Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused;
prantsuse rõõdud ning garderoob ja kabinett, mis on tehtud eraldi ruumides. Igast korterist avaneb ilus merevaade. Majas on palju aknaid, mis ilustavad fassaadi ning tagavad korterides piisavalt loomulikku valgust. Katus on ehitatud kaldega, sest et see ka annab majale ilus välimus ning see on efektiivne lahendus arvestades meie kliimat. Konstruktsioonilahendus Projekteeritava elamu peamised ehitusmaterjalid on soojustatud betoonelementid, puit. Soojustatud betoonelemendi kasutamine teeb elamu energiasäästlikumaks. Elamu on pikikandvate betoonist seinatega. Kandvad seinad on tehtud betoonelemendist, vaheseinad on ehitatud fibo plokkidest. Kandvate seinade paksus on 280 mm, mis suurendab seinade heli- ja müraisolatsioon aga see on vajalik, sest et kandvad seined eralduvad korterid. WC ja vannitubade vaheseinad ehitatakse plokkidest, mille paksus on 100 mm. Eluruumide vaheseinad
Laste mängumaja renoveerimine Juhendaja: Juta Sikk Koostaja: Tartu 2014 Sündmused: 0 - soov renoveerida laste mängumaja 1 - mööbel, värvid, tapeet valitud 2 - töötajate palkamine 3 - vajalikud tarbed ostetud ja laenutatud 4 - tooted kätte saadud 5 - vana mööbel eemaldatud 6 - vana tapeet eemaldatud 7 - mängumaja soojustatud 8 - mängumaja puhastatud 9 - katus vahetatud 10 - seinad (ka välisseinad), lagi värvitud 11 - tapeet(kahele seinale) sobivaks lõigatud 12 - tapeet seina liimitud 13 - põrandale vaip paigaldatud 14 - pildid, riiulid seina paigaldatud 15 - valgusallikas lakke riputatud 16 - uus mööbel paigaldatud 17 - ümbruskond koristatud 18 - mängumaja renoveeritud Tegevused: Töö nr. Töö kirjeldus Töö kestus
a- päris suur b- keskmine c- väike d- liiga väike e- ma ei osta rõivad Eestis 6 7. Milline nahkrõivaste liik te rohkem kannate? a- mantel b- jope või jakk c- püksid d- vest e- .......... 8. Millele te pöörate tähelepanu esmakordselt nahkrõivaste valimisel? a- välimuse eest b- et toode peab olema mugav c- nahkade kvaliteetsusele d- toodetel peab olema soojustatud vooder e- peab olema palju taskuid f- ........... 9. Kui te ostate mantel või jope, siis millega voodriga te seda valite? a- tavaline vooder b- soojustatud vooder 7 c- vooder mis võib lahti teha d- vooder karvaga e- vooder karvaga mis võib lahti teha 10. Kas talve nahk -õlatoodetel peab olema kaputs? a- jah b- jah, aga ta peab lahti teha c- ei d- võib olla
400g jõusööta talle kohta. Veiste ja lammaste segak: samal rohumaal samal aastal või rohumaa on jagatud 3meks. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad. Lambaid peetakse lautades enamasti sügavallapanul ja tunduvalt vähem restpõrandatel. Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima välisõhu loomulik ventilatsioon, kus on tagatud värske välisõhu sissevool ning niiske õhu ja gaaside väljavool ventilatsioonikorstna (või korstnate) kaudu. Laed peavad olema soojustatud, et hakkaks toimima õhu väljavool ventilatsioonikorstnate kaudu. Loomulik ventilatsioon toimib hästi kui ventilatsioonikorstnate läbimõõt on vastavuses
päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal. Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata. Katusekujud Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardikatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus Katuste liigitus Konstruktsiooni järgi: Soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pööningu vahelaes) Soojustatud katused (katuslaed) Tuulutatavad katuslaed Suletud katuslaed Tarindsoojustusega katuselaed Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järgi: Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 (väiksema kaldega katuseid ei ole ilma mõjuva põhjuseta soovitav projekteerida) Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Üldnõuded
+1,600 Pinnasele toetatud +0,00 soojustatud - raudbetoonist pýrand -0,450 -1,260
soojapidavam. 18 9 Vanemaid tellisseina tüüpe Gerardi sein 19 Vanemaid tellisseina tüüpe Harju sein on kivist vä väliskihiga ja puidust soojustatud sisevoodriga Laoti lapiti poole kivi paksuse seinana, mille tugevdamiseks laoti laoti iga kolmanda kivi jä järel ning akende ja uste avakü avakülgede kohale ühe või poole kivi laiune piilar. Pärast seina kiviosa valmimist ja hoone katuse alla viimist kinnitati piilarite kü külge puitpostid (5x10cm)
