja võimatute vahenditega vältida või vähendada. Majandusele tervikuna on konkurents väga oluline. Turumajandus = konkurentsimajandus TEST märgi igas küsimuses üks õige vastus variant punase värviga. 1) Millest on konkurents tingitud? a) soovist olla esimene; b) ressursside nappusest; c) soovist võita kliente; d) kõigest eelpool loetletust. 2) Millise konkurentsi liigiga on tegemist, kui turgu kontrollivad paar suuremat ettevõtet? a) täiuslik konkurents; b) monopolistlik konkurents; c) oligopol; d) monopol. 3) Mis iseloomustab täiuslikku konkurentsi? a) palju ettevõtteid, keegi ei mõjuta hinda; b) palju ettevõtteid ja nad mõjutavad pisut hinda; c) paar ettevõtet ja nad mõjutavad hinda; d) üks ettevõte, täielik kontroll hinna üle. 4) Milline ettevõtetest on loomulik monopol? a) Coca-Cola; b) Eesti Energia; c) Nehatu;
meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica Areaal: Jaapan Suurus: 0,6-1m Introdutseeritudud Kuna tegu on heitgaase taluva, põuakindla ja kärpimist taluva vähenõudliku liigiga LAIUV TUHKPUU Cotoneaster horizontalis Areaal: Kesk-Hiina Kõrgus kuni 0,5 m Introdutseeritudud kuna ta ei ole pinnase ja niiskuse suhtes kuigi nõudlikud. Külma ja heitgaase taluvad nad üsna hästi PAJULEHINE ENELAS Spiraea salicifolia Areaal: Lääne ja ida Siberi, Kaug ida, Jaapan, Hiina
muutlikkus) - Erinevates keskkonna tingimustes muutub loodusliku valiku suund - Aja jooksul → uued kohastumused - Tekib ristumisbarjäär lähterühmadega 1. Geograafiline isolatsioon - liikide levikualad ei kattu → liigid ei ristu - Aafrika ja India elevant - Ameerika ja Euroopa naarits 2. Bioloogiline isolatsioon - liigi bioloogilised iseärasused, mis soodustavad ristumist oma liigiga ja takistavad ristumist võõra liigiga - Ajaline eraldatus - pudemine/õitsemine erineval ajal (kirss, õun) - Erinevad signaaltunnused - hääled, lõhnad jne, nt. sookured - pulmatants - Sugurakkude sobimatus - sugurakud, mis satuvad valesse kohta hävivad (mesilased õietolmu tassimas) - Loode tekib, aga hukub (ka Ameerika ja Euroopa naaritsate paljunemine) - Hübriid, kes sünnib, on viljatu/alakohane (hukkub olelusvõitluse käigus) -
siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk
mis väljendub organismi tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. [2] Mimikri tüübid (peamised): Bates'i mimikri Mülleri mimikri Agressiivne mimikri Reproduktiivne mimikri [3] Bates'i mimikri: Mimikri esmakirjeldaja entomoloog Henry Walter Bates. On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem. Helikoniidid -Heliconidae Põualiblikaline-Pieridae [4],[5],[6] [7],[8],[9] Mülleri mimikri: ehk Mülleri konvergents. Nähtus, kus erineva evolutsioonilise arenguteega mittesöödavate või mürgiste liikide hoiatusvärvus on kujunenud sarnaseks.
