6.loeng Tehnikas rakendatavad pindade klassid: *pöördpind- tekivad joone pöörlemisel ümber paigalseisva telje *üldised teist järku pinnad-ellipsoidid, paraboloidid, hüperboloidid jt. *joonpinnad- tekivad sirgjoone liikumisel *kruvipinnad- tekivad joone kruvijoonelisel liikumisel *karkasspinnad- määratakse pinnale kuuluva karkassiga Pöördpinnad *pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg). *Pöördpinna paralleel- lõikejoon telje risttasandiga *pöördpinna ekvaator- suurima raadiusega paralleel *pöördpinna kael- väikseima raadiusega paralleel *pöördpinna vöö- kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa *pöördpinna meriadiaan(moodustaja)-pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned. *N: pöördellipsoid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. ...
1.Kirjelda sisaliku välimust. Mõned sisalikud sarnanevad välimuselt madudega, ka Eesti vaskuss sarnaneb, kuid teadlased on kindlaks teinud, et tegelikult on see jalutu sisaliku liik.Kõrbetes võib kohata suure hirmuäratava pea või kehaga loomi.Nt. kameeleon võib välkkiirelt oma värvust muuta (4 jäset, keha katavad sarvainest soomused, pead ühendab kerega kael, liikub silmalaug kaitseb silma, ninaavad)... 2.Kirjelda rästiku välimust ja võrdle seda sisaliku omaga. V:Rästikul on kolmnurkne pea, kuid suur suu. Suus on tervavad hambad tahapoole. Ülalõua eesmised hambad on mürdihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga. 3.Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. V:Sarvestunud nahk on katteks, kahepaiksete nahk on niiske, 4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ?
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm
NAHA LIHASED Platüsm - platysma Kaela kuklatagusest piirkonnast Pingutab ja liigutab selle piirkonna Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõri...
Beebi areng- teine elukuu Kuusalu Keskkool 10. klass Liisi Liivik ja Liisbeth Kallakmaa Areng Inimese areng tähendab süstemaatilisi muutusi munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Areng toimub sammhaaval. Kui kael muutub tugevamaks, jõuab beebi oma rasket pead üleval hoida. Seejärel, kui beebi on mugavalt kõhuli asendis, hakkab ta kätega ülakeha vähehaaval ülespoole tõstma. Nii tugevnevad selg ja ülakeha. See aitab tal omakorda ükskord istuma hakata. Samad lihased aitavad beebil edasi liikuda ning ühel heal päeval end ka püsti vinnata. Sel kuul ilmutab laps üha rohkem huvi ümbruse ja iseäranis inimeste vastu. Ta pöörab sageli pead ja
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
o M. semispinalis o M. multifidus o Mm. rotatores · Lülisamba ülemises ja alumises kaelaosas (e. pea ja kaela) fleksiooni teostavad lihased (ülemises e. suboktsipitaalses osas - atlanto-oktsipitaalliigestes ja atlanto-aksiaalliigestes ning alumises osas - lülidevaheliigestes) teostavad lihased o PEA m. rectus capitis anterior m. longus capitis o KAEL M. sternocleidomastoideus M. longus colli M. scalenus medius M. longulus capitis M. scalenus anterior o ALUMINE OSA M. iliocostalis M. longissimus M. multifidus M. quadratus lumborum · Lülisamba ekstensiooni kaela ülemises ja alumises osas (e. pea ja kaela) teostavad lihased
Tõmmake kätega üks põlv vastu rinda, seejärel tõmmake teist põlve, kuni tunnete kerget venitust alaseljas. Hoidke asendit kümme sekundit. Korrake harjutust 10 12 korda. Kõhulihased · Lebage kõhuli ning tõstke end küünarnukkide peale, kuni te tunnete kerget venitust kõhulihastes. Hoidke seda asendit 810 sek, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 10 15 korda. Külgmised lihased · Istuge või seiske, jalad õlgade laiuselt laiali, selg ja kael normaalses asendis. Kummarduge aeglaselt ühele poolele, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Hoidke seda asendit 810 sekundit, siis lõdvestuge. Korrake harjutust mõlemale poole 812 korda. Rinnalihased · Seiske, üks jalg teise ees, selg ja kael normaalses asendis. Kõverdage küünarnukud 90 kraadi all ning toetage kätega vastu seina. Kandke oma kehakaal tugijalale, kuni tunnete kerget venitust rinnalihastes.
