Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Veisekasvatuse vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saada enam tulu?
  • Millist tõugu sugupulli kasutada tootmiskarjades?
  • Millist sugupulli kasutada tõukarjades?
  • Millal muretseda karja uus pull?
  • Millistest allikatest need andmed saadakse?
Vasakule Paremale
Veisekasvatuse vastused #1 Veisekasvatuse vastused #2 Veisekasvatuse vastused #3 Veisekasvatuse vastused #4 Veisekasvatuse vastused #5 Veisekasvatuse vastused #6 Veisekasvatuse vastused #7 Veisekasvatuse vastused #8 Veisekasvatuse vastused #9 Veisekasvatuse vastused #10 Veisekasvatuse vastused #11 Veisekasvatuse vastused #12 Veisekasvatuse vastused #13 Veisekasvatuse vastused #14 Veisekasvatuse vastused #15 Veisekasvatuse vastused #16 Veisekasvatuse vastused #17 Veisekasvatuse vastused #18 Veisekasvatuse vastused #19 Veisekasvatuse vastused #20 Veisekasvatuse vastused #21 Veisekasvatuse vastused #22 Veisekasvatuse vastused #23 Veisekasvatuse vastused #24 Veisekasvatuse vastused #25 Veisekasvatuse vastused #26 Veisekasvatuse vastused #27 Veisekasvatuse vastused #28 Veisekasvatuse vastused #29 Veisekasvatuse vastused #30 Veisekasvatuse vastused #31 Veisekasvatuse vastused #32 Veisekasvatuse vastused #33 Veisekasvatuse vastused #34 Veisekasvatuse vastused #35 Veisekasvatuse vastused #36 Veisekasvatuse vastused #37 Veisekasvatuse vastused #38 Veisekasvatuse vastused #39 Veisekasvatuse vastused #40 Veisekasvatuse vastused #41 Veisekasvatuse vastused #42
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor asdfghja Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
29
doc

Veisekasvatuse vastused 2013

..2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv ­ · Esmane toodang ­ · Lõpptoodang ­ · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 80,5 kg piima.

Veisekasvatus
thumbnail
45
doc

Veisekasvatuse arvestus

poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. VEISEPASS PRIA-st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamisest. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Veise tõug esitatakse tõutähisega ning ristandite puhul märgitakse sõna `Ristand' järele X. Lisaks looma andmetele on passil veel loomapidaja andmed. Loomapidaja (äriühingute puhul esindaja) peab kontrollima talle saadetud veisepassile trükitud looma andmed ja enda andmed ning kinnitama need allkirjaga. Andmed veisel teostatud veterinaarsete menetluste kohta kannab veisepassi volitatud veterinaararst. Veisepass peab alati loomaga kaasas käima. Kui

Loomakasvatus
thumbnail
14
doc

Veisekasvatus

Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Oluline märksõna on jõudlus ­ loomade võime anda mingit toodangut teatud keskkonnatingimustes. On olemas kahesuunalise jõudlusega tõud piima-lihatõud ja liha-piimatõud (esimene pool näitab, kuhu poole suurem saagikus kaldub, puahs tõud siiski parem) Piimatõud: 1)Eesti Holsteini tõug(EHF) ­ mustakirju veis 2)Punasekirju Holstein 3)Eesti Punane veisetõug (EPK) 4)Sveitsi tõug ­ valge suuümbrus 5)Dzorsi tõug ­ valge suuümbrus, ilusad silmad 6)Eesti maatõug (EK) Tõu määramise aluseks värvus. (must vs punane ­ dom.must, sarved vs nudi ­ dom.nudi) Lihatõud: 1)Aberdiin-Angus 2)Hereford ­ pea ja kõhualune valged 3)Sarolee 4)Limusiin 5)Soti mägiveis 6)Hele akviteen ­ kaksikpepu e topeltlihastik e Doppellender laudja osas 7)Belgia sinine - doppellender 7. Kasvu ja arengu mõiste

Loomakasvatus
thumbnail
11
docx

Veisekasvatus

Veisekasvatus 1. Jõudluskontroll ja selle olulisus Jõudluskontroll on loomade jõudlus ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, õigsuse kontrollimine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks. Olulisus: infoks aretajale, kelle eesmärgiks on karja jõudluse parandamine. Peale selle annab teavet lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaist

Loomakasvatus
thumbnail
10
docx

Veisekasvatus

Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s . EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid

Veisekasvatus
thumbnail
2
docx

VEISEKASVATUS

Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõu

Veisekasvatus
thumbnail
14
docx

Veisekasvatuse kokkuvõte

Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatud vorm puudub. Aasia pühvl

Loomakasvatus
thumbnail
158
pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...............................................................

Põllumajandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun