Elastne seljakeelik Segmenteerunud keha ja lihased Palju lõpusepilusid (kuni 200) Suletud vereringe Süda puudub, vere panevad liikuma veresoonte lihaste kokkutõmbed Veri läbipaistev Seljanärv kogu keha ulatuses Nahk tundlik Eluviis Elavad liivastes põhjades, madalas vees Filtreerivad vett toidu hankimiseks Suudavad ujuda edasi-tagasi Elavad 2-5 aastat Paljunemine Lahksugulised Veesisene viljastumine Viljastatud mari areneb maimudeks Maimud hõljuvad vabalt vees Maimud on asümmeetrilised Läbivad moonde Leviala Elavad troopilistes ja parasvöötme vetes Eelistavad madalaid kaldaäärseid soppe Huvitavaid fakte Hiinas kasutatakse toidus Oluline lüli selgroogsete evolutsiooni uurimises Kasutatud allikad http://eol.org/pages/1585/overview https://www.britannica.com/animal/cephalochordate http://www.encyclopedia.com/topic/Cephalochordata.aspx#1 https://en.wikipedia.org/wiki/Cephalochordate
veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on halb nähtavus, seetõttu kasutab ta oma tillukesi silmi harva. Täpset informatsiooni hangib ta elektrielundite kaudu.Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid, täiskasvanud peamiselt kalu. Saak sõltub tema enda suurusest. Elektriangerjas avastab saagi elektrielundite abil, nad suudavad teha kindlaks isegi liikumatu saagi asukoha.Kui nad on saagi avastanud, saadavad nad välja elektrilaengu, mis halvab või tapab saagi. Elektriangerjal peaaegu puuduvad hambad, seega võib arvata, et ta neelab saagi alla. Elektriangerja paljunemise kohta pole praktiliselt mingit teavet. Pole õnnestunud veel ka
Ühtlasi pole õnnestunud kindlaks teha ühtki selgemat omadust, mis võimaldaks tema sugu kindlaks määrata. Võimalik, et sarnaselt teistele elektrivälja tekitavatele kaladele, kasutavad angerjad elektrielundeid sugude, ea ja paaritumisvalmiduse kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. On teada, et teatud ajal kaovad elektriangerjad ootamatult vaateväljast ning ilmuvad teatud aja pärast jällegi välja, saatjateks umbes kümne sentimeetri pikkused pojad. Oletatakse, et maimud kooruvad munadest, ent see fakt pole veel tõestatud. Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid, täiskasvanud peamiselt kalu. Elektriangerja saak sõltub seejuures tema enese mõõtmetest. Angerjas avastab saagi elektrielundite abil, mis võimaldavad tal isegi liikumatu ohvri asukoha kindlaks määrata. Tundlikud andurid püüavad kinni teiste kalade liigutamisel, näiteks hingamisel, tekkivaid nõrku elektriimpulsse.
Suu asemel on tal suulehter. Suulehtri serval ja keelel asuvad arvukad hambad. Nende abiga raspeldab ta lihatükikesi elusatelt kaladelt või laipadelt. Emased kalad kasvavad Eestis kuni 110 cm pikkuseks ja isased kuni 50 cm. Kehamass sõltub soost ja vanusest. 10...11 aastaga kasvavad emased umbes ühekiloseks ja 80 cm pikkuseks, isaste mass on kuni 150 g. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse. Angerjad on
kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad keskkonda. Taimedelt ja mujalt levivad mürgid edasi loomadele. Loomadele tekitab see närvi- ja luukahjustusi. OLMEVEED Tahkete jäätmete kõrval tekib üha rohkem vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonna reostus. Toiduahelate kaudu mõjuvad olmeveed paljudele organismidele, võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. LAEVAD Veekogud jõed, mered ja ookeanid on inimene muutnud olulisteks transporditeedeks Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke kemikaale , mis keskkonda sattudes kahjustavad elusorganisme. Meereostuse tagajärjel sureb igal aastal tuhandeid vaalu ja miljoneid merelinde. VEE PUHASTUS
Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Haug on tuntud röövkala. Toiduks on ahvenad, kiisad, viidikad, latikad, suuremad isendid söövad isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud zooplanktonit, suuremad aga ka liigikaaslasi. Maimud toituvad planktonivähkidest, vesikakanditest ja putukavastsetest. 4 Sigimine ja areng Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais, mõnikord võib see toimuda isegi jääkatte all. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata
Elutseb veetaimetihnikus on erakliku eluviisiga ning päeval tegutsev röövkala. Toitub peamiselt ahvenatest, kiiskadest, latikatest, viidikatest, suuremad haugid söövad isegi konni ja pardipoegi. Toidupuudusel võivad süüa isegi nõrgemaid liigikaaslaseid. Haug koeb kohe peale jää sulamist aprillis mais, madalas umbes 50 cm sügavuses vees. Mari kinnitub veetaimede põhjalähedastele osadele ning areng sõltub vee soojusest, 10 25 päeva pärast kooruvad vastsed. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevetes tähtsamaid püügikalu, ta ei ole looduskaitse all aga tema püüdmine on keelatud 1 märtsist kuni 15 maini.
värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. · Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. · Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. Puhastamise võimalused · Reovee puhastamise all võib mõista vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. · Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. · Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, setitakse muda
On vaja säästa elektrit, metsa ja vett. Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel ja ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. Reovee puhastamise all võib mõista vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Maapiirkondades või väikeasulates, kus puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon saab reoveepuhastust ühe või mitme elamu tarvis väga
jahutusvee juhtimine veekogudesse. · Maakera üha suurenev rahvaarv muudab puhta vee üha kallimaks ja väärtuslikumaks. Inimkond peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see on otseselt tema enda huvides. · Väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud, tekkida väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi, hävib ka suur osa planktonist.
värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. · Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. · Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. Puhastamise võimalused · Reovee puhastamise all võib mõista vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. · Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. · Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt
lompides. Ta eelistab rohket taimestikku ja on erakordselt vastupidav hapnikuvaestele ning happelise veega tingimustele. Koger talub ülihästi veekogude talvist hapnikuvaegust. Talve veedavad nad veekogude põhjamudas. Ta on paikse eluviisiga ning võib elada nii parves kui üksikult. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi toiduks on ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremad isendid söövad ka konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidupuudusel esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Kogre toiduks on põhjaorganismid (eriti surusääsklaste vastsed), ka zooplankton ja taimse kõdu rikkas põhjamuda. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haug koeb madalas kuni 0,5 m sügavuses vees suurveest üleujutatud luhtadel. Kudemine võib alata kohe peale jäälagunemist, mõnikord toimuda isegi jääkatte all, kuid tavaliselt leiab kudemine aset aprillis-mais
Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Kudemine võib alata kohe peale jäälagunemist, mõnikord toimuda isegi jääkatte all, kuid tavaliselt leiab aset aprillis-mais. Koetud mari kinnitub veetaimede põhjalähedastele osadele. Marja hulk on 2...170 tuhat, marjatera läbimõõt 2,3...2,4 mm. Emased saavad Eesti vetes suguküpseks tavaliselt 3-5 aastaselt, isased kuskil aasta varem
Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule.
Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu.
Angerjas Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis
Angerjas Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda
Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu. Liiginimi eesti Haug keeles Liiginimi ladina Esox lucius (L.) keeles Rahvapäraseid Havi, aavi, avi, purikas, purik. nimesid Kehamõõtmed Keskmine pikkus 30..
Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. LÕPETUSEKS Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu.
naftat kokku koguda naftatõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil. Ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul on likvideerimine keeruline. Olemas on erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Naftareostuse mõju Loomadele Sagedane probleem on õlikatk, mille tagajärjel hukkub palju linde. Surnud linnud on mürgine suutäis rebastele ja merikotkastele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud. Tekkida võib väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi. Naftareostuse mõju inimestele Kalade surma tõttu jääb kalade arv väikeseks ja reostuse piirkondades ei saa enam kala püüda. Nafta võib jõuda ka põhjavette. Inimesed ei saa rannas käia. Lekkelises kohas on häiritud laevaliiklus. Reostuse likvideerimine on kulukas. Katsed naftaga Katseteks olid naftareostuse koristamine ja lindude naftast puhastamise modelleerimine.
