1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine. 4. Kuidas jaotatakse suuõõs? * suuesik * pärissuuõõs Mis on piiriks nende osade vahel? Hambad 5
Rasvhapete seeduvus tõuseb, kui kasvab küllastunud rasvhapete osa. Küllastunud rasvhapete imendumine on aga veelgi suurem, kui monoglütseriidis asub rasvhape peale lipolüüsi 2. positsioonis. (Drackley 2000) 2.1. Neutraalrasva lõhustumine Lihtmaolised loomad tarvitavad lipiididest ära valdavalt triglütseroolid. Erandina suudavad rohusööjad nagu hobune ja küülik tarbida märkimisväärse hulga taimsest söödast pärinevaid galaktolipiide. Lipaasi eritub nii süljenäärmetest kui funduse- regioonis, kuid see aktiveerub alles maos. See ründab esmalt lühikeste- või keskmiste rasvhapete 1. või 3. positsioonis olevaid estersidemeid. Maos hüdrolüüsub väga väike osa triglütseriididest (kas di- või monoglütseriidideks). Joonis 2. (Zilmet 2006: 289) 7
Kõhunäärme rakud vabastavad insuliini ja see jõuab igale poole kehasse ja aktiveerib transpordivalgud. Madal veresuhkru tase on ohklik...põhjustab tervisehäireid, diabeetilist koomat. Seedekanali moodustavad? Suuõõs-söögitoru-magu-peensool-jämesool-pärasool Millistes seedekanali osades ja mille mõjul toimub rasvade lõhustumine? Mis on lõhustumissaadusteks ja kuhu need imenduvad? Toimub maos-kaksteistsõrmikus. Maks aitab rasvu lagundada peensooles. Sapi ja lipaasi abil toimub see. Lõhustumissaadused (aminohapped) imenduvad lümfi ja verre. Mille poolest erinevad peensoole ja jämesoole sisepind? Miks? Peensoole sisepind on kurruline ning sellel on hatud. Jämesoole sisepind on aga sile. See on nii kuna, kurruline pind laseb lihtsamini toitainetel verre imenduda. Toimub maksimaalne toitainete imendumine vere-ja lümfiringesse. Miks võib maksa pidada kõige tähtsamaks organiks? Kuna maks lagundab veres ringlevaid hormoone, mida on vaja peale
suus leiduvad bakterid, süsivesikud , tärklist . pepsiin- maoseinte limaskesta näärmed, maos, eritingimustel, mao temp 37 C, happeline kk , lagundab valke, aminaalhape. Lipaas- kõhunääre, kõhunäärmes, kaksteistsõrmiksool, soe, aluseline kk, lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Sapp- maksas, koguneb sapipõide, kaksteistsõrmiksooles, muudab rasvad väikesteks tilgakesdeks, soodustades lipaasi tööd. Erituselundid- puhastavad verd organismis tekkinud ainevahetuse jääidest neerud- eritavad vett, sooli, kopsud- CO2,H2O nahk- vett, soolad, jääkained
tsüstatiinid, lüsosüüm, laktoferriin, peroksüdaasid, mutsiinid · Antioksüdantne barjäär Kusihape, albumiin ja vitamiin C (katalaas, glutatiooni peroksüdaas, superoksiiddismutaas (SOD), vitamiin E, transferiin, laktoferiin, tseruloplasmiin) Stimuleeritud sülje antioksüdantsus on madalam! Roll: ROS ja RNS inaktiveerimine · Seedimine Tärklise lagundamine alfa-amülaasi toimel Rasvade lagundamine lipaasi toimel (sülje lipaasi oluline roll vastsündinute seedimisprotsessis seoses pankrease lipaasi väärarenguga) KEEMILINE KOOSTIS Sülg koosneb 99% veest ja 1% kuivainest (1/3 anorgaaniline ja 2/3 orgaaniline aine), ensüümidest, elektrolüütidest (Cl-, Na+, K+, HCO-3), mille tase tõuseb sülje stimuleerimise tagajärjel. Süljes veel leidub Fe, Zn, Mn, Se, Cr, Sr ja Hg (mg/L). Parameetrid: · Stimuleerimata sülje pH= 5,75-7,05 voolukiirus 0,26 ml/min
8. Millest koosnevad süsivesiku? Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust 9. Kuidas süsivesikuid liigitatakse? Monosahhariidideks Polüsahhariidideks Oligosahhariidideks Heteroglükosiidideks. 10. Nimeta süsivesikute ülesanded. struktuurne funktsioon varuainefunktsioon kaitsefunktsioon koehormoonide moodustamine 11. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? Sest lipaasi ensüüm töötab ainult cis-konfiguratsioonis ja inimese keha ei teosta transrasvhappeid tarbides metabolismi. 12. Nimeta valkude struktuurid. (Joonisel oskad aru saada, millise struktuuriga on tegemist). Valgu aminohappeline järjestus Keerdumine Globul (nõrgad sidemed) 13. Miks on organismidel ensüüme vaja? Ensüümid on valgud , mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 14
