homotermia. Aastane tsükkel: · jääperiood · kevadise soojenemise I faas · homotermia · kevadise soonemise II faas · suvine stratifikatsioon · sügisese jahtumise I faas · homotermia · sügisese jahtumise II faas · pöördstratifikatsioon Järvede klassifikatsioon 0 keskmiselt; - vähe; + palju Tüüp Mineraalained Biogeenid Orgaaniline aine Oligotroofsed 0 - - (vähetoitelised) järved Eutroofsed järved 0 0 0 Düstroofsed järved - - + Düseutroofsed 0 (0) + Lubjatoitelised järved + - - ehk alkalitroofsed Riimveelised ehk (+) 0 0
0,5 - 1 m/s kivine-kruusane 0,25 - 0,5 m/s kruusane-liivane 0,1-0,25 m/s peenliivane < 0,1 m/s mudane või savine ·Jõe elustikule avaldub veevool otsest mõju mehhaanilise survena, kaudset mõju gaasireziimi ja põhjasetete kujundajana. Kiirevoolulistes lõikudes on vesi küllastunud hapnikuga, vool eemaldab kiiresti ainevahetusjäägid ja kannab uut tahket materjali (nt. orgaaniline tahke aine = pude = detriit), lahustunud orgaanilist ning mineraalseid aineid, kaasaarvatud toitesoolad ehk biogeenid. ·Voolukiirusest sõltuvalt kujunevad erinevad biotoobid. Vee läbivoolukiirusest sõltub planktoni areng vooluveekogudes. Kiiretes jõgedes seda praktiliselt ei tekigi või vähemalt on see tühine. ·Voolukiiruses on vesikondade vahel suured erinevused. Mõõduka kiirusega on vesi Liivi lahe, Saaremaa ja Peipsi-Võrtsjärve vesikonnas. Teistes vesikondades on reeglina vool aeglasem. Väinamere vesikonnas on kõige aeglasemalt voolavad veed (Kasari).
puudulikult puhastatud olmevete jõgedesse juhtimine. Samuti oli suureks ohuallikaks mineraalväetiste ohter (sageli ebamõistlik) kasutamine koos loomapidamissuurfarmide rajamise ja hooletu sõnnikukäitlemisega põllumajanduses. Kindlasti tuleb ära mainida ka mullaerosiooni soodustavad ulatuslikud maaparandustööd ning rohkesti fosforit sisaldavate pesupulbrite laialdane kasutuselevõtt. Paljude jõgede vees suurunes biogeenide kontsentratsioon mitu korda ning biogeenid muutusid reoaineteks. See aga põhjustas jõgedes kiirenenud eutrofeerumist, suurtaimestiku vohamist ja sellega kaasnevate hapnikureziimide ebastabiilsust. Põhja- ja Kesk-Eesti karstunud paasaluspõhja ning õhukese pinnakattega aladel reostusid põhjavee ülemised horisondid tugevasti nitraatidega, kust reostus kandus allikatoitelistesse jõgedesse. Taasiseseisvumisele järgenenud majanduselu ümberkorraldamise, Vene
Kompleksühendid koosnevad mitmest osast. Põhilüliks on tsentraalioon või tsentraalaatom. On valdavalt doonor-akseptor sidemega seotud mingite teiste molekulide või ioonidega. Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuv...
