kaelalüli vahelt, esijalad randmeliigesest, tagajalad kannaliigesest ning saba viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt. Emaslooma rümbalt tuleb eraldada ka udar ja isaslooma rümbalt suguorganid. Veise lihakehalt ei tohi eemaldada rohkem kudesid kui tehnoloogilises juhendis on ette nähtud. Kategooria määramine Enne kvaliteediklassidesse määramist määratakse veiserümpade kuuluvus soo ja vanuse järgi ehk kategooria.Vanuse määramisel arvestatakse tailiha ja rasvkoe värvust ja luustuvuse astet. Rasvkoe värvust vaadates lähtutakse rasvkoe värvuse kirjeldusest, arvestades seda, et nooremal loomal on rasvkoe värvus valkjast helekollaseni ja vanemal loomal kollasest tumekollaseni. Rasvkoe värvuse varjundid võivad oleneda ka veise tõust, kus vanemal loomal on rasvkoe värvus võrreldav mõne teise veisetõu noorema veisega. Lihakusklasside määramine Veiserümbad jaotatakse lihaste arengu ehk konformatsiooni järgi kuude (S-E-U-R-O-P) põhikassi
ALUSNAHA EHITUS JA ÜLESANDED Alusnahk ehk subkuutis (tela subcutanea) asub pärisnaha all ning koosneb kohevast sidekoest ning rasvkoest. Sidekoelised vahemikud jaotavad rasvkoe väikesteks kambrikesteks. ,,Peopesades ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustuvate patjadena." (Nienstedt, W. jt. 2001: 96-97; Silm, H. (toim.). 2006: 15). Kambrikestes asuva rasvkoe paksus erineb piirkonniti ning sooti. Naistel koguneb rasv rohkem üle keha ühtlaselt, meestel rohkem aga kõhupiirkonnas. Paksemat rasvkude sellegi poolest kohtab enamasti rinnal, kõhul ja tuharatel, vähem aga seljal ja jäsemetel. Kõhnematel inimestel on nahaaluskude u 2-10 mm paksune, paksematel aga isegi kümnekonna sentimeetrine. Naissool võivad rasvarakud kasvada nii suureks, et nahk muutub muhklikuks. Sellist nähtust nimetatakse kosmeetiliseks tselluliidiks. (Nienstedt, W. jt
Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga. geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus, isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu 2.Millised on erinevad kehalise aktiivsuse tasemed ja liigid? Millist kasu annab kehaline aktiivsus? 2. Individuaalsed muudetavad tegurid – kehamassi ja Millised komponendid määratlevad kehalist rasvkoe hulk, kehaline võimekus, teadmised keh akt aktiivsust? toimest tervisele, informeeritus võimalustest, suhtumine, eeskujud, motiveeritus Kehaline aktiivsus- igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle 3. sotsiaalmajanduslikud tegurid – rahvuslikud ja rahulolekutaseme
Paljud kroonilised, eluviisidega seonduvad haigused, nagu II tüübi diabeet, liigeste ja liikumiselunditega seonduvad probleemid, kõrgenenud vererõhk, südamehaigused ja isegi vähk, on ühendatud liigse tüsedusega. Et kõhnuda, tuleb võtta kaalus juurde Miks ma usun Jeesust ütlevat, et kõhnumiseks on vaja kaalus juurde võtta? Sellepärast, et Loojana mõistab Ta meie organismi tegevust paremini kui keegi teine. Tõhus kaalust mahavõtmise iva, mis põhineb rasvkoe vähenemisel, on toimiva lihasmassi varumine. Sel moel suudetakse kehamass normis hoida. Uuringutulemused kinnitavad seda. Jeesus teab, et kuigi sa võid saavutada kiiresti mõjuvate ja kergesti teostavate kõhnumismeetoditega oma kaalu languse lühikese aja jooksul, kaotad sa selle abil vale kaalu. Missugust kaalu ei tohiks kaotada? Lihaste ja vee arvelt. Tavaliselt teavad ju kõik, et just ülearune rasv tekitab kehale need koledad vorstikangid, mille tõttu riided tunduvad väikestena
Eluslooma tapmise järel saame LIHAKEHA, mida töödeldakse, eraldatakse sisikond, enamasti pea ja nahk, jäsemed. Töödeldud lihakeha on RÜMP ja olenevalt looma liigist võib rümp olla tükeldatud poolrümbaks või veerand rümbaks. Jaotustükid - saadakse rümba tükeldamisel. Tükeldus toimub lähtudes edasisest kasutusviisist Konditustamine- On pehmete kudede eemaldamine kontidelt Siirimine ja soonetustamine- on soonte, kõõluste ja rasvkoe eemaldamine( siirimine) Liha sorteerimine- liha osade jaotamine kvaliteedi järgi Plokkliha- pehme liha, mis on külmutatud neljakandilises vormis MDM- Mechanically deboned meat - Mehaaniliselt konditustatud liha .MDM saadakse luudele kinnitunud liha eemaldamisel vastava seadme abil. RÜMBA KVALITEEDI NÄITAJAD KVALITEET jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks Subjektiivne- mõõdetavad tulemused nt: lisaainete protsent tootes, keedusoola protsent Liha kvaliteedi näitajad : 1