Pea ja kaelalihased Miimilised pea lael (algavad luult ja kinnituvad nahale/lihasele või vastupidi) m. epicranius -KOLJU PEALNE LIHAS koosneb kahest osast m. levator labii superioris -ÜLA MOKA TÕSTUR LIHAS m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m. orbicularis oculi -SILMASÕÕRLIHAS m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m. nasalis -NINALIHAS m. mentalis -LÕUATSILIHAS m. orbicularis oris -SUU SÕÕRLIHAS m. buccinator -PÕSELIHAS (ainuke lihas mida katab sidekirm) m. risorius - ...
Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU
Kaela alguses, sõrmlaual, asetseb sadul, mis fikseerib keelte asetuse, et nad peaosa juures ei võnguks. Sõrmlaual on ka mõne krihvi vahel sõrmlaua marker. Täppe, mis asuvad III, V, VII, IX, XII, XV, XVII ja XIX astmel, kutsutakse sõrmlaua markeriteks ning need aitavad vajaliku noodi kiirelt üles leida. Olenevalt tootjast ja pilli mudelist, võivad sõrmlaua markerid olla ka teise kujundusega, näiteks neli- või kolmnurksed. Joonis .Fenderi P-bassi kael. Kere Basskitarri kerel asetsevad enamik tema elemente. Kitarrikere kuju erineb suuresti erinevate tootjate ja mudelite vahel, kuid põhikuju jääb enamasti samaks. Kitarri kael võib kerega olla ühendatud kruvide või poltidega, kuid see võib ka olla kerega ühest tükist valmistatud. Samuti on kitarre, mille kael on terve kitarri pikkune ning kere tükid on hiljem kahelt poolt kaelale külge liimitud (neck-through bass)(joonis 4).
cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus pars, patres osa, osad cavum õõs plexus põimik centrum keskus plica kurd collum kael processus (proc.) jätke corpus keha protuberantia mügar cortex koor crista hari radix juur curvatura kõverik ramus haru recessus sopis discus ketas
canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa cavum õõs pars, patres osa, osad centrum keskus plexus põimik collum kael plica kurd corpus keha processus (proc.) jätke cortex koor protuberantia mügar crista hari curvatura kõverik radix juur ramus haru discus ketas recessus sopis
Das Haare- juuksed, die Frisur- soeng, das Augen- silmad, die Nase- nina, der Zähne- hambad, das Kinn- lõig, der Hals- kael, das Das Haare- juuksed, die Frisur- soeng, das Augen- silmad, die Nase- nina, der Zähne- hambad, das Kinn- lõig, der Hals- kael, das Gesicht- nägu, das Ohren- kõrvad, der Mund- suu, die Lippen- huuled, der Bart- habe, der Körper- keha, die Brüste- rinnad, die Gesicht- nägu, das Ohren- kõrvad, der Mund- suu, die Lippen- huuled, der Bart- habe, der Körper- keha, die Brüste- rinnad, die
Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur. Kunstjuuksed-Algselt kasutati soengule volüümi andmiseks hobuse juukseid, kui hiljem mindi üle kunstjuustele. Gipsoni tüdruk-Charles Dana Gibson oli illustraator, kes lõi iluikooni nimega Gibsoni tüdruk. Tema loodut hakati jäljendama koheselt nii Ameerikas kui ka mujal maailmas. Gibsoni tüdruk oli pikk, sale, rinnakas ning S-kujulise figuuriga. Tema kael oli peenike ja pikk ning juuksed olid omakorda selle rõhutamiseks üles kuhjatud. Juuksed üleskuhjatud- Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille ümber juuksed koguti. Juuste harjamine- Juuste harjamine oli juuksehoolduses tähtis rituaal juukseid pesti sagedamini kui ühelgi varasemal ajastul.