kasutada, tulemuseks on ammoniaagi tõus vatsas. Osa vabanenud ammoniaagist imendub vatsast verre ja see liigub verega maksa, kus moodustub karbamiid, millest osa eritub uriiniga. Sellega kaotab organism lämmastikku ning söödaproteiini kasutamise efektiivsus väheneb. Lämmastikukadu vähendatakse aeglustades proteiini lõhustumisprotsessi tavaliselt proteiinisöötade kuumutamine. Seede käigus liiguvad mikroobirakud libedikku e pärismakku, kus nad seedeensüümide pepsiini ja lipaasi toimel tõeliselt seedivad. Rasvade ja süsivesikute seedimist mäletsejaliste libedikus ei toimu, sest süsivesikuid lõhustavad ensüümid ei toimi mao happelises keskkonnas, kuna ensüümi lipaas esineb ainult vastsündinud mäletsejatel. Edasi paisatakse poolvedel söödamass perioodiliselt avaneva maolukuti kaudu osade kaupa peensoolde. Peensoole seede on kõikidel produktiivloomadel väga tõhus. Peensooles mõjutavad soolesisu 3 seedemahla: soolenõre;
seedimisest,sinna suubuvad kahe tähtsa organi nõred,maksa ja kõhunäärme nõre.Maksast tuleb sapp.Maks toodab sappi palju,kuid inimekeha kasutab sellest väga vähe ära.Maks mitte ainult ei tooda sappi vaid on meil üks väga vajalik organ.Peale toiduainete vere imendumist läbib veri maksa,maks muudab kahjulikud ja mürgised toiduained kahjutusks.Kaksteistsõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine.Rasvu lõhustatakse lipaasi abil.Edasi suubub toit peensoolde,kus vajalikud totained imenduvad läbi sooleseinte verre.Peensoole imendumise muudab paremaks see et soole sinu katavad kurrud.Soole seinu suurendavad ka hatud,mis muudavad soole seinad sametiliseks.Peale vajalike toitainete imendumist liigub mittevajalikud ained jämesoolde kus elavad paljud bakterid kes toituvad meile mitte vajalikest ainetest.need bakterid kaitsevad meid tõvestavate bakterite eest,mis kinnituvad soolteseintele
Elundkonnad:1)KATTEELUNDKOND - >kaitseb keskkonnamõjude eest,naha sees toimub D-vitam süntees.2) TUGIELUNDKOND- >võimaldab liikuda.Lihased peavad luude külge kinnituma.3)SEEDEELUNDKOND (Ensüümid)- >lagundab toitu.*Suuõõnes eritavad amülaas hakkab suuõõnes lagundama süsivesikuid.*Läbib söögitoru,jõuab makku-->hakkab valkude lagundam.*põhiline seedimine on kaksiksõrmsooles.*seedenõresid toodab kõhunääre.*toodetaks amülaas-- >süsivesikuid, pepsiini(valke lagund),lipaasi(rasvasid).*sappi toodab maks,sapp muudab rasva paremini lagundatavaks.*peensooles-toitainete imendumine verre.*jämesoolde lähevad seedimata toiduosakesed, mis väljuvad päraku kaudu. Maks-kahjulikkude ainete lagundamine. 4) HINGAMISELUNDKOND- > varustab organ.hapnikuga. 5) RINGEELUNDKOND- pun. Vereliblede hapniku transport. Vereplasmas paiknevad vererakud. transp.kehas aineid.6)ERITUSELUNDKOND- >eemdaldab kehast mittevajalikke aineid
Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel). 3. Seedimine maos. -Magu on toidu reservuaar, süsivesikute seedimine jätkub kuni pH langeb alla 5, siis amülaas inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happaline pH 0,9- 2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks-> kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu lahustavaid enesüüme 2) teeb kahjustuks makku sattunud mikroorganismid(et ei tekiks roiskumist, temp. 40 C) 2) aktiveerib
Iseseisev vahetöö nr.3 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Seedimine tähendab toitainete keemilist lagundamist. 2. Seedetalitlust reguleeritakse vastavalt toidu kogusele ja iseloomule hormoonide ja närvisüsteemi abil. 3. Enteraalne närvisüsteem, s.o. seedesüsteemi enda närvipõimikud on vajalikud seedimiseks. 4. Näja- ja küllastuskeskust stimuleerivateks aineteks on glükoos, aminohapped ja leptiin. 5. Sülg sisaldab antikehi, lipaasi, amülaasi, vett, elektrolüüte ja lima ja on vajalik toidu niisutamiseks ja neelamiseks. 6. Maos toimuvad järgmised protsessid: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. 7. Mao soolhape on vajalik selleks et bakterid ei saaks seal püsivalt asuda. 8. Pepsinogeeni aktiivset vormi nimetatakse pepsiiniks ja selle toimel lagundatakse proteiin. 9
Töötada välja mõnede prostanoidide ja steroidide, aga ka teiste füsioloogiliselt aktiivsete ühendite ja võimalike toidukomponentide uusi biokatalüütilisi ja kemoensümaatilisi sünteesiprotsesse väljundiga farmaatsia- ja toiduainetetööstusse. Töötada välja uued asümmeetrilise alküleerimise meetodid (rakendades uusi kiraalseid mõjureid) kasutamiseks ülalnimetatud kemoensümaatilistes sünteesiprotsessides. 1.4 Töö põhiprobleemid PG (steroid)/Candida antarctica lipaasi B aktiivtsentri interaktsioonide mudeli loomine (steeriliste ja mittesteeriliste interaktsioonide energeetilise pingerea või kaardi loomine), mis võiks pakkuda laiemat huvi sarnaste probleemide lahendamisel; uued lipaaskatalüütilised ja kemoensümaatilised sünteesimeetodid. 2. Üldised märksõnad eesti ja inglise keeles biokatalüütiline- biocatalytic stereokeemiline - stereochemical süntees - synthesis keemilised reaktsioonid - chemical reactions
Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2. Järgmine muutus toimub 30min pärast. Kuna kiirendab panksease glükagonieritust. 3. Sportimine ajal glükoosisisaldus langetab. 4. On tähtis, et energia vahetusk, rasvade ja glükogeeni ühtlane moodustamine. LK 83 1. Ilma ensüümideta ei toimu seedimist
Lipolüüs Söömisjärgne normaalseisund Söömisjärgne veresuhkru taseme tõus tingib INS sekretsiooni. INS on antilipolüütilise toimega, sest tema mõjul inaktiveerub TG lipaas. Insuliin soodustab söömisjärgset TG-sünteesi. Kestev aktiivne kehaline tegevus, paastumine ja nälgimine Rasvhaped on peamiseks kütuseks ja glütserool läheb glükoneogeneesi. Adrenaliini, glükagooni, kortikotropiini ja lipotropiini tase tõuseb. Nende toime aktiveerib TG lipaasi ja lipolüüs on soodustatud. B-OX biokeemiline ja meditsiiniline sisu B-OX on rasvhapete oksüdatsiooni põhirada, mille üldaspektid on järgmised: Atsetüül-CoA oksüdatsioon beeta-süsiniku tasemel mitokondrite maatriksis. Üks B-OX ring eraldab rasvhappe ahelast 2-süsinikulise aktiivse atsetüüljäägi, mis läheb atsetüül-CoA vormis TKT-sse lõplikuks lõhustumiseks. Iga B-OX ring toodab FADH2, NADH, mida reoksüdeeritakse mitokondriaalses hingamisahelas kuni 15 ATP-ks
9. MAO SEKRETOORSE TALITLUSE FAASID: 1. Reflektoorne faas e. isumahla eritumine 2. Keemiline faas, mis sltub toidu koostisest. Nt. vga rasvane toit prsib maomahla eritumist, mis thendab, et toit psib maos kaua. 10. 12-SRMIKSOOLDE SUUBUVAD NRED, NENDE LESANDED: 1. Khunrmenre sisaldab kiki toitaineid lhustavaid ensme: trpsaiin lhustab valke; amlaas ssivesikuid, lipaas rasvu. 2. Soolenre: sisaldab peptidaase, mis lhustavad valke; maltaasi, mis lhustab disah. polsahhariidideks; lipaasi, mis lhustab rasvu. 3. Sapiga viiakse vlja ertrotstide jkained; sapihapete soolad on khunrme lipaasi fermendiks; sapihapped emulgeerivad rasva, mistttu muutuvad nad rasvalahustuvateks ja on vimelised imenduma organismi. 11. SAPI LESANDED SEEDEPROTSESSIS: Sapiga viiakse vlja ertrotstide jkained; sapihapete soolad on khunrme lipaasi fermendiks; sapihapped emulgeerivad rasva, mistttu muutuvad nad rasvalahustuvateks ja on vimelised imenduma organismi. 12. KHUNRME THTSUS SEEDEPROTSESSIS:
Produtseeritakse maksa valkudes. pH on 7,8-8,6. Maksas läheb sapp sapipõide, seal muutub ta kontsentreeritumaks ja omandab roheka värvuse. Väljutamine: Sapipõis tühjeneb CCK mõjul, mis vallandub söömise ajal ja järgselt. Sapp läheb sapijuha kaudu, mis enne peesoolde jõudmist ühinev pankreasejuhaga, 12sõrmiksoolde. Koostis: sapihapped ja nende soolad, rasvhapped, kolesterool, letsitiin ja mineraalsoolade ioonid. Omadused: a) emulgeerida lipiide ja muuta nad seeläbi kõhunäärme lipaasi toimele vastuvõtvaks b) aktiveerida lipaasi SEEDMINE JÄMESOOLES. DEFEKATSIOON Seedimine jämesooles: jämesoolde läheb küümus peensoolest sulguri kaudu, mida kutsutakse ileotsökaalsulguriks, see on suurema osa ajast kokku tõmbunud. Sulgur avaneb siis, kui tugevam peristantika aine jõuab peensoole lõppossa ja tekitab siin surve, rõhk tõuseb. Kui surgu avaneb, siis peensoole sisaldis läheb jämesoolde, mistõttu sulgurkaas tõmbub kokku