Kehaline võimekus on võime end üle pingutamata tulla toime kehaliste liigutustega, mida läheb tarvis igapäevases elus, s.o. südame, veresoonte, kopsude ja lihaste võime funktsioneerida optimaalse efektiivsusega. KV liigid on painduvud, kiirus, tasakaal, aeroobne võimekus ehk võime pikaajaliseks mõõduka intensiivsusega pingutuseks, anaeroobne võimekus ehk võime lühiajaliseks intensiivseks pingutuseks, lihasjõud ja –vastupidavus ning rasvkoe osahulk kehamassis. Tervisega seotud kehalise võimekuse liigid on aeroobne võimekus (seostatakse südame- ja veresoonte haiguste ennetamisega), rasvkoe osahulk kehamassis (liigne rasvkoe hulk on riskiteguriks mitmetele kroonilistele haigustele), kõhu- ja kehatüve lihaste jõud, lihasvastupidavus ja painduvus (seostatakse alaseljavalude ennetamisega) ning tasakaal (seostatakse vigastuste ennetamisega). 2. Kehalise aktiivsuse tähtsus
Rasvarakud (adipotsüüdid e. lipotsüüdid) · Rasvarakud on neutraalse rasvatilgaga täitunud kerajad rakud. Rakutuum on lamenenud, tuuma ümbritsev pisut paksem tsütoplasmakiht sisaldab põhilisi organelle. · Rasvarakud paiknevad hajali üle keha kohevas sidekoes. Teatud kohtades hakkavad rasvarakud domineerima ja sellist koetüüpi nimetatakse rasvkoeks. Valge ja pruun rasvkude · Valge rasvkude moodustab suurema osa rasvkoest. · Pruuni rasvkoe värvi tingivad mitokondrites esinevad pigmendid - tsütokroomid. Ka on pruun rasvkude rikkaliku verevarustusega ning rasvarakud sisaldavad hulgaliselt väikseid rasvatilgakesi. Pruun rasvkude esineb vastsündinul mõnedes piirkondades ja asendub hiljem sujuvalt valge rasvkoega Pruuni rasvkoe lokalisatsioon vastsündinul Adventitsiaalrakud ja peritsüüdid · Adventitsiaalrakud paiknevad väikeste veresoonte ja kapillaaride väliskestas (adventiitsias)
Treeningu mõju inimese füsioloogiale Miks sporti tehakse? Et ennast vormis hoida Vabaaja sisustamiseks Kehaliste võimete arendamiseks Tervise tugevdamiseks Võimalus kohtuda uute inimesega (rühmatrennid) Lühiajaline mõju sporti tehes Pulsi sagenemine Hingamise kiirenemine Vererõhu tõus Pikaajaline mõju sporti tehes Lihaste tugevnemine Vastupidavuse suurenemine Kopsumaht suureneb Rasvkoe vähenemine Verevarustuse paranemine Aitab hoida noorena Ainevahetuse paranemine Pikaajaline mõju sporti tehes Paraneb rüht Ennetab haigusi Erinevate treeningute mõju Jooksmine Jõusaal *kõigi *teatud lihasgruppide lihasgrupi treenimine ja treenimine ja arendamine arendamine
Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Vee kogus organismis on pöördvõrdeline rasvkoe hulgaga, langedes suure rasvumise korral isegi alla 40% kehamassist. Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis. Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri
tehakse kliinilisi uuringuid, kuidas saaks nende rakkude unikaalseid omadusi rakendada diabeedi ja lihashaiguste ravimiseks. Tüvirakkude võime muunduda närvikoe rakkudeks annab võimaluse kasutada neid seljaaju vigastuste, insuldi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning hulgiskleroosi raviks. Tüvirakkudega saab ravida müokardi infarkti, vanusega seotud degeneratiivseid haigusi, paranematuid luu- ja kõhredefekte. Rasvkoe tüvirakud paljunevad jõudsasti ning võivad muunduda luu-, rasva-, lihas-, kõhre- või närvirakkudeks. Teadlased töötavad üheskoos tüvirakkude eri kasutusviiside suundadel, katsed tõotavad palju, ent kaugeltki mitte kõik saladused ei ole veel lahti harutatud. Tüvirakkude abil loodetakse ravida ka südamehaigusi, kasvajaid ja suhkurtõbe. Lätis näiteks tehakse tööd müokardi infarkti ja suhkruhaiguse rakuteraapia osas. Infarktikoldesse viiakse
R ( hea) Profiilid on tervikuna lamedad. Lihaste areng on hea. O (rahuldav) Profiilid on lamedad kuni nõgusani. Lihaste areng on keskmine. P (nõrk) Profiilid on nõgusast kuni väga nõgusateni. Lihaste areng on nõrk. Lisa 2. Rasvasusklassid Rasvasusklass Kirjeldus 1 (madal) Vähene rasvkoe olemasolu või puudub üldse. 2 (vähene) Rasvkoe kiht on õhuke, lihased on pea kõikjal näha. 3 (keskmine) Enamik lihaseid on rasvkoega kaetud, tagaveerand, abaosa ja rinnaõõnes peaaegu rasvkoe kiht puudub. 4 (kõrge) Lihased on rasvaga kaetud, abaosas ja tagaveerandil on nähtavad. Rinnaõõnes
inimestel vererõhku. - On seotud jämesoolevähi esinemisriski vähenemisega - vähendab insuliinist mittesõltuva suhkruhaiguse tekkimise riski - on vajalik normaalse lihasjõu, liigeste struktuuri ja funktsiooni säilitamiseks - lihasjõu harjutused aitavad vanemaealistel säilitada eluga ise toimetulemist ning vähendada kukkumiseriski. - Soodustab energia tarbmise ja kulutamise tasakaalus hoidmist, vähendades nii rasvumisohtu ning mõjutades keha rasvkoe paiknemist soodsama suunas - mahendab depressiivsust ja ärevust, parandab meeleolu - võib vähendada depressiooni kujunemise riski - parandab tervisega seotud elukvaliteeti, suurendades psühhosotsiaalse heaolu ja kehalisi funktsioone eriti just halva tervisega inimestel. Kehaliselt aktiivsematel täiskasvanutel on üldine suremus ja suremus eeltoodud kroonilistesse haigustesse oluliselt madalam kui samavanustel kehaliselt väheaktiivsetel täiskasvanutel.