METSKITS. Metskits on Eestis arvukalt esinev sõraline .Nii kehaehituse kui ka liikumise ilu poolest graatsilisemaks loomaks. Metskitse keha on sihvakas, jalad peened ja pikad, kael üsna pikk ja sale. Pea kolmnurkse kujuga. Täiskasvanud isendite tüve pikkus on 125 sm, õlakõrgus 75...90 sm , kehakaal 24... 38 kg. Saba on 2...3 sm pikkune ning pole märgatav. Kõrvad on suhtelised suured ja laiad, pikkus kuni 15cm. Isaloomad kannavad sarvi suurema osa aastas. Talvekarvastik on, hallikaspruuni tooniga. Pealiskarvad 5...6cm pikad, jämedad ja murduvad kergesti, sest nad on õhuga täidetud. Õõneskarv aitab säilitada kehasoojust. Peas domineerib halle värvu
Miks nii kaua ei Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata joo? läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Milleks küür on? SEBRA Miks triibuline? Igal sebral on erinevad triibud. Mida söövad? Söövad rohtu, vahel puukoort, lehti ja puuvilju. KAELKIRJAK Miks nii pikk kael? Kaelkirjakul, nagu inimeselgi, on 7 kaelalüli. Kaelkirjak sünnib sarvedega. Kaelkirjakul on pikk kael sellepärast, et ta saaks süüa lehti kõrgetelt akaatsiapuudelt. Nendel puudel on küll astlad, kuid nähtavasti ei tee need kaelkirjaku kõvale suulaele erilist häda. Ligi 6 meetri kõrgusel paiknev pea annab veel teisegi eelise: kaelkirjakud saavad rohumaast avara ülevaate ja
"Unistaja aknal" (1959) "Rannalageda leib" (1965) "Tuule valgel" (1977) "See kauge hääl" (2000) "Aastad ja päevad" (mälestused). Tallinn, Tänapäev 2006. Tunnustused 1957 Eesti NSV teeneline kirjanik 1971 Eesti NSV rahvakirjanik 1994 Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk 2005 riiklik elutöö preemia Talv Talv on ilus. Vaata tüdrukut, kes sulle vastu tuleb! Veri kargleb põskedes. Rind paisub suusakeppidele tõugates. Pikk kael pakasele alasti. Ripsmeis suur härm. Isegi õnnetu nõndaviisi, et veri kargleb põskedes. Ka õnnetu nõndaviisi, et pikk kael alasti pakasele ja rind paisub suusakeppide tõugetes. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Debora_Vaarandi http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/vaarandi.htm http://nukikad.onepagefree.com/?id=3673&onepagefree=1bgdk48
järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS: sisalik madu Kehakatted soomused vahetavad nahka - kestumine Kehakuju pea, kael, kere, jäsemed pea,( kael), kere Luustik kolju, mitu kaelalüli selgroog lühem selgroog pikem ja painduv roided selgroo esimestel roided kõigil selgroo lülidel lülidel - rinnakorv Närvisüsteem peaaju, seljaaju, närvid Meeled hea nägemine - ainult liikuv saak
Ülajäseme murru korral - panna kaela kolmnurkselt 3. Lülisambamurd: trepist kukkumine; sukeldumine madalasse vette; suvaline avarii; otsasõit; kukkumine kõrgusest; tugev löök selja piirkonda; tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas. NB! Kõikedel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired. - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest ) - pehmele alusele- kanderaamile- KÕHULI - vaagna- ja nimmeosa luumurru korral SELILI ,,konnaasendisse" (põlvist kõverdatud, jalad laiali) Kõval alusel transportida haiglasse vähemalt kolmekesi ja nii, et lülisammast ei
