Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus MESILASTE ARETUS Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Aretuse eesmärk..........................................................................................................................5 2
Uuring sööda tarbimisest, toitainete seedimine ja lämmatiku efektiivne kasutamisest. Piia Ruus Eesmärk • Hinnata täieliku või osalise seedimist toitaineid, pH, mao ammoniaaklämmastiku ja lämmastiku efektiivsust kasutamine. Ekperimentaal • lihaveiste söödeti erinevaid sojajahusid • Asendati mitteaktiivsete kuivpärmiga • Pärmi kogused 0, 250, 500, 750 ja 1000 g / kg Uuring I • 35 Nelore pullid- lihaveised • Esialgne kesmine kaal oli 370 ± 42 kg • Viis ravi, seitsmel kordusel • Kestvus oli 98 päeva – 14 päeva oli kohanemseg – 3x 28 eksperimentaal päeva Uuring II • Kastreeritud Nelore härjad • Esialgne kaal 320 ± 39 kg • Kestvus oli 90 päeva • Viis eksperimenttalset korda – Ühe eksperimentaali ketvus oli 18 päeva – 10 päeva kohanemiseks – 8 päeval koguti proove Tulemus • Kuivaine ta...
Veterinaargeneetika ja aretus 2. kontrolltöö kordamisküsimused 2015 1. Mis on rekombinant-DNA? Restriktaaside abil loodud DNA molekule nimetatakse rekombinant DNA molekulideks 2. Millised on rekombinant-DNA tehnoloogia põhimeetodid? (1) DNA molekuli lôhestamine e. lôikamine fragmentideks restriktsiooni ensüümide abil, mis lôhuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete järjetusega piirkonnas (iga ensüümi jaoks eri NH järjestus) (2) Nukleiinhappeline hübridiseerimine- tänu DNA, RNA molekulide vôimele siduda vabasid NHid on vôimalik tetaud NH-järjestusega vabade märgistatud DNA-fragmentide abil avastada komplementaarse järjestusega lôike uuritavas DNA vôi RNA molekulis. (3) DNA kloonimine- ühe DNA fragmendi alusel on vôimalik sünteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. (4) DNA fragmendi nukleotiidide järjestuse määramine (sekveneerimine- ingl k. sequencing), mis vô...
Veterinaargeneetika ja aretus 1. Loeng 1. KT. 9.märts: valikvastustega küsimused, pikemat vastust nõudvad küsimused, ristamise ülesanded, ristsõna Genoomselektsioon geenipõhine valik. *Piimalehmade arv eestis 80 000. Piimatoodang lehma kohta aastas 9000. Eesti maatõugu lehm- nudi, 2 udarasarve. *Hobuste arv eestis 10 000. Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimis...
Järvamaa kutsehariduskeskus REFERAAT EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 1 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 EESTI HOBUSE AJALUGU......................................................................................... 4 EESTI HOBUSE OMADUSED..................................................................................... 5 EESTI HOBUSE KASUTUS........................................................................................ 6 EESTI HOBUSE LEVIK.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
laugjas, kuklakühm hästi kõrge Tuhakoer – kolju on sarnane pronksi- ja sookoera omaga Spanjel Šoti lambakoer e. collie Koerte artus Maailmas on üle 400 koeratõu 20 populaarsemat moodustavad peaaegu pool kõigist tõukoertest Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena Nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut Aastasadae jooksul toimuvad muutused ka tõu siseselt Koerte aretus Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks Valitsejad aga tahtsid koeri, kel on ilus kuju ja temperament – tulemus dekoratiivkoerad Tänapäevane tõuaretus põhineb tõustandarditel Koerte aretus Eestis 1891 toimus esimene tõukoertega seotud tegevus Eestimaa Jahisõprade Seltsis 23. juuli 1929 asutati Eesti Kennelklubi 1944-1955 tegutses Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühing, kelle kanda võib lugeda eesti hagija lõpliku formeerimise 09
Koostaja: Kaja Tuisk Loomade taltsutamise ja kodustamise põhimõtted Taltsutamine võib viidata lihtsalt ühele isendile ( nt. gepardid, rebased, lõvid). Inimesed on taltsutatud tuhanded loomi, kes ei ole kunagi tõeliselt kodustatud. Kodustamine Kodustatu loom, seevastu on sündinud taltsas, mis ei ole koolituse tulemus. Teisisõnu, kodustamine on geneetiline iseloomujoon, mis pärandatakse vanemalt lapsele. Milleks? Toiduks käepärane toit Riietuseks nahad, kasukad Kaitseks hundid/ koerad hoiatasid, antsid märku lähenevast ohust Tööks ja transpordiks vedasid koormaid Seltsiloomadeks ja meelelahutuseks eksootilisemad tõud nagu paavianid, gepardid Teadustööks tänapäeval rohkem Kodustamise eeldused Paindlik toitumine Piisavalt kiire kasvutempo Sigimisvõimelised vangistuses Meeldiv iseloom Vähenenud hirm Hästi organiseeritud sotsiaalne herarhia Kodustamise mõju loomadele V...