reostuse puhul. Mõju loomastikule · Põhjaloomastik hävib · Muutused hingamises, paljunemise, toitumises, käitumises, kasvus ja arengus' · Tundlikumad on filtreerijad ja hüdrofoobse kehaga vähilised (Õli kiire imendumine) · Muutused põhjaloomastikus mõjutavad planktilisi kooslusi, põjataimestiku, kalade ja lindude toidubaasi. Mõju kaladele · Otsene · Letaalne mürgitus, eriti tundlikud on mari ja maimud. · Väärarengud, kasvu aeglustumine, lühenendud eluiga, viljakuse vähenemine. · Kaudne · Toitumis ja kudemiskohtade kadumine põhjataimestiku degradeerumise tõttu. · Toidubaasi halvenemine Mõju lindudele · Suur tõenäosus reostusega kokku puutuda · Õliga kokkupuutel suled ,,langevad kokku" ja väheneb sulestiku soojusisolatsiooni võime, ning veekindlus alajahtumine. · Sulgede määrdumine vähendab, või kaotab lennuvõime.
Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu. LAITIKAS Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm.
Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Angerjas - emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Angerjad on rangelt öise eluviisiga.
igapäevaseks toidupooliseks inimestel? Miks on looduslikud angerjavarud drastiliselt vähenenud ? Kes tõttab angerjavarusid päästma? Mida peab üldse tegema, et edukalt taastoota angerjavarusid? Mis kiirendab arenguprotsesse? Nendele ja muudele küsimustele püüan leida vastused oma referaadis, peamiselt käsitlen teemat Eesti seisukohalt. 1.LOODUSLIK ANGERJAS 1.1. ELUKÄIK Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja
tehnoloogiast jne. Vett kasutatakse tööstuses väga erineval otstarbel,näiteks soojuskandjana, lahustina, pesemisvahendina, ka transpordivahendina. Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne. Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud, tekkida väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi, hävib ka suur osa planktonist. Nafta hankimine on eriti ohtlik arktilistes vetes (kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki) Külmades vetes võib merre sattunud naftat pidada praktiliselt igaveseks saasteks, sest sellistes tingimustes nafta ei lendu ega lagune. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud,
Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse suurenemisel. Vikerforelli maimud lastakse merre asetatud suurtesse võrksumpadesse, Seal söödetakse kalu aasta või kaks kuivtoidu või räimedega. Sööduülejäägid ja kalade väljaheited kanduvad võrksumbast välja. Merre sattuvates ainetes on palju fosfori- ja lämmastikuühendeis. Need suurendavad vee toitainetesisaldust, vesi muutub sogaseks, on paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks. Vikerforellikasvandus on tähtis tuluallikas kuid samas kahjustab see mere looduslikku
Selle teekonna läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Marja hulk sõltub kala suurusest - 1...2,5 miljonit. Marjatera suurus on neil 1,1...1,3 mm. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.htm) Areng Angerja areng on moondeline. Koorunud maimud kanduvad Sargasso merest ~3 aastaga hoovuste abil Euroopa läänerannikule. Seal moonduvad läbipaistva lible taolised eelvastsed nn klaasangerjateks (endiselt läbipaistvad kuid rinnauimedega ja rohkem angerja sarnased), kes tungivad magevette. Seal elavad ja kasvavad nad suguküpseks saamiseni (isased 5...7 a., emased 7...12 a.) või ka kauem. Sugu on määramata kuni 24 cm kehapikkuseni. Täiskasvanuina laskuvad taas merre ning siirduvad Sargasso merre kudema. Eluiga võib küündida 25..
siirdekalu.Magevee kalad elavad ranna lähedal.Mageda vee kalad on näiteks haug ja ahven.Siirdekalad on kalad kes elavad meres , kuid kudema siirduvad mujale.Sellised kalad on näiteks lõhi ehk rahvakeeles lõhe ja meriforell.Nemad siirduvad kudema jõgedesse. Selgrootud ja imetajad Läänemere selgrootud on peamiselt põhjaloomastikus elavad loomad ja loomhõljumid.Kevadel, kui vesi on soojenenud ja taimhõljumit piisavalt, hakkab kiiresti paljunema ka loomhõljum.Siis kooruvad marjast maimud ja leiavad rikkaliku toidulaua.Loomhõljum on Läänemere noorkalade peamine toit.Räim ja kilu toituvad isegi täiskasvanuna loomhõljumist.Põhjaloomastikus on selgrootuid palju.Seal on usse , tigusid,karpe ja vähilisi.Enamik neist toitub mere põhja langenud taime ja loomajäänustest.Läänemeres elavad ka karbid, kes on selgrootud . Need on näiteks Balti lamekarp ja söödav rannakarp.Neid on merepõhjas palju. Imetajatest elavad Läänemeres ainult hülged.Siin elavad hall ja
vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Näiteks ka väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud, tekkida väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi, hävib ka suur osa planktonist. Nafta hankimine on eriti ohtlik arktilistes vetes (kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki) Külmades vetes võib merre sattunud naftat pidada praktiliselt igaveseks saasteks, sest sellistes tingimustes nafta ei lendu ega lagune. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna
Kuigi looduslikud nähtused, nagu nendeks on vulkaanipursked, tormid ja maavärinad võivad põhjustada suuri reostusi, ei loeta neid veel vee reostajateks. Vesi on reostunud siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks.7 Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks saada lindudele, kuna kokkupuutel naftaga kaotab nende sulestik veekindluse, mille pärast nad on hukule määratud. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud ning kaob suur osa planktonist.Kõik reostused jõuavad ookeanidesse ja maailmamerre, mis põhjustavad elustikule kahju.8 Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu9. 5Ökoloogilised globaalprobleemid. https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=7&cad=rja&sqi=2&ved=0CGgQFjAG&url=http%3A%2F %2Fwww.mgm.ee%2Fgeo%2FUMT%2Fppt %2FGlobaalprobleemid
Väiksemas ulatuses mõjutab põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine. (http://www.envir.ee/1141) Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne. Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud, tekkida väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi, hävib ka suur osa planktonist. Nafta hankimine on eriti ohtlik arktilistes vetes (kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki) Külmades vetes võib merre sattunud naftat pidada praktiliselt igaveseks saasteks, sest sellistes tingimustes nafta ei lendu ega lagune. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes
pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne.Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud, tekkida väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi, hävib ka suur osa planktonist. Nafta hankimine on eriti ohtlik arktilistes vetes (kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki) Külmades vetes võib merre sattunud naftat pidada praktiliselt igaveseks saasteks,sest sellistes tingimustes nafta ei lendu ega lagune. Lahendus: Puhta vee kulu saab vähendada mitmeti, näiteks vähendada tööstuses kasutatavat otse puhtast
Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse suurenemisel. Vikerforelli maimud lastakse merre asetatud suurtesse võrksumpadesse, Seal söödetakse kalu aasta või kaks kuivtoidu või räimedega. Sööduülejäägid ja kalade väljaheited kanduvad võrksumbast välja. Merre sattuvates ainetes on palju fosfori- ja lämmastikuühendeis. Need suurendavad vee toitainetesisaldust, vesi muutub sogaseks, on paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks. Vikerforellikasvandus on tähtis tuluallikas kuid samas kahjustab see
lõpnud loomade korjuseid. Kui kalamehed säga püüda tahavad, kasutavad nad peibutisena küülikuliha, maksa või kaheksajalga. PALJUNEMINE Säga kudemisaeg algab mais ning vältab juulikuuni. Sel ajal koeb emane jõe- või järvepõhja marja. Isane kaevab oma ümmarguse peaga liiva sisse madala lohukese, kuhu emane marja poetab. Marjaterade hulk oleneb emakala suurusest neid võib olla 100 000-370 000. 2-4 päeva jooksul, kuni teradest on koorunud musta värvi, kulleseid meenutavad maimud, ei eemaldu isakala marjast hetkekski ja valvab seda hoolega. Väljakoorumishetkest alates peavad noored sägad iseendaga toime tulema. Alguses toituvad nad väikestest selgrootutest, järk-järgult hakkavad püüdma suuremat saaki. Säga kasvab küllalt ruttu ja saab suguküpseks 3.-4. aasta vanuselt, kui ta pikkus on 44-60 cm. SÄGA JA INIMENE Eestis on säga populatsioon väikesearvuline, piirdudes peamiselt Emajõe alamjooksuga ja Peipsi järvega
põgenema pääseda aga raske. Havi on väga hästi kohastunud erakliku eluviisiga röövkala, kes veedab aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele (i1), seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Ta on paikne ja väga taimestiku lembene, taimede vahel saagi varitsemisel on tema kaitsevärvusest palju kasu. Eriti hea kaitsevärvus on noortel haugidel. Maimud toituvad planktonvähkidest, vesikakanditest ja putukavastsetest, sama suve lõpuks on noored haugid muutunud röövkalaks. Toitub algul teiste kalade vastsetest, minnes järk-järgult üle suurematele toiduobjektidele, kaasa arvatud ka kätte saadavad konnad, pardipojad, pisiimetajad. Haug sööb valdavalt 5-15 cm pikkusi arvukamaid ja paremini kätte saadavaid kalu - peamiselt ahvenat, särge ja kiiska, suurjärvedes ka tinti ning rannikumeres räime. Esineb ka kannibalismi.
toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse suurenemisel. Vikerforelli maimud lastakse merre asetatud suurtesse võrksumpadesse, Seal söödetakse kalu aasta või kaks kuivtoidu või räimedega. Sööduülejäägid ja kalade väljaheited kanduvad võrksumbast välja. Merre sattuvates ainetes on palju fosfori- ja lämmastikuühendeis. Need suurendavad vee toitainetesisaldust, vesi muutub sogaseks, on paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks. Vikerforellikasvandus on tähtis
Suhteline viljakus on marjateri 1 kg kehakaalu kohta. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Maimu- ja kaubakalasööt erineb oluliselt: Maimude startersööt sisaldab 53% valku, 14% rasva ja 7 % sahhariide, energiasisaldus on 20 MJ Kaubakala sööt - 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus 24 MJ/kg, aga võib olla ka üle 33% rasva ja üle 25 MJ/kg Väiksemad kalad vajavad tihedamini ja vrd. Kehakaaluga rohkem sööta: vastsed 7%, maimud 3- 5%, kaubakala kasvuperioodil 0,6 - 1.4% kehakaalust päevas.. 8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Forellisööt valmistatakse kalajahust (60%), kalaõlist (20%), nisujahust (12%), sojajahust (6%) ja lisanditest - vitamiinid, pigment jne. (2%). Forellisööda koostise põhikomponendid: Valk e proteiin 45% Rasv e lipiidid 25% Sahhariidid e süsivesikud e lämmastikuvabad ekstraktiivained 13% Mineraalained (tuhk) 8% 0,9% kiudaineid ja 8% vett
Eesti selgroogsed Kalad Angerjas Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja
poolt. Marja välja heitnud, katab emane lohu kruusaga. Kujuneb kuhik, mille all marjaterad arenevad ja kooruvad vastsed viibivad rebukoti imendumiseni. Pärast kudemist algab sugukalade massiline hukkumine. Kõige enam väljakurnatud isendid surevad juba koelmuil, teised kanduvad allavooli ja heidavad hinge teel suudme poole. Kudemise ajal muutuvad nii isased kui emased kalad tumepunasteks. Maimud väljuvad pärast rebupõie imendumist pesakuhikust ja ujuvad allavoolu, toitudes väikestest vees elavatest selgrootutest ja vettelangenud putukatest. Mõnikord saab osa 5 isaseid jões suguküpseks, olles ise väga väikesed. Sellised kääbusisased võivad osa võtta ka kudemisest. [2] Sigivus Kamtsatkal varieerub 2,8 tuhandest kuni 7,6 tuhande maimuni.
Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saaks röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10-25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm ) Toitumine Haugi toit on sõltuvalt keskkonnatingimustest ja kala suurusest õige mitmekesine. Tavaliselt sööb ta kõige arvukamaid kalaliike. Järvedes ja veehoidlais on nendeks särg, ahven, kiisk, latikas ja nurg. Jõgedes on haugi toidus palju tüüpilisi jõekalu rünte, trullinguid, lepamaime, hinke, võldaseid jt
*Forelli toodetakse aastas u 600 tuhat tonni, karpkala 60 tuhat tonni. *Forellile söödetakse karotoniini (pole kirjapildis kindel), mis muudab forelli punaseks. Sugukalad uinutatakse uinutuslahuses. Sperma+munarakud -> ühte nõusse/pangi -> et viljastumine toimuks lisatakse vett. Eyed eggs - silmtäpis mari. Need tuleb Eestisse sisse osta kalakasvatamiseks. Silmtäpi marja saab osta aasta läbi. Kui see on ostetud sügisel, siis valmis kala läheb müüki kolmandal talvel. Vannipõhjas olevad maimud toituvad rebukotis olevatest toitainetest. *Miks on vajalik kalade sorteerimine? et kõik oleksid lõpuks (turustamiseks) ühesuurused. *kalaliha saagis vikerforellil 65% Forellist saab kolm toodet: *portsjonforell (~400g) *lõheforell (~ 2-3 kg) *kalamari Optimaalne temperatuur forellidel +15...+18 kraadi. Sobivad allikavesi, jõevesi ja merevesi. Kui temperatuur muutub suvel liiga kõrgeks siis forelle ei söödeta.