vabanemise poole. Pool-pikesetervitus, kus asendeid on vhem, sobib eelkige algajatele. Pool-pikesetervitus Me asend. Seisa sirgelt, jalad koos. Suru lad taha alla. Vaade ninaotsale. Me asend soodustab rahu, paigalpsimist ja teadlikkust keha keskpunktist. Asend petab seisma kindlalt, ilma vaimse vi fsilise kikumiseta. Sisse hingates vii ked krvalt les. Hoia lad all. Vaade pialdele. Vlja hingates painuta sirge seljaga ette ja vii peopesad matile vi toeta srtele. Ldvesta kael. Vajaduse korral kverda plved. Vaade ninaotsale. Ettepainutused virgutavad llisammast, parandavad seedimist ja jkainete vljutamist kehast. Sisse hingates siruta alla selg ja kael. Vaade kulmude vahel. Vlja hingates painuta ette. Ldvesta kael. Vaade ninaotsa. Sisse hingates tuse sirge seljaga psti ja vii ked les. Vaade pialdele. Vta vlja hingates me asend. 5. Turiseis . hinga sisse , kverda plved , toeta tallad puusade laiuselt prandale ja hoia varbad otse
07.04.2010 Relika Viilas TA-08 Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun
Tuntuimad basskitarrid Fender Precision Bass (P-bass) P-bassil on monoliitne kere (ühes tükis), poldagi kinnitatud vahtrapuust kael ja ühe Humbucker helipeaga ning seetõttu väga lihtsa välimuse ja kõlaga instrument. See on jäänud üheks paremini müüdavaks basskitarriks, mis valmistatud, ja populaarsus ei näita languse märke (joonis18). Fender pakub laia mudelivalikut, alates soodsama hinnaklassi Squierist kuni üsna hinnalise Ameerika Standard- ja Vintage-seeriateni. Squier Affinity P-bass on ideaalne algajale mõeldud mudel ning soodsaim variant. Kallim, kuid väärtuslik, on Mehhiko Standard P-bass
võtteid. Heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu slide jne. Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti, millega pilli häälestus transponeeritakse mõne tooni võrra kõrgemaks. Vaikimisi mängivad vasakukäelised kitarri parema käega keeli sõrmlauale vajutades ja vasaku käega keeli tõmmates; kitarri kael on mängimise ajal suunatud paremale. Kitarri keeled on sel juhul ümber asetatud nii, et bassikeel asuks ülalpool; mõned vasakukäelised kitarristid mängivad ka ümberasetamata keeltega. Pea Kael Keeled Kere Roop
Soojendusvõimlemise mõju lihasgruppidele. Miks on soojendus tähtis? Sellel, miks eelsoojendust tehakse ja see tähtis on, on mitmeid praktilisi ja füsioloogilisi põhjuseid. Tõstab kehatemperatuuri. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks. Suurendab verevoolu südames. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed. Kuidas soojendust õigesti läbi viia? Esiteks, venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi jah, venitamine on soojenduse väga tähtis osa. Soojenduse eesmärk või ülesanne on sõna otseses mõttes keha soojaks tegemine, läbi selle tõstetakse keha temperatuuri. Õige eelsoojendus peaks keha temperatuuri tõstma 1 – 2 kraadi võrra Celsiuse järgi ja selle võib jagada kolme faasi: 1. üldine soojendus 2. venitamine 3. spordiala spetsiifiline soojendus On väga oluline, et üldine soojendus tehtaks ennem, kui hakat...
