kaalujälgijatele. • Meekastmega broilerikintsuliha • 600 g Rannamõisa jahutatud broilerikintsuliha sool • Meekaste: 1 sl vedelat mett 1 sl mahedat sinepit 1 sl sojakastet 1 tl jahvatatud koriandrit 3 sl apelsinist pressitud mahla • Küpseta grillil või pannil liha mõlemalt poolt küpseks. Sega omavahel kastme ained ning kuumuta kaste pisut soojemaks. Seejärel sega kaste lihadega kokku, raputa peale maitseks pisut soola ning serveeri. Kalkuniliha • Kalkunilihast tooted on tervislikud madala rasva- ja kõrge valgusisalduse tõttu. • Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. • Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele • Kalkuni-porgandikotletid (paleo) • 200 g porgandit
kodujuust. On koeri, kellele sobib keedetud tatar, aga suuremas koguses (mitu päeva järjest sama toitu süües) võib see põhjustada kõhulahtisust. Samamoodi võib mõjuda keedetud hirss. Kaerahelbed võivad chow karva inetuks muuta. Aedvilju võib toidule lisada hautatuna ja püreestatuna. Sobivad on porgandid, kõrvits, kabatshokk. Valmistoitudest sobivad tihtipeale need toidud, mis sisaldavad riisi, näiteks riisi ja lambaga. Kalkuniliha peetakse chowle väga sobivaks, kuna see on kõige rasvavaesem. Chow chowdele ei sobi rasvarikkad toidud, sest chow chow ei liigu nii palju, et kõike seda rasva ära kasutada. Ka liigne valgusisaldus toidus pole chow´le sobiv. Kindlasti ei sobi koera menüüsse shokolaad, küpsised ja muu selline inimestele mõeldud maius. Kui tahate oma koera premeerida, andke parem talle tükike juustu või killuke leiba. Hooldamine Kammimine
TEISIPÄEV /värskekapsa- porgandisalat, mahlajook/piim moosiga, piim Kana- köögiviljasupp, leib/sepik, leivavaht Jogurt KOLMAPÄEV vahukoorega , värske köögivili maisihelvestega, sai Kalakaste, kartul/riis, porgandi- sivkasalat/ Mannasupp, võileib NELJAPÄEV hiinakapsa- kurgisalat, leib, sepik, mahlajook/pett Kalkuniliha magus-hapus kastmes, kartul/riis, Makaronid juustuga, vitamiinisalat /kaalika- virsikusalat, leib ,sai, tee REEDE mahl/keefir Klientidega arvestamise põhimõte- see on päevakohane , kuna kooliõpilastele Majanduslikkuse põhimõte- ettevõtte ehk siis kool on väga ilus ja optimaalne müügikate ja enne söökla sisenemist pestakse käed puhtaks alati .
17.-18 saj. vene toidud Väga palju kasutati tolleaegses vene köögis külmi suupisteid. Tuntuimaid külmad suupisted lihast olid suitsusink, keedetud või praetus kalkuniliha koos sidrunilõikude või soolakurgiga, praetud ulukiliha ploomidega, keedetud oina- või seapea mädarõikaga, lisaks rupskid, keel ja jalad. Külmade suupistetena pakuti ka hakitud keedumuna küüslaugu, hapukoore ja kaljaga; kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja
liha: sea-, veise-, lamba-, talle- ja vasikaliha Beef- veiseliha Pork- sealiha baby beef- Veise noorloomad, keda tapetakse noorelt. Liha on valge ja mahlane. Teda liigitatakse punase liha alla. Valge liha on üldiselt kana- ja kalaliha. Liha jaotus päritolu järgi: · kodustatud loomade liha ( sead, veised, vasikad, lambaliha, talleliha, hobuseliha, kitseliha jne) · linnuliha ( kana, broileriliha, kanapojaliha, pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise järel saame LIHAKEHA, mida töödeldakse, eraldatakse sisikond, enamasti pea ja nahk, jäsemed. Töödeldud lihakeha on RÜMP ja olenevalt looma liigist võib rümp olla tükeldatud poolrümbaks või veerand rümbaks. Jaotustükid - saadakse rümba tükeldamisel. Tükeldus toimub lähtudes edasisest kasutusviisist
2,2 miljonit farmi, mis katavad 3,7 miljonit ruutkilomeetrit. Keskmiselt 1,7 ruutkilomeetrit farmi kohta. icture Click icon tC li icon to add picture o acdkd p USA peamised põllumajandustooted 1. Mais 2. Veise liha 3. Lehmapiim 4. Kanaliha 5. Sojaoad 6. Sealiha 7. nisu 8. Puuvili 9. Kanamunad 10. Kalkuniliha Mais Suurim põllumajanduslik toodang on maisil, mille aasta saagiks on üle 250 miljonit tonni.
veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine). Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Kalkunilihast tooted on eriti tervislikud madala rasva- ja kõrge valgusisalduse tõttu. Kalkunilihas on teistest looma- ja linnulihaliikidest rohkem täisväärtuslikku valku, mis sisaldab kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid. Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, millest roogade tegemine on laialt levinud. Samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele (õrn- ja puhas tailiha, rasva alla 1%). Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga
viinamarju. Loomakasvatuses on esikohal liha- aga ka munatootmine, piimakarja- ja lambakasvatus on teisejärgulised. Suuri alasid Ungari tasandikel kasutatakse sigade ja veiste kasvatamiseks. 20 tähtsamat toodanguartiklit aastal 2011: 1. Mais 2. Sealiha 3. Värske lehmapiim 4. Nisu 5. Kanaliha 6. Päevalilleseemned 7. Viinamarjad 8. Värske mais 9. Veiseliha 10. Rapsiseeme 11. Õunad 12. Kanamunad 13. Oder 14. Pardiliha 15. Kartul 16. Kalkuniliha 17. Tomat 18. Värske chillipipar 19. Naturaalne mesi 20. Haneliha Eksport: Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on: 1. Masinad ja varuosad 61,1% 2. Teised tooted 28,7% 3. Toidukaubad 6,5% 4. Toormaterjalid 2% 5. Kütused ja elekter 1,6% Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 25,54%, Itaalia 5,67%, Suurbritannia 5,41%, Prantsusmaa 5,37%, Rumeenia 5,28%, Slovakkia 4,97%, Austria 4,52% .
Selle faasi ajal võib hingeõhk halvasti lõhnama hakata ja samuti võib esineda suukuivust. Mõlemad märgid näitavad, et kaotad kaalu. Menüü: - Veis või jänes, loobu sea- või lambalihast (liiga rasvane). Grillimisel, praadimisel või keetmisel ära kasuta võid, koort või õli. Juhul, kui kuidagi ilma ei saa, hõõru liha majapidamisrätiga õlist või võitükkidest kuivaks. - Hakkliha võib kasutada lihapallidena (segatud ühe muna ja maitsetaimedega)- Kana- ja kalkuniliha söömise korral eemaldada nahk. - Rasvavaene sink, loobu suitsusingist (liiga rasvane). - Kõik kalad: värsked, külmutatud, kuivatatud, suitsutatud või konservina (välja arvatud õli või mõne muu rasvase kastmega). - Tomatid - Vähilised, krabid, teokarbid - Üks-kaks muna päevas - Rasvavabad piimatooted: jogurt, piim, kodujuust, kohupiim, keefir, pett. Rasvavabasid puuviljajogurteid tohiks süüa maksimaalselt kaks topsikest päevas või siis tuleks neist hoopiski loobuda.