Suureks ohuks on reovete ja põllumajanduses liigselt kasutatud väetiste valgumine merre. Vee õitsemist ehk vetikate vohamist võib märgata siis, kui randa uhutav vesi on värvunud vesirohekaks, pruunikaks või ka punakaks, sel juhul võib sisaldada vesi inimestele mürgiseid aineid. Samuti on see olukord ohtlik ka meres elutsevatele liikidele, kuna vesi on õitsemise ajal hapnikuvaene. Sagedasimaks põhjuseiks on veekokku jõudvad taimetoitained ehk biogeenid, eeskätt lämmastiku- ja fosforiühendid. Veeõitsenguga võivad kaasneda kalade ja teiste veeloomade hukkumine, sest suure hulga vetikate lagunemisel tekib hapnikupuudus, mis muudab veekogu gaasireziimi2. Selle ohu kõrvaldamiseks on tarvis suuremat kontrolli toitainete vette sattumise kohta. HELCOMi andmeil lasi 2000. aastal Eesti Läänemerre 28 924 tonni lämmastikku, see teeb 20,7 kg inimese kohta ja 965 tonni fosforit, mis teeb 0.69 kg inimese kohta. 3
Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest
juurdevoo, eemaldab kogunenud orgaanilisi aineid, võimaldab elustiku liikumist, vahetust jne. · karedus Reeglina mida karedam vesi, seda tasakaalulisem seisund. Selle tagamise peamine mehhanism toimib siseveekogudes karbonaatse puhversüsteemi kaudu. Karedam vesi tagab ka esmasprodutsentide parema varustamise mineraalse süsinikuga. Mürgid karedas vees toimivad halvemini mitmete keerukate funktsionaalsete mehhanismide kaudu, mis vaid osaliselt on käsitletav antud kursuses. · biogeenid Biogeenide vaeguse korral on ökosüsteemi seisund hea, kuid enamasti ebastabiilne. Biogeenide lisandumisel stabiilsus suureneb kuni teatava piirini. Biogeenide üleküllus on üks selgemaid halva ökosüsteemi seisundi väljendusi. Põhjuseks on rida veekeskkonna muutusi, mis on kirjeldatud termini all eutrofeerumine ja antropogeenne eutrofeerumine. See on käsitletud üldkursustes. · orgaanilise aine iseloom ja suurus
gaasid (O2 ja CO2). Sulfiidne vesi Sulfiidioonid satuvad vette setetest ja kivimistest, happevihmadest. Samuti ka põlevkivi kaevandamise tagajärjel. (Allmaa kaevandustes sadestub lõhkamise tahajärjel SO4). Sulfaat on vees seotud O2-ga. Sulfiidid paiknevad veekogude põhjakihis. Kui talvel on veekogudel jää peal, siis hakkab orgaaniline aine lagunema ning selle tagajärjel tekivad CH3 ja H2S. Biogeenid N ja P ühendid ka Fe, Si ja Mn. Biogeenid on põhilisteks toitaineteks. Mida suurem on N kogus, seda suurem on orgaanilise aine kogus vees – troofsus. Järvevee üheks tähtsaks mõjutajaks on ka fosfori ja lämmastiku sisaldus. Kui neid kahte ainet esineb veel liiga palju soodustab see taimestiku kasvu ja veekogu võib eutrofeeruda. Vesi peab sisaldama ka piisavalt hapnikku. Vees olev hapnik on pärit õhust ning veetaimedest. Kõik organismid, ka taimed, kasutavad hapnikku hingamiseks. Palju hapnikku
migratsioon lahustunud kujul; 3) õhumigratsioon ehk migratsioon õhu abil; 4) biogeenne migratsioonkeemiliste elementide osalemine bioloogilises aineringes; 5) tehnogeenne migratsioonkeemiliste elementide migratsioon inimtegevuse tagajärjel. o Biogeenidbiogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad biogeenid: fosfori- ja lämmastiku- o ühendid (fosfaadid, nitraadid, nitritid, ammooniumsoolad). · inimese mõju aine ja energia liikumisele, o Inimene mõjutab oma tegevusega looduslikke aine ja energia liikumise teid. Kasvuhoonegaaside paiskamine atmosfääri ei lase soojusenergial atmosfääri hajuda, aurumist ja muldade aineringet mõjutab veereziimi muutmine, keemiliste ühendite ja tolmu õhku paiskamine muudab otseselt õhu koostist
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogu...
mõjustatud inimtegevusest ja planktonivetikate arenguks peavad olema mittesobilikud. Seda seepärast, et vetikad paljunema ei hakkaks. Vetikate massilist paljunemist nim veeõitsenguks, mille kordumisel algab pöördumatu protsess vee eutrofeerumine. Nt Zürichi järv. Põldude väetiste, reovete sattumine vette võib põhjustada veekogu tüübi pöördumatu muutuse. Tekib ahelreaktsioon: vetikad arenevad massiliselt, nende jäänused lagunevad põhja, muda laguneb, sealt ujuvad välja biogeenid, nendest võivad jällegi toituda vetikad. Normaalsel järvede arengul on esimeseks etapiks vähetoiduline, mis võib muutuda huumusetoiteliseks või rohketoiduliseks. Madalaveelised rohketoidulised (eutroofsed) kasvavad segatoidulise (düseutroofses) staadiumis kinni, sügavamad võivad muutuda düstroofseteks. ÖKOLOOGIA RAKENDUSI Fenoloogia