Emu Välimus Emu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg. Emu meenutab väliselt nandut, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab villa, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. Nokk on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. Pea on sulgedega kaetud. Paljunemine Isalind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukortest pesa. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu,igaüks 5-15 muna.Üks muna kaalub 800 grami. Poegade eest hoolitseb ja haub isaslind. Haudumine kestab 53–60 päeva, mõnedel andmetel aga 66. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu
Kaarma Põhikool KITARR referaat 2007 Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill. Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plehtroniga tõmmates. Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad keelte pingutid. Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit fikseeriv ülemine sadul. Akustilistel ja poolakustilistel kitarridel on kereks kõlakast, milles asub kõlaava. Elektrikitarril on kere külge keelte alla paigutatud helipead, sageli ka roobi liigutamist
Referaat Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili
3. Lülisambamurd: Võib tekkida trepist kukkumisel; sukeldumisel madalasse vette; suvalisel avariil; otsasõitudel; kukkumisel kõrgusest; tugeval löögil selja piirkonda; tuli- või külmrelvaga vigastamisel lülisamba piirkonnas. NB! Kõikidel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. Tunnused: - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... NB! Kiirbi soovitus mitteasjatundjatele - MITTE LIIGUTADA!!! Soovitused spetsialisteidele: - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest ) - pehmele alusele- kanderaamile- KÕHULI - vaagna- ja nimmeosa luumurru korral SELILI ,,konnaasendisse" (põlvist kõverdatud, jalad laiali)
Arvukalt levinud, kuulub jahiliikide nimistusse. Mustviires Väike tume tiirlane, tuhkall-must. 62g, siru 61 cm. Segi ajada valgetiib viirega. Pesitseb taimerikkal veekogul, merel ja sisemaal, madalas mees mätastel. Ujuvatel veetaimede hunnuikutel. Kuni 3 poega, kohe iseseisvad. Osavad lendajad. Putuktoit, ei sukeldu, õhust veepinnalt. Haudelind, 3 kategooria. Hallhaigur Siru 175-195cm. Hall, pealagi must, tore tutt pealaes. Kaardus kael lennul, pesitseb kolooniates, 3-5 muna. Kalad kahepaiksed, maod, närilised ja putukad. Varitseb toitu madalas vees. Pikima rändega lind, edela ja lääne aafrika. Must-toonekurg Kaalub 3kg, siru 185-205cm. Valdavalt musta roheka läikega, jalad ja nokk punased, pugu valge. Kõrgele haralise puuotsas pesa. Vajab vanu metsi. Toitub käänulistel ojadel, põlismetsades. Inimpelglikud linnud. Loomtoiduline, kalad ja kahepaiksed. 1 kaitsekategooria. Kühmnokk-luik 9-12kg. Siru 200-240cm
Pea kuju on otsevaates üsna ümar, külje pealt on näha, et ette ulatub väike koon. Tema kolmnurksed kõrvad on süsimustad, suuruselt ehk keskmised kassikõrvad, asetsedes pealael kikkis. Salapärased mandlikujuga tumepruunid silmad upuksid justkui karvastiku sisse ära. Ime, et ta sealt alt üldse välja näeb. Tema väike niiske nina meenutab otsevaates kujult kolmnurka. Kompimiskarvad justkui veniksid ja veniksid kaugusesse. Need on tal tõesti väga pikad. KAEL - Tema lumivalge kael tundub olevat üsna jäme (põhjuseks võib pidada jällegi kohevat karvastikku) aga teinekord end sirutades suudab ta kaela väga pikaks venitada. KERE - Latte kere on suur, see on kujult ümar ning värvidest jooksevad läbi toonid valgest tumepruunini. Kuigi esialgu tundub ta kere olevat üsna kohmakas, siis tegelikult võib ta seda oma äkiliste liigutustega väänata igas suunas, seega paindub väga hästi.