Ühelt poolt on sellele kaasa aidanud suurem teadlikkus, teisalt küpsetamisviiside rohkus. Kindlasti mängib rolli ka kauplustes saadaolev lai lihavalik, mis ärgitab proovima uusi põnevaid maitseid. Lihatarbimise trendid ja tavad on maailmas piirkonniti üsna erinevad. Paljudes riikides on tähtsal kohal veiselihast toitude valmistamine, teistes jällegi lambaliha. Eestis süüakse kõige rohkem sealiha, järgnevad broileri-, veise- ja kalkuniliha. Vähesel määral leiab poelettidelt lamba-, vasika-, küüliku- ja ulukiliha. Miks peaks liha sööma? - Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid (loomseid valke, vitamiine, mineraalaineid jne) ja energiat; lihal on kõrge energeetiline väärtus; lihas leiduvad vitamiinid ja mineraalained teevad lihast väärtusliku kõhutäie, mistõttu tugevneb organismi vastupanu stressile. Tasub teada, et liha osakaalu menüüs peaksid suurendama
· kõrgenenud vererõhk · sa suitsetad · perekonnas on alla 55 aasta vanuses esinenud südameinfarkti, ajuinfarkti või äkksurma Soovitused söömiseks: · kiudainerikkad toiduained · oad ja herned · kaks portsjonit kala nädalas · vähemalt viis puu- või köögivilja iga päev · taimeõli · mõõdukalt pähkleid · väherasvast piima (maksimaalselt 2,5%) · ilma nahata valget liha (kana- ja kalkuniliha) Väldi · maiustusi · loomseid rasvu sisaldavad toiduaineid (munakollast, rasvast liha, juustu) · kartulikrõpse, rasvaseid pirukaid
või köömnekastmega. Ära on tootud ka asjad, mis on lambalihale heaks seltsiliseks, selleks on kindlasti piparmünt ja küüslauk. Linnuliha puhul tehakse vahet kodu- ja metslinnulihal. Kodulindudeks peame kanu, parte, hanesid, pärlkanu ja kalkuneid, aga ka tuvi ja vutt. Metspart, faasan ja nurmkana kuuluvad metslindude hulka. Kodulindudest valitseb Eesti toidulaual kana-, täpsemalt broileriliha, selle kannul tuleb populaarsuselt teisena kalkuniliha. Kalade peatükis on ära toodud kuidas tunda ära hea kala, millised kalad on meie vetes, statistika püüdmiste kohta ja toitude eraldi kirjeldused, millisest osast mida tehakse. Eesti rahvuskalaks on räim, keda püütakse läänemerest umbes 40 000 tonni aastas. Rahvuskalast räimest on tehtud eraldi lõigud. Üllatusena mulle tuli, et räim on tegelikult heeringas, täpsemalt Läänemere heeringas ehk Atlandi heeringa alaliik, kes asustab Läänemerd. Tema
Linaseemneõli 10 2 spl Piim 2.5% (kaerahelbe pudru keetmiseks) 150 pool tassi Lõunasöögid (25% päevasest kaloraažist) Grammid Kogus Kell 12.00 1.variant Tatrapuder kalkunilihaga Oliiviõli 15 2-3 spl Tatrapuder, keedetud 125 5 spl kuhjaga Kalkuniliha, toorelt kaalutud 50 käelaba sõrmedeosa Porgandisalat söö palju tahad 2.variant Lõhe-täisterapasta Täisterapasta/spagetid, keedetud 90 5 spl Külmutatud juurviljasegu söö palju tahad Sulatatud juust 12% – Extra light 10 1 tl kuhjaga Oliiviõli 10 2 spl
ja maitseained, säilitusaine E250. 5.2 Frank Pott Turisti eine "Rakvere" 240 g 8 Sealihamass (min.32%), joogivesi, seakamar (max.19%), veisesüda, seapekk, porgand, keedusool (max. 1,4%), maitseained, säilitusaine E250. Energiat 241 g Valke 12 g Rasvu 21 g Süsivesikuid 1 g 6. Pasteedid 6.1 Rannamõisa Kalkuni maksapasteet “Delikatess” Koostis: Kalkuniliha, kalkunimaks, seapekk, vesi, sool, maitseained, laktoos, kartulitärklis, suhkur, antioksüdant, E301, maitse- ja aroomitugevdaja E621, konservant E250 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 825,55 kJ/197,5 kcal Valke 11,8 g Rasvu 16,7 g Süsivesikuid 0,0 g 6.2 Maksapasteet 9 Koostisosad: Seamaks (min.39%), joogivesi, seapekk, sealiha, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained.