Peensooles tekib seedeprotsessi ajal nõrgalt aluseline keskkond (ph7-8). Sellise ph juures on kõige paremini toimivad kõhunäärme ja peensoole ensüümid. Kõhunäärmeensüümid tulevad peensoolde kõhunäärmejuha kaudu , mis avaldub kaksteistsõrmiksoolde; tuleb ka sapp, mis aitab aluselise ph loomisele kaasa. Aktivaatoritest on mitme ensüümide toimeks vajalik Ca ioonide juuresolek, nt pankrease ensüümide toimeks. Pankrease lipaasi (lipiide lõhustav) aktiveerimiseks on vajalik sapihapetes/sapihapete soolade ja ka Ca ioonide juuresolek. Cl ioonide juuresolek on vajalik sülje -amülaas lõhustamiseks. Sülg ise produtseerib Cl-ioone ka. Kõhunäärme mitteaktiivse trüpsinogeeni aktiveerimiseks vajalik käivitajaensüüm enteropeptidaas e. enterokinaas. Kui kõhunäärme nõrega jõuab trüpsinogeen peensoolde, toimub enterokinas, mis lõhustab trüpsinogeeni molekulist ära ühe rühma
Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. · valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) · toitainete imendumine Maks Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. sapp aitab seedida rasvu. maks sapijuha sapipõis Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunäärmenõre sisaldab Kõhunääre ensüümi lipaasi, mis lagundab rasvu väiksemateks, imenduvateks molekulideks. suhkrute ja valkude seedimine Kõhunääre reguleerib veresuhkru sisaldust veres. Jämesool Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. · toitainete imendumine verre imendub vesi · Jämesooles on bakterid, kes · toituvad meie poolt seedimata jääkidest · varustavad meie keha mõningate vitamiinidega
Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud- algab suus, lõhustamiseks vaja amülaasi Rasvad- toimub peensooles, lõhustamiseks vaja lipaasi Valgud- algab maos, lõhustamiseks vaja pepsiini 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud- lõppeb peensooles, imendub veresoontesse Rasvad- lõppeb peensooles, imendub lümfisoontesse Valgud- lõppeb peensooles, imendub veresoontesse 6. Milleks kasutab organism lõhustumissaadusi? Kudede tekkimiseks ja valmistamiseks; rakkude uuendamiseks 7. Koosta 3 reeglit hammaste tervishoiuks.
b) hävitab baktereid (soolhape);2) eritavad lima, mis kaitseb mao seinu * maks:1) eritab sappi, mis alustab rasvade seedimist * kõhunääre:1) eritab nõret, mis seedib rasvu, valkusid, süsivesikuid * soolenäärmed:1) eritavad valke, rasvu ja süsivesikuid seedivat nõret 4.Kus algab erinevate toitainete seedimine, milliseid ensüüme nende lõhustamiseks on vaja? Süsivesikud- algab suus, lõhustamiseks vaja amülaasi Rasvad- algab kaksteistsõrmiksooles, lõhustamiseks vaja lipaasi Valgud- algab maos, lõhustamiseks vaja pepsiini 5.Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustamise saadused? Süsivesikud- imendub veresoontesse, lõpeb peensooles Rasvad- imendub lümfisoontesse, lõpeb peensooles Valgud- imendub veresoontesse, lõpeb peensooles 6.Milleks kasutab organism toitainete lõhustamissaadusi? Lõhustamissaadused viiakse rakkudesse, uute kudede tekkimiseks /ülesehitamiseks ja rakkude uuendamiseks. 7.Koosta 3 reeglit hammaste tervishoiuks.
rasvhapeteks. Valgud aminohapeteks ja suhkrud glükoosiks. Rasvu lagundab peensooles lipaas. 9. Kus ja mille toimel algab, jätkub, lõpeb süsivesikute/ rasvade/ valkude lagundamine? Kus toimub imendumine? Vastus: Süsivesikute lagundamine algab suuõõnes sülje amülaasi toimel. See jätkub kaksteistsõrmiksooles soolhappe ja pepsiini toimel. Peensooles lõpeb nende seedimine ja nende koostisosad imenduvad. Rasvade lagundamine algab kaksteistsõrmiksooles lipaasi toimel ja lõpeb peensooles, kus algab imendumine. Valkude lagundamine algab maos soolhappe ja pepsiini toimel ning jätkub kaksteistsõrmiksooles ja peensooles. Peensooles toimub imendumine. 10. Mis on eritamine? Vastus: Ainevahetuse käigus tekkinud jääkainete jt mittevajalike ainete eemaldamine organismist. 11. Milliste elundite kaudu mida eritatakse. Vastus: Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja veeauruna vett (u 0,3 - 0,4 l ööpäevas).