Lipiidide metabolism inimkehas Põhiülesanded - Lipiidid annavad umbes kolmandiku toitelisest energiast o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat
lihasvastupidavus, kiirus ja tasakaal. Teiseks: 4 · Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ülesanne tervise seisukohalt on kujundada kehaliselt aktiivset eluviisi, mis jääks püsima kogu eluks. Kolmandaks: · Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse eesmärgiks on vähendada täiskasvanuea krooniliste haiguste kujunemise riski; · Liikumine aitab kaasa rasvkoe hulga vähenemisele ülekaalulistel lastel - seega on abiks tervisliku kehakaalu saavutamisel ja säilitamisel; · Nii ülekaalulisus, kõrgenenud vererõhk kui ka suure tihedusega lipoproteiinide madal hulk veres on aterosklerootiliste südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegurid. Sageli saab nende riskitegurite kujunemine alguse lapsepõlves (Harro 2001). 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid
Individuaalsed mittemuudetavad tegurid: sugu, kronoloogiline ja bioloogiline vanus, geneetiline eripära, liikumisaparaadi seisund, kroonilised haigused või puuded jne. Need tingivad ka tegevuste valiku. Inimene valib, kus ta on tublim ja millest tunneb rõõmu. Sooline erinevus suureneb eaga. Terved inimesed on aktiivsemad. On ka leitud, et rasvunud võivad olla sama aktiivsed kui normis inimesed, astmaatikud sageli isegi aktiivsemad.. B)Individuaalsed muudetavad: kehamass ja rasvkoe osahulk, kehalinvõimekus, teadmised harjutuste toimest tervisele ja kehaliste harrastuste võimalustest, usk liikumise soodsasse toimesse, isiklikud eeskujud, motiveeritus, ajapuudus jne. Liigne kehamass ja rasvkoe osahulk võib takistada kehalist aktiivsust, aga ei pea. C) Sotsiaalmajanduslikud tegurid: rahvuslikud ja kultuurilised eripärad, elukoht, haridustase, sissetulek, sporditarvete soetamise võimalus jne.Mida kõrgem on haridustase, seda vähem on tööga seotud
looma liikumine saaks registrisse kirja. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3- 6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 31. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustumine - Veiste lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28,7%, 18-kuiselt aga 33,5%. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada
Loote areng · 1.kuu süda hakkab tööle, närvisüsteemide areng · 2.kuu aju kiire areng ja kere areng · 3.kuu kõik organid ja kehaosad olemas ning talitlevad, idulasest saab loode · 4.kuu luude kujunemine, on võimalik eristada poissi ja tüdrukut · 5.kuu südamelöögid kuulavad, ema tunneb loote liigutusi, areneb kuulmiselund · 6.kuu - silmad ja kulmud eristatavad, loote nahk on voldiline · 7.kuu rasvkoe moodustumine, keha muutub ümaramaks · 8.kuu loote nahk muutub siledaks ja roosaks · 9.kuu loote elundid muutuvad iseseisvaks, eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused 4)idulase ja loote staadium; erinevused Idulane Loode Sarnasus inimesega puudub Sarnasus inimesega olemas Kestvus 2 kuud Kestvus 7 kuud
suuda ära kulutada. Sageli on põhjuseks just väikesed energiakogused tarvitatuna pikema aja jooksul, näiteks ühele küpsisele vastavad liigsed 50 kcal päevas. Liigse energia salvestab keha rasvana, mis aitab kaasa ülekaalu tekkimisele. Ülekaalulisuse mõju tervisele ★ Võib tekkida suhkurtõbi. Ülekaalulistel täheldatakse sageli liiga kõrget või liiga madalat vererõhku, suur on ka südamepuudulikkuse jms. tekkimise oht. ★ Suurem osa söödud toidust kulutatakse rasvkoe alalhoidmiseks ja tekitamiseks. Kõige sagedamini tekivad seetõttu seedeorganite (maksa ja sapipõie) haigused, sapikivid, langeb soolestiku lihaste toonus, tekib kõhukinnisus. ★ Tekivad hingamisraskused, mis toovad kaasa unisuse, peavalud, mäluhäired, uneaegse lämbumise, norskamise ja lühiajalised hingamisseiskused. ★ Luustiku ja lihastiku probleemid. Võib tekkida selgroo- ja jalaliigeste põletik.
segmentideks (Hannuksela jt 2003:15). Nahaaluskoe paksus on keha eri piirkondades ja erinevatel inimestel väga erinev, näiteks rinnal, kõhul ja tuharatel on see tunduvalt paksem kui seljal ja jäsemetel (Roosalu 2006:242). Mitmes kohas kus nahaaluskude on õhuke kinnitub pärisnahk otse all olevasse sidekirmesse. Kõhnal inimesel on nahaaluskude 2-10 mm paksune. Rasvunud inimesel võib nahaaluskoe paksus kõhul või puusadel ulatuda koguni 10 sentimeetrini. Samuti mõjutab nahaaluse rasvkoe paksust sugu - naisel leidub seda ühtlaselt peaaegu kõikjal, mehel on seda enam rindkerel kui jäsemetel (Nienstedt jt 1999:97). Alusnaha ülesanne on olla sidemeks naha ja selle all olevate elundite vahel. Alusnahk kaitseb organismi ka löökide eest ning osaleb termoregulatsioonis ( Hannuksela jt 2003:15- 16). Rasvkude moodustab naha all paiknevatele elunditele mehaanilise ja termilise kaitsekihi. Samuti on ta organismi varuainete talletuspaigaks (Roosalu 2006:242).
