II- toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. III- ehk kultuurtõu perioodil on tõu jõudlusomadused, konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal taseme. IV-tõu mandumine, kus ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist, pigem vastupidi 5. Veisetõugude klassifikatsioon. 1. Kohalikud tõud-kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata. On saadud nn rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi, enamasti väiksekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad. On aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. Parandatud tõud-kujunemisjärgus, on enamasti kohalikud tõus, mida on parendatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj Ipoolel. 3. Aretustõud-inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude
Tavaliselt liiguvad Prantsusmaa karjad mägikarjamaadele mai lõpuks ja tulevad tagasi oktoobri keskpaiku. Aubraci piirkonna georaafiline keskkond on andnud tõule omaduse areneda ja kasvada nendes keerulistes tingimustes. 14. Veisetõugude klassifikatsioonid Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata. Need tõud on saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti on nad väikesekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad. Nad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. Need on enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud
heteroosi efektiks. Inbriiding e sugulaste omavaheline paaritamine võib põhjustada väärarengut või mõnd muud haigust. Inbriidingu depressioon elujõuetud loomad, haiged, halva sigimisega, pärilike defektidega. 3)hübridiseerimine eriliikidesse kuuluvate loomade paaritamine 5. Veisetõugude klassifikatsioon. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti väikesekasvulised, madala toodanguga, hästi kohanenud kk,vastupidavad. on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud
Tarnekv. täideti 593,0 tuha t.- 94% ja otseturustusk. 7,4 tuh t ehk 57%.Veiseliha osatäht. kogu lihatoodangus oli tõusnud - 28%. Veiseliha tootmine suurenes lihaveisekasv.edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 4. VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti väikesekasvulised, madala toodanguga, hästi kohanenud kk,vastupidavad. on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade
· Lihaloomade saamisel sea- ja veisekasvatuses. · Ristandjärglased on suurema elujõuga, vitaalsemad, kiirema ainevahetuse ja kasvuga. · Seetõttu on parem söödakasutus ja tapaküpsus saabub varem · vahelduvristamine - Sarnane keerukale tarberistamisele, kasutatakse kahte või kolme tõugu. · Esimese põlvkonna (F1) emasjärglastest jäetakse osa suguloomadeks, keda ristatakse tagasi ühe, seejärei F2 teise tõuga jne. On võimalik kolme tõuga. · Erinevate põlvkondade järglaste heterogeensus kasvab, väheneb vanematevaheline erinevus ja koos sellega ka heteroosiefekt. · Kasutatakse ainult 2/3 kummagi lähtetõu heteroosi võimalusest, mis ongi vahelduva ristamise puudus. 65. sisestav ja vältav ristamine
III etapp kultuurtõu perioodil on kehaehitus väljakujunenud kõige paremal tasemel. Vajadusel täiustatakse tõu genofondi sugulastõugudega. IV etapp tõu mandumine, ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist. Tõug on saavutanud maksimaalse taseme. 5) VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti väikesekasvulised, madala toodanguga, hästi kohanenud kk,vastupidavad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud.
tingimustes ei vasta püstitatud nõuetele. Sel juhul loobutakse selle tõu säilitamisest või alustatakse uute aretuskomponentidega, uue tõu loomist. 3.1.2. VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata. Need tõud on saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti on nad väikesekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad. Nad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. Need on enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks
ŠOTI MÄGIVEIS – pärineb Šotimaalt. Vanim tõug maailmas. Suuruselt kuuluvad väikeste tõugude hulka. Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti. Pikad laialiasetsevad sarved. Kasvukiirus on aeglane. Väga maitsev liha. 4) Veisetõugude klassifikatsioonid. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e kohalikud tõud – kohaliku tähtsusega tõud, mis on aretustööga oluliselt muutmata. Need tõud on saadud nn rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti on nad väikesekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad. Nad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud – kujunemisjärgus. Need on enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud – inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud.
nuumaloomade tootmine. Lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasutatakse tarbeloomadena, kellelt järglasi ei võeta. Keerukal tarberistamisel jäetakse osa järglasi kasvama. Neid kasutatakse suguloomadena ja saadakse teise põlvkonna järglased, kes on tarbeloomadeks. 3. Vahelduv ristamine e rotatsioonristamine kasutatakse kahte või kolme tõugu. Esimese põlvkonna emasjärglastest jäetakse osa suguloomadeks, keda ristatakse tagasi ühe, seejärel F2 teise tõuga jne. 4. Vältav e ümberkujundav ristamine kohaliku tõu või loomaderühma parandamine mitme põlvkonna jooksul. (97,5% parandaja tõu veresust tagab puhtatõulisuse ja õiguse anda tõule nimi) 5. Uudikristamine e kombinatsioonaretus kui on vaja luua uus tõug, siis valitakse 2 või enam lähtetõugu
ristamisest saadava heteroosiefekti suurus ja ristamisest saadav majanduslik kasu. Ristamist kasutatakse järgmistel eesmärkidel: 1. tarbeloomade saamiseks 2. uute tõugude saamiseks 3. tõuomaduste parandamiseks Sõltuvalt eesmärgist kasutatakse erinevaid ristamisskeeme ristamismeetodeid. 64. Tarbe- ja vahelduv ristamine Tarberistamisel paaritatakse omavahel kahe või mitme tõu loomi, et saada tarbeloomi. Ristandloomade järglasi suguloomadeks harilikult ei jäeta. Tarberistamisega saadakse veise- ja seakasvatuses suure jõudlusega lihaloomi, linnukasvatuses häid munakanu ja broilereid ning hobusekasvatuses tööhobuseid. Selle ristamise korral tagab heteroos ristandile hea eluvõime ja suure jõudluse, kui ristatakse sobivaid tõuge. Veisekasvatuses on levinud piima- ja piimasaadusi ületootvatel maadel piimalehmade ristamine lihatõugu pullidega. (sarolee, aberdiini-anguse, herefordi, limousiini)
Pidada vasikaid karjamaal. Sugulise küpsemise ehk puberteediperioodil arenevad noorloomadel intensiivselt suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Kujunevad sugupoole omadused. Intensiivse üleskasvatamise korral hakkab lehmmullikas indlema kuue kuu vanuselt. Et tema kasv ja areng ei ole vajalikul tasemel, siis ei seemendata (paaritata) teda enne 15-18 kuu vanuseks saamist. Pullmullikatel tekib paaritusrefleks samuti 5...6 kuu vanuselt, kuid suguloomadeks saab neid kasutada alles 12...15 kuu vanuselt. Täiskasvanuperioodil on suguorganid saavutanud funktsionaalse täiuse, loomad annavad kõige paremaid järglasi ja neil on kõrgeim jõudlus. Produktiivloomi on vaja õigesti sööta ja pidada, siis pikendame nende eluiga ja saame suurt toodangut. Vananemis- ehk raukumisperioodil ilmneb ainevahetuse langus ja toodangu vähenemine. See on tingitud seedeorganite taandarenemisest (hambad kuluvad, seedeorganid
annaabi.ee 