Need olemas enamikes loomsetest valkudes (piim, muna, kala jne) Mittetäisväärtuslikud valgud sisaladavad asendatavaid aminohappeid Absoluutse taimetoitluse korral tekib organismis puudus asendamatutest aminohapetest ja osadest vitamiinidest. Lipiidide lõhustamine ja ainevahetus Lipiidide lõhustamine algab maos, kuid seal saab lõhustada ainult emulgeeritud lipiide, sest mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiididele. Need on näiteks piimas. Täiskasvanul mao lipaasi lõhustamine väheneb. Lipiidide lõhustamine toimub peamiselt peensooles, kõhunäärme lipaasi ja peensoole liponaatiliste ensüümide mõjul. Seejuures on vajalik sapi olemasolu, sest sapihapped ja nende soolad emulgeerivad lipiide. Peale selle on sapihapete olemasolu vajalik rasvhapete imendumisel metsellide moodustamiseks. Glütserool läheb verest osaliselt maksa, kus temast maks sünteesib glükoosi. Rasvhapped
Lipiidide seedimine Lipiidid ja lipiidisarnased ühendid jäävad veekeskonnas lahustamatuks. Järelikult on emulgeerimine lipiidide seedimise võtmemoment. Põhiemulgaatoriteks on sapphaped ja nende soolad. Pindaktiivsetna vähendavad emulgaatorid rasva ja vee vahelist külgetõmmeet. Sapphapped ja nende soolad lammutavad suured tilgad peenemulsiooniks. 1)seedimine suuõõnes kuna lipiidid on emulgeerimata, pole neutraalrasvade hüdrolüüs lipaasi toimel märkimisväärne. 2)seedimine maos täsikasvanute puhul toimub maos piimrasvade märgatav hüdrolüüs, sest mao lipaas ja suuõõne lipaas on suhteliselt hapekindlad ja lammutavad lühikese-ahelalisi rasvhappejääke sisaldavaid toidurasvu (nt piimarasv). Siiski pärsib tugevalt happeline keskkond lipaasi toimet ja maos jääb lipiidide üldine seedimine piiratuks. Suuõõne ja eriti mao lipaasi toimel lõhustub teatud kogus triglütseriide
erinevat ainete sünteesiks jne. · Toidu kalorsus sõltub erinevate toitainete hulgast ja vahekorrast toidus. Kõige kaloririkkam on rasvane toit. 1. Suuõõnes süsivesikute lõhustumine amülaasi abil. Lima muudab toidu libedaks, et oleks kergem neelata 2. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi 3. Mao lihaste liikumine segab toidu maonõrega. Lõhustumine toimub soolhappe ja pepsiini mõjul. 4. Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja lipaasi koostöös rasvad ja jätkub muude ainete lõhustumine. 5. Peensooles lõpeb lõhustumine. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse, ülejäänud verre. 6. Jämesooles imendub vesi seedimata jääkidest pidevalt vereringesse. 7. Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid. Maol on mitu ülesannet: · Lihaselised seinad liiguvad pidevalt ja segavad toitu maonõrega · valkude seedimine
Pearakkudes toodetakse ensüümi lipaas. See ensüüm omab rasvade lõhustamisel tähtsust imiku- ja lapseeas. Sest maonõre lipaas lõhustab emulgeeritud lipiide, milleks on piimarasvad. Teistele lipiididele maolipaas ei toimi. Kõhunäärme lipaas vajab sappi. Piim-emulsioon (pole rasvatilku sees ). Lapse vanemateks saades ja täiskasvanul kaotab lipaas oma füsioloogilise tähtsuse. Lipiidide lõhustamine toimub suurematel lastele kõhunäärme lipaasi ja sapi osavõtul. Kõhulahtisus hull lastel kehakaal väike, kui soolte limaskesta põletik (seedimata toiduga), siis verre imenduvad halvasti lõhustatud valgud, aminohapeteks lõhustamata. Tekib allergia. Laps sensibiliseeritakse teatud toidu suhtes. Silmad vajuvad auku.. nagu vananenud raske juhus. Kolmas komponent lima e. mutsiin. Limal on kaitsefunktisioon kaitseb limaskesta happe söövitava toime eest
Mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiididele. Emulgeeritud lipiidid on ainult piimas. (muidu on emulgeerimata) Mao lipaas toimibki seega ema- ja lehmapiimale. Teised lipiidid, mis ei ole piimas, vajavad emulgeerimiseks sapi juuresolekut. Imikul veel sappi ei toodeta ja sellepärast teisi lipiide imiku organism ei seedi (ei maksa talle heeringat või rasvast liha anda – tekib kõhulahtisus, ei seedi). Täiskasvanud mao lipaasi osatähtsus väheneb. Põhiliselt lõhustab täiskasvanud kõhunäärme lipaas. 4) Mutsiin ehk limaaine – seda produtseerivad limarakud. Limal on kaitsefunktioon happe ja ensüümide söövitava toime eest, ei lase limaskesta ennast seedima hakata. Kui lima produktsioon häiritud, võivad tekkida nt maohaavandid. Seda häirivad mitmesugused ravimid – eriti mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (paratsetamool, ibuprofeen, aspiriin)