väliskeskkonna temperatuuri muutustest.- higistamine ja veresooned naha all lainenevad, külmavärinad, karvad püsti. Veresuhkru regulatsioon Keskus: pankreas e. kõhunääre. Pankreas toodab lisaks seedeensüümidele kahte hormooni - glükagooni ja insuliini. Kui veres on palju glükoosi, siis kõhunäärme rakud vabastavad insuliini. See hormoon jõuab vereringe kaudu igale poole kehasse, kuid avaldab mõju eelkõige lihasrakkudele, maksarakkudele ja rasvkoe rakkudele. Insuliin aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Maksa ülesanded : · Sapi tootmine · Kolesterooli süntees · Vitamiinide varu säilitamine · Plasmavalkude süntees · Rasvade sisalduse regulatsioon · Vere punaliblede lagundamine · Kahjulike ainete lagundamine Neerude ülesanded: · Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · Osmootse rõhu säilitamine
Tekkinud jäänuk-külomikronid haaratakse maksa parenhüümirakkudesse ja nii satub vitamiin E maksa, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR--tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR--tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiin E teatud varud on ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja erütrotsüüdid haaravad RRR--tokoferooli kiiresti. Lihased, testised, aju ja seljaaju salvestavad vitamiini E aeglaselt. Vitamiin E metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljutuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks
Koolitervise mudel Kooliõpilaste tervis Eesti rahva tervis Vilja Vendelin-Reigo, MSc [email protected] Tartu Ülikool Haiguselt tervisele kaks dimensiooni (Hjorti mudel) RÜHT SAAB ALGUSE TERVETEST JALGADEST KEHAEHITUSTÜÜBID JA TERVISLIK KEHAKAAL TERVISEKONTROLL KOOLIS 1. Lapse kehalise kasvamise, arenemise ja küpsemise hindamine. 2. Pikkuskasvu ja kehamassi hindamine. 3. Lihaskonna arengu hindamine. 4. Rasvkoe hulga hindamine. 5. Sugulise küpsemise hindamine. 6. Rühi hindamine. 7. Jalgade patoloogiad. 8. Nägemishäired. 9. Vaimse tervise probleemid. 10. Meelemürkide tarbimine sh. suitsetamine. 11. Seksuaalne käitumine. 12. Koolitraumatism. KOOLITERVISE MUDEL (USA Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskus) 1. Riiklik õppekava 2. Elukeskkond 3. Tervishoiuteenused 4. Partnerlus 5. Kooli sisepoliitika 6. Õpetajaskonna pidev koolitamine ja arendamine
Androgeenid ehk meessuguhormoonid on looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid. Androgeene leidub nii emaste kui isaste selgroogsete loomade rakkude tuumades. Isastel sünteesitakse androgeenid munandites ja neerupealisekoores kolesteroolist. Neerupealiste säsi koosneb kromofiinsetest rakkudest ja eritab katehhoolamiine (adrenaliini, noradrenaliini, dopamiini), mis seedekanali talitlust pärsivad, nad on insuliini antagonistideks. Seega veresuhkru tase veres tõuseb ja toimub rasvkoe lipofüüs. Lüpofüüsil mobiliseeritakse rasvadesse talletatud energia, kuid selle käigus glükoosi ei teki. Samuti toimub ka glükogenolüüs; tekkiv glükoos kasutatakse kohapeal lihasrakkude kontraktsiooniks ära. Noradrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa võitle-või-põgene süsteemist, mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi ehk glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi ehk glükoosi uuesti sünteesimist organismis.
seotud fitnessi komponentidega, mis on vajalikud optimaalseks tööks või sportimiseks. Fitness viitab nendele komponentidele, mida mõjutab soodsalt või ebasoodsalt igapäevane kehaline tegevus ja mis on ühenduses tervisliku seisundiga. Seda on defineeritud seisundina, mida iseloomustab: - võime sooritada igapäevaseid toimetusi - tunnused, mis on seotud hüpokineetiliste haiguste väikese riskiga Tervisefitnessi olulised komponendid on keha massi indeks, kehaehitus, nahaaluse rasvkoe jaotuvus, vistseraalrasv kõhu piirkonnas, luude erikaal, lihaskonna kõhu- ja dorso-lumbaarjõud ja vastupidavus, südame ja kopsu funktsioon, vererõhk, maksimaalne aeroobne võimsus ja mahtuvus, glükoosi ja insuliini metabolism, vere lipiidide ka lipoproteiinide kontsentratsioon, süsivesikute ja rasvade oksüdatsiooni suhe erinevates tegevustes. Fitnessi komponendid. MORFOLOOGILINE KOMPONENT. Faktorid, mis on seotud mitmesuguste haiguslike seisundite ja suremusega
Põhjenda, miks? Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi. Näited: 5. vali õihed vastused ja tõmba neile joon alla. Epiteelkude: a) katab kehapinda; b)vooderdab keha siseõõsi; c) moodustab soolepiteeli; d) moodustab näärmeepiteeli. Sisekude: a) moodustab skeleti; b) moodustab rasvkoe; c) moodustab vere; d) moodustab kõhrkoe. 6. Leia sobivad vasted ja ühenda joontega. Epiteelkude - Palju rakuvaheainet. Sidekude - Vähe rakuvaheaintet. 7. Täida tabel. · Koe ülesanne: Tugiülesanne · Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Transpordiülesanne · Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Kaitseülesanne · Näide: Epiteelkude. 8. Miks talveunne jääv karu kogub endale sügisel naha alla paksu rasvakihi?