nii saadi korraga suurem hulk noorloomi ühelt emasloomalt. 35. Jõudluskontrolli põhimõtted haarab andmestikku : sünniandmed (aeg, vanemad, koht); märgistamine (viis, number või kirjeldus); kasvuandmed; välimik ja mõõtmed; sigimisnäitajad, seemendused, poegimised, järglaste arv ja registrinumbrid; jõudlusnäitajad. 36. Veiste jõudluskontrolli läbiviimine eraldi on seadustatud piima- ja lihaveiste jõudluskontroll. mõlemale on jõudluskontroll kohustuslik aretus ja tõukarjades, soovitatav tootmiskarjadele. Kontrollis olevad veised peavad olema märgistatud ja põlvnemine registeeritud. 37. Sigade jõudluskontrolli läbiviimine suurmajandites toimus ettevõtte tasemel. kohustuslik kõigis aretuskarjades ja nendes, kus toodetakse ristandsugusigu. fikseeriti nn liikumisandmed : sünd, müük, tapamaja, jõudlusandmed: kehamass, kasvukiirus, viljakus. 38. Piimajõudluse mõiste ja mõõtmine
tarkusehambad, kõrva-lihased, ussripik ehk pimesool, osaline karvkate, õndraluu lülid, kolmas silmalaug. Nii madudel kui ka vaaladel on märke jalgade taandarengust. BIOGEOGRAAFILISED TÕENDID Biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid. Nii on ürg- ja alamimetajad levinud põhiliselt Austraalias. KULTUURTAIMEDE JA LOOMADE ARETUS Elu evolutsiooni tegureid ja üldist mehhanismi aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. Hea näide siin puhul on koeratõud, mis paljudel juhtudel erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist. BIOGENEETILINE REEGEL
Albiinomelaniinipuudega indiviid, kelle nahk on roosa ja karvad valged. Albinism retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UVkiirhuse tundlik. Alleel mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm. Antibiootikumid peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume. Antidiureetiline hormoon ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis Antigeen kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.lised ühendid. Antikeha erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Akd kaitsevad organismi patogeenide eest. Antiseerum immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suur...
Hobusekasvatus Hobusekasvatusele on tänapäeval väga kõrged nõudmised. Eriti just sportlik tipptase esitab neile suuri väljakutseid. Võistlushobuse elu on kaugel sellest, mida elasid tema esivanemad. Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast ...
Need on normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Osa neist on tekkinud ammu, kümneid miljoneid aastaid tagasi ja eri liikide genoomides säilinud. Nende võrdlusi eri organismidel näitab aga ka nende järjestuste sarnasuse määra, mis on kooskõlas vastavate organismide klassifikatsiooniga muude tunnuste järgi. See on seletatav ainult põlvnemisega ühistest eellastest. 8. Milliseid tõendeid liikide muutlikkuse kohta annab aretus? Aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Kasutades pärilikku muutlikkust ja kunstlikku valikut, on mõne tuhande aasta jooksul aretatud mitmesuguseid tõuge ja sorte, mis mõnikord erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Heaks näiteks selliste muutuste mitmekesisusest on koeratõud.
,0 Biotehnoloogia Põllumajandus Toiduainete Tervishoid Veterinaaria töötlemine Ravimid Taime aretus Loomade ravimid Hallitus- Looma aretus seened Antibiootikumid Ristamine Nt. Marutõve juust vaktsiin Vitamiinid Biotõrje Pärm- seened Nt.