Sapi ülesanded seedeprotsessis: a) Emulgeerib lipiide, rasvatilgakesi pole selle tõttu kõhunäärme emulgeeritud lipiide lõhustada, muidu ta ei saaks. Maolipaas toimis emulgeeritud lipiididele, mis olid piimas, aga sappi lapse maks esimestel aastatel produtseeritakse vähe või üldse mitte, peale piima ei lõhustatakse loomseid rakke siis. b) Sapp aktiveerib kõhunäärme lipaasi lipiide lõhustav ensüüm c) Sapp tänu sisalduvatele HCO3-ioonidele (vesinikkarbonaatioonidele) aitab neutraliseerida happelist peensoolesisaldist d) stimuleerib soole motoorikat 2) Glükogeeni deponeerimine glükogeen tekib maksas glükoosist, see on glükoosi talletamise tagala. Glükogeen saab vajadusel uuesti glükoosiks smutuuda energia saamiseks
4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel. Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel). 3. Seedimine maos. Magu on toidu reservuaar, süsivesikute seedimine jätkub kuni pH langeb alla 5, siis amülaas inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happalinepH 0,9-2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks->kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu lahustavaid enesüüme 2) teeb kahjustuks makku sattunud mikroorganismid(et ei tekiks roiskumist, temp
(A.CAROTIS COMMUNIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon: Sisemine kägiveen(V.JUGULARIS INTERNA) Mis on ja kus asub vena mediana cubiti: KESKMINE KUBITAALVEEN, peamine verevõtu koht; asub küünaraugus V. SUBCLAVIA: rangluualune veen, asub rangluu all V. PORTA: värativeen, asub väikeses rasvikus. Suured seedenäärmed ja mida toodavad: maks – sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool; kõhunääre – amülaasi, trüpsinogeeni, lipaasi; suured süljenäärmed – amülaasi. Seedekanali osad: suuõõs(cavum oris), neel(pharynx), söögitoru(oesophagus), magu(gaster), peensool(intestinum tenue), jämesool(intestinum crassum), pärak. Hingamiselundid: ninaõõs(cavum nasi), kõri(larynx), hingetoru(trachea), peabronhid(bronchi), kopsud(pulmones). Hingamiselundid kliinilises praktikas: ülemised hingamisteed – ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga; alumised hingamisteed – hingetoru ja teised õhku juhtivad elundid.
Reflektoorne faas - "isumahl" Keemiline faas toimub kui toit on sattunud makku. Samuti reflektoorne, maomahla suurenenud eritumine. Ekstraktiivained kutsuvad esile eriti suure maomahla eritumise, neid leidub juurviljades ja lihas, ning nad erituvad keeduvedelikku. Seetõttu on nt suppi väga kerge seedida. 15. Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred Kõhunäärmenõre Soolenõre Sapp 16. Sapi ülesanded seedeprotsessis Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fermendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs Sapihapped emulgeerivad rasva Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi 17. Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toiainete lõhustamiseks. Vesinikkarbonaat tekib pankreasejuha rakkudest pärineva CO2 ja vee ühinemisel. Kõhunõrenäärmes on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid
veres olevaid toitained ümber, suunab neid edasi või talletab endasse; Jäägid ja mürgid tehakse kahjutuks ning heidetakse kehast välja;eritab sappi, mis aitab organismil rasvu seedida;toodab vere valkaineid ning eemaldab surnud vereliblesid;tähtis soojusallikas. Reguleerib vere glükoosisisaldust. Kõhunääre toodab nõret, mis sisaldab ensüümi - lipaasi. jõuab lõpule suhkrute ja valgu lagundamine;Toodab suhkru lõhustamiseks insuliini. Meelelunditel on spetsiaalsed retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib närviimpulss, mis liigub ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. reageerib ärritusele. Mehe suguelundkonna spermatosoidide toomine.Munandid seemnetorukestest, toodavad spermatosoide. Munandikott kaitseb munandeid ja hoiab vajalikku temperatuuri
vajavate kudede rakkude mitokondritesse, kus need aktiveeritakse lagundamiseks. Rasvhapped lagundatakse atsetüül-CoA molekuliseks, mida protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Triglütseriidid lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all: lõhustumise viib läbi hormoon-tundlik lipaas. Triglütseriidide lõhustumine toimub etapiviisiliselt. Iga lipaas viib tratsüülglütseriidilt ära ühe rahvhappe jäägi. Iga reaktsioon vajab vastavalt lipaasi (triglütseriidi, diglütseriidi või monoglütseriidi lipaasi) ja ühte molekuli vett. Lõpuks tekib kolm erinevat rasvhapet ja glütserool. Vabanenud glütserool liigub maksa, kus ta fosforüleeritakse (aktiveeritakse) ning kasutatakse ka triglütseriidide biosünteesiks või konveteeritakse glütseraldehüüd-3-fosfaadiks, mida saab kasutada glükoneogeneesiks (glükoosi biosüneesiks) või edasiseks konvereerimiseks püruvaadiks ning lõhustumiseks tsitraaditsüklis. 7
– pärsivad trüpsiini, fibrinolüsiini Ravimid: MEZYM, KREOL, PANGROL, PANZYTRAT, PANZYNORM, PANKREOFLAT Pankrease ensüümide asendusravi eesmärk on pankrease eksokriinse funktsiooni puudulikkuse kompenseerimine ning sellest tulenevalt efektiivse toitumisseisundi säilitamine ja maldigestsioonist tingitud sümptomaatika leevendamine. Pankreatiin on sea pankreasest saadud pankrease pulber, mis sisaldab pankrease ensüüme (lipaasi, -amülaasi, trüpsiini ja kümotrüpsiini, jt. ensüüme). Pankreatiin ei imendu seedetraktis, vaid eritub roojaga, enamuses bakterite poolt lagundatuna ja denaturaliseerituna. Kroonilise pankreatiidi korral on olulised lipaasi ja proteaaside (trüpsiin) ensüümaatiline aktiivsus. Tsüstilise fibroosi ravis on tähtis amülaasi aktiivsus. K. Vahenõmm 2018
· Rasvhapete vabanemine eriti tähtis kõvades Itaalia juustudes, sinihallitusjuustudes 1. Starterkultuuride ekstratsellulaarsed lipaasid -> rasvhapped -> metüülketoonid. Lenduvad rasvhapped Camembertis: äädikhape, butüürhape, kaproiinhape; Limburgeris isovaleriaanhape. Lipiidide oksüdatsioonil ketoonid: 2-nonanoon, 2- undekanoon 2. Mesofiilne mikrofloora hüdrolüüsib di- ja monoglütseriide. Triglütseriidide lagundamine põhiliselt piima natiivse lipaasi toimel, tagades substraadine di- ja monoglütseriide 3. termofiilsed bakteriaalsed juuretised lipolüütiliselt aktiivsemad Lipolüütiliselt kõige aktiivsemad on mikroseened (vt skeemilt metüülketoonide moodustumist mütseelis ja spoorides) Sinihallitusjuustud · Roquefort lambajuust · Lambapiimas rasva 8%, , pH 6,8 Tootmine · Toorpiimale ei lisata põhijuuretist (Külmal perioodil 0,2% juuretise kultuuri)
..6,5. See on happe- ja pepsiinikindel ja toimekohaks on magu. - amülaasi (isoensüümide segu) toimeoptimum on pH 6,8...7,2 ja ta alustab tärklise seedimist suus (pisut ka maos, seni kuni maohape ta denatureerib). Mao limaskesta pearakkudes sünteesitakse peptiidsidemeid lõhustavaid pepsiine, mille isoensüümide 1-5 (ka isoensüüm A) pH toime optimum on 1,5...2,2 ja isoensüümide 6-7 (ka isoensüüm C) toime optimum on 3,0...3,2). Maos sünteesitakse ka lipaasi pH optimumiga 7,0...8,8, mis lõhustab imikul piimarasvu (täiskasvanul vähetähtis). Peensooles, enterotsüüdi membraanil tekib tärklise, glükogeeni ja maltoosi lõhustamiseks vajalik - amülaas, pH optimum ~6,8...7,2. Samas tekivad ka süsivesikuid lõhustavad isomaltaas, maltaas (pH optimum 5,5...6,5), sahharaas (pH optimum 5,5...6,0), laktaas (pH optimum 5,0...5,5). Peensoole limaskestas tekib ka enteropeptidaas (vajalik trüpsiini aktivatsiooniks, pH optimum 6..
Liiga vähene rasv toidus võib põhjustada sapikivide teket, sappi kulutataks vähe ja sapp peatub sapiteedes. 6.2.3. Lipiidide seedumine ja imendumine. Seedumiseks vajavad lipiidid emulgeerimist. Emulgaatoriteks on: · sapphapped ja nende soolad · valgud · HCO3- neutraliseerib H+ CO2 mullikesed Maos hüdrolüüsub 10-30 % triglütseriididest, 70 90 % peensooles ja jämesoole ülemises osas. Pankrease lipaasi aktiveerimiseks on vaja sapphappeid, kolipaasi ja Ca 2+ ioone. Kõige aeglasemalt hüdrolüüsub side 2. süsiniku juurest, tekkinud monoglütseriidid hüdrolüüsuvad aeglaselt ja moodustavad mitselle. Samas võib Ca 2+ anda vabade rasvhapetega lahustumatuid seepe, mis väljuvas väljaheidetega ( palju Ca2+, vähe monoglütseriide). Lühiahelalised rasvhapped (n 10 ) imenduvad vabalt verre, pikemad rasvhapped (n 10) moodustavad mitselle koos monoglütseriidide, kolesterooli ja sapphapetega
seebistamiseks. Iseloomustab liht- ja komplekslipiidide üldsisaldust rasvas. Rasva hüdrolüüs on glütserooli ja rasvhappe vahelise estersideme lagunemine vee manulusel. Selle tulemusel tekivad vabad rasvhapped, di- ja monoatsüülglütseroolid ning sügaval hüdrolüüsil ka glütserool. Kui hüdrolüüs toimub ilma kiirendavate ainete juuresolekuta, nimetatakse seda spontaanseks hüdrolüüsiks. (Lipolüüsi all mõistetakse eelkõige lipaasi katalüüsitud reaktsioone. Ensüümide omadused: spetsiifiline, väike vajalik kogus (kiirendavad protsesse tuhandeid ja miljoneid kordi), reaktsiooni lõpus ensüüm taastab algse kuju.) Glütserooli hüdroksüülrühm ja rasvhappe karboksüülrühm taastuvad keskkonnas leiduva vee arvelt. Kui keskkonnas vett ei ole, siis lõhustumist toimuda ei saa. Rasva seebistamine on hüdrolüüsi reaktsioon, mille käigus rasvast eraldunud vabad rasvhapped moodustavad leelisega soolasid