Kava oli oma ülesehituselt väga huvitav ning laulud olid väga värvirikkad. Lugudes oli kuulda sellist rütmilisust, kiirust, värvikust ja ka originaalsust. Kontsert mulle väga meeldis kuigi ma väga suur dzässisõber just ei ole. Esituses oli neli laulu milleks olid: Siima Aimla Soundsystem, Jürmo Eespere Carne Tremula, Raivo Tafenau Karu jälg sipelgapesas ja Siim Aimla Ballaad. Esinejad mängisid väga hästi kuid kui neid võrrelda mõne muu jazzi liigiga, siis minu arvates on selline jazz kõige huvitavam ja kuulatavam. Vaatasin kontserti esiteks tuntud saksofonisti Raivo Tafenau pärast. Tema mängimisviis on midagi väga erilist ning omapärast. Ta justkui üritab saksofoni mängides endast anda kõik, mida üldse saab anda ning näeb selle jaoks ka vaeva, et hingetõmbest hingetõmbeni meloodilisi noote mängida. Lauludest kõige elavam ja huvitavam oli Raivo Tafenau enda laul ,,Karu jälg sipelgapesas". Laul
*Y soovis Zlt osta erinevate pindade puhastusseadmeid.Kuna need olid kallid ja Y soovis tasuda nende eest ositi,siis sõlmiti omavahel kirjalik dokument, mille pealkirjaks oli leping.Lepingusse kirjutati, et Y on õigus nimetatud seadmeid vallata ja kasutada ja kohustus selle eest ettenähtud tasu maksta ning tasu ositi maksmise graafik. Lepingu sõmimise hetkest sai Y Zlt ka seadmed ja sai nendega tööle hakata. Millise lepingu liigiga võis Y ja Z vahel sõlmitud lepingu puhul olla tegemist ja kas nimetatud sisuga leping oli leping, mille sõlmimist soovis Y ka tegelikult ? *Töötaja võttis tööandja kassast natuke raha laenukset kuni järgmisel päeval saabuva palgapäevani seda laenata ja koju süüa osta.See reegel,et kassaraha tuleb õhtuks täies mahus seifi panna oli kõigile teada ja oli kirjas ka varalise vastutuse lepingus, töösisekorra eeskirjades
Pärisinimene- 300 000 a tagasi tekkis aafrikas targa inimese liik Mikroevolutsioon- tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine Makroevolutsioon- ehk suurevolutsiooniks nim liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut Kohastumine- liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nim kohastumusteks Varjekuju- varjekuju sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga Mimikiri- mõnele liigile, ka taimeliigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikiri Hoiatusvärvus- see annab märku mõnest vähem silmatorkavast kaitsevahendist, nt ebameeldivast maitsest või mürgist Areaal- igal liigil on oma levila ehk areaal Konvergents- erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes
HOTELLIMAJANDUS Hotellimajanduse põhimõisted ja nende omavaheline seos Kui räägitakse hotellimajandusest, siis mõeldakse selle all kogu majutusettevõtlusega seonduvat, mitte ainult konkreetselt hotelle kui eraldi majutusasutuse liigiga seotud tegevusi. Hotellimajandus hotellimajanduse all mõeldakse enamasti majutus-, toitlustus- ja lisateenuste (saunad, basseinid, ilusalongid, tervise-, äri-, konverentsikeskused jt) osutamist majutusasutuses. Majutusettevõtte põhitegevuseks on majutusteenuse ja paljudes majutuskohtades ka toitlustusteenuse pakkumine. Ettevõtja võib osutada majutusteenust ainult registreeritud majutusettevõtte kaudu.
Alati moodustub juurde pantseri väiksem pool. Seega need rakud, mis saavad endale sisemise poole, vähenevad pidevalt. Niisugune rakkude vähenemine lakkab, kui tütarraku maht on ainult pool kuni kolmandik omaraku esialgsest mahust (suurusest). Siis tekib rakust auksospoor, millega kaasneb raku esialgse suuruse taastumine. Sageli kaasneb aukspooride tekkega suguline protsess. Rohevetiktaimed (Chlorophyta) on rohevetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 500 perekonda 8000 liigiga fotosünteesivaid eukarüootseid organisme. Nagu maismaataimedki, sisaldavad rohevetiktaimed klorofülli ja A ja B ning varuainena on tavaliselt plastiidides olev tärklis. Rohevetiktaimed on seotud mändvetikate ja embrüofüütidega, moodustades üheskoos taimeriigi. Rohevetikate hõimkonda kuulub nii üherakulisi kui ka hulkrakseid liike. Enamik neist on mageveelised, kuid esineb ka suur hulk mereveeliike. Vähesed liigi suudavad elada ka näiteks puutüvedel, olles aerofüütsed rohevetikad
Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad sealset väljakujunenud keskkonda. Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed liigid on sellega harjunud. Kui 1 liik peaks kaduma, siis võib see ohustada juba järgmist liiki jne. See laviin suureneks aina enam. Samuti ei tohiks mullast happesus kaduda, sest sealsed liigid vajavad seda. Mis juhtub, kui tingimused muutuvad? Mõne liigi väljasuremisel asenduks see mõne teise liigiga ning elu läheks edasi. 5. Antud koosluste osakaal eesti looduses 6. Kas tegemist on haruldase, kaitset vajava kooslusega? Toiduvõrgustik PÕDER METSKITS METSSIGA HUNT REBANE VALGEJÄNES PÕLDRÜÜT RABAPISTRIK MÄGER RABAKANA RÄSTIK MÄND ROHUKONN RABAKONN ROHEKÄRBLANE
10. Mis on ohumärguanne? ? Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. 12. Märgi missuguse ohutusmärgi liigiga (keelu-, hoiatus- ja kohustusmärk, evakuatsiooni- ja esmaabimärk või tuletõrjemärk) on tegu? (, , , , ., ) Ohutusmärk / Märgi liik / Sõnum / , 6
Suuremad ja kiiremad laevad, tihedam liiklus Ballastvee mahutite seinad ja põhjasetted pakuvad veeorganismidele lisavõimalusi transpordiks Mikroorganismid, taimed, selgrootud, kalad Laevade välispind Ajalooliselt vanim veevõõrliikide leviku viis Peamine levikuviis enne teraskeredega laevade kasutusele võtmist Vesiviljelus Kohapeal mitte esinevate liikide kasvatamine toiduks Limused, kalad, vähilaadsed Kasvatatava liigiga tahtmatult koosesinevad liigid Kanalid Veekogudele rajatud kanalid, mis ühendavad looduslikult isoleeritud piirkondi Läänemeri ühendatud Musta ja Kaspia mere piirkonnaga Dekoratiivliigid Akvaariumites, tiikides kasvatavavad kalad, taimed, selgrootud Üks kõige enam kahju tekitanud võõrliik- rohevetikas Sihilikud loodusesse laskmised Kalade toidubaasi parandamine Töönduslikud või harrastuspüügi kalaliigid, vähilaadsed Toiduks tarvitatavate organismide
Pruunikas. Pikkus 30 cm, eluiga 7 a. Väikestes jõgedes, nugib kaladel, kuid sööb ka orgaanilisi jäänuseid. Koeb aprill-mai pärast rännet ülemjooksu kiire vooluga kohtades. Vastsejärk 4-5 a. Lähedased mageveevormid (keha eesosa jämedam) on ukraina jõesilm (Eudontomyzon mariae), pikkus 22 cm, ja kreeka jõesilm (E. hellenicus), pikkus 6 cm. Kumbki ei nugi. [1, 2, 3] 9 KOKKUVÕTE Üldse tuntakse silmlaste sugukonnas 7 perekonda 20-24 liigiga, neist 5 perekonda (Petromyzon, Entosphenus, Caspiomyzon, Lampetra, Ichthyomyzon) 16-20 liigiga põhjapoolkeral ja 2 perekonda (Geotria, Mordacia) 4 liigiga lõunapoolkeral. Silmud on levinud nii põhja- kui ka lõunapoolkera parasvöötmes, puuduvad aga troopilistes vetes 30o p.-l. ja 30o l.l. vahel. [2, 3] Üldiselt võib kõigilt silmudelt midagi sarnast leida. Erinevusi esineb selles, kus maailmas osas nad elavad ja milliseid tingimusi tahavad. Suuruse suhtes on varieeruvust küll, aga
Eesti loomastik B variant 1. isel. Eesti kahepaiksetefauna olukorda liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. subboreaalne kliimaperiood peamised isel. Jooned ning fauna muuutused sel perioodil 3. vali mõni eesti väga haruldane või haruldane imetajaliik ning arutle liigi bioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (kas kaitsta või mitte ? mis on kaitsmise eesmärk jne?) 4. mis on koprofaagia? Kellel esineb? 5. sõralised süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised biol ja ökol tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik jne) 6. nim 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit ja selgita iga meetodi põhimõtet ning nim 1 olulisem teadlane 7. milline oli läänemere oluline riimveega periood ja mis selle kliimaperioodi
Elutekke 3 põhiseisukohta:On toimunud elu algne loomine,Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehdadelt,Elu on tekkis elutu aine arengu tulemusena. Füüsikaline evolutsioon:Elementaarosakesteks tekkisid aatomid.U 5 miljardit at tagasi tekkis Päike ja 4,5 at tagasi Maa.Keemiline evolutsioonLihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid).Bioloogiline evolutsioonDarwini teooria:Elu ajalooline areng planeet Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.Sotsiaalne evolutsioonInimühiskonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.Bioloogiline evolutsoon:.4 miljardit 3,5 miljardit aastat tagasi esimesed elusolendid,3.5 miljardit aastat tagasi bakterid ehk eeltuumsed.2 miljardit aastat esimesed eukarüoodid(taimed, loomad, seened).esimesed hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi.Taimede evolutsioon:Ainuraksed vetikad,Hul...