Kompositsiooni ülesehitus on sujuv. Kuna värvid on sarnased ja erinevatelt objektidelt üleminek sujuv, kuid kindel ning arusaadav. Puudub kokkusulavus, sest piirjooned on aitavad eristada.Maali värv ja varjundid moodustavad kooskõla, mis annavad edasi maali meeleolu ning selle omapära. Liikumise suunda on andnud kunstnik edasi teosel oleva mehe käte ning pea asendi kaudu.Mees pildil on rohkem pinnalisema vormiga ning mahulise vormiga on kitarr, mehe pea ja kael. Mehe keha on aga voolujooneline ning pikemaks venitatud. Autor on püüdnud eriti rõhutada mehe pead, näos olevat kurba meeleolu ning kitarri tema süles. Picasso on ühendanud pikliku ning hajutatud kehakuju konkreetse objektiga nagu kitarr. Taustal on vasakult ülevamal heledam sinakas ristkülik, selle alt tumesinine , ning hallikassinaka põranda lähedalt jookseb läbi helesinisem laiem triip ning tumesinine jätkub kuni põrandani. Paremal
Rasvik-kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, milla vahel on rohkem rasvakudet. Väikerasvik-maksa alumise pinna, mao ja kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult, laskub alla väikevoognani, pöördub jälle üles ristikäärsooleni. Hammaste arv-20 piimahammast, 32 jäävhammast. Hammaste liigid-lõike-, silma-, eespuri- ja tagapurihambad. Hamba ehitus-hamba kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igimega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipu mulk viib hambajuurekanalisse, läheb üle hambaõõnde. Mõlemas asub säsi e pulp, mood sidekude, närvid, veresooned.Peamise massi mood luukude dentiin. Kroon on kaetud emailiga. Juur, kael on kaetud hambatsemendiga. Suured süljenäärmed-kõrvasüljenääre, lõuaalune süljenääre, keelealune süljenääre. Kurgu lümfaatiline rõngas-kurgukitsuse ja ninasõõrmete piirkond kuuest mandlist koosnev
Kitarr Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill. Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käiega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates.Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad soolode mängimisel efekti saavutamiseks.Tänapäeval on kitarr üks populaarsemaid pille. Seda kasutatakse paljudes muusikastiilides, näiteks klassikalises muusikas soolopillina. Elektrikitarr on rockmuusika ja bluusi peamine muusikainstrument. Tüübid Kitarrid jaotatakse akustilisteks, elektroakustilisteks ning elektrikitarrideks.
Kitarr Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill. Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käiega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates.Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad soolode mängimisel efekti saavutamiseks.Tänapäeval on kitarr üks populaarsemaid pille. Seda kasutatakse paljudes muusikastiilides, näiteks klassikalises muusikas soolopillina. Elektrikitarr on rockmuusika ja bluusi peamine muusikainstrument. Tüübid Kitarrid jaotatakse akustilisteks, elektroakustilisteks ning elektrikitarrideks.
Metsalinnud Linnud Lindude skeletiluud on kerde ja õhukesed täis õhukambrikesi Lindudel on luuline nokk Pikk painduv kael Lindudel on paadikujuline rinnaluu koos rinnakukiiliga Linnu luustik Linnud Linnul on arteriaalne ja venoosne veri eraldatud Lindude kehatemperatuur on püsivalt 42- 44 C Lindudel on nelja kambriga süda Pöialpoiss (Regulus regulus) Sabatihas (Aegithalos caudatus) Suur-kirjurähn (Dendrocopus major) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) Metsvint (Fringilla coelebs) Puukoristaja (Sitta europaea)
1900-1910 aastate mood... Marianna Soengud... Säbrulised, kuid lopsakad Kunstjuuksed Gipsoni tüdruk Juuksed üleskuhjatud Juuste harjamine Juukse värv Välimus... Ripsmed Suured kübarad Juuste lokimine Peapaelad Näohooldus Tukad Figuur... S-kujuline Rinnad Kael Riietus ja ehted... Karusnahad Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell Ning veel mõned pildid... Kasutatud allikad... www.victorianalady.com/accessoriesmuseum1.htm www.google.ee http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1900-1909-mood-ja-soengud/ Täname tähelepanu eest... Lõpp
73. Hammaste arv, liigid Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; (eespurihambad puuduvad) 2 tagapurihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 eespurihammast 3 tagapurihammast 74. Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega ja juur on igemes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes on pehme kude säsi, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab edirline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, juur ja kael kaetud hambatsemendiga.