kõrvaldamine 53. Terase külmrabedus ja kuidas seda määrata? 54. Teraskonstruktsioonide korrosioon, kuidas vältida, mida teha kahjustuste puhul? 55. Teraskonstruktsioonide tugevuslahendusi 56. Mis on terase hapra purunemise põhjused ja kuidas uurida selle nähtuse võimalikkust? 57. Lamedate katuste võimalik konstruktsioon? 58. Lamedate katuste ja rõdude sagedamini esinevad vead 59. Lamekatuste sagedamini esinevad kahjustused ja nende põhjused 60. Soojustatud ja õhutusega lamedate katuste sagedamini esinevad vead 61. Mis on katuse katte enneaegse purunemise põhjused? 62. Viilkatuste sagedamini esinevad vead ja nende põhjused 63. 64. Milline võiks olla kivi või plekk-kattega soojustatud viilkatuse konstruktsioon? 65. Milline peaks olema õige katuselae konstruktsioon? Tooge näiteid 66. Milline võiks olla suurema hoone vana viilkatuse toolvärgi tüüpiline lahendus? 67. Vundamentide kahjustuste põhjused
Allapanukihil pidamisel on võimalikud nii kald- kui horisontaalpõrandaga lahendused, mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga Eestis on hakatud muu maailma eeskuju üha enam pidama spetsiaalseid lihaveisetõuge Nuumpulle on enamasti peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks Nuumpulle oleks soovitav pidada kas restpõrandal või sõnnikukihil Nuumveisied peetakse üldjuhul aastaringselt laudas, mis võib olla nii soojustatud kui ka soojustamata välispiiretega Ühes grupis peetakse tavaliselt 5-10 enam-vähem ühevanust nuumpulli Rühmsulgude piirded valmistatakse tavaliselt terastorudest, nende kõrgus põrandast peab olema vähemalt 1,4m Lihaveiste pidamiseks mõeldud laudad on üldjuhul soojustama välispiiretegav Veiste lõastult pidamine õigustab ennast kõige paremini väiksema karja puhul, kus eraldi lüpsiplatsi ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas
Soojustus materjaliks kasutatakse termoliiti. 1. 2. 3. MITMEKIHILINE SEOTIS ... on seotis kus iga 3 või 5 pikikivirea tuleb põikikivikiht. Eelised. · Täite kihtides saab ära kasutada poolikuid telliseid · Odavam müür · Saame laduda soojustusega müüri. ( 43cm paks ) ( 56cm pakune ) ( 2 mineraal. Vatiga soojustatud sein ). TÄISNURKSETE POSTIDE LADUMINE Postid laotatakse enamasti 3'me kihilistes seotistes. Tingimused : · Esimese kahe kihiga seotakse post põikisuunas. · Järgmise kahe kihiga seotakse post pikisuunas. · Jnee..... Laotud posti tunnused · Iga 4'jas kiht, posti igal küljel on laotud põikitellistest. · Posti välispinnal ei ole üksteise peal 2'hte ühtemoodi asetsevaid telliseid.
Nele Üllar Säästlike majade tunnused • Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine • Minimaalsed maja küttekulude efektiivne energia kasutamine • Päikesepaneelid – energia kasutaminevihmavee kasutamine – vihmavee kasutamine tarbeveeksreovee käsitlemine – lokaalne veepuhastus ja komposteerimise süsteemtuulegeneraator – tuuleenergia kasutamine • Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini, seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Maja kuju • Mida suurem on pind, seda suurem on soojakadu Hoone paigutamine • Suunates suured aknapinnad lõunasse, saate talvel suurimat võimalikku kasu päikeseenergiast. Suvisel ajal võib aga lõunasse suunatud akende kaudu sisse tulev soojus tõsta siseruumide
korrashoiust ning püsimisest. Sellesse majja sai korter soetatud 1988. aastal. Hetkeseisuga vajab maja vundament soojustamist, kütte- ja ventilatsioonisüsteem projekteerimist ja väljavahetamist. Lisaks vajab uuendamist trepikoja viimitlus. 1.4 Hoone üldandmed Hoone asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, ja on ehitatud 1987.aastal. Tegemist on tüüpprojekti põhise 9-korruselise korterelamuga, milles on 3 sissekäiku ning kokku 108 korterit. Hoonel on soojustatud välisfassaad (2007.a) ja vahetatud veetorustik (2005.a).[1] Tabel - Hoone üldandmed Korruste arv 9 Korterite arv 108 Ehitisealune pind [m2] 882 Maht [m3] 23806 Köetav maht [m3] 19155 Kõrgus [m] 29,2 Pikkus [m] 67,6 Laius [m] 15,0 Kasulik pind [m2] 7367,4
4 m² Pesu- ja riietusruum 22.4 m² WC 2.4 m² Pesu- ja riietusruum 22.4 m² Leiliruum 9.1 m² -3- MUUDE PINDADE SPETSIFIKATSIOON Terrass 38.3 m² 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on väikeplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse r/b madallintvundamendile, mis osaliselt on soojustatud 50mm vahtpolüstüroolplaadiga kahe betoonikihi vahel. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone esimese korruse põrandaalune raudbetoonplaat on altpoolt soojustatud 200mm vahtpolüstüroolplaatidega, selle all on tihendatud killustik ja täitematerjal. Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 13mm kipsplaat viimistlusega/ klinkerplaat
● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud. ● Aknad ja välisuksed on väga hea soojapidavusega ● Õhuvahetus ● Maja asetseb ilmakaarte suhtes nii, et suuremad aknad on lõuna suunas. Miinused ● Ehitustööde kvaliteet ● Akende avamine kütteperioodil Kasutatud materjalid http://www.monaro.ee/mis-on-passiivmaja https://et.wikipedia.org/wiki/Passiivmaja http://www.passiivmajad.ee/index.php?page=100& http://www.aeroc.ee/index.php?page=1055& http://passiivmaja.laar.ee/ http://www.aeroc.ee/index.php?page=1055&
Arvtuskäik: R1 = = 0,059 m2K/W R2 = = 0,05 m2K/W R4 = = 1,875 m2K/W Arvutan Rf -põrandaplaadi soojustakistuse koos teiste kihtidega . Rf = R1 + R2 + R3 + R4 + R5 (15) Rf = 0,059+0,05+1,875=1,984 m2K/W 7. Arvutan dt koguväärtuse, [2:13] : dt = w +(RSI+ Rf +Rse) (16) dt = 0,605 + 1,5 (0,17 + 1,984 + 0,04) = 4,62m * Märkus : kui dt B' siis on hästi soojustatud põrand dt =4,62 B' 3,43 , kuna dt on suurem on tegu hästi soojustatud põrandaga ning kasutan U-väärtuse arvutamises järgmist valemit U= ,[2:13] . 8. Arvutan U- väärtuse põrandas . U= (17) U= = 0,24W/ (m2K) U= 0,24 W/ (m2K) 1.2.3 Saadud tulemused Rf =1,984 m2K/W dt =4,62 m U= 0,24 W/ (m2K) 1.2.4 Joonis 2 . Põranda lõige ja joonis 1
2 Katuse kuju viilkatus; pultkatus; poolviilkatus; kelpkatus; poolkelpkatus; mansardkatus; püramiidkatus; sibulkatus; koonuskatus; sadulkatus; konoidkatus. 5 6 3 Katuste liigitus Konstruktsiooni järgi: soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pöö pööningu ningu vahelaes); soojustatud katused (katuslaed): tuulutatavad katuslaed; suletud katuslaed; tarindsoojustusega katuslaed; pööratud ööratud katuslaed. 7 Katuste liigitus Kasutustingimuste järgi: tavakatused:
Kivi- ja betoonkonstruktsioon ehitus Aivo Must Ehitusfüüsika iseseisev töö Juhendaja: Kalev Sepp Pärnu 2014 Puithoone soojustamine Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniis...
Passiivmaja Passiivmaja on maja, kus ... ● välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud ● maja välispiirded on täielikult külmasildadeta ● aknad ja välisuksed n väga hea soojuspidavusega ● õhuvahetys toimub vaid läbi soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ● maja asetseb ilmakaarte suhtes nii, et suuremad aknad on lõuna suunas Nõuded ● hoone kütteenergivajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoone jahutusvajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoone kütte, sooja vee ja kohu majadamise elektrienergia
jaotusvundamendid - lintvundament seinte või postide all, ristuvad lindid - üksikvundament toetab üksikut ehitise osa - plaatvundament lausvundament kogu hoone all, kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitise korral Lintvundament - looduskividest (paekivi, raudkivi) - monteeritavad betoonplokid - betoonist või keramsiitbetoonist väikeplokkidest - soojustatud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest 10 Plaatvundament - suur koormus, suhteliselt nõrk pinnas - vähendab survet pinnasele ja vajumite erinevust - otstarbekas lahendus, väike vundeerimissügavus, vundament vajab soojustamist - ühtne massiivne plaat Drenaaz - katkestab vee kapillaarse tõusu, hoiab pinnase vee põrandast eemal
R3 = = 0,06 m2K/W R4 = = 0,06 m2K/W R5 = = 2,5 m2K/W Arvutan Rf -põrandaplaadi soojustakistuse koos teiste kihtidega . Rf = R1 + R2 + R3 + R4 + R5 (11) Rf = 0,03 + 0,04 + 0,06 + 0,06 + 2,5 = 2,68 m2K/W 7. Arvutan dt koguväärtuse, [2:13] : dt = w +(RSI+ Rf +Rse) (12) dt = 0,37 + 1,5 (0,17 + 2,68 + 0,04) = 5,41 * Märkus : kui dt B' siis on hästi soojustatud põrand dt =5,41 B' 4,24 , kuna dt on suurem on tegu hästi soojustatud põrandaga ning kasutan U-väärtuse arvutamises järgmist valemit U= ,[2:13] . 8. Arvutan U- väärtuse põrandas . U= (13) U= = 0,20W/ (m2K) U= 0,20 W/ (m2K) 1.2.3 Saadud tulemused Rf =2,89 m2K/W dt =5,8 m U= 0,20 W/ (m2K) 1.2.4 Joonis 2 . Põranda lõige ja
R4 = = 0,019 m2K/W R4 = = 0,017 m2K/W R5 = = 0,04 m2K/W Arvutan Rf -põrandaplaadi soojustakistuse koos teiste kihtidega . Rf = R1 + R2 + R3 + R4 + R5 (11) Rf = 0,03 + 0,04 + 0,06 + 0,06 + 2,5 = 2,68 m2K/W 7. Arvutan dt koguväärtuse, [2:13] : dt = w +(RSI+ Rf +Rse) (12) dt = 0,37 + 1,5 (0,17 + 2,68 + 0,04) = 5,41 * Märkus : kui dt B' siis on hästi soojustatud põrand dt =5,41 B' 4,24 , kuna dt on suurem on tegu hästi soojustatud põrandaga ning kasutan U-väärtuse arvutamises järgmist valemit U= ,[2:13] . 8. Arvutan U- väärtuse põrandas . U= (13) U= = 0,20W/ (m2K) U= 0,20 W/ (m2K) 1.2.3 Saadud tulemused Rf =2,89 m2K/W dt =5,8 m U= 0,20 W/ (m2K) 1.2.4 Joonis 2 . Põranda lõige ja