2)lihaskude liigutab luid (südamelihas kude, vöötlihas kude, silelihas kude) 3)Närvikude (VÕIB KÜSIDA NÄRVI RAKKU JOONIST) 4)side kude seob organismi terviklikuks nt: veri, rasvkude 3)Elund e. organ Ehitust uurib anatoomia, tegevust füsioloogia 4)Elundkond moodustavad sarnase ülesandega elundid Nt:seede elundkond (vt:õpik lk 15 joonis) 5) Organism e. üks konkreetne elusolend 6)Liik moodustavad omavahel väga sarnased organismid mis ei ristu teise liigiga Inimliik Homo sapiens sapiens Loomaliik Ursus alba- jääkaru Populatsioon on osa liigist mis on ülejäänud liigist eraldatud mingite tõkete kaudu 7)Ökosüsteem teatud alal koos eksisteerivad erinevad liigid ja neid ümbritsev elutu keskkond nt: atlandi ookean 8)Biosfäär See on kõige suurem ökosüsteem maakeral kus leidub veel mõni elusolend Organismide koostis Organismid koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest.
Neid iseloomustab tugev ja sihvakas kehaehitus. Nad toituvad enamasti närilistest, näiteks hiirtest, rottidest. Samuti ka kanadest jne. Mõnikord on nad võimelised ka väikse antiloobi ära sööma. Sugukond Sugukond hõlmab kahte alamsugukonda pärisboalasi (Boinae) ja püütonlasi (Pythoninae). Sellesse sugukonda kuuluvad kõige suuremad nüüdisaegsed maod anakonda ja võrkpüüton. Boalaste sugukonnas on 22 perekonda 80 liigiga. Püütonlaste sugukonda kuulub 6 perekonda 22 liigiga. (Bannikov et al, 1985.) Boalaste sugukonda kuuluvad boad ja püütonid mässivad oma tugeva keha umber saaklooma ja pigistavad selle surnuks.(Rauk et al, 1983) Boalaste anatoomia Seda madudegruppi peetakse suhteliselt primitiivseks. Nende kolju on raskem ja lõuad jäigemad kui enam arenenud madudel.(Burnie et al, 2001)Boalastel on olemas tagajäsemete jädemed, mis tavaliselt on märgatavad küünistena anaalava külgedel. Peale selle on
geen. Rakuteraapia - kasutatakse tüvirakkusid kahjustunud kudede taastamiseks. Genoomivahimees - püüab likvideerida DNA kahjustusi. ?Analüüsiv meetod Taimede või loomade heterosügootsuse määramiseks. Dominantse tunnusega isend ristatakse kaksikretsessiivse tunnusega isendiga. Kui järglased on kõik dominantsuse tunnusega, on uuritav dominantse tunnusega isend homosügoot - sellisel juhul on tegemist tõu või sordipuhta liigiga. Kui järglaskonnas toimub lahknemine ja saadakse erinevate tunnustega organismid, siis järelikult on uuritav dominantse tunnusega organism selle tunnuse suhtes heterosügoot - sellisel juhul ei ole tegemist tõu või sordipuhta liigiga. ? lesanne Puhtatõulistnküülikut ristati valge küülikuga, järglased olid kõik musta värvi, üht hübriidi ristati omakorda valge küülikuga. Leidke järglaste genotüübid, fenotüübid ja lahknemissuhted.