- poolküps (medium) - keskmiselt küpsenud lihalõik, pealt pruunistatud, keskmine osa pooltoores (punakas kuni roosa), liha sisetemperatuur +60- +65°C; - pooltoores (rare) - pealt kergelt pruunistatud lihalõik, keskmine osa toores (punane), liha sisetemperatuur +50-+55°C. Linnuliha Populaarseimad kana ja kalkun Kalkunilihas on teistest looma- ja linnulihaliikidest rohkem täisväärtuslikku valku, mis sisaldab kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid. Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. Väga oluline !!!! Salmonelloosiohu tõttu ei tohi termiliselt töötlemata (s.t toorest) linnuliha lasta kunagi teiste toiduainetega kokku puutuda. Samuti tuleb kõik töövahendid pärast kasutamist hoolega puhastada. Linnuliha tuleb alati põhjalikult pesta ja läbi küpsetada Lambaliha Lambaliha on kergesti äratuntava maitsega Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui
Arvestama peab ka sellega, et liigne kuumtöötlemine muudab liha tuimaks, kuivaks ja kõvaks. Oluline on valida õige küpsetusaeg. Tuntuim lambalihast toit on kebab, mis on Türgi ja Kaukaasia riikide rahvusroog. Valmistatakse marineeritud lambalihast, sibulast jm lisanditest. Lamba- või veise hakklihast saab valmistada ka hakk-kebabi (vardasse vormituna või kotletina). Linnuliha Linnulihast süüakse Eestis kõige rohkem broileriliha, millele järgneb kalkuniliha.Broileri- ja kalkuniliha moodustavadki enamiku meil saada olevatest linnulihadest. Müüakse ka vutti, faasanit, jaanalindu, hane, parti jne, kuid neid kohtab poelettidel siiski harva ja ka tarbitakse vähe. Kuna linnuliha on valdavalt õrnem liha, küpseb see üsna kiirelt - seega on kõrbemise oht väiksem. Samas peab aga maitsestamisel olema ettevaatlik, sest tegu ikkagi õrna lihaga. 11
mineraalaine seotakse raskestilahustuvasse ühendisse ja organism ei suuda mineraalainet omastada. Kiudained võib liikidada kaheks: vees lahustuvad (kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad) ja vees mittelahustuvad (täisteratooted: rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterariis). Mida tuleks süüa ja mida peaks vältima? · Valke sisaldavatest toiduaineist on madala glükeemilise indeksiga nahata broiler, kalkuniliha, lahja looma- ja sealiha, vasikaliha, tuunikala omas mahlas, krevetid, lahja sink, kala (kõik värske ja külmutatud). · Vältida võiks kalapulki, suitsuvorsti, maksa, maksavorsti, viinereid, sardelle, peekonit, salaamit, kanatiibu. · Tärklisest, teraviljatoodetest ja putrudest on madala glükeemilise indeksiga odrajahu, pruun riis, tatar, oad, läätsed, aedherned, täisteramakaronitooted, täisterariis, nisuidud, kuskus, kaer.
Suured kalad - kauget reisi. Väikesed kalad - riidu ja vihastamist. Kalade püüdmine - vihmasadu, lumesadu. Kala söömine - rahakahju, õnnetusi. Kala õngitsemine - igavat tööd ja laiskuse ametit. Võrku jäänud kalad - soove. Surnud kalad võrgus - pettumust. KALJU - kindlust elus. Kui seisad kalju serval kuristiku kohal - vajadust oma elu muuta. Kalju otsa ronimine - meelekindlust ja julgust. Kaljult kukkumine - häda. KALKUN - kadedust ja kiusu, halba kasvatust. Kalkuniliha söömine - pahandust ja rahakahju. KALLAS - takistusi töös, kui pole usin. Kaldal käimine - igavust. KALLISKIVE saama - raha, rikkust ja armastust. Kalliskivide kaotamine - vargust. Kalliskivide ostmine - vaesust. KALMISTU - nõutust ja peataolekut. KALOSSID - töö nõuab ettevaatlikkust. Uued kalossid - uut tööd ja ametit. Kalosside kandmine - ilmamuutust. KAMIN - au, hiilgust ja abieluõnne. KAMM - pahandust ja riidu. Enese kammimine - elu paranemist. Teiste kammimine -
Tsingi puudulikkus mõjutab karvkatte kvaliteeti ja tekstuuri. Omab tähtsat rolli rakkude pooldumisel. Tsink vahendab maitse- ja lõhnatundmist, tõstab immuunsust. Väga oluline meestele sperma tekkimisel. Allikateks on austrid, sealiha, maks, munad, õllepärm, piim, oad, nisukliid ja kõrvitsaseemned. Kroom Teeb koostööd insuliiniga glükoosi ainevahetuses. Ergutab kõhunäärme beetarakke tootma rohkem insuliini. Allikateks on õllepärm, brokoli, sink, kalkuniliha, viinamarjamahl ja koorikloomad . Õpilastel on võimalus saada endale vajalikud mineraalained kätte kooli- ja kodutoidu kombinatsioonist. Koolis pakutav toit on piisavalt balantseeritud ning kodus on võimalik vanematel jälgida kuidas ja mida laps sööb. Koolis pakutakse igal nädalapäeval midagi erinevat, et toit võimalikult mitmekülgne oleks. Üks päevadest on supipäev. Koolis pakutakse ka piima ning vett mis on väga kasulikud ja vajalikud.