· Pärlkanad koera asemel, teevad lärmi, kui võõras territooriumil; Munavalge kihid: Rebukile Iduketas ehk Väline vedelkiht (10...60%) blastodisk Panderi tuum Tihekiht (30...80%) Rebutaela kael Sisemine vedelkiht (1...40%) Rebutael Keeriskiht Õhukamber Munakest Munavalge sid Munavalge side
F. Tarrega, A. Segovia ja M. L. Andino. Kitarri kasutatakse ka väga paljudes bändides. MEISTRID Martin&Co, Amada, . Vestern ja elektrilisi pille firmadelt Encore, Amada, Fender, Diamond, Vintage, Aria-Pro, Gibson, Martin, Guild, Takamine, Yamaha, Washburn, Ibanez, EHITUS Kitarr koosneb kahest peamisest osast: kerest ja kaelast. Kere koosneb põhjast, külgedest ja kaanest, viimases asub kõlaava. Kael tehakse vahtrast, küljed mahagonist, põhi palisandrist voi mahagonist, kaas kõlakuusest või ka vahtrast. Kaanele on liikumatult kinnitatud roop, millele omakorda kinnituvad keeled. Kere ja kael on omavahel ühendatud kas jäigalt või häälestuskruvi abil. Kaelal on astmetraatide abil labi viidud jaotus, mille iga aste vastab poolele toonile. Keeled lähevad üle ülemise sadula mehaniikidele e. pingutitele. KASUTATUD KIRJANDUS
- Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja pahemale poole. Ning eemalt vaadates näib, nagu oleks kael juba nii peeneks kulunud, et veerlev pea tema otsast potsti maha peaks kukkuma." - ,,Aasta üheksa eest, kui nägematu käsi veel mitte Kuru Jaani nina ei juhtinud, /.../" - ,,Viskajad on Tõnu lapsed ja nende uus ema." Ei saanud aru, mis mõttes ,,uus ema" ?! Sten Kangilaski 12B - ,,/.../ sarved sisse tõmbas ja karpi puges." - ,,/.../ siis võis talle kergesti juhtuda, et teatud maanteetalust paks perenaine tuli ja tõlla
- Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja pahemale poole. Ning eemalt vaadates näib, nagu oleks kael juba nii peeneks kulunud, et veerlev pea tema otsast potsti maha peaks kukkuma." - ,,Aasta üheksa eest, kui nägematu käsi veel mitte Kuru Jaani nina ei juhtinud, /.../" - ,,Viskajad on Tõnu lapsed ja nende uus ema." Ei saanud aru, mis mõttes ,,uus ema" ?! Sten Kangilaski 12B - ,,/.../ sarved sisse tõmbas ja karpi puges." - ,,/.../ siis võis talle kergesti juhtuda, et teatud maanteetalust paks perenaine tuli ja tõlla
Viiulist enesest Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiuli ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff") Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud keerdus pea ehk tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad Roop ja sadul kannavad pillikeeli Viiuli ehitus Muusikavalikuid http://www.youtube.com/watch?v=e uOu89d3npA http://www.youtube.com/watch?v=o OSIAKbXzE8 Tänan kuulamast!