kõikvõimalike materjalide taaskasutamine, olgu siis selleks vanad tellised, palgid või karkassi tarbeks merekonteinerid. Kuid millised on nende kolme maja erinevused? Ökomaja koosneb peamiselt looduslikest materjalidest, näiteks täispuit, põhk, savi ja puitlaastplokk. Kasutatakse allergiavaba viimistlust ning võtmesõnaks on taaskasutus. Nullenergia maja kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab, hoone on väga hästi soojustatud ning maja võib olla elektrivõrgust eraldatud tänu tuule- ja päikeseenergia kasutamisele. Passiivmaja energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise maja energiavajadusest. Taaskasutatakse väljaminevat soojust ning aknad võimaldavad hoonet päikesepaisteliste ilmadega passiivselt kütta. Passiivmajas pole vaja aktiivset küttesüsteemi, kuna väljuva soojusenergia kadu on viidud miinimumini. 6. KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.kalesy.ee/passiivmaja.htm
väljalülitamisel kasvab naaberkorterite soojustarbimine. Kütteta korteri mõju naaberkorteritele avaldub ligi 28% kütteenergia tarbe tõusus, võrreldes köetud olukorraga. Naaberkorterite kütteenergia tarbe tõus on veelgi suurem olukordades, kus kütteta korter paikneb otsaseinas või ülanurgas. Korteri kütte väljalülitamine ja kütte eest maksmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Kuna korteritevahelised vaheseinad ei ole soojustatud, võib ka seinte pinnatemperatuur langeda liialt madalale. Soojus oli enamastinormaalne, niiskus oli kõrgem enamasti kui peaks olema. Hoonete algolukorras, enne igasuguseid renoveerimistöid, on nende keskmine soojustarbimine on 191 kWh/ 2 (m ·a), see suurus on esitatud hoone köetava pinna kohta. Erinevate hoonete 2 puhul on kõrvalekalded -25 kuni +36 kWh/(m ·a). Tegeliku olukorra madalamad
Kuidas soojusenergiat säästlikult kasutada ? Soojusenergiat tuleb kasutada targalt. Inimesed on harjunud elama liiga soojades korterites. Esiteks peaksid kõik korterid olema hästi soojustatud, et ei tekiks ülearuseid kulusid ning kõik saaks otstarbekalt kasutatud. Sama asi on ka soojustrassidega. Need peavad olema piisavalt korralikult tehtud, et soojuskadu tee peal katlamajast kodudesse oleks võimalikult väike. Soojuskadu on üks põhilisi probleeme soojusenergia kasutamise juures. Samuti saab hoolikama soojustamisega küttekulude pealt suuri summasid kokku hoida. Üheks parimaks soojusenergia säästliku kasutamise näiteks on päikeseenergiat kasutavad seadmed
Jäätmetest räägiti seda, et ühe inimese kohta moodustub aastas ligi 400kg olmejäätmeid, koos tööstusjäätmetega on see arv 9 tonni. XX sajadi algul kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500kg, täna aga 100kg. Üks paremaid looduslikke kütteallikaid on päike, projekteeritakse tänapäeval majadki nii, et päike paistaks rohkem akendest sisse ja kütaks paremini maja, tuulutada tuleks maja kiiresti ja efektiivselt. Ruum mida köetakse peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul imbub enamus soojusest välja, kuid maja peab ka hingama niiet kõik peab olema tasakaalus. 3% maa veevarudest on joogikõlblik, kuid ainult sellest kogusest 0,3% on inimkonnale kättesaadav ja maailmas on 2 miljr. inimest, kes peavad päevas läbi ajama 20L veega. Metallijäätmete ja vanametalli ümbertöötlemisel kulub 95% vähem energiat kui maagi tootmisel, metalle on 2 liiki värviline-ja must metall. Vanaraua vastuvõtupunktid
Referaat Juhendaja: nimi Tallinn 2009 Väikeelamutes tekkivate bioloogiliste jäätmete, sealhulgas toidujäätmete, kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Mujal on bioloogiliste jäätmete kompostimine lubatud keskkonnaameti kirjalikul loal ja tingimustel. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid tuleb kompostida soojustatud ja kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aiajäätmeid võib kompostida ka aunades. Komposti peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m. kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
Promet Junson V-12 Referaat Miks panna oma majja konditsioneer? Soojad ilmad, mis juba mõnda aega püsinud, muudavad kodud liigselt palavaks ning ei lase ennast ka toas hästi tunda. Kui hästi soojustatud majad enamasti taluvad temperatuuri kõikumisi hästi ja ei kuumene kiiresti ülesse, siis nüüd, kus soojad ilmad juba pikemat aega, hakkavad ka enamik maju soojust akumuleerima. Kas kätte on jõudnud aeg konditsioneeri kasutamiseks? Statsionaarne konditsioneer Konditsioneeri kasutamise vajadus oma kodudes on, minu arvates, kasvanud kahel põhjusel: Järjest enam on suviti temperatuur üle 25 kraadi ja seda pikemat aega. Kas ülemaailne soojenemine?