*Loomsed *Taimsed NB! Rasvlahustuvad vitamiinid A D E K TOIDULIPIIDIDE HÜDROLÜÜS · RASVADE HÜDROLÜÜS LIPAAS - pankrease sekreedis sisalduv, toidurasvade hüdrolüüsi katalüüsiv ensüüm. · FOSFOLIPIIDIDE HÜDROLÜÜS FOSFOLIPAASID (PL)- pankrease sekreedis sisalduvad, fosfolipiidide hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid. LIPOGENEES LIPOLÜÜS - rasvade hüdrolüütiline lagundamine LIPOGENEES - eeskätt uute rasvhapete süntees Loomadel toimub aktiivselt rasvkoe-, piimanäärme- ja maksarakkude tsütoplasmas, taimedel - kloroplastides. RASVHAPETE SÜNTEESI LÄHTEAINED · Atsetüül-KoA CH3CO~SkoA - süsinikuallikad · HC03-(C02) · NADPH+H+ - redutseerija · ATP - energiakandja · Rasvhapete süntaas - multiensüümkompleks Rasvhapete süntaas koosneb kuuest erinevast ensüümvalgust ja ACP-st (bakteritel
Eesti kohaliku kitse lihajõudlus on väga tagasihoidlik (nagu ka teistel piimakitsetõugudel), sest ühe aasta pikkusel üleskasvatamisel saadakse vaid 12 kg massiga lihakehasid. Järeldus: Kitse lihakehade nahaaluse rasva rasvhappeline koostis on sarnaneb lammaste rasvale palju enam kui veiste ja sigade rasvale. Lammaste lihaskoe aminohappeline koostis ei erine teiste loomaliikide omast. Suur erinevus on lammaste ja kitsede rasvkoe rasvhappelises koostises võrreldes lihaveise ja sealihaga. (vt. tabel Erinevate loomaliikide rasvkoe rasvhappeline sisaldus) Järeldus: Kitseliha on võrreldes lambalihaga suurema lõiketugevusega (sitkem), madalama rasvasisaldusega ja ligilähedase liha õrnusega. 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis Happesus on enamvähem võrdne. Lambaliha on rasvasem kui kitseliha. Lambaliha on suurema valgusisaldusega.
varusüsivesik 29.Maksa roll homöostaasis? Veresuhkru reguleerija, sapi tootmine, 30.Mis on glükogeen? 31.Suitsetamise kahjulikukkus, 6 aspekti Vererõu tõus, Kopsuvähk Infarct,trombid, insult Keskendumis võime vähenemine Sportliku aktiivsuse vähenemine Impotentsuse langus 32.Energiabilanss inimesel, kust ja millises järjekorras? 33.Kust saavad lihased energiat? glükoosist 34.Lihaskoe ül Liikumist võimaldav funktsioon 35.Rasvkoe ül Annab kuju, kaitseb 36.Epiteel koe ül Kaitseb ja kattab, kaitseb uv kiirguse, veekaotuse, põrkumise ja põrutuste eest 37.Luukoe ül 38.Mitu liitrit verd on inimese kehas? 5-7l Neuron. närvirakk
3.hüpot funktsioon: toitekäitumiskeskus; kontrollib nälja- ja küllastustunde teket. Hüpotalamuses on 2 sorti närvirakud ühtede erutus põhjustab näljatunde teise erutus küllastustunde. Need kaks keskust on omavahel seotud, kahjustuse korral tekib isutus või ülesöömine (anoreksia). Normaalse talitluse korral saavad onfot seedekulglast ja veres ringlevate ainete kaudu sellest, milline on seedekulgla täituvus ja toitainete sisaldus veres/kudedes. Leptiin rasvkoe rakkude poolt eritatav hormoon, selle taseme tõus(ne pärast sööki) pärsib hüpotalamuses hemopeptiid Y-i (mediaator, mis stimuleerib näljatunnet)teket, näljatunnet ei teki. 4. janukeskus hüpotalamuses paiknevad närvirakud, mis reguleerivad janutunde teket, need närvirakud on tundlikud osmootse rõhu muutuse suhtes. Osmootse rühu tüus stimuleerib janutunde teket, langus pidurdab. Ka hormoonidmõjutavad janukeskuse neuroneid. Tugevaim
Stafülokokkide poolt enamlevinumad infektsioonid on nahamädanikud nagu furunklid, odraivad ja karbunklid ning ka toidumürgitused. Tema jaoks kõige sobivamad paljunemiskohad on konservid, rasvased salatid, tordid jms. Kui esineb nahalööve, seedehäired, kõhuvalu ja gaasid, siis võib kahtlustada, et inimene on nakatunud. Stafülokokkide kõige sagedasemad ohvrid on imikud, kelle organismi loomulik kaitse on nõrk ning ka puberteedieas olevad lapsed, sest siis neil muutub rasvkoe keemiline koostis ning sekreet ummistab rasunäärmete juhad. Võib tekkida akne ja ka muud nahaprobleemid. Võitluses stafülokokkidega kasutatakse kompleksset ravi: ühelt poolt hävitatakse ,,vastase jõudusid", teisalt aga toetatakse oma ,,võitlejaid", so loomulikku kaitset. Mõningaid stafülokokkide põhjustatud infektsioone ravitakse bakteriofaagidega (ainetega, mis õgivad baktereid), teistele liikidele on tarvis antibakteriaalset teraapiat.