Heli Kiiman Loomakasvatus II Tartu 2012 Sisukord Lk 3. Sissejuhatus 5. Lihajõudlus 5. Piimajõudlus 5. Pühvli piim 6. Piirangud pühvlipiima tootmisesl Page 1 02.05.2012 7. Aretus 7. Tänapäeva avastused pühvli tootlikuses 8. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maailma piimatoodang on kahekordistunud viimaste aastakümnete jooksul. Viimased aastad on kasvanud ka organiseeritud pühvli kasvatus liha ja piima saamise eesmärgil. Pühvli piim, sellest saadud tooted ning liha, on hinnatud ning pühvlipidamine on saanud peaaegu, et ülemaailmseks nähtuseks
10)Mida tähendavad geneetilised võrdlused ja biogeograafilised võrdlused? Geneetilised võrdlused- maa ühtsed päritolu tõendavad universaalsed protsessid, aluseks molekulaargeneetilised meetodid. Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) 11)Mis infot annab kultuurtaimede ja koduloomade aretus, miks ta on evolutsioonitõendiks?Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel. 12)Elupäritolu: keemilise evolutsiooni etapid, nende kirjeldus, arvatavad tingimused,Oparini hüpotees. Stanly Milleri katse.Keemilise evolutsiooni etapid:
PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA KOERTEL referaat Koostas: Kristiina Tammik Juhendas: Arko Olesk Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus: 3 Progreseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA: 4 Arukas aretus: 5-6 Kasutatud allikad: 7 SISSEJUHATUS Areneva silmavõrkkesta kõhetumise, PRA(Progressive Retinal Artrophy), näol on tegemist silmahaigusega, mida esmakordselt on kirjeldatud 20.sajandi alguses. Progresseeruv võrkkesta atroofia on võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõppeb pimedaksjäämisega. Esimeseks märgiks on kanapimedus, laienenud pupillid, tavalisest
1)Kes oli Darwin?-teadlusliku evolutsiooniteooria looja 2)Biogeneetiline reegel-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 3)Fossiil-väljasurnud loomade jäänuseid ja jäljendeid sisaldav kivistis 4)Paleontoloogia on teadus,mis uurib kivistisi 5 7e.t.1)Biogeograafilised tõendid-mida lähemal asuvad samasse taksonisse kuuluvate liikide areaalid,seda lähemalt suguluses nad on 2)Molekulaarbioloogilised tõendid-mida lähemalt suguluses on organismid,seda sarnasem on nende DNA nukleotiidine ja valkude aminohapeline järjestus 3)Lootelise arengu tõend-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 4)Fossiilid-saab uurida kivistisi minevikust ja võrrelda nende sarnasusu ja erinevusi tänapäeval samasse taksonisse kuuluvate isenditega 5)Vestiigiumid(rudimendid)-e.maandunud elundid,oma esialgse ül kaotanud elundid,mis teistel sarnase ehitusega või vanem elanud liikidel võivad olla v...
1.Mis on evolutsioon, bioloogiline evolutsioon? 2.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? 3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? 7.Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? 8.Kuidas aitab pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine evolutsiooni uurimist? 9.Milliseid tõendeid liikide muutlikkuse kohta annab aretus? 10.Mida tõestas Louis Pasteur? 11.Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 12.Milles seisneb RNA-maailma hüpotees? 13.Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsituse ees? 14.Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest perioodist? 15.Millised ja kui vanad on vanimad hulkraksete loomade kivistised? 16.Mida tähendab ,,Kambriumi plahvatus"? 17.Millal asutasid organismid maismaa? 18.Millised looma ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale? 19
järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad (homoloogilised elundid, rudimendid, ambrüonaalne areng, biogeneetiline areng, molekulaargeneetiline võrdlus). Biogeograafilised: Austraalia eraldus ühtsest mandrist enne kui tekkisid pärisimetajad. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus: looduslikest lähteliikidest on aretatud tõuge ja sorte, mis erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Pseudogeenid: vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja ei tööta, aga on vajalikud teisele liigile. Eluhällid: Soe lomp: molekulid tekkisid rannavööndi veekogudes, toimusid reaktsioonid, 80-110kr. Kuum katlake: vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumine orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal, 150-250kr. Jääkamber: madal temp, 0kraadi, sest
Liikide järkjärgulist muutumist põlvkondade jooksul nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilised muutused toimuvad pika aja, paljude põlvkondade, jooksul. Evolutsioon tänapäeval aretus ehk selektsioon. Uute tõugude ja sortide kujundamine, erineb loodusliksut sest inimene suunab vastavalt oma tahtele. Põhjustab Organismid kohastuvad, st omandavad antud keskkonnatingimustes kõige sobivamad pärilikud tunnused, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist. Ellu jäänud isendid annavad järglasi ja järgmistes põlvkondades muutuvad nende tunnustega isendid valdavaks ning nii võib kujuneda uus liik.
Erialane sõnastik Reinard Kann A · ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks · aedsalat-aias kahe teisendina (lehtsalat ja peasalat) kasvatatav salat · aedhernes- söögiherne aiasort · agrokliima- suure maa-ala kliima. · agrokemikaal-kahjurite v. taimehaiguste tõrjeks · agronoom-agronoomia eriteadlane · agronoomia- põllumajanduslikku tootmist, esmajoones maaviljelust uuriv rakendusteadus, põllumajandusteadus. · agrotehnika- taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks · aretus- aretamine · autbriiding- sugulasaretus · ahtrus- tiinuse puudumine sigimiskõlblikul emasloomal B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid ...
Karjääriplaani koostamise juhend Eeltöö 1. Otsusta otsustada Mida ma pean otsustama? Pean otsustama, millist karjääri ma teha soovin. Millal ma otsustan? Enne seda kui hakkan karjääri tegema. Sellistele pisiasjadele on oluline alati enne algust mõelda . 2. Kogu enda kohta informatsiooni Minu kolm peamist huvivaldkonda on? Hobused, raamatud, psühholoogia Ma eelistan töötada järgmiste konkreetsete ülesannete kallal. - Treener, hobuse aretus( umbes 5- 10 aasta pärast. ) Mul on järgmised oskused - Elementaarsed tallitööd, algteadmised ratsutamisest Töö juures hindan kõige rohkem neid kolme väärtust. - Head meeskonda, huvi, paindliku graafikut Minu tugevamad küljed seonduvad järgmiste võimetega. - Kirjandite kirjutamine, emaatia võime 3. Uuri tööturgu Võimalusi pakkuvad ametid on? Tallitöötaja Mina eelistan neist ? Tallitöötaja, kuid seda lühiajaliselt. Karjääriplaan 1) järgneva tööea siht ja selle 1-3 suurem...
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest. Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus. Eesti rahvuslikud tõukoerad Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud. 20. sajandi 30.-ndatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa
Toodetakse põhiliselt india piimatooteid, itaalias ka mozzarela juustu Piirangud tootmisel näitaja lehm pühvel vanus esmapoegimisel 24...30k 40...60k poegimisvahemi k 12...13k 15...18k lakt. Periood 300p 252...270p 90...150p (murrahil 60- kinnisperiood 60...90p 200p) produtseeruv eluiga 52% 39% Aretus Märkimisväärset progressi ei toimu Püütakse luua tihedat lüpsmist kannatavat udarat, mis sobiks automaatlüpsiga (eriti Euroopa, Austraalia ja Uus-Meremaa) Põhiprobleem- arengumaades tulemuslikud aretusmeetodid kitsendatud (nt kunstlik seemendus) Ei kasutata tootlikuse ja viljakuse parandamiseks- probleemid juurdekasvuga Kasutatud kirjandus: Oestrous behaviour, ovarian morphology and cyclical variation on follicular system
jäänused on pärit just sellelt hobuselt. Küllaltki levinud on ka arvamus, et przevalski hobused osalesid kodustamisprotsessis. Kuid senini pole leitud jäänuseid, mis tõendaksid nende osalemist kodustamisprotsessis. Varajased koduhobused on ilmselt pärit Uuralist ja Ukrainast, see on leidnud tõestust. Kuid need hobused aga erinesid kõvasti przevalski hobustest. Praeguseks on przevalski hobune, viimane tõeliselt metsik hobusetõug maailmas. Kohata võib neid loomaaias, kus on käimas aretus selle hobuse tõu päästmiseks (Kollom, 2005). Teooria tarpani kui ulukhobuse eksisteerimisest põhineb mõnelt üksikult leiult Ida- ja Kesk- Euroopast. Tarpani tunnusteks olid saledam pöialuu kui seda on laia- kabjalistel hobustel ja tunduvalt väiksemad purihambad. See hobuse vorm asustas hilispleistotseenis Moldaaviat, Vene lauskmaad ja Ukrainat. Baltimaalt leitud ulukhobuse luude põhjal saab väita, et praegune hobune oli suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune. Laiakabjalise tüüp (E
) hulkraksete teke. Eelised: rakkude eristumine kudedeks ja organiteks, kuj. org. sisene tööjaotus, püsiv sisekeskkond 4.) arenesid regulatsioonisüsteemid. II Vanaaegkond ,,Kambriumi plahvatus" *Kuj. välja kõik ehitustüübid ja põhilised hõimkonnad (nt. meduusid, ussid. Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid on omavahel sarnasemad, kui samadesse rühmadesse kuuluvate kaugete alade liigid. Sordi ja tõu aretus: Näitab evol. mitmekesisuse võimalusi. Evol. etapid 1.) füüsikaline ,,Suur Pauk" 15milj, maa 4.5 miljardit 2.) keemiline. Heelium, vesinik. *1860 L.Pasteur kõik elus pärineb elusast *1924 A Oparin atmosfääris puudus vaba hapnik * 1929 J.Haldane kivimite pinnal tekkisid bio monomeeridest biopolümeerid (täpsustas Oparinit) *1953 S. Miller Tõestas aminohapete abiootilise sünteesi *1960 S.Fox kuumutas laavatükil erinevaid aminohappeid. Tekkisid polüaminohapped
millised on eesmärgid? HGP identifitseerida 20 000 25 000 geeni inimese DNAs, määrata keemilised alused, mis moodustavad inimese DNA, salvestada informatsioon, parandada andmete analüüsi meetodeid. HapMap haplotüüpide tuvastamine 10.Põllumajandus milliste meetoditega ja mis eesmärgil geneetikat tänapäeval kasutatakse? Tõu- ja sordiaretus kunstlik seemendamine, embrüode siirdamine, sordi aretus GMO teise liigi geene sisaldavate sortide tootmine insenergeneetiliselt Loomade kloonimine Transgeensed taimed biokütuste ja materjalide tootmisel Transgeensete loomad haiguste uurimisel 11.Meditsiin millistel eesmärkidel ja kuidas geneetikat tänapäeval rakendatakse? Diagnostika haigusseoseliste mutatsioonide tuvastamine, haigustekitajate serotüüpide tuvastamine, sünnieelne diagnostika Ravimitööstus teadmised geneetilistest uuringutest
lisateenused/karjade-v%C3%B5rdlus.html Viimati külastatud 9.12.2014 JKK, 2013b. Aastaraamat 2013. Lk. 17. https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/aastaraamatud/aastaraamat_2013.pdf Viimati külastatud 9.12.2014 Kiiman, H. Üldloomakasvatus 1.osa, käsikiri. ois.emu.ee. 2011. Lk 4-5. Petrova, A. Magistritöö, Tartu. Eesti holsteini tõugu lehmade piimajõudlus, sigimine ja aretus kõrgetoodangulises karjas 21. sajandi esimesel kümnendil. 2012. Lk 4-14. PIKK 2014a. Piimajõudlus. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus, http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/piimaveisekasvatus/piimajoudlus#.VGEiQnuc xNH Viimati külastatud 9.12.2014 PIKK 2014b. Tõuaretustöö. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus, http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/piimaveisekasvatus/aretus/touaretustoo#.VGE
vähesel hulgal paaritati ka trakeeni täkkudega- Tr Otsag. kuni 1991, mil lisaks hannoverile ja trakeenile võeti kasutusele holstein ja inglise täisvereline. 1991-2004kestis. 2004- tori tõug kaheks. need, kellele anti ja kellele mitte toetust. Toetust said need, kelle isad olid sündinud eestis. Märad, kes olid sündind 1995 ja varem, said ka toetust. Säilitussuund (universaalne tori)ja kaasaegne(tori ratsa) aretus. Kaasaegses oli võimalik kasutada kõik eelnevaid 4 tõugu. 2010 TA1 ja TA2 säilitussüsteem, TB aretussüsteem. TA ja TB ei ole sama, mis oli varem, välimiku järgi. Nüüd toimub VERESUSE järgi. EESTI RASKEVEOHOBUNE e EESTI ARDENN 1948. Rakveres. tõumärk A. põhja-eestis. mineraalrikkamad toidud, kõvem pinnas. Suuremates riigimõisates ja suurtaludes maa harimiseks. 1953 nimetati ümber eesti raskeveohobuseks- ER. 70'ndatel nõukogude raskeveo hobuse mõju. suurem ja raskem ,kui ER
Eesti Maaülikool Mihkel Raudsepp Liha-ja piimatehnoloogia II kursus Valiku põhiparameetrid Referaat Juhendaja: E. Orgmets Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus............................................................3 1.Jõudlus....................................................................4 1.1Piimajõudlus................................................4 1.2Lihajõudlus.................................................4 1.3Villajõudlus................................................5 1.4Munajõudlus................................................5 1.5Veojõudlus.................................................6 2.Eksterjöör............................................................6 2.1Pea...........................................................7 2.2Kael..............................
Lõuna-Euroopasse jõudis baklazaan VIII sajandil araablaste vahendusel. Algul peetigi Euroopas baklazaane pigem ilu- ja ravimtaimedeks ning nende söömist vaadati kui parajat julgustükki. Kahtlusi tekitas nii viljade eriskummaline kuju, kibemõrkjas mekk kui harjumatu värvus. Pole siis ime, et pikka aega püsisid usku mused, nagu põhjustaks baklazaanide söömine mitut sorti tervisehäireid alates halvast suulõhnast ja lõpetades vaimsete häiretega. Sajandeid kestnud aretus töö on parandanud viljade maitse oma dusi ja suurendanud mõõtmeid, loonud uusi värvus kombinatsioone ja kaotanud hirmu nende viljade söömise tagajärgede ees. Kasutatud allikate loetelu 1) http://www.eestitoit.ee/?page_id=89uage=et 2) http://www.toidutare.ee/termin.php?id=583 3) http://paber.ekspress.ee/viewdoc/8A09C30D5E09DE75C22573620052C60B