mida saab ka ainult kamina juures põlema panna, mis valgustavad tuba vaid kamina ning televiisori eest. Põrand on plaaditud. Andmed: Korruseid: 1 Magamistubade arv: 3 Ehitusaasta: 2009 Üldpind: 261 ruutmeetrit Tubade arv: 4 Vannitubade arv: 1 Hoone materjal: Kivimaja Krundi suurus: 2 577 ruutmeetrit. Maja hind: 1 825 000 Veel majast: 10km. kaugusel Tartu linnast Vesneri külas Rebase tee hea planeeringuga maja. Tegemist on korraliku plokist kivimajaga, mis väljast soojustatud ja kaetud krohviga . Maja on hea ja hubase siselahendusega, mida võimendab veel omakorda hea siseviimistlus toonide valik. Põrandad plaaditud, puidust valged siseuksed, wc vannituba plaaditud ja terve maja põranda ulatuses on vespõrandaküte, mis töötab kombineeritud tahkeküttekatla ja elektri baasil. Lisaandmed: Majal on meil naabrivalve, kui me ise ei ole kodus pikemat aega. Majal on olemas ka signalisatsioon, ning turvauksed. Uksel on kaks lukku, seestpoolt võimalus avada ka ilma
Kuidas soojusenergiat säästlikult kasutada ? Tänapäeval muutub üha olulisemaks säästlik energiamajandus, mugavus ja loodusvarade ning keskkonna säilitamine. Selle jaoks, et kodu oleks soe, samas odavalt köetud, on olemas palju erinevaid, kuid kalleid võimalusi. Need nõuavad küll esialgu suuri investeeringuid, aga hiljem tasuvad ennast ära ja muutuvad väga loodus- ning rahasõbralikuks. Esmalt tuleks kontrollida, kas maja on korralikult soojustatud. Juhul, kui on soojust lekkivaid kohti tuleks need renoveerida. See võib aga päris kulukas olla. Võimalik on veel lasta koju ehitada päikesepatareid või soojuspump. Mõlemad maksvad päris kopsaka summa, kuid kaugemas tulevikus toob see 2/3 soojusenergiat tasuta. Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirgusest. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Majade katustele paigaldatakse päikepatareid.
(4) Kanad peavad saama puhast joogivett vajaduse kohaselt. Kõrge temperatuuriga keskkonnas oleva või haige kana jaoks peab puhas joogivesi olema kogu aeg saadaval. 15. Lammaste pidamine. Lambaid peetakse lautades enamasti sügavallapanul ja tunduvalt vähem restpõrandatel. Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima välisõhu loomulik ventilatsioon, kus on tagatud värske välisõhu sissevool ning niiske õhu ja gaaside väljavool ventilatsioonikorstna (või korstnate) kaudu. Laed peavad olema soojustatud, et hakkaks toimima õhu väljavool ventilatsioonikorstnate kaudu. Loomulik ventilatsioon toimib hästi kui ventilatsioonikorstnate
· soojustus- termoisolatsioon · sarrused- armatuurvardad, terasvardad Seinad: · kandvad seinad- võtavad vastu koormisi · mittekandvad seinad- ei võta vastu koormisi · vaheseinad- toimivad ruumide jaotisena · riiglid- hooneosade jäikust tagavad siseseinad · plokkidest seinad- tehiskivi, raudbetoon, poorbetoon, monteeritavad või laotavad · raudbetoonseinad- soojustatud või soojustamata monteeritavad seinad · freespalk seinad- freesitud ümarpalkidest seinad · rõhtpalk seinad- ümarpalkidest tahutud või tahumata poolseinad, horisontaalse asetusega · püstpalk seinad- puitmaterjalist sõrestikkarkass seinad · sõrestikseinad- sõrestikkarkass seinad · massiivsüsteemis seinad- välisseinad kannavad koormisi ja on soojapiirdeks · skeletsüsteemis seinad- hoone koormisi kannavad tarindid, seinad on soojapiirdeks
· füüsiline tegevus; · lilled, loomad, akvaariumid. 5) Lekked: · veetorudest, ühendustest, ventiilidest; · sademetest läbi katkiste kihtide või konstruktsioonide. 6) Kondensvesi, mis on põhjustatud: · konstruktsioonide ja materjalide vigadest; · ruumide ala- ja ülerõhust. 5. JÄÄPURIKAD. Jääpurikad on dekoratiivsed, mõnikord ka ohtlikud, kuid peamiselt reedavad, et katuse kaudu lekib majast soojus. Halvasti soojustatud lae kaudu pääseb soe ruumiõhk pööningule ja sulatab katusel olevat lund. Räästas, veerennid ja vihmaveetorud on külmad ja sulavesti jäätub. Jää tekkimist on raske takistada, kuid probleem tuleb ikkagi lahendad. Halvasti isoleeritud katus võib selle osa tuleb hoida lumest puhas. Lund tuleb rookida ettevaatlikult, sest külmaga on katuse kattematerjal väga habras. Üks võimalus on soojendada renne ja torusid spetsiaalse elektrikaabli abil ja taksitada nii vee jäätumist. 6
Väikesed tuled, mis põlevad siis, kui seade on ootereziimis, tarbivad 2-3 W voolu tunnis · Säästupirnid tarbivad kuni 70-80% vähem energiat ning nende tööiga on 8-15 korda pikem hõõgniidiga pirni omast. Samas ei kannata säästupirnid sagedast sisse-väljalülitamist ning sisaldavad ka rohkesti ohtlikke aineid, mistõttu klasifitseeritakse neid kui ohtlikke jäätmeid Soojusenergia · Ruum/hoone, mida köetakse, peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul läheb suur osa soojusest raisku, imbudes väliskeskkonda · Soojuskadude mõõtmist on võimalik teostada termograafia meetodi abil, see meetod aitab leida ka probleemsed objektid/piirkonnad, mille kaudu soojus õue lekib. · Tuulutada tuleks mõõdukalt kiiresti ja efektiivselt · Päike on suurepärane looduslik kütteallikas · Ruumis/hoones viibivad inimesed ja elektroonikaseadmed eraldavad ,,tasuta soojust" · Soojus kandub soojemalt kehalt külmemale
Weber Mis on Weber? Weber on maailma juhtiv kuivsegude tootja ja kes pakub lahendusi uusehituseks ja renoveerimiseks maailma 43 riigis. · Fassaadisüsteemid · Põrandalahendused · Plaatimine ja veetõkkesüsteemid · Müüritis (Fibo plokitooted ja Weber müürisegud) · Leca ® kergtäitematerjalid · Tava ja eribetoonid · Pahtlid Weber Eestis Kergkruusa, kergkruustoodete ja ehituslike kuivsegude (kuivbetoonid, fassaadi ja põrandatooted, pahtlid, plaatimistooted ja müürisegud) arendus, tootmine ja turustamine. Weberil on lisaks kaks alambrändi Fibo (plokitooted) ja Leca (kergkruus ja soojustatud plokitooted). Ettevõttel on Eestis kaks tootmisüksust (kuivsegutehas Aravetel ja plokitehas Häädemeestel), peakontor Tallinnas ja müügiesindus Tartus. Tooted Weberi fassaaditoodete valik on väga lai ning erinevate lahenduste ja süsteemide seast leiab vastuse ka kõige keerukamas olukorras. Lubi ja lub...
ajal Soomes üsna levinud Farrari ja Langstroth-tarud. Esimeseks Eesti mesinike poolt ehitatud taruks peetakse Farrar-tüüpi korpustarusid. Korpustarudes olevate korpuste ristlõige on ruudukujuline ja see võimaldab kasutada nii "külma" kui ka "sooja" pesa varianti. Tarul on lahtikäiv põhi, mis võimaldab taru põhjad juba varakevadel ära puhastada. Põhja sees olev lennuava on üle 400 mm lai ja suletav metallist siibriga. Korpuste kõik neli seina on soojustatud. Pesaruumi siseseinad on ehitatud kas 6mm paksusest niiskusekindlast vineerist või 3mm paksusest nn põrandapapist. Vajadusel saab pesaruumi kitsendada raamsöödanõu abil. Korpustarudes asetatakse raamid vertikaalselt ja neid lisatakse mitme raami kaupa üksteise peale. Raame võib lisada nii palju, kui just vaja on. Tuleb ette ka seda, et pannakse juurde 70 raami. Tarusid liigitatakse ka raamimõõtude järgi. Eestis on enamlevinud kahte tüüpi raamidega tarud eesti ja
Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32. Mis on piirdetarindid? Piirdetarandid- Hooneosad, mis moodustavad ruume . 33. Mis on karkasshoone? Karkasshoone on hoone kus kandvate seinte asemel on postide ja talade võrgustik . 34. Mis on pööning? Pööning on katuse alla jääv soojustamata ruumiosa . 35. Mis on katuslagi? Kui hoonel pole pööningut ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ja isoleeritud, siis on tegemist katuselaega . 36. Mis on ärkel? Ärkel on hoone põhigabriidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm . 37. Mis on rõdu? Rõdu on hoone põhigabriidist välja ulatuv kaitsepiiridega ümbritsetud platvorm 38. Mis on MTR? Majandustegevuse register ( MTR ) 39. Millal registreeritakse ettevõtja MTRs? Ehitusvaldkonnas tegutsemiskes on kehtestatud pädevuse nõue, mille olemasolul registeeritakse isik majandustegevuse registris ( MTRs ) . 40