valik, transpordi liigi valik, transpordi vahendi tüübi valik., 3) veo kooskõlastamine töö tingimustega, 4) veose paigutamine transpordivahenditele, 5)veomarsruutide määratlemina, 6)veose säilivuse kindlustamine, 7) erinevate transpordivahendite kooskõlastamine eri veoste korral. Veose omanik/hankija kasutab kahte põhilist vedamise viisi: 1)MULTIMODAALNE (veose vedamine transpordivahendi mitme liigiga, 2) UNIMODAALNE (veose vedamine ühe transpordi liigiga) 2) Teenuse pakkumine ja selle kompleksus 3) Kütuse hinna arvutamine iseseisva töö põhjal Võtsime diiselkütuse jaemüügihinnaks automaattanklas 1,254 / l kohta. Kütuse hind jaemüügi hinnast franco ettevõte on 11,4% odavam. Seega saime kütuse hinnaks franco ettevõttele: 1,25411,4%=1,111 /l kohta. Pilet 5 1) Veetranspordi valiku kriteeriumid:
Viienda uue liikmena selles seltskonnas on välja toodud e-marketing ehk interneti kasutamine kliendi ja pakkuja vahelise dialoogi tekitamiseks. Oluliseks on infotehnoloogia vahendav roll (sest dialoog tekib ju ka mujal). Uurimuse põhiküsimuseks oli kuidas on kommunikatsioonitehnoloogiate areng mõjutanud turundust üldiselt? Täpsustavad alamküsimused seevastu: 1) Kui palju kasutatakse e-marketingi tänapäevases turunduspraktikas võrreldes nelja teise turunduse liigiga? 2) Millised turunduspraktika kombinatsioonid nendest viiest tüübist esile kerkivad? 3) kuidas mõjutab IT üldine tase ettevõttes tema võimekust e-turunduses? Uuring Kvantitatiivne uuring viidi läbi uurijate endi poolt koostatud küsitlusankeete kasutades 149 ettevõtte kohta Inglismaal ning Uus-Meremaal aastatel 2000 ning 2001. Täpsemalt täitsid oma töökoha kohta ankeete MBA tudengid. Küsitlusankeedid määrasid ettevõtte
Koor kollane, ülemises osas võib mõnel sordil esineda ka violetjas varjund. Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge. Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõnedel sortidel ka terved, helerohelised, mõlemalt poolt lühikarvalised. Naeri söödavatel lehtedel puudub vahakirme. Õisikuvarred on püstised ja hargnevad. Õied väikesed ja kuldkollased. Vili on kõder. Seemned on väikesed, ümmargused, pruunikad, sarnanevad kaalika seemnetega. Naerist aetaksegi sageli segi teise lähedase liigiga, kaalikaga, mille viljaliha on kollane. Naeris erineb kaalikast lehtede poolest, mis kinnituvad otse juure ülaossa. Bioloogiline iseloomustus : Naeris on kaalika sugulane , on aretatud kapsa ja kaalika ristamisel . Esimesel aastal kasvab mahlakas juurikas ja teisel aastal harunev õisikuvars. Juurvili on olenevalt sordist lapik või lapikümar, koor enamasti kollane või punakas ning sisu kollane, harvem valge. Kasvukoht ja tingimused :
Nendeks tegevusteks võivad olla üleküttimine, liiklus (autod), metsade raiumine ja paljud teised sarnased tegevused. Küttimine Jahiseadusest tulenevalt otsustab pruunkaru küttimismahu Keskkonnaamet lähtudes KAURi poolt koostatud ulukiseire aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekutest. KAUR esitas ulukiseire aruandes 2015. aasta karu küttimismahuks 50 isendit, mis on 10 võrra enam kui 2014 aastal. Karu küttimismahu määramisel tuleb arvestada, et tegemist on Euroopas kaitsealuse liigiga ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Karu on lubatud küttida kahjustuste vältimise eesmärgil ning riigi kohustus on tagada, et arvukus säiliks soodsal tasemel. Jaht Jahtimiseks on 3 võimalust: varitsemine, ajujaht ja laskmine talvkoopast. Varitseda võib karusid kaerapõldudel ja nende poolt murtud koduloomade juures ja juuremeelitamiseks panud sööda läheduses. Trofeed ja mõõtmine Kolju mõõdetakse kukla tipust üle esi hammaste ja põsekaarte kõige laiemast kohast.Kõik