*Forelli toodetakse aastas u 600 tuhat tonni, karpkala 60 tuhat tonni. *Forellile söödetakse karotoniini (pole kirjapildis kindel), mis muudab forelli punaseks. Sugukalad uinutatakse uinutuslahuses. Sperma+munarakud -> ühte nõusse/pangi -> et viljastumine toimuks lisatakse vett. Eyed eggs - silmtäpis mari. Need tuleb Eestisse sisse osta kalakasvatamiseks. Silmtäpi marja saab osta aasta läbi. Kui see on ostetud sügisel, siis valmis kala läheb müüki kolmandal talvel. Vannipõhjas olevad maimud toituvad rebukotis olevatest toitainetest. *Miks on vajalik kalade sorteerimine? et kõik oleksid lõpuks (turustamiseks) ühesuurused. *kalaliha saagis vikerforellil 65% Forellist saab kolm toodet: *portsjonforell (~400g) *lõheforell (~ 2-3 kg) *kalamari Optimaalne temperatuur forellidel +15...+18 kraadi. Sobivad allikavesi, jõevesi ja merevesi. Kui temperatuur muutub suvel liiga kõrgeks siis forelle ei söödeta.
Sugukalade edukas paljundamine sõltub eelneva suve pidamistingimustest. Nad vajavad optimaalset tihedust (olenevalt vanusest 600400 isendit ha kohta). Karpkala on portsjonkudeja, kes võib suve jooksul mitu korda kudeda. Seetõttu kujuneb sugukalade tiigis arvukas looduslikust kudest tekkinud maimude põlvkond, mis halvendab sugukalade pidamistingimusi. Selle vältimiseks võib sugukalatiiki asustada haugi (vastsed või aastased kalad), kes hävitavad korduv kudemisel tekkinud maimud. Suurim on optimaalses eas (610aastaste) kalade juurdekasv (emastel keskmiselt 418632 g, isastel 390580 g suve jooksul). Karpkala sugulise küpsemise stimuleerimiseks kasutatakse suguküpse kala hüpofüüsi ekstrakti süstimist. Hüpofüüs sisaldab vajalikke hormoone. Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda . 3)VÄLJAPÜÜK Väljapüügiga ei tohi viivitada, sest sugukalade pikaajalisel hoid misel
Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Üha rangemad nõudmised ja suurenevad trahvid sunnivad arenenud maades puhastama suurem osa jääk- ja olmeveest. Arengumaades tehakse seda aga küll vähe, sest veepuhastamine on kallis. Toiduahelate kaudu mõjuvad reoveed paljudele organismidele. Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarengud./3/ Veekogud - jõed, mered ja ookeanid - on inimene muutnud olulisteks transporditeeks. Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke veoseid, nagu näiteks naftat ja mitmesuguseid kemikaale, mis keskkonda sattudes kahjustavad elusorganisme. Tankerlaevadega juhtuvate õnnetuste tagajärjel satub vette suurel hulgal ohtlikke aineid. Eriti ohtlikud on elusorganismidele naftasaadused: kütus, õlid 8 jms
Peale selle peab sademete korral arvestama ka atmosfäärist kaasa haaratud aineid (gaasid, tolm jms). Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne. Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud, tekkida väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi, hävib ka suur osa planktonist. Nafta hankimine on eriti ohtlik arktilistes vetes (kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki) Külmades vetes võib merre sattunud naftat pidada praktiliselt igaveseks saasteks, 4 sest sellistes tingimustes nafta ei lendu ega lagune. Kui arenenud tööstusmaades on vee