sagedamini esinevad. Soovitatavalt tuleks kasutada juba seisnud plaate kuna materjal võib veel oma kuju muuta ning kui ta kohe seina panna, võib tihedus ja soojapidevus kannatada. Tuleohutuse nõuete tõttu peab akende ümber kasutama kivivilla. Mineraalvilla eeliseks on suurem tulekindlus ja niiskuse läbilaskevõime, seetõttu sobib ta kasutamiseks ka seal, kus polüstüreeniga soojust ei saa. VUNDAMENT 3 kihiline, kergkruusaplokkidest.Armeeritud ja soojustatud 50mm vahtpolüstürooliga, väljast viimistletud tsementmõrdiga välisseinad. AEROCK ECO Therm 375 plokkidest välisseinad, tugevad täispalkmajadele iseloomuliku sisekliima välisfassaadi puitosad toetuvad 150mm metallist termoprofiilile ja on soojustatud 160mm paksuse kivivillaga. Rockwool Fasrock krohvialuse fassaadi soojustusplaadid on valmistatud soojust- ja heli isoleerivast tule levikut takistavast ning niiskus- ja veekindlast Rockwood kivivillast
EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te ...
Uttede tiinus 5 kuu pikkune (147 päeva). Sesoonne poegimine – sesoonne tallede realiseerimine lihaks. Probleem – tuleb vähendada lihaks realiseerimist sesoonsusest; kulud. Talvine poegimine Kevadine poegimine Jaanuar, veebruar Märtsi keskpaik, aprill Viljastatud august, september Viljastamise algus oktoobri keskpaik, november Soojustatud laudad Külmlaudad; soojustamata varjualused Talvist sööta vaja rohkem (silo, hein, teravili Kulub vähem talvist sööta (teravili) – kaer, oder) Uttede toitumus aastaringselt ühtlasem 6) Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes ( ̴50 utte). Poeginud utt koos talledega eraldatakse sulgu 1-2 päevaks, nii tekib ute ja talle vaheline side,
hulga (144 kWh). Talvel kulub elektrienergiat rohkem kui suvel, kuna talv on pimedam ja külmem aeg. Seetõttu on ka rohkem valgusteid ja kütteseadmeid vooluringis ja sellest tulenebki suvise ja talvise elektrienergia tarbimise vahe. Elektrienergiat saaks säästa mitmel viisil: 1. Remontida maja: soojustada korralikult seinad, vahetada aknad, et maja hoiaks sooja sees. Kuna meil on vana maja, mis pole korralikult soojustatud ja aknad pole vahetatud natuke üle mõnekümne aasta, siis meil peavad talvel olema lisa kütteseadmed taga, peale pliidi ja ahju kütmisele. 2. Kui mingit elektriseadet enam ei kasutata, lülitada peale kasutamist see välja, kui just tegemist pole säästulampidega, sest säästulampide sisse-välja lülitamine lühendab just tema eluiga. Säästulambist on siis kasu, kui see põleb vähemalt 15 min. 3. Hõõgpirnid vahetada säästulampide vastu.
Tervisespordikeskus Hoonetekonstruktsioonid Teostaja: XXX XXXXX Kontrollis: T.Kalamees TTÜ 2010 Sügissemester 1. Algaandmed 1) Kasutusotstarve: Tegemist on tervisespordihoonega. Hoonet kasutatakse talvel erinevate talispordialade tugihoonena. Nimelt sealt saab varustust rentida ja peale trenni saunas käia ja ennast puhtaks pesta. Suvel kasutatakse hoonet sama moodi, kuid suvele sobilike spordialade jaoks. Hoone asub spordibaasis seega nii suvel kui talvel saab kasutada seda ka staabipidisamiseks. 2) Lähteandmete loetelu: Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on ...
lisatud kihi mõõtme dimensioon. U väärtuse mõõtühikuks on W/(m2*K) ja see iseloomustab antud paksusega materjali või antud paksustega kihtidest ja materjalidest koosneva tarindi soojusisolatsioonivõimet. Selles arvestatakse kõigi isoleerivate materjalikihtide (ka õhu, membraanide jne) mõju. Arvutuseks on välja töötatud vastavad eeskirjad. Näiteks on 150 mm paksuse villaga soojustatud ja voodrilauaga kaetud puitsõrestiku U- arv on 0,26, plastakna U-arv on reeglina 1,2...1,6 ja 340 mm Eco-poorbetoonplokist müüritise U-arv on 0,21 (W/(m2*K). Mida väiksem on soojusjuhtivustegur e. U-arv, seda parem on materjali või tarindi soojusisolatsioonivõime. 33 ... Milline on lubatud U arv (soojusjuhtivusarv) piirdekonstruktsioonidel?
heina ja silosöötmisel silo, sest uttede ja tallede laudaspidamise periood on lühem. Juba maikuust saab uted koos talledega saata karjamaadele, kus nad saavad ise süüa värsket, kõrge proteiini sisaldusega karjamaarohtu. Talvise poegimise eeliseks on see, et noorloomad saavad varem realiseerimisküpseteks ja eriti oluline on see tõuloomade müügi puhul, sest sageli soovitakse tõuloomi osta juba augustist alates. Talvise poegimise eelduseks on aga soojustatud lautade olemasolu. Talvise poegimise puuduseks on aga suurem jõusöötade kulu ning suuremad kulud lautade ehitamisel, sest siis tuleb laudad ehitada soojapidavateks. Tallede surevuse põhjused: 1. Abort, surnult sünd- 40 % · Infektsioonhaigused (klamüüdia, salmonelloos, listerioos, oksoplasmoos, viiruslik borderi haigus · Ainevahetushaigused (kaksiktallehaigus) · Uttede mehhaanilised vigastused · Loote mürgistused (taimed, antihelmintikud) 2. Tallede külmumine 30% 3
211 WC 1,4 1,4 212 Korridor 60,2 60,2 213 Ajaloo klass 27,9 27,9 214 Raamatukogu 30,1 30,1 215 Keelte klass 21,6 21,6 216 Arvutiklass 21,2 21,2 KOKKU 499,5 236,3 735,8 14 3.3. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted 3.3.1. Alusmüürid Alusmüürid on soojustatud, plokkidest, telliskivi kattega; maapealsed osad on väljastpoolt krohvitud. 3.3.2. Põrandad 3.3.2.1 Esimese korruse põranda konstruktsioon (kahekorruselise klassiruumide osa) (U=0,21 W/m2 K): Põrandakate (PVC, Parkett vms) Tasanduskiht tsemendimört M10 20 mm Õõnespaneel 220 mm (nt HCE220) Soojustus, mineraalvillplaadid 3x50 mm ,kihtide vahel ehituspaber Tuuletõkke mineraalvillplaat 20 mm Viimistlus 3.3.2
20 cm laastukatus raamides puitaknad uus pliit, el.kaabeldus, duširuum 6002 Lai ja madal Iga sein erinev, osaliselt Vineeri, parketi või Bituumenkärgkatusega Värvitud punnlaudis, liivtäide 2 raami ja 3 klaasiga Aknad vahetatud 1990, maakividest, soojustatud, seest puitlaastplaadiga kaetud kaetud laastukatus puitaknad taga valatud kipsplaadiga kaetud laudis (klaas+pakett) 6003 Paekivi Ümarpalk Laudpõrand Eterniidiga kaetud Laudis 2 klaasiga omaette Uus ahi.
4) Seinte materjalid. 5) Seinte liigitus paigaldavate detailide suuruse järgi. 6) Tehiskivi materjalid. 7) seinte liigitus asukoha järgi. 8) Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. 9) Mida nimetatakse vuukideks? 10) Mida nimetatakse seotiseks ja nimeta kask põhilist seotist? 11) Puitseinte liigitus. 12) Palkseinte liigitus. 13) Seinte liigitus töötamise iseloomu järgi. 14) Seinte liigitus asukoha järgi. 15) Puitkarkass – seina joonis. 16) Soojustatud kiviseina joonis. 17) Seinte liigitamine struktuuri järgi.
Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Riietumine Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist - kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul, märjad riided, organismi üldine jahtumine. Sageli ei märgata, et kõrvalestad on juba külma saanud. Kasutage kindlasti mütsi, mis katab kõrvad, või soojustatud kõrvaklappe. Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Õiged Suusad ja Suusatamine · Pikkus sõltub kehapikkusest ja kehakaalus Mida suurem kehakaal, seda pikemad suudad ja vastupidi. · Tavaliselt on suusad 10-30 cm pikemad kui kehapikkus
SEINAD Välisseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, Tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus Välisseintele esitatavad nõuded: Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, välisilme püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust, metallist, klaasist Paigaldavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, väikeplokk-seinad, suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vaj...
Hoone kütteenergia kulu Hoone kütteenergia kulu sõltub hoones hoitavast siseõhutemperatuurist ning piirkondlikust temperatuurilisest välistemperatuuride kestvusest võrreldes arvutusliku siseõhutemperatuuriga Sõltub hoone erisoojuskadudest ning vabasoojuskoormustest Külmasilla soojusläbivus Akna külmasild on seda väikesm, mida rohkem on akna leng avatäites väljast poolt soojustatud Joonkülmasilla soojusläbivuse ühikuks on W/m2*K Külmasillad nagu: väliseina välisnurk, põrand pinnasel-välissein, katus-välissein liite kohas olevat külmasilda tuleb alati arvutustes külmasilla soojusläbivusena arvesse võtta. Soojusläbivuse on Juhtivuslik-, konvektiivne ning soojuskiirguslik soojusülekanne Kraadpäevad Juhul kui ööpäeva arvutusliku siseõhutemperatuuri ja keskmise väliõhutemperatuuride vahe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