säilitada) *Tagavad 55-60% elutegevuseks vajaminevatest kaloritest. 1g süsivesikuid = 4,1 kcal/17,1kJ *Jagunevad: monosahhariidid e monoosid; oligosahhariidid; polüsahhariidid e polüoosid *Glükolüüsi osaline lõhustumine: glükoos lõhustub→laktaadiks e. piimhappeks (anaeroobne glükolüüs) Lõplik lõhustumine: glükoos→ H2O ja CO2 (aeroobne glükolüüs) Valkude seedimine toimub pepsiini abil. Seedimine algab maos ja põhikoht on peensooles. Rasvade seedimine toimub lipaasi abil. Seedimine toimub peensooles (ainullt piimarasvad maos) Süsivesikute seedimine toimub α amülaasi (suuõõnes) ja ptüaliini(peensooles põhikoht) abil. *Kõhunäärme(pankrease) ensüümid: α amülaas=süsivesikutele; lipaas=rasvadele; trüpsinogeen=valkudele *Inimorganismis on: valke 15% lipiide 10-20% (süsivesikuid 55-60%)
• Pärsivad glükoosi produktsiooni maksas. • Võimalik kombineerida metformiini või sulfanüüluurea derivaatidega. • Imenduvad p.o. manustamisel kiiresti. • T1/2 7 h, toimet pikendavad aktiivsed metaboliidid. • Maksimaalne toime saabub 1-2 kuuga. • Langeb vabade rashapete ja triglütseriidide tase. • LDL ja HDL tase ei muutu või tõuseb veidi. • Tavaline on kaalutõus 1-4 kg. Kaal stabiliseerub 6-12 kuuga. Toimemehhanism: • Geenide transkriptsioon suurendab lipoproteiini lipaasi, rasvhapete transporteri proteiini jt. ainete sünteesi. • Tulemuseks adipotsüütide differentseerumine, lipogeneesi ning rasvhapete ja glükoosi haarde suurenemine. • Suurendab ka Na+ reabsorptsiooni neeru kogumistorukestes. Kõrvaltoimed: • Hepatotoksilisus, aneemia. • Kaalu tõus • Tursed ( vastunäidustatud südamepuudulikkusega patsientidel). • Peavalu, väsimus, seedetrakti häired. • Kroonilisel manustamisel suurendavad osteoporoosist tingitud luumurdude ohtu
Mis on isumahl? EHK REFLEKTOORNE FAAS ON MAOMAHLA SEKRETSIOONI ESIMESEKS FAASIKS, MILLELE JÄRGNEB KEEMILINE FAAS Mao sekretoorse talitluse faasid Reflektoorne faas, mille käigus tekivad isumahlad. Keemiline faas, kui toit on juba maos Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred · Kõhunäärmenõre · Soolenõre · Sapp Sapi ülesanded seedeprotsessis · Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fregmendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs. · Sapihapped emulgeerivad rasva · Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi. Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis · Trüpsaiin lõhustab valke · Amülaas lõhustab süsivesikuid · Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Seedimine peen- ja jämesooles. Seedimine peensooles
osa lipiide nagu fosfolipiidid kuuluvad raku membraanide koositsesse, seega on neil ehituslik funktsioon kolesterool on lähteaineks mitmesugustele hormoonidele, mida kutsutakse steroidhormoonideks ja geeniliselt steroidhormoonid on suguhormoonid, neerupealekoorekormoonid, vitamin D3 hormoon ehk kaltsitriool. Lipiidide vajadus ööpäevasest kavoraašist on 25-30% üldisest kavoraašist. Lipiidide lõhustamine algab täiskasvanul peensooles kõhunäärme-lipaasi ja sapi koosmõjul. Imikul ja väikelapsel algab aga maos. Mao-lipaas lõhustam emulgeelitud lipiide, ja nendeks on emapiimas ja lehmapiimas leiduvad lipiidid. enamus lipiide on emulgeerimata ja sellepärast on vaja .. Vajavad enne emulgeerimist ja seda teeb sapp. Lõplik lõhustamine toimub peensoole enda enüümide mõjul. Ja lõhustamise lõppproduktideks on glütserool (monoglütseriidid) ja rasvhapped ja need imenduvad suuremalt jaolt lümfi
sünteesi või oksüdeerimise ning ka ketokehade tekke mõjutamine. 5.1 Lipolüüsi soodustamine · Adrenaliin. Toime: stimuleerib hapniku tarbimist, RH-te vabanemist rasvkoest, tästab vabade RH-te taset veres. Kogutoime on suunatud liikumisaktiisuseks (ka stressiks) vajaliku energia tagamisele. · Glükagoon Toime: tugevalt lipolüütiline (aktiveerib triglütseriidi lipaasi, stimuleerib RH-te oksüdatsioon ja ketokehade sünteesi maksas). Ketokehade tekke intensiivistamine in eriti oluline suhkrutõve ouhul, kