46. villajõud. Hindamine hinnatakse villa koguse ja kvaliteedi alusel. Aastane saastasvillatoodang määratakse pügamisel. Pesemisel eemaldatakse higi ja prügi. Puhasvillamäär on puhasvilla osatähtsus saastvillast: jämevillastel 70%, peenvillalammastel 25-60%. 47. tööjõud. Hind. 48. Viljakuse osa selektsioonis Kunstlik seemendus tõstis isasloomade viljakust tuhandeid kordi, embrüosiirdamine parimate emasloomade viljakust kümneid kordi. Selle tulemusena valikuedu kasvas oluliselt. Kõige üldisemalt võib defineerida valikut järgmiselt: Valik on diferentseeritud sigimine 49. aretusväärtus, selle hindamise komponendid · .Aretusväärtus (AV): on looma vanemate väärtus. AV : on indiviidi geneetiline väärtus, mis on additiivne efekt ja edasiantav. Fenotüüp = Genotüüp + Keskkond 50. veiste aretusväärtus, hindamine Esmalt põlvnemisindeksina: · võetakse arvesse eellaste aretusväärtused,
· kultuurtõugude jõudlusvõime parandamiseks; · uute tõugude loomiseks; · geneetilise ressursside ja mitmekesisuse säilitamiseks. 5. Populatsioonigeneetika osa tõuaretuses Fenotüübilise dispersiooni komponentide väärtuse suhtelise osatähtsuse hindamine, eriti genotüübi- ja keskkonnadispersiooni suhte määramine on polümeersete tunnuste populatsioonigeneetika üks põhieesmärke. Dispersioonikomponentide hindamine on eriti oluline valikuedu prognoosimisel ja tunnuste päritavuse hindamisel. Populatsioon püsib geneetilises tasakaalus seni, kuni talle ei toimi geeni- või genotüübisagedusi muutvad faktorid. Nende populatsiooni geneetilise dünaamika faktorite (dünaamikategurite) uurimine moodustab populatsioonigeneetikas ühe olulisema lõigu. Põhimõtteliselt võib populatsiooni geneetilise dünaamika faktorid jagada järgmiselt: 1) geeni- ja genotüübisagedust muutvad faktorid, 2) genotüübisagedust muutvad faktorid.
resistentsemad ja omavad värvust mis jätavad nad märkamatuks. Kunstlik valik e selektsioon inimtegevuse tulemusena valitakse järgmise põlvkonna vanemateks soovitud tüübi ja jõudlusomadustega isas- ja emasloomad, teised praagitakse või kasutatakse tarbeloomadena. Valik on diferentseeritud sigimine. Valikumeetodid: 1. Valik ühe tunnuse järgi praktikas kasutatakse seda harva. SE = h2 x SD võimaldab arvutada valikuedu põlvkonna kohta SE= (h2 x SD)/PI võimaldab arvutada valikuedu aasta kohta 2. Tandemvalik valik toimub ühe tunnuse järgi mõne põlvkonna jooksul. Kui eesmärk on saavutatud, võib valikutunnust vahetada. 3. Valik mitme tunnuse järgi valikuedu ühe tunnuse juures väheneb valikutunnuste arvu suurenemisel. a) sõltumatute piiridega selektsioon selle meetodi korral kehtestakse igale valikutunnusele
majanduslik väärtus,mis enamasti väljendab toodangu hinda hetkel või tulevikus.Veiste aretusväärtuse hindamine-põlvnemisindeksina-eellaste aretusväärtused.piimajõudlus-SPAV järgiSigade aretusväärtuse hindamine-täiskasvanud sigu ei mõõdeta ega kaaluta. Andmed JKK-s aretusväärtuse arvutamine BLUPmeetodil. Hinnatakse küljepeki paksus,seljapikimalihase läbimõõt,arvutatakse tailihasis.Valikuedu-R=h2*i*p/L standardhälvetes väljendatakse valikuedu sel juhul,kui tahetakse võrrelda kahte erinevat populats. Millel on sama suur standardhälve,kuid erinev keskmine tase.absoluutühikutes,kui püütakse selgitada saadud tulemusi mittegeneetikutele nagu talunikud.Puhasaretus ja sugulusaretus-kasut. Popultsiooni ehk tõusisest geneetilist varatsiooni.arvestatakse nende kehaehitust,mis peab olema vastupidav ja jõudlus ületama tõu keskmist.
Kanti tõuraamatusse 43 mära ja 12 täkku, ning reg 199 eesti tõugu varsa sünd. Kokku on 2007 aastal 1511 eesti tõugu hobust. Sugutäkke oli 13 EHS-is, ja era 25 Tori tõug: Varssu võeti arvele 119. kokku oli 1250 hobust. Sugutäkke oli EHS-is 5 ja era 10 täkku. Eesti raskeveotõug: 185 hobust kokku, saadi 18 varssa. EHS-il on ainult 1 sugutäkk. Eratäkke on 5. Trakeeni tõug Varssu saadi 37. On olemas Heimtali hobusekasvatus. Kokku on alla 400 hobuse. Sugutäkke oli vist 12 looma. Valikuedu ka eksamil Tarbeloomadel lähtutakse fenotüübist. Suguhobustel pem fenotüübi järgi,, sh. Arvestatakse hobuse välimikku ja jõudlusomadusi. Hobuste valiku edu sõltub kui hästi kui hästi saab fenotüübi järgi otsustada genotüübi üle. Tihtipeale keskkond mõjutab niipalju, et fenotüübi järgi ei saa järeldusi teha. Heterosügootsuse puhul ületab genotüüpide arv tunduvalt fenotüüpide arvu. SE. e DR = SD korda h2 Valikuedu sõltub põlvkondade vahetumise kiirusest.
Kui tunnuse varieeruvus on väike (populatsioon on suhteliselt ühtlik uuritava tunnuse poolest), siis on standardhälve väike ja normaaljaotus on kujult kitsam ja kõrgem. Fenotüübilise dispersiooni komponentide väärtuse suhtelise osatähtsuse hindamine, eriti genotüübi- ja keskkonnadispersiooni suhte määramine on polümeersete tunnuste populatsioonigeneetika üks põhieesmärke. Dispersioonikomponentide hindamine on eriti oluline valikuedu prognoosimisel ja tunnuste päritavuse hindamisel. Seni oletasime, et genotüübi- ja keskkonnadispersioon on teineteisest sõltumatud, s.t. et puudub korrelatsioon genotüübiväärtuste ja keskkonna vahel (kõikidel genotüüpidel on võrdne keskkond). Kui näiteks parematel genotüüpidel on ka paremad keskkonnatingimused, siis esineb genotüübi ja keskkonna vahel positiivne korrelatsioon (näiteks. suurema jõudlusega loomad on paremates söötmistingimustes kui
annaabi.ee 