3. tase 0,1t ehk 100kg Organismide vahelised suhted (töö) Populatsioon Iseregulatsioon (mis on jne) Oskad joonistada püramiidi ja lahendada ülesannet III Embruöliigil. T. Keerulisemate organismide loote arengus läbitakse lihtsamate organismide lootearenguetapp. Nt. Saba pikkus, lõpusepilud IV Molekulaargeneetil t. DNA, valkude võrdlemine V Biogeograafilised tõendid Eri paikade võrguustiku võrdlmine Austraalia Põhja-Ameerika Püsisid kauem koos Lõuna-Ameerika VI Sordi ja tõu aretus Valiku tunnusel tulemused muutuvad Elu areng Maal Tekkis vees 3-2,5 miljardit aastat tagasi I Üherakulised. Ilma tuumata organismid (tänapäeval Bakterid) Heterotroopsed ja anaeroobsed (toitus org. Ainest) (ilma hapnikuta) Fotosünteesvate Bakterite teke Hakkas tekkima hapnik 4. Heterotroopsed bakterid kes kasutasid hapniku ehk aeroobsed (hingavad) 5. Keerulisem ehitus üherakul tuumaga org teke Rakutuum tekkis rakumembraani sissepoole liikumise (sopistuse) tagajärjel
bakteritest et tõrjuda konkureerivad mikroobe. Seejuures inimese rakku ei kahjusta. Biotehnoloogias kasutadakse ka taimi, selgrootud usse ja imetajaid. Ravimite ja vaksiinide tootmine Taimede ja Ensüümide loomade aretus tootmine ja paljundus Mikroobide Kemikaalide kasutamine tootmine bioreaktorites BIOTEHNOL OOGIA Geenide
Teorendi asemele tuli sisse seada raharent ning hakata mõisapõldudel kasutama palgatöölisi. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees sai nüüd ise otsustada kuidas paremini toota ja teenida. Kruntiajamine mõisnike poolt renditalud, talupõllud ei olnud enam tükeldatud. Palgatöölised mõisamoonakad. Maaparandamine, põldude väetamine, tõu ja sordi aretus. Väljaränne 1863 kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires. Kodumaalt lahkunuid oli kümneid tuhandeid. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse. Lubati paremaid maid odavamalt. §33 nimed : Parrot, Struve, Jacobi, Baer Parrot Ülikooli esimene rektor. Kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Struve astronoom Jacobi füüsik
c) rakkehobustel 104-108 d) sirged, sirutatud, kõik jalad näha e) lakk peab asuma ? kaelajoon peab olema nähtav, lakk oleks teisel pool 10. A) zooloogiline printsiip, ökoloogiline pritsiip, zootheniline printsiip B) 1) stepihobune(indeks 240-260)mongoli, tagabaikali, baskiiri 2) kiltmaahobune(indeks 224- 238) berberi, ahhal-tekiini 3)metsahobune(230-240)fördi hobune, eesti hobune, petsoora C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud d) middendroff jagas : sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline ratsa- rakke hobused- tori ratsatüüp, hanoveri tõug traavlid- orlovi traavel, amerika traavel universaalsed tõud- rakke hobused, võib ka ratsutada poolraskeveohobused- rootsi ardennid, eesti raskeveo hobune raskeveohobused- suffolk, ponid- alla 148 cm turjakõrgusega hobused 11.
Liikide isendeid tuleb alati rohkem, kui ellu jääb. Ellu jäävad ainult tugevamad isendid. Milliste tänapäevaste meetoditega on võimalik tõestada evolutsiooni? Paleoloogilised andmed: kivistised ja elavad fossiilid. Võrdlev anatoomia: homoloogilised ja analoogilised elundid, rudimendid. Võrdlev embrüoloogia: fülogeneetiline reegel. Geneetilised võrdlused: valgud, pseudogeenid. Biogeograafilised tõendid: Austraalias elavad ürg- ja alamimetajad, kultuurtaimede ja koduloomade aretus. Esitage poolt- ja vastuväiteid seisukohale, et esmane elu võis olla RNA-põhine! Poolt: RNA on üheahelaline, võib moodustada mitmesuguseid tertsiaarstruktuure, võis kunagi olla ensümaatilise aktiivsusega ja katalüüsida ise enda replikatsiooni. (F.Crick) Eukarüootsetes rakkudes katalüütiliste omadustega RNA, ribosüümid. Vastu: Pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi
4. Molekulaarbioloogilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide DNA-d ja valke 5. Biogeograafilised tõendid - võrreldakse erinevate mandrite elustikku, nt. mandrite triivimise teooria (need, mis kauem koos, neil sarnasem ehitus) - Lahknes Austraalia (ürgmanner) - puudusid pärisimetajad + eksist. erilised okaspuud) - Põhja-Ameerika ja Euroopa - pruunkaru - Lõuna-Ameerika ja Aafrika 6. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus - Inimeste poolt tehtud valik on muutnud paljud organismid oma lähteliikidest väga erinevaks → toimub looduslik valik, nt. koeratõud (paljudel juhtudel erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist) Biogeneetiline reegel on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe
Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Sperma sügavkülmutuse tehnoloogilise lahenduse pakkusid 1964 Trento maailmakongressil jaapanlased Nakase ja Nishikava graanulimeetodi ja prantslased Robert Cassau juhtimisel kõrremeetodi