olulisest vähenemisest. Looduslik valik .. on evolutsiooni tegur, mis toimub kindlas suunas tulenevalt välistingimustest.Loodusliku valiku tulemus sõltub isendi geneetiliste omaduste iseärasustest ja edukusest olelusvõitluses. Olelusvõitlus on organismide sõltuvus keskkonda piiravatest teguritest(biootilised, abiootilised). Suguline valik-kujundab sugupoolte erinevusi. Võib mõjutada mõne tunnuse eelisvalikut. See välistab ka ristumise võõra liigiga. Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil: 1)Stabiliseeriv valik-kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Peamine valikuvorm kõikides liikides. 2)Suunav valik-seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Toimub enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda. 3)Lõhestav valik-seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega
jaotada seltsi sugukondadeks või et määratleda nende mahtu süsteemis. (Ling, R 1980) Linnud Maailma linnuriikidest kuulub värvuliste hulka üle poole, näiteks pääsukesed, rästad, põõsalinnud tihased, varblased ja varesed. Ainus värvuliste rühm, mida leidub Euroopas on laululinnud, kellest enamik toob kuuldavale keerukaid helisid. (Elphick, J. Et al 2006) Sugukond: Pääsulased Sellesse sugukonda kuulub 20 kogu maailmas levinud perekonda 79 liigiga, neid ei ole ainult kõige külmematel aladel ega mõnedel ookeanisaartel. Põhjapoolsetes maades elutsevad liigid on rändlinnud, soojal maal elutsevad pääsukesed aga paiksed. Pääsulased on ülihead lendajad suurema osa elust veedavad nad õhus, isegi joovad lennul. Maapinnale laskuvad nad vastumeelselt eelistades istuda oksal või traadil. Pääsukeste laul on meeldiv sädistamine. Pääsulaste toit koosneb eranditult putukatest, keda hangitakse lennult
Siniraag Siniraag on kantud Eesti punase raamatu eriti ohustatud liikide lehele ja kuulub II kaitsekategooriasse. Tegemist on ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa ning Berni ja Bonni konventsiooni II lisa liigiga. Välimus Siniraag on I kategooria kaitsealune liik. Siniraag ehk rahvaliku nimega Saksamaa vares on üks silmatorkavamaid liike meie linnustikus. Eri toonides küütlevad sinised sulepartiid tiibadel, sabal, peas ja keha alapoolel moodustavad kontrasti erksa kaneelpruuni tooniga linnu seljasulestikus. See eksootiline värvipalett avaldub eriti siniraagu lennupildis, kui kõik need erksad värvid vaheldumisi välgatavad. Isas- ja
vaid jääksid rahulikult paigale. Ta on midagi vahepealset ning tükike põhimõtteliselt kõigest. Minu meelest on see täiesti tõsi, et ei eksisteeri ainult äärmused nagu näiteks ilus ja inetu ning just seal vahepealses alas paiknevad ka enamus inimesi. Paljud mõistavad armastust liiga kitsalt, kõrvale jäetakse näiteks tarkusearmastus - Eros on filosoof, sest armastab tarkust. Vaid need, kes tegelevad ühe kindla armastuse liigiga ja seda innukalt taotlevad, kannavad nimetust ,,armastus". Veel väidetakse, et armastus areneb etappides. Alguse armutakse füüsilisse ilusse ja alles hiljem nähakse hinge ilu ning mõistes selle ülemuslikkust kõige kehalise suhtes jõutakse teadmiseni. Armastamise puhul on minu arvates tavaline, et et ihalduse objektiks on kõik hea ning ilus. Alguses ongi armastuse eelduseks just füüsiline ilu, mille puudumine võib armastuse suisa välistada. Esmalt ei vaevuta sisemist ilu otsima
Biogeograafia Biogeograafia käsitleb organismide ja nende koosluste levimist maakeral nii ajas kui ruumis. Areoloogia Populatsioon ja liik Populatsiooni ehk asurkonna moodustavad kõik ühte liiki kuuluvadisendid, kes asustavad mingit kindlat territooriumit. Kohaliku ehk deemi moodustab hulk mingi kohaliku liigi isendeid, kes pikema aja jooksul asustavad mingit kindlat territooriumit ning mille ulatuses toimub vaba vastastikune ristumine ehk panmiksia ja mis on teistest sama liigi esindajatest suhteliselt eraldatud. Tsönopopulatsioon hõlmab kõikides (taime)populatsioonides olevaid sama liigi isendeid. Tsönopopulatsioonil on: · Geneetiline; · Sooline; · Vanuseline (normaalne, invasiooniline ning regressiivne) ja · Seisundiline koosseis (vitaalsus: kõrge ja alanenud). Populatsiooni arvukus ehk suurus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