· Hüppamisannet hinnatakse ilma ratsanikuta · Sadulaga tasasel pinnal · Viited hobuse silmades ja kõrvaliikumises Kehaehitus · Suurus ei ole oluline, seni kuni ratsutajale sobib · Ees kesk ja tagaosade üksikasjaline hindamine · Pea peab sobima tüübi poolest ülejäänud kehaga · Kõrvademäng on oluline · Silmadest saab iseloomu kohta aimu · Suured sõõrmed näitavad õhuvahetust · Rasvane kael raskendab korrektset liikumist · Õlad peavad olema võimalikud pikad ja langus · Õlaliigese nurk ei tohiks olla üle 90 kraadi · Keskvöötme tähtsaks osaks on sadula asend · Täisverelistel tõugudel on sageli kõrge turi · Eksterjööri puudused on võimalik kompenseerida graatsilise liikumisega · Tagavöötme konstruktriooni järgi saab otsustada ratsutamise kvaliteeti
Abdomen Abdominis Kõht Antebrachium Antebrachi Küünarvars Auris Auris Kõrv Brachium Brachi Õlavars Calx Calcis Kand Caput Capitis Pea Carpus Carpi Ranne Collum Colli Kael Coxa Coxae Puus Crus Cruris Säär Digitus pedis Digiti pedis Varvas Digitus Digiti Sõrm Facies Faci Nägu Femur Femoris Reis Frons Frontis Laup Genu Genus Põlv
1.Esita küsimus 1. ........ ? . 2. ........? . 3. ..............? . 4. ................? . 5. ................? . 6. ................? . 7. ..................? . 2.Koosta sõnaühendid (omadussõna ja nimisõna) ? ? ? ? , , , , , , , . , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . 3.Tõlgi Erilised tundemärgid, valged hambad, roosad põsed, pikad jalad, ilus keha, lai laup, kitsad kulmud, lühike keel, mustad ripsmed, pikk kael, ilusad sõrmed, paks kõht, suured kõrvad, hallid silmad. 4.Ideaalne neiu või noormees. Kirjelda plaani järgi. , , , , , , , , , . !!!!!!! Vene keele omadussõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Ainsuses ja mitmuses on omadussõna lõpud järgmised: M N K Mitmus uued laiad suured
Tööga kaasnevaid traumasi aitab ära hoida töötaja head kogemused ning ergonoomika teadlikkus. Ärahoidmine on seotud ka töökoha riskifaktorite kindlakstegemisega. Traumad seoses halva ergonoomikaga Töökoha kujunduse näitajad mis põhjustavad traumasi. Nendeks on: Füüsilised näitajad Halb tööasend - teatud tööasendid mis on seotud traumadega, näiteks: Pikaajaline või liikumatu asend kirjutuslaua taga. Asend kus selg või kael on rohkem kui 30 kraadi ette kallutatud. Kõrgemal kui õlgade kõrgusel töötamine. Töötamine kui käevarred on kõrgemal või madalamal lubatud piirist. Need kõik asendid põhjustavad lihaste väsimust. Korduvad liigutused näiteks tõstmisel, või tegevustel mis nõuavad korduvaid käte, õlgade ja selja liigutusi. Pikaajaline töö ilma piisava puhkuseta. Vibratsioon näiteks puurimine ja tööriistad, mis vibreerivad.
Imiussidel on keeruline areng Maksa-kakssuulane on liitsuguline Looma kelle munarakud ja seemenerakud arenevad ühes ja samas isendis nim liitsuguliseks loomaks. Luhtveekogus vett juues võib luhalt võetud rohukõrt närides võib imine saada maksa ahaiguse Paelussid on paelakujuga · Paelussid elvad sooltes · Kollkasvalge värvusega nudipaleuus · 4iminapagavarustatud päis · taha poole jääb kitsas kael · paeluss on lihtsustunud sisseehitus · närvisüsteem on lihtne · erituselunditeks on 2pikk toru · sigimiselundid paiknevad igas lülis · seedeelundkond paelussid puudub · paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest · pael uss on liitsuguline loom · veis on nudipaelussi vaheperemees inimene aga pärisperemees · igal paelussil on oma vaheperemees
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu
suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või klimaatilistele tingimustele, kohastumine) · Kohastumine Looduliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. o Kohastumused on pärilikud Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks o Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikek, teistes aga kahjulikeks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