muutustele. · On elundid, mida kõrgemad organismid ei vaja, ent need eksisteerivad siiski. · Inimese rudimendid · Kõrvaliigutajad lihased · Osaline karvkate · Õndraluu · Ussripik · Tarkusehammas ja silmahambad · Rudimendid annavad alust arvata, et inimesed põlvnevad loomadest, kellel on antud rudimentsetest elunditest kasu olnud kunagi. (karvkate ja saba) Tõu ja sordi aretus · Elu evolutsiooni kulgu ja tegureid aitab selgitada kultuurtaimede ning koduloomade aretus. · Kus erinevad organismid erinevad üksteisest ja oma looduslikust esivanemast. · Miks mitte ei võinud toimuda sellised ristamised looduslike tegurite mõjul. Loomariigi evolutsioon · Elu tekkis vees. · Organismide areng algas 3 miljardit aastat tagasi · Arvatavasti on vanimad elusolesed ilma tuumata organismid prokarüoodid
Keskkonnatingimused mõjutavad düsplaasia esinemistugevust, mitte pärilikkust. Võib ette tulla ka pärilikke silmahaigusi, kui nende riski saab viia minimaalseni, kui uurida aretuses kasutatavate koerte silmi iga 1-2 aasta tagant. Uurida tuleks ka neid koeri, keda kunagi ei kavatseta aretuses kasutada - see annaks infot vanemate kohta. Eesti rahvuslikud tõukoerad Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.[25] 20. sajandi 30.-ndatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt
Tehti ka palju katseid saada kloonitud lehmad tiineks aga see ei olnud kerge. Alles septembris ja oktoobris 2002 kaks vasikat sündis kloonitud lehmadelt. Tavaliselt on nad musta valgekirjud. Nad on väikest kasvu pikkade kehade ja lühikeste jalgadega, see aga annab neile erilise väljanägemise. 2007 aastaks oli puhtatõulisi Enderby veiseid 13, 10 lehma ja 3 pulli. (Enderby island) Kokkuvõte Eesti lihaveiste kasvatus ja aretus on veel lapsekingades võrreldes maailma veisekasvatusega. Me peaksime eeskuju võtma maadest, kes on seda juba aastakümneid teinud, nii me õpiks nende vigadest. Areng on aga olnud väga kiire lihaveiste kasvatuses, näidates ikka veel suurt kasvu. Enamik lihaveisekasvatajatest veel suurendavad oma karjasid. Tuuakse sisse palju kvaliteetseid pulle, et parandada liha kvaliteeti ja jõudlust. Enamik lihaveiste karjades on ristandid, sest talunikud leiavad, et
Kaaluvahemik 10-20 kg, turja kõrguse Kaaluvahemik üle 40 Väikesed koerad : kg, turja kõrguse vahemik 40-80 cm. kg, turja kõrguse Kaaluvahemik alla vahemik 25-70 cm. vahemik 50-90 cm. 10 kg, turja kõrguse vahemik 15-40 cm 7 7.EESTI RAHVUSLIKUD TÕUKOERAD Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud. 20. sajandi 30.-ndatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt
35000 uut asundustalu, *Eelistati tööstuse arengut, sest loodeti saada Nõukogude Venemaalt suuri lisasid IV 1924.a uus majandus poliitika: * NL katkestas ühepoolselt majandussuhted Eestiga. 1923-24 oli majanduskriis ja seetõttu tuli majandus ümber reguleerida. Hakati eelistama põllumajandust ja siseturgu rahuldavat tööstust. Suurettevõtted suleti, hakati kasutama kaitse tolle, riik hakkas edendama ühistegevust põllumajanduses, maa parandust, sordi aretus *Põllumajandustoodang pidi leidma väljundi Euroopa turule, *Rahvaste Liidu vahendusel saadi laenu, millega teostati raha reform. Seniselt nõrgalt Eesti margalt mindi üle Eesti kroonile 1928. *Enne suurt majanduskriisi ei ole Eesti majandus stabiliseerunud *Tekstiilitööstuse hõive vähenes, sest Venemaalt ei tulnud toorainet *Metallitööstuse hõive vähenes, sest eestisse ei tulnud Venemaalt metalli ja eestil ei läinud relvi vaja nii suurel hulgal
Lambakasvatus langes peale Eesti iseseisvumist. Lambaid Eestis kavatatakse vähe, kuid tänu liha kokkuostu hinnale tõusis lambaste kasvatamise tasuvus. Aastatel 2000-2008 kasvas lambaste kasvu arvukus üle 2,5 korra. Lammastega majapidamiste arv Eestis on üle 3000. Aastal 2008 oli lambaste arvukus 76,4 tuhat. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Eesti tumedapealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel srapseriga. Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 ?m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvad ega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning vil...