Arvestama peab ka sellega, et liigne kuumtöötlemine muudab liha tuimaks, kuivaks ja kõvaks. Oluline on valida õige küpsetusaeg. Tuntuim lambalihast toit on kebab, mis on Türgi ja Kaukaasia riikide rahvusroog. Valmistatakse marineeritud lambalihast, sibulast jm lisanditest. Lamba- või veise hakklihast saab valmistada ka hakk-kebabi (vardasse vormituna või kotletina). 2.4Linnuliha Linnulihast süüakse Eestis kõige rohkem broileriliha, millele järgneb kalkuniliha.Broileri- ja kalkuniliha moodustavadki enamiku meil saada olevatest linnulihadest. Müüakse ka vutti, faasanit, jaanalindu, hane, parti jne, kuid neid kohtab poelettidel siiski harva ja ka tarbitakse vähe. Kuna linnuliha on valdavalt õrnem liha, küpseb see üsna kiirelt - seega on kõrbemise oht väiksem. Samas peab aga maitsestamisel olema ettevaatlik, sest tegu ikkagi õrna lihaga. 10
Liha valgusisaldus sõltub looma liigist ja jaotustükist. Liha keskmine valgusisaldus on piirides 15-21%. Vasika- ja veiseliha sisaldavad valku mõnevõrra rohkem kui sealiha (vastavalt 15-17% ja 18-21%), kõrge on valgusisaldus ka jänese- ja küülikulihas (~ 22%). Paremini omastatakse lihaskoe valke. Sidekoerikkad lihatooted on madalama toiteväärtusega, sest sidekoe valgud (kollageen, elastiin) on mittetäisväärtuslikud ning raskesti seeditavad. Kana- ja kalkuniliha on väärtuslik valguallikas laste toitlustamisel. Täisväärtusliku valgu allikas on ka muna, eriti munakollane. 4. Lipiidid Vastavalt ahela (s.o rasvhappe süsinikahela) pikkusele esineb toidurasvades lühiahelalisi, keskmise ahelapikkusega ja pikaahelalisi rasvhappeid. Kõikides rasvades on pikaahelalisi palmit- ja olehapet, loomsetes rasvades on palju stearhapet ja taimsetes - linoolhapet; lühikese ja keskmise ahelapikkusega rasvhappeid on eeskätt piimarasvas.
köögiviljasupid hapukoorega Kala Kõik vähese Vähese taimeõliga Angerjas, kalamari, rasvasisaldusega praetud kalad loomse rasvaga keedetud ja hautatud praetud kala kalad ilma nahata Liha Kana- ja kalkuniliha Rasvata loomaliha, Part, hani, (ilma nahata), taisink, vasika- või salaamivorst, vasika-, küüliku-, kanavorst, maks (2 pasteedid, peekon, lambatalle- ja korda kuus) viinerid, vorstid, linnuliha rasvane liha, kodulindude nahk Mereloomad Homaar, austrid, Kalmaar, krevetid
Kastanijahust valmistatakse kooke, leiba, küpsiseid, pastatainast, vahvleid või kastanijahuputru. Kastanipüreed kasutatakse jäätise, pudingute, kondiitrikreemide, püreesuppide, Baieri kreemi ja pirukate täidiste valmistamisel. Euroopas serveeritakse kastaneid tavapäraselt uluki- ja linnuliha juurde, eriti jõulude ja aastavahetuse ajal. Prantsusmaal ja Itaalias pakutakse kastaneid prae kõrvale nt. kartulite asemel. Magusa kastani maitse sobib hästi kokku kalkuniliha, köögiviljade, seente, sokolaadi, vahukoore ja vaniljega. Säilita koorega kastaneid jahedas, kuivas kohas, toatemperatuuril 1 nädal, külmikus 1 kuu. Kooritud ja keedetud kastanid säilivad külmikus paar päeva. GINKOPÄHKEL Ginkopähkel kasvab dekoratiivsetel, kuni 50 meetri kõrgustel puudel Aasias. Tegemist on miljoneid aastaid vana liigi viimaste esindajate -hõlmikpuudega. Metsik hõlmikpuu kasvab tänapäeval veel ainult Hiinas
LAMBALIHA kerge punane vein - VÄGA HÄSTI täidlane punane vein - VÄGA HÄSTI kuiv valge vein - HÄSTI poolkuiv valge vein - SOBIB KA roosa vein - HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI SEALIHA kerge punane vein - HÄSTI täidlane punane vein - SOBIB KA kuiv valge vein - VÄGA HÄSTI poolkuiv valge vein - HÄSTI roosa vein - HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI KANA- JA KALKUNILIHA kerge punane vein - VÄGA HÄSTI täidlane punane vein - SOBIB KA kuiv valge vein - VÄGA HÄSTI poolkuiv valge vein - HÄSTI roosa vein - HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI PARDI- JA HANELIHA kerge punane vein - VÄGA HÄSTI täidlane punane vein - HÄSTI kuiv valge vein - HÄSTI poolkuiv valge vein - SOBIB KA roosa vein - SOBIB KA kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI ULUKILIHA
ponn.ee/ponni-pudrud) - Lihaga püreed Porgandipüree maksaga Köögiviljapüreesupp lihaga Püreesupp liha ja tomatiga Aedviljapüreesupp kanafileega Aedvilja-nuudliroog kalkunilihaga Aedvilja-riisiroog kanafileega Kõrvitsa-brokoliroog sealiha ja riisiga Liha on tähtis raua allikas ja see on paremini omastatav kui taimedest pärinev raud. >90% rauavajadusest peab olema kaetud lisatoiduga. Lihaga püreedes kasutatav liha on vähese rasvasisaldusega tailiha: veiseliha, kanafilee, kalkuniliha, sealiha. (http://www.ponn.ee/ponni-lihaga-pureed) Peale 8. elukuud lihaga köögiviljaroad on - paksu tükilise konsistentsiga, esimeseks närimisprooviks. Tükilise toidu andmisel kriitiline aken 10.kuul kui pole antud, võib esineda edaspidi toitumisraskusi.(Ibid.) - Desserdid ja pudingud 12 Vaarika-jogurtidessert Maasika-kohupiimadessert Riisipuding pirni ja mustikaga
naha epidermilise seamaks, normaalseks arenguks. päevalilleseemned, Tsink Organismi arenguks, veisemaks, pärm, Immuunsüsteemi kasvuks ja pähklivõi, juust, näkileib, nõrgenemine, paljunemiseks. Luude mandlid, sealiha, jõuetus normaalseks kasvuks, lambaliha, kalkuniliha, küüntele, juustele muna, sibul Rosinad, virsikud, Kaaliumivaegus Rakkude normaalseks kuivatatud ploomid, kahjustab Kaalium talitluseks. Mõjutab aprikoosid, pähklid, kala, südamelihaseid. südamelihase tööd petersell, banaan, seller, Vererõhu langus kartul, tatar, kõrvits
Rauavaene toit põhjustab aneemiat, lastel õppimisraskusi, väsimust, külmatunnet, langenud immuunsust. Raualiig viib aga südameveresoonkonna haigusteni ja on oksüdatiivse stressi allikaks. Allikad: petersell, veri, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, verileib, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli. Kroom Cr Teeb koostööd insuliiniga glükoosi ainevahetuses. Stimuleerib kõhunäärme beetarakke tootma rohkem insuliini. Allikad: õllepärm, brokkoli, sink, kalkuniliha, viinamarjamahl, koorikloomad. Vask Cu Osaleb organismis leiduva raua muutmisel hemoglobiiniks. Aitab hoida luud, veresooned ja närvid terved ning immuunsussüsteemi normaalselt funktsioneerivana. Võib vähendada artriidi sümptomeid (liigesevalud ja jäikus). Allikad: koorikloomad, nisuterad, oad, pähklid, igasugused seemned, ploomid, vasika- ja veisemaks. Fluor F Oluline hammaste ja luude moodustumisel. Tähtis hambaaukude ennetamisel. Allikad: mereannid, zelatiin, joogivesi.
suhkruta hoidised Kala-, loomaliha- ja Rasvased supid koos Supid köögiviljasupid hapukoorega Kõik väheserasvasisaldusega Vähese taimeõliga praetud Loomse rasvaga praetud Kala keedetud ja hautatud kalad kalad kalad Kana- ja kalkuniliha (ilma Liha, Pasteedid, viinerid, vorst, nahata), vasika-, küüliku- Maks, rasvata loomaliha lihatooted rasvane liha lamba- ja linnuliha Rasvane piim ja kõrge Rasvata piim, vähese
Keemilisest ja biokeemilisest koostisest lähtudes on kanabroileriliha dieetilised omadused väga head. Kalkunite tapasaagis on tavaliselt 60...80%. Emasnoorkalkunite tapasaagis on tavaliselt veidi suurem kui samavanustel isasnoorkalkunitel. Kõige olulisim lihakeha kvaliteedi näitaja on söödavate osade hulk lihakehas. See moodustab kalkunitel 68...73%. Kõige suurema dieetilise väärtusega on rinnalihas, mille osatähtsus varieerub 23...28% vahel. Kalkuniliha on kõrge dieetilise väärtusega, sest ta sisaldab teiste põllumajandusloomade ja -lindude lihaga võrreldes suhteliselt palju valku ja vähe rasva. Ta on kergesti seeduv ja inimorganismi poolt kergesti omastatav ning rikas B-rühma vitamiinide poolest. Kalkunite vanemaks saades suureneb liha rasvasisaldus ja väheneb proteiinisisaldus ning seega ka dieetiline väärtus. Aminohappeliselt koostiselt sisaldab kalkuniliha kõiki inimesele asendamatuid aminohappeid.
ja 6. päeval lisage a, b ja c-le 90-120g (kuivaine kaal) kooritud riisi või tatart, ning 30g (samuti kuivaine kaal) türgi- või aeduba, läätsi või nuuti (põishernes). 16 Need kes söövad liha, jätavad lõunasöögis vahele punkti d, mille asemel võib süüa ühe kartuli või 240-260g keedetud kooritud riisi, tatart, hirssi või muud tangu ja pärast seda 120g kala-, looma-, kana- või kalkuniliha. Isegi alguses ärge sööge liha enam kui viiel korral nädalas, järk-järgult vähendades seda sagedust kuni kahe-kolme korrani kuus. Kaks-kolm korda nädalas võib süüa kala või selle asemel kanatibu, kuid ainult kord nädalas. Tibu võib mõnikord asendada ühe-kahe munaga. Kui te einestate kodust väljas, sööge alustuseks roheline toorsalat kurkide ja tomatitega, siis kartul, seejärel kala või kana. Hiina restoranis võib tellida köögi- või juurviljad, siis
25 3.4 Liha liigitamine Põhilised lihaliigid, mis kaubandusest leida võib on sealiha, linnuliha (enim kanaliha) ja veiseliha. Harva võib leida kauplustest ulukiliha (pole saadaval toorena, kuid on valmis lihatoodetena nt Linpet kaubamärk AS Linnamäe Lihatööstuselt), lambaliha (Saaremaa LT) ning küülikuliha (enamasti sisse ostetud). Joonis 7 Lihade liigitamine (autor) 3.4.1 Linnuliha Vastavalt linnuliigile eristatakse: kanaliha, kalkuniliha, pardiliha, haneliha, ning metslinnuliha. Linnuliha on võrreldes teiste lihadega õrnema konsistentsiga, kõige paremini omastatav ja toitvam. Linnulihal on õhuke nahk. Rasva sisaldavad rohkem vanad linnud, võrreldes noorte lindudega. (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 259-260) 26 Värske linnuliha lihaskude tihe ning elastne. Värvuselt valkjas kuni hallikaskollane, rasv valge või kollane
8 neerud, ajud, süda, udar, vaheliha ja sabad. Eriti rikas A-vitamiini poolest on veise maks. Üldiselt loetakse väärtuslikemaks veise rupse, järgnevad sea ja lamba rupsid. Jahutatud rupse hoitakse temperatuuril 2...6°, säilitamisajaga 24 tundi ning külmutatud rupse sügavkülmas temperatuuril mitte üle 18°, säilitusajaga 4 kuud. 2.5. Linnuliha Linnuliha on keemiliselt koostiselt lähedane loomade lihale. Seejuures on kana- ja kalkuniliha suhteliselt valgurikkam võrreldes hane- ja pardilihaga. Viimased on aga rasvarikkamad. Eriti valgurikas on jaanalinnu liha 27%, samas rasva ainult 2,8% ja ka kolesteroolisisaldus on väike. Linnuliha liigid on kana-, broilerkana- (nuumatud noorlinnud), kalkuni-, pardi-, muskuspardi- hane-, pärlkana-, vuti-, jaanalinnu- jne. liha. Töötlemisviisi järgi liigitatakse: terved puhastatud linnukered jahtunud, jahutatud,