kuivendatud maadel, vaid osaliselt ka parasniisketel põllumaadel. Kuivendus vees on aga nii orgaanilist ainet kui biogeene rohkesti. Kuivendatud põllu- ja metsamaad kasut intensiivsemalt, aineringe mullas kiire. Täiendavate meetmete rakendamise eesmärk on vähendada hajureostusena väljakantavat biogeenide koormust. Talu tasandil on seda võimalik muuta vähendades äravooluga väljakantavat biogeenide kogust ja parendades toitainete kasutamisest taimede poolt. Biogeenid (lämmastik fosfor) kantakse haritavalt maalt välja pindmise- ja drenaaziäravoolu kaudu. Reguleerides seda on võimalik mõjutada leostumise kogust ja toimumisaega. Teine võimalus on vähendada väetamist või parendada taimede poolt väetiste omastamist ja kasutamist. Väetamisega piiramine, maakasutuse muutus (rohumaaks) või laiad kaitseribad erosiooniohtlike väljade ja veejuhtmete vahel vähendavad kokkuvõttes saagi kogust või talu sissetulekut. Mulla niiskusreziim mõjutab
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Detridofaagid ja redutsendid toituvad surnud orgaanilisest ainest ja seega lagundavad seda uuesti algaineteks (toiteelementideks, süsihappegaasiks, veeks). Abiootilised faktorid Abiootiliste tegurite hulka kuuluvad nii keemilised kui ka füüsikalised tegurid. Siia kuuluvad valgus (energia), temperatuur, vesi, tuul, biogeenid, happesus (pH), soolsus, tuli. Kõik tegurid toimivad organismile üheaegselt. Iga elemendi olemasolu või puudumine ohustab mingi liigi organismide eksisteerimist ja elujõulisust. Materiaalseteks (füüsilisteks) abiootilisteks komponentideks on kivimid ja vesi. Peamine osa toitainetest, mida elusorganismid kasutavad toiduks ja mis ringleb ökosüsteemis, tuleb maapinna kivimitest. Kuid ei ole ühtegi mineraalset kivimit, mis sisaldaks lämmastikku. Lämmastikku leidub
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
3.2. valguse kiirgus võimaldab roheliste taimede, sh. nii mikroskoopiliste planktonorganismide kui makrofüütide (suured veetaimed) fotosüntees Vee keemilised omadused Vees võib olla lahustunud tohutu hulk kemikaale. Kui neid on palju, siis nad määravad veekogu iseloomu: happelised või soodajärved, toitaineterikkad jõed, rauarikkad allikad jne. Olulisimad veekogude ökoloogia seisukohalt on mõned ühendid - hapnik, süsihappegaas, karedust põhjustavad ühendid, biogeenid ja mõned orgaanilised ühendid. 2.1. Hapnik lahustub vees, hulk sõltub temperatuurist. Jahedamas vees lahustub rohkem hapnikku, seda mõjutavad ka segunemine, turbulents, fotosüntees ja hingamine. 2.2. Süsihappegaas on samuti lahustunud vees ja põhjustab terve rea keemilisi protsesse, mis on eelkõige seotud süsinikuringega, fotosünteesiga ja vee happelisusega. Lahustub vees ligi 200 korda paremini kui hapnik. 2.3. Biogeenid
Nende perioodiline puhastamine setetest taastab veekogude isepuhastamisvõime. Kuivendussüsteemide ebapiisava toimimise tõttu halveneb taimede kasvuvõime, mis omakorda vähendab mullas toitainete seotust ja suurendab pindmist äravoolu lõppkokkuvõttes suureneb biogeenide väljakanne eesvoolu, jõgedesse ja järvedesse. Põhiliselt ilmneb lühiajaline negatiivne keskkonnamõju eesvoolude ehitamisel, kui kaevetöödel tekib muda ja sellest vabanevad biogeenid kanduvad allavoolu. Võrreldes kraavitusega, vähendab drenaaz pinnaseerosiooni, kuid negatiivse küljena suureneb lämmastiku väljakanne. Nimetatud mõjude vähendamiseks tuleb kasutada maaparanduse keskkonnakaitseabinõusid (settebasseinide, lodude ja eesvoolu kaldapuistu rajamist ning eesvoolude renaturaliseerimist), mille eesmärk on lokaliseerida võimalik toitainete väljakanne ning säilitada ökoloogiline stabiilsus ja bioloogiline mitmekesisus.
a. Vooluvete suurtaimestikku mõjutavad ökoloogilised tegurid: · valgus · jõe sügavus · voolukiirus ja veetase · jõepõhja iseloom · jääkate · kevadine jääminek · suurvesi · temperatuur · biogeenid · reostus 26. Põhjaloomade toitumissuhted Eesti suurjärvedes. a. Toitumine bentaalis valdavalt detriidist või teistest loomadest. b. Setteneelajad neelavad valikuta veekogude põhjasetteid, ei tee vahet seeduvate ja mitteseeduvate osakeste vahel. 27. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised üksused. i. Süsteem ja evolutsioon b. Süsteem peaks peegeldama kalade evolutsiooni e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