*Sugukalade edukas paljundamine sõltub eelneva suve pidamistingimustest. Nad vajavad optimaalset tihedust (olenevalt vanusest 600400 isendit ha kohta). *Karpkala on portsjonkudeja, kes võib suve jooksul mitu korda kudeda. Seetõttu kujuneb sugukalade tiigis *arvukas looduslikust kudest tekkinud maimude põlvkond, mis halvendab sugukalade pidamistingimusi. *Selle vältimiseks võib sugukalatiiki asustada haugi (vastsed või aastased kalad), kes hävitavad korduv kudemisel tekkinud maimud. *Suurim on optimaalses eas (610aastaste) kalade juurdekasv (emastel keskmiselt 418632 g, isastel 390580 g suve jooksul) Väljapüük (Väljapüügiga ei tohi viivitada, sest sugukalade pikaajalisel hoidmisel talvitustiikides kudemise ootel jäävad emaskalade gonaadid juuni alguseks IIIIV arenguastmesse ja küpsuskoefitsient (gonaadide massi ja kala kehamassi suhe) on 1,714,5%. *Viljastumiseks ja normaalseks arenguks sobivat marja annavad emaskalad alles siis, kui keskmine
Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu. Angerjas Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis
kes parasiteerib kala kehapinnal ja lõpustel. Parasiit on pirnikujuline, pikkusega 520 µm ja läbimõõduga 310 µm. Keha eesmisel osal on kaks pikka viburit, mille abil parasiit saab vees edasi liikuda (joonis 43). Kostia talub temperatuuri 230°C, kuid paljunemiseks sobib talle kõige enam 2528 °C. Samuti on täheldatud kostiate kiiret paljunemist vee madala pH korral. Kostiad paljunevad lihtpooldumise teel. Kostioosi haigestuvad mitme kalaliigi kuni kahe kuu vanused maimud. Vanemad kalad võivad olla parasiidi kandjaiks. Haigus esineb kevade lõpul ja suvel. Kala nahale ja lõpustele kinnituvad parasiidid kahjustavad tugevasti epiteeli. Kahjustatud aladel hakkavad arenema seened ja sekundaarne mikrofloora. Nahale ilmub sinakashall katt. Haigus kulgeb kiiresti ning juba mõni päev pärast haigete kalade avastamist on suurem osa kaladest tabandunud. Haiged kalad ujuvad vee pindmises kihis, kogunevad tiigi või basseini sissevoolule ning neelavad õhku
*Forelli toodetakse aastas u 600 tuhat tonni, karpkala 60 tuhat tonni. *Forellile söödetakse karotoniini (pole kirjapildis kindel), mis muudab forelli punaseks. Sugukalad uinutatakse uinutuslahuses. Sperma+munarakud -> ühte nõusse/pangi -> et viljastumine toimuks lisatakse vett. Eyed eggs - silmtäpis mari. Need tuleb Eestisse sisse osta kalakasvatamiseks. Silmtäpi marja saab osta aasta läbi. Kui see on ostetud sügisel, siis valmis kala läheb müüki kolmandal talvel. Vannipõhjas olevad maimud toituvad rebukotis olevatest toitainetest. *Miks on vajalik kalade sorteerimine? et kõik oleksid lõpuks (turustamiseks) ühesuurused. *kalaliha saagis vikerforellil 65% Forellist saab kolm toodet: *portsjonforell (~400g) *lõheforell (~ 2-3 kg) *kalamari Optimaalne temperatuur forellidel +15...+18 kraadi. Sobivad allikavesi, jõevesi ja merevesi. Kui temperatuur muutub suvel liiga kõrgeks siis forelle ei söödeta.
kasvamiseks mujale viia. Sõõrahven e. diskus (Symphysodon spp.) Levik: Amazonas, Rio Negro Pikkus: 15 cm Toitumine: röövtoiduline Vee omadused: temp. 26-30°C, pH 6,0-7,5. Ujumistasand: keskmine ja alumine Paljunemine: lõimetishoole Märkused: Vajavad rahulikke kaaslasi. Maimud toituvad vanemate kehal olevast limaeritisest. Et vältida nahahaigusi ei tohi neid koos pidada kaladega kes nende kehalt lima näksivad. 8.5. Malawi järve kirevahvenlased e. mbuunad on loomupärased võitlejad. Ka nemad on Cichlidae sugukonda. Akvaariumis peaks olema palju kive ja peidupaiku. Tuntuim ja värvikirevaim liik on näiteks: Sebra-ebambuuna (Pseudotropheus zebra) Levik: Amazonas, Rio Negro Pikkus: 10 cm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