Erialane sõnastik A: *Ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms. *Agronoom- agronoomia eriteadlane *Aasluharohumaa- on lühiajaliselt üleujutatav luharohumaa *Agrokliimavööde- on piirkond, kus on sarnased kliimatingimused põllumajanduse arenguks *Agroökosüsteem- on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides *Akaritsiidid- on preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks *Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. *Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel. *aretuspull-...
ja Hasmo 129 T. [2] Tänapäeval aretatakse tõusiseselt kahte tüüpi hobust (tori universaalne hobune - TUNH ja tori ratsaspordihobune TRSPH). Kehtiva säilitus-aretusprogrammi eesmärgiks on säilitada ja aretada tori tõugu hobuseid, kellel säiluksid eelkõige nii tõu tüübi kui ka põlvnemise ühtsus. Kuni 2008. aastani olid peamiseks aretus- ja säilitusmeetodiks aretuseesmärgi saavutamisel tõu puhtatõuline aretus koos sisestava ristamisega. Sisestavaks ristamiseks oli säilitus- aretusprogrammi alusel sugulastõugudest lubatud kasutada hannoveri, trakeeni, holsteini ja inglise täisverelise tõu tunnustatud täkke. [2] Alates 2008. aastast on ohustatud tõugude säilitamisel lubatud vaid puhasaretus. Sellega seoses lahutati põlvnemise alusel tori tõu säilitamist vajav osa, tori universaalsuund, siiani rohkem tõu täiustamisele suunatud olnud tori ratsaspordi suunast. Taas on kasutusele võetud
Omavahel on nad seotud sellega, et fundamentaalteaduse teadmisi kasutatakse rakendusteaduses. 2.Selgitage kaaslasele, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Rakendusb.-s kasutatakse praktikas ära uusi avastusi, biotehnoloogia seisneb rakendusbiol.-ste meetodite ja protseduuride kasutamises mitmesuguste ainete tootmiseks ning org.-de sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 3.Miks osutus USAs maisi puhasliinide aretus kasulikuks ja kas sama nähtust on ka Eestis kasutatud? Puhasliinide ristamisel saadi hübriidid, mis olid väga tootlikud. Mida suurem toodang, seda suurem kasum põllumajanduses. 4. Missugused olid Teie arvates esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos ja miks just need? Minu arvates olid esimesed bio.-sed rakendused loomakasvatus ja maaviljelus. Loomakasvatuse ja maaviljeluse käigus aretati liikide sorte ja tõuge. 5.Millist L.
Kõikidel selgroogsetel loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaarsel tasandil. Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad Kultuurtaimede ja koduloomade aretus. Sordiaretus taimedel, tõuaretus loomadel Mikroevolutsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsiooni isendite Milj a. Aegkond Ajastu Algus (milj. A Kestus tagasi) 0 Uusaegkond e Kvaternaar 1,6 1,6 kainosoikum Neogeen 23,8 22,2
3. Biotehnoloogia : · Tähtsamad biotehnoloogilised tooted ja kes neid toodavad Ravimite ja vaktsiinide tootmine Ensüümide tootmine Kemikaalide tootmine Toiduainete tootmine Biokütuste tootmine Jäätmete lagundamine Geenide muutmine ja siirdamine Mikroobide kasutamine bioredaktorites Taimede ja loomade aretus ja paljundus · Biotehnoloogia muud kasutusalad Toiduainetööstus juuste tootmine, siirupid Bioplast toodetakse piimhappebakteri abil, laguneb looduses kiiremini Biogaas tegib org aine biokeemiliste (bakteritega) lagunemiste tulemusena ja seda toodetakse linnade prügist, kanalisatsiooni setetest, loomafarmide jäätmetest jne Funktsionaalne toit
BIOTEHNOLOOGIA KT2 Geenitehnoloogia on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse gene ühest organismist teise või muudetakse gene muul viisil. Geenitehnoloogia meetodid: - Transgeensete organismide loomine: võõra geeni viimine ühest organismist teise - Mutagenees: kuntslikult soovitud mutatsioonide esilekutsumine - Geeni-nokaut: organismi teatud geeni time surutakse alla Kuidas geenid üle kanda? 1. Bakteri plasmiidiga – plasmiidse vektori abil 2. Viirustega – viirusvektori abil 3. Kullapüstoliga – Au kuulikesele on kinnitatud DNA, see “tulistatakse” rakku 4. Taimedesse Agrobakteriga – taimi kergesti nakatav bakter 5. Homoloogiline rekombinatsioon – Dna molekuli homoloogiliste piirkondade vaheline ristsiire, kus rekominantne DNA asendab olemasoleva Erinevate DNA-de liitmisel same rekombinantse DNA. Kuidas DNA-d lõigata? Restriktaasid on ensüümid, mida ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
