võimalik ka healt lehmalt saada aastas kümneid järglasi. Uus-Meremaal saadi ühelt lehmalt aasta jooksul embrüosiirdamisega koguni 83 järglast (PIKK, 2014b) 2.3. Tiinus Tiinestumine ja järglaste saamine on lehmade piimajõudluse kohalt üks tähtsamaid faktoreid, sest aher lehm ei ole loomakasvatajale majanduslikult kasulik seega on oluline, et nii lehmad kui ka mullikad jääksid õigeaegselt tiineks. 5 Poegimisvahemik peaks olema 12,5 kuud, 13,5 kuulist poegimisvahemikku loetakse juba kriitiliseks. (Petrova, 2012) 6 3. Sigimise mõju laktatsioonitsüklile 3.1. Uuslüpsiperiood Perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni mille käigus lehm annab piima nimetatakse laktatsiooni e lüpsiperioodiks. Normaalne pikkus lüpsiperioodil on keskmiselt 305 päeva, mis võib olla 260-320 päeva vahel. Seega on normaalne poegimisvahemik lehmal ligikaudu üks
Mastiit-udarapõletik. SUUR SOMAATILISTE RAKKUDE ARV PIIMAS VIITAB UDARAPÕLETIKULE. PIIMAJÕUDLUST MÕJUTAVAD: 1) Piimatoodang suureneb koos vanusega. 1. laktatsiooni lehmadel väiksem toodang. 2) Piimajõudlust mõjutab ka lüpsirežiim, tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel. LEHMADEL TEKIVAD REFLEKSID. 3) Kolmekordse lüpsi korral piimatoodang 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral. 4) Piimatoodangut mõjutavad ka söötmine, pidamistingimused. 5) Poegimisvahemik. PIIMAJÕUDLUSE ANDMED ON VAJALIKUD: 1) Tõuaretuseks 2) Looma tervise hindamiseks 3) Piimatoodangu tasuvuse hindamiseks 4) Teaduslikuks uurimistööks PIIMAJÕUDLUSE HINDAMISEL VÕETAKSE ALUSEKS JÄRGMISED PERIOODID: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva piimatoodang, et saada inffi pulli tütarde piimajõudluste kohta 2) 305 või lühemalt lõppenud laktatsiooniperioodi piimajõudlus 3) Tegeliku laktatsiooniperioodi piimatoodang
süstematiseeritud paaridevalik küla tasemel, mis ei ole andnud väga selgeid ja mõjuvõimsaid tulemusi. Üldiselt peetakse lüpsilehma vanusteks esmapoegimisel 24 kuni 30 kuud, ning poegimisvahemik 12 kuni 13 kuud. Laktatsiooniperiood on umbers 300 päeva 60-90 päevase kinnisperioodiga ning piimatootlikkus on 6 000 kuni 7 000 kg aastas, siis pühvli esmapoegimise vanuseks arvatakse tavaliselt 40- 60 kuud (kuigi on kõikumisi, nt vahemere-ja soo-tüüpi loomad poegisid varem, kui India omad). Poegimisvahemik on pühvlitel 15- 18 kuud. Kinnisperiood on 90-150 päeva nili-ravi tõul, kuigi murrahil võib see olla isegi 60st päevast 200 päevani. Keskmine laktatsiooniperiood varieerub 252 kuni 270 päevani. Sellest lähtuvalt, on pühvli produtseeruv eluiga kõigest 39% tema tervest elueast, võrdluseks- 52% on see arenenud lüpsilehmadel. Ligi 80% pühvlitest Indias ja Pakistanis poegib juunis ja detsembris, põhjustades puudujäägi piimatööstuses märtsist juunini. On märgitud, et varajane
nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. 24. Lehmapiima keemiline koostis. Koostisosadeks: vesi, kuivaine, rasv, valk, piimasuhkr e laktoos ja mineraalained Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust, laktatsiooniperioodist(perioodi algul rasva % madalam kui perioodi lõpus) ja söötmisest(erinev rasvasisaldus). 25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni(1 aasta). Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni(305 päeva)
ehk piima sõõrdumise. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. 24. Lehmapiima keemiline koostis - tabel 25. Piimanõudlust mõjutavad tegurid - Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Laktatsiooniperiood
Taastootmisel tuleb karja hoida optimaalse struktuuriga, et sellesse kuuluks vajalikul määral nii noorloomi kui ka täiskasvanud isendeid. Karja tõuomadused paranevad seda kiiremini, mida kiirem on põlvkondade vahetus. Liiga kiire põlvkonna vahetusega väheneb aga parema jõudlusega isenditelt saadav järglaste arv, mistõttu kõrgetoodanguliste lehmade pikemat püsimist karjas tuleks igati soodustada. 18. Veiste poegimisvahemik ja selle alaperioodid Ajavahemikku lehma poegimisest uue poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. See jaotub poegimisjärgseks ja tiinusperioodiks. Keskmise toodanguga lehmade normaalne poegimisvahemik on 365 päeva. Alaperioodid: 1) uuslüpsiperiood kestab poegimisest kuni järgmise tiinestumiseni; 2) laktatsiooniperiood ajavahemik poegimisest kuni kinnijätmiseni; 3) tiinusperiood veistel 283 päeva.