1. Mõisted *Elund e. organ- organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne *Elundkond- ühiseidd ülesandeid täitvate elundite süsteem *Rakk- organismi väiksem ehitusosa, millel on kõik elu tunnused *Kude- ühetaolise ehituse, talituse ja pärisoluga rakkuda rühm *Marrasknahk- naha pealmine osa, seal asuvad kiiresti jagunevad rakud *Pärisnahk- naha alumiine osa *Nahaaluskude- rasvkoe kiht pärisnaha all *Luustik e. skelett- omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel *Punane luuüdi- luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustavad vererakud *Kollane luuüdi- toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu *Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest
täitmisele: nad võivad vastu võtta välisäritusi, toodavad piima, (imetajatel), eritavad higi, vaha, rasu ja muid aineid. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid paigal. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad lööke ja püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. Fibrillarses sidekoes on rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega. Sellised kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja sidemeid, mis hoiavad skeletti koos
Igalühel on olemas kehakaal ja kehakuju, mis on tema jaoks ideaalne. Paljud inimesed hindavad oma kehakaalu vastamist ideaalile pigem enesetunde kui kaalu ja pikkuse tabeli alusel.Need tabelid ei anna piisavalt tõpseid vajalikke anmeid vastavalt igainimese individuaalsele kehakujule ja muudele isikupäradele , kuid annavad siiski ettekujutluse milline on teatud inimese jaoks normaalne kehakaal. Ülekaalulisus ja ja rasvumine on mõlemad seisundid , mille puhul on rasvkoe ülekaal liiga suur.Erinevus on vaid proportsioonis-rasvumine on ülekaalulisusega võrreldes tõsiisem seisund. Paljud kehakaalu alandavad programmid on suhtumisega ,et , mida vähem kaloreid on toidus seda enam kehakaal langeb.Kuigi nende programmidega võib saavutada lühiajalist edu ei ole siiski saavutatud kaalulangus püsiv-Veelgi enam keha pikaajalin kaloraazipiiramine seab keha pinge alla.paljud pidevalt diieedil olevad inimesed lõpetavad oma ettevõtmise
Neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid ühe osa lipiididest. Neid nimetatakse triglütseriidideks, mis koosnevad kolmest rasvhappe molekulist ja glütseroolist. Lipiidid koosnevad kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub eelkõige kehaehitustüübist, soost ja vanusest. Täiskasvanu kehas on keskmiselt 15% rasva, millest enamik paikneb rasvkoes. Rasvkoe sisaldus naiste organismis on veidi (5 10%) kõrgem kui meestel. Lipiidid 2 Rasvhapped võivad olla: Küllastunud ilma kaksiksidemeta (palmitiinhape, palmithape) Monoküllastumata ühe kaksiksidemega (oleiinhape ehk olehape) Poluküllastumata mitme kaksiksidemega (linoolhape, linoleenhape) Lipiidid 3 Küllastamata rasvhapped jagunevad vastavalt esimese kaksiksideme asukohale: 3 (linoleenhape, eikosapentaeenhape)
neerupealiste ületalitlus, kilpnäärme alatalitlus. · Psühholoogilised faktorid stress, üksindus, depression. · Ravimid steroidhormoonid, antidepressandid. ADIPOOSUSEGA SEOTUD RISKID · Hüpertensioon · Koronaarhaigused · Diabeet · Sapipõie haigused · Liigeste haigused · Obstruktiivne uneapnoe · Erinevad kasvajad · Psühhosotsiaalsed probleemid. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Hingamine: · Funktsionaalne residuaalkapatsiteet on madalam. · Venitatavus langeb ümbritseva rasvkoe tõttu ja suurenenud elastne resistentsus halvenevad veelgi pikali/külili asendid. · Vistseraalne rasv surub diafragmat kraniaalsele (eriti lamades). · Krooniline hüpokseemia tõttu polütsüteemia, mille tõttu veremaht tõuseb ja võivad areneda pulmonaalne hüpertensioon ja cor pulmonale. · Obstruktiivne uneapnoe (OSA) enam kui 10s hingamispausid. Enam kui 50% rasvunutest -> hüpoventilatsiooni sündroom. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED
Naistel lühemad häälepaelad ja seetõttu ka kõrgem hääl Meeste veres on rohkem punavereliblesid, nende veri on hapnikurikkam ja seetõttu on neil ka rohkem energiat Mehed hingavad sügavamalt, naised tihedamini Meeste luud on tavaliselt rohmakamad, naiste luud väiksemad ja teistsuguse ehitusega Naiste vaagnaluu on kohandatud sünnitusega toimetulemiseks (astumisel teeb naine rohkem liigutusi kui mees "puusade hööritamine") Meeste lihas ja rasvkoe masside suhe on suurem kui naistel ja see võimaldab neil keskmiselt kiiremini kaalus alla võtta. Tänu suuremale lihasmassile on meestel äkilisem stardienergia. Naistel naha all lisarasvakiht, mis hoiab talvel kehasoojust ja suvel kaitseb ülekuumenemise eest. See lisarasv on omamoodi energiareserv, mistõttu naised on vastupidavamad Psühholoogilised erinevused: Agressiivsus- poiste suurem agressiivsus ilmneb juba kaheaastaselt ja kestab läbi kogu elu
Vitamiine jagatakse: · rasvlahustuvad vitamiinid · vesilahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja seesama suur täht (A, E, K, F, D) väga sarnase ehituse ja toimega ühendite gruppi, mille üksikesindajat nimetatakse vitameeriks. Oluline on nende puhul meeles pidada, et kuna nad on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine organismis sõltuvad toiduga saadavte lipiidide (rasvade) olemasolust ja organismi rasvkoe hulgast. Enamikku neist saab ainult loomsetest toiduainetest: liha, piim, munad, kala jne. Inimestel, kes peavad rasvavaest dieeti, ei tarbi liha- ega piimatooteid või nälgivad ja kelle organismi rasvaprotsent on alla optimaalse taseme, neil on tõsine oht nende vitamiinide defitsiidi tekkeks. Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises. Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin retinoidid retinool D kaltsiferoolid E tokoferoolid
Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal ning tagades nende elastsuse. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad ühtlasi lööke ja moodustavad püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Fibrillaarses sidekoes on rahuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudena.(moodustavad kõõluseid ja ligamente) Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kuid on pakitud elastse võrgustikuna.(ümbritseb nt luude otsi) Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on
närvirakkudelt. Pikemad jätked – neuriidid – juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel). Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad lööke ja püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumisooladega, mis muudab luud jäigaks ja tugevaks.
Lipiidide ladestumise häired rasvadepoodes, veresoonte seintes ja organitevahelises sidekoes. 1. Neutraalrasva ainevahetushäirete alla kuulub: Üldine rasvumus ehk rasvtõbi esineb rasvahulga tunduv tõus kõigis rasvadepoodes, ka seal, kus seda on suhteliselt vähe(süda, lihased). Liigne rasvahulk koormab elundite tööd, eriti südant. Südame rasvumine võib olla südamepuudulikkuse tekke aluseks Lipomatoos rasvahulga kohalik rohkenemine (nt rasvkoe sõlmekeste teke lümfisõlmedes) 2. Kolesterooli ainevahetuse häired Võivad olla ateroskleroosi tekke aluseks, kus arterite seina ladestub kolesterool, beetalipoproteiinid ja vereplasma valgud. SÜSIVESINIKDÜSTROOFIAD Seotud ainevahetushäiretega. Eristatakse erinevaid süsivesikdüstroofiate like. Süsivesikute sisalduse referentsväärtused on 3,3-5,5 mmol/l. Alla selle hüpoglükeemia Üle selle hüperglükeemia Hüperglükeemia
a., 10.a. või alaliselt. Karjakontrolli andmete ja kontroll-lüpsi tulemuste alusel teostatakse veiste jõudluskontrolli, mis on reguleeritud Tõuaretuse Seadusega Jõudluskontrolli andmete alusel arvutatakse veiste jõudlusnäitajad ja aretusväärtus. Jõudluskontrolli andmed on aluseks loomatoetuste jagamisel. JÕudluskontrolli ja põlvnemisandmed on aluseks veiste tõuraamatusse kandmisel ja tõutunnistuste väljaandmisel. 31. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu lihakeha pinna), 2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel)
Marian Ilves RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD Referaat Tallinn 2014 RASVUMINE. Mõiste. Rasvumine on krooniline ainevahetushäire, mille tekkel on osa nii mitmetel pärilikel faktoritel kui ka liigsel söömisel (kaloritarbimisel) ning vähenenud füüsilisel aktiivsusel. Sagedasem põhjus on toiduga saadava ja organismi poolt kulutatava energia tasakaalustamatus - energiat saadakse rohkem, kui kulutatakse. Rasvkoe ülesanded. Rasvkude on eelkõige organismi energiatagavara. See on reserv, mida organism asub kasutama, kui lihtsamini kättesaadavad energiavarud- suhkrud ehk süsivesikud- on kahanenud miinimumini (nälg, intensiivne treening) või need on millegipärast rakkudele kättesaamatud (diabeet). Samas on rasvkude endokriinorgan, mis toodab hormoone ja teisi organismi mõjutavaid bioaktiivseid ühendeid. Tekkepõhjused ja soodustavad tegurid.
Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon, hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline 3 aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb
eluaastani. Seejärel lihaste jõud hakkab kahanema umbes 1% aastas ja vähenemise kiirus pärast 65. eluaastat 1,5-2%-ti aastas. Hormonaalsete muutuste tõttu hakkab naistel menopausi ajal lihaste jõud kiiremini langema. Alajäsemete ja kehatüve lihaste jõu langus on vananemisel mõnevõrra kiirem kui ülajäseme lihastel. Lihasjõu vähenemine on tingitud eelkõige lihasmassi vähenemisest. Vanuse tõustes väheneb lihasrakkude arv. Vananevale lihasele on omane side- ja rasvkoe suurenemine ja lihasrakkude arvu vähenemine. Sarnased muutused võivad tekkida ka üpris varases nooruses noortel inimestel. Vananemisega seotud lihaste massi kahanemine ning sellest tingitud jõunäitajate vähenemine on suuresti lihaste vähema kasutamise tagajärg.Lihase maksimaalne jõud hakkab 60. eluaastates järsku vähenema: 30-ndate ja 70-ndate eluaastate vahel on jõunäitajate erinevus 30-40 %. Lisaks muutustele
· Rakuhingamine. 32. Kust saavad lihased energiat? Lihastel on 3ATP allikat : - ATP varu, mis on lihastes (3. Sekundiks) - ATP varu, mis tekib glükolüüsi käigus (60. Sekundiks) - ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel. 33. Mis on neuron? Neuron on närvirakk. Kannab edasi närviimpulsse. 34. Mitu liitrit on inimese kehas verd? 5 7 liitrit. 35. Lihaskoe ülesanded Organismi liikumine, emotsioonid. 36. Rasvkoe ülesanded · Varuainete kogumine · Kehavõõraste ainete talletamine · Pehmendab lööke · Hoiab organeid paigal 37. Epiteelkoe ülesanded · Katab organeid · Kaitseb vigastuste, nakkuste jt väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · Kaitseb veekaotuse eest · Ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. 38. Luu- ja kõhrkoe ülesanded · Moodustab tugistruktuure · Muudab luud jäigaks ja tugevaks · Vererakkude tootmine.
Fruktoos-6-fosfaat Fruktoos-1,6-bisfosfaat (läbi Fosfofruktoosi kinaasi) Glutseraldehuud-3-fosfaat (GAP) või Dihudroksuatsetoonfosfaat (DAP) 1,3-Bisfosfoglutseraat 3-Fosfoglutseraat 2-Fosfoglutseraat Fosfoenoolpuruvaat (PEP) Puruvaat 3. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate tsitraaditsüklit. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid? Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse adipotsüütides (rasvkoe rakkudes) triglütseriididena. 5. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru. Selgitage. Triglutseriidide lohustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksudatiivsel lohustumisel saadakse atsetuul-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsuklis. Rasvhapete oksüdatsioon annab poole rohkem energiat kui süsivesikute/valkude oma, rasvhapped on enam redutseerunud ja esinevad anhüdreeritud vormis. 70kg inimeses on 100000 kcal triglutseriidides, 25000 valkudes, 600 glükogeenis, 40
Samuti on passiivne olek vajalik karupoegade arengule kuluvate energiavarude minimeerimiseks. Taliuinak annab ka kuluvate energiavarude erinevuse tõttu eelise ühte ala asutavate karuliikidevahelises konkurentsis väiksemate kehamõõtmetega liigile, kes ilma selle eeliseta jääks konkurentsis kaotajaks. Pruunkaru hakkab taliuinakuks valmistuma suve teisel poolel, süües 23 korda rohkem normaalsest toidukogusest. Karu kehakaal võib tekkinud nahaaluse rasvkoe paksenemise tulemusena tõusta 3035%. Veidi enne taliuinaku algust muutub karu anorektiliseks ning tühjendab oma seedetrakti. Eestis jäävad karud taliuinaku tõttu paikseks enamasti u. oktoobri teisest poolest. Taliuinaku veedavad karud talipesas, mis on tehtud looduslikku või karu enda poolt kaevatud koopasse, varjulisse kohta tuulemurrus, pinnaselohku või lihtsalt maapeale. Eestis ongi sagedaseim talipesa tegemine maapinnale tihedasse kuusenoorendikku, kus kuuskede oksad toimivad nn
Hüpotaalamuses paiknevad ka osmoretseptorid. - Organismi ööpäevane vedelikuvajadus on 40-132 ml/kg/päevas. Sõltub loomaliigist, soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist. Täiskasvanud koeral on 40-60 ml/kg/päevas; noorel, ka lakteerival loomal 2 korda rohkem. Vedelikuvajadus suureneb kõrge kehatemperatuuri korral, imetavatel loomadel jt. - Organismi veesisaldus sõltub: rasvkoe sisaldusest, loomavanusest (noorloomal palju rohkem). Täiskasvanud loomal on 55-60% (kehamassist), noorloomadel 70-75%, vanadel 50%. Mida rohkem on rasvkoe, seda vähem on vett. Inimestel: naised 50%, mehed 60%. - Erinevate kudede veesisaldus: Lihaskoes 50% organismi veehulgast Skeletis 14% organismi veehulgast Veres 5% organismi veehulgast - Vedelikke jaotumine ruumidesse:
Somatomediinid omakorda stimuleerivad kõhrerakkude e kontrotsüütide paljunemist luudes. Kontrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekib järk-järgult luukude ja luud pikenevad. Ainevahetuslikult kasvuhormoon somatomediinide kaudu stimuleerib valkude sünteesi (ka lihasvalgu sünteesi). See toime on enam avaldanud just kasvueas. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. Nimelt stimuleerib rasvkoe rakkude lammutamist e lipolüüsi ja võimaldab rasvkoe rakkudest paremini energiat kätte saada. Samuti stimuleerib glükogeneesist glükoosi teket. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid Neurohüpofüüsi moodustavad tagasagar ja hüpotalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Paraventrikulaarne 2)supraoptiline Nemad produtseerivad antidiureetilist hormooni (ADH) ja oksüdotsiini. Nende kahe hormooni süntees toimub hüpotalamuse tuumas. Mõlemad transporditakse piki aksonit tagasagarasse. Sealt vabanevad nad verre vastava stiimuli korral
2. Kaitseline a) nahaalune rasvkude, eriti oluline on see polaarvetes elavatele imetajatele (kaselotil kuni 1 m rasva igalpool) b) rasvkude kaitseb põrutuste eest (inimesel rasvkude neerude ümber, silmamunade ümber) c) naha pH 5,5 saadakse siis, kui rasvarikas rasu eritub naha pinnale, rasu lagundatakse bakterite poolt ja tek vabad rasvhapped 3. Ehituslik- struktuurne Soost sõltub rasvkoe paigutus ja hulk inimesel (naistel rohkem rasva), soost sõltub ka rasvumise tüüp (meestel ülakeha tüüpi rasvumine- kõhuõõnde, seda on kergem maha saada, kuid mõjub südamele rohkem; naistel alakehatüüpi rasvumine - puusad, reied, tuharad. See tervisele ohtlik pole, maha võtta raskem, kuna see on paljunemisorganite läheduses). 4. Lahustina a) rasvahustunult saame vastavaid vitamiine - A, D, E, K, Q
annaabi.ee 