VEISEKASVATUSE SÖÖTMISE OSA KONSPEKT Piima saamiseks tuleb läbi käia neli sammu: söömine/söötmine, seede, toitainete imendumine ja lüpsmine. Põhisöötadeks on silo, hein ja teraviljad. Koreosöötadeks on hein ja põhk. Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse. Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima tood...
hingamiselundite, kust nad imbuvad verre ja sealt edasi piima. Silo lõhn võib sissehingamisel juba 15…30 sekundi pärast kanduda vere kaudu piima. Sellepärast peab laudas olema hea ventilatsioon. Vahetult enne lüpsi ja lüpsiajal ei ole soovitav silo sööta. Erinevad söödad võivad tekitada kõrvalmaitset. Parimate lehmade 305-päevase laktatsiooni piimatoodang Eestis ületab 17500 kg piiri. Suurim kontrollpäeva toodang Eestis on 76,8 kg piima. Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooni- e 15 lüpsiperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260…320 päeva). Optimaalne kinnisperioodi pikkus on 40-60 päeva. Lehmade piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1
soodustada. · Reproduktsioonitsükkel (Poegimisvahemik) · Ajavahemikku lehma poegimisest uue poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks ehk reproduktsioonitsükliks. · See jaotub poegimisjärgseks ja tiinusperioodiks · Poegimine, poegimisjärgne suguelundite ja innatsükli taastumine, inna avastamine, seemendamine, tiinestumine, kinnijätmine ja uus poegimine on ajahetked, mis määravad reproduktsioonitsükli ja selle perioodid. · Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. · Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. · Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. · Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. · Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist.
Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodust suuremaid piimajuhasid. Lehmapiima keemiline koostis: vesi(87,2-88,5%),kuivaine(11,5-12,8%), rasv (3,8-40%), valk(3,0-3,5%),laktoos(4-4,5%),mineraalained(0,7-0,8). Piimajõudlust mõjutavad tegurid:poegimisvahemik:laktatsiooniperiood ja kinnisperiood. Laktatsioonikõver nim laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut. Poegimisvahemik 320-365päeva, laktatsiooniperiood 260-305 p, uuslüpsi p 40-82p,tiineltlüpsip, kinnisp 50-60p,tiinusperiood 283 p. Piimajõudluse arvestus: hinnatakse piimatoodangu,piima rasva- ja vaalgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Kontroll-lüpsid tehakse 1 kord kuus. Kontroll-lüpsi meetodid:standardkontroll-lüps,vahelduv kontrolll.,lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil, lüpsirobotiga. Veiste märgistamine ja nudistamine. Vasikas märgistatakse 20.päeva jooksul
22. Jõudluse mõiste. Jõudluseks nimetatakse loomade võimet toota teatud tingimustes a teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. 23. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega.1 liitri piima sünteesiks peab udarast välja voolama 400-500 liitrit verd. 24. Lehmapiima keemiline koostis. 25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). 26. Piimajõudluse arvestus Piimajõudlust arvestatakse kirjapildis:305-7000-4,2-280-3,0-210-490 s.t. 305 päevase laktatsiooni piimatoodang -7000 kg , rasva protsent 4,0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu protsent 3,0 , valgutoodang 210kg , rasva ja valgutoodangu summa 490 kg. 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine.
Piimakari Koosneb veistes, kes on aretatud piima tootmiseks ehk piimaveised(piimatõud). Lihakari koosneb lihatootmiseks aretatud tõud(lihatõud). Veis-(liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste perekonda.Veise esivanem on Tarvas Lehm- emane veis alates esimesest poegimisest. Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom Eesti piimatõugude jõudlus 2013 15.09.2014. Tõug Piima kg ...
Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Haigete loomade piima ei tohi üldpiima hulka segada. Mingid kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Parima kvaliteediga piima saab torusse- või platsilüpsi tehnoloogia kasutamisel. Parimate lehmade 305-päevase laktatsiooni piimatoodang Eestis ületab 17500 kg piiri. Suurim kontrollpäeva toodang Eestis on 76,8 kg piima. Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Laktatsiooniperioodi pikkus 305 päeva, kinnisperioodi pikkus 40-60 päeva. Lehmade piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1. laktatsiooni 100 päeva toodang 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Suurema kehamassiga loomadelt saadakse rohkem liha
sisaldusega on ternespiim, mis sisaldab rohkem R ja V. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima R% tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Piima koostis oleneb ka söötmisest. Erinevate söötade söötmisel võib suureneda piima R%. Valgusisaldust söötmisega eriti muuta ei saa. Piima keemiline koostis muutub ka lüpsmise ajal. Lüpsi algul väljutatud piim on väiksema rasvasisaldusega kui lüpsi lõpul väljutatud piim. 19. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva).
sisaldusega on ternespiim, mis sisaldab rohkem R ja V. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima R% tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Piima koostis oleneb ka söötmisest. Erinevate söötade söötmisel võib suureneda piima R%. Valgusisaldust söötmisega eriti muuta ei saa. Piima keemiline koostis muutub ka lüpsmise ajal. Lüpsi algul väljutatud piim on väiksema rasvasisaldusega kui lüpsi lõpul väljutatud piim. 19. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva).
Suurema toitumushinde languse korral kannatab lehmade sigimisvõime, mis väljendub selles, et pikeneb päevade arv poegimisest tiinestumiseni ja esimese innani. Samuti halveneb loomade tiinestumine esimese seemenduse järel. L.Kilmeri andmetel on nende loomade tiinestumine, keda seemendati negatiivse energiabilansi perioodil, tunduvalt madalam (44%) võrreldes nende loomadega, kelle kehamass seemendusperioodil suurenes (67%). Kokkuvõttes pikeneb seeläbi uuslüpsi- e. servisperiood ja poegimisvahemik tervikuna. Sobiv toitumusaste seemendusperioodil peaks olema 2,5 kuni 3,5. Need lehmad, kellel on suur piimatoodang ja kelle toitumus oluliselt ei lange, on tõenäoliselt väga head söödakasutajad. Lehmadel, kelle toitumus laktatsiooni alguses suureneb on ilmselt väike piimatoodang. Söödaratsiooni vähese energiasisalduse või söömuse vähenemise tõttu võib organismi keharasvade kasutus suureneda 1,5 kuni 2,0 kg päevas
400-400l verd. Piima tekkimine- algab sünnitusega. Piima väljutamine- vallandub hormoom oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise ja need omakorda mõjutavad teisi osi kuni lõpuks piim väljub nisade kaudu. 24)Lehmapiima keemiline koostis- vesi 87%, kuivaine 12%, rasv 4%, valk 3%, piimasuhkur e. laktoos 4% ja mineraalained 0.8%. oleneb tõust ja laktatsiooniperioodist. 25)Piimajõudlust mõjutavad tegurid- poegimisvahemik (periood ühest poegimisest teise poegimiseni, vahemik peaks olema vähemalt aasta) ja selle alaosade pikkus. Laktatsioonikõver- laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafik. Laktatsiooniperiood- lüpsiperioodiks nim. piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Kinnisperiood- ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood- ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. Tiineltlüpsiperiood- ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni.
c) härgmullikad 4. 300-350 Alla168 Kolmas klass 4. Vasikad Mitte alla 30 I kat.-piimavasikad Ei ole piiratud II kat. Tapaveised, kes ei vasta standardis toodud kvaliteedinõuetele, loetakse mittestandardseteks(lahjadeks). 4. Piimajõudlust mõjutavad tegurid Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva e. aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e. lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nim.-kse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva(kõikumisega 260...320 p).
· Kitsede söötmise korraldamiseks on vaja teada söötmisnorme ja söötade toiteväärtusi · Kitsede söötmisnormid on Eestis väljatöötatud 2007/2008.a.- Tölp, S., Piirsalu P. · Tölp, S., Piirsalu, P. 2008. Piimakitsede söötmisnormid. Agraarteadus, nr 1, 2332. · http://aps.emu.ee/pdf/20081/tolp.pdf · Söötade keemilise koostise ja toiteväärtuse tabelid.-Tartu, 2004.-122 lk. · Söödaproovide analüüs söödalaborites · Kitsede poegimisvahemik ja selle alaosad · Ideaalne poegimisvahemik- 365 päeva · Laktatsiooniperiood- ca 305 päeva, 10 kuud (märts-dets. lõpp) · Kinnisperiood- ca 40-60 päeva, jaan., veebr. · Uuslüpsiperiood e mittetiinelt lüpsi periood- ca 210 päeva- märts, aprill, mai, juuni, juuli, aug, sept kokku 7 kuud, peamine erinevus võrreldes lehmaga, kellel see optimaalne 40-82 päeva (1,5-2 kuud) · Tiinelt lüpsiperiood- ca 90 päeva, okt., nov., dets · Piimakitse laktatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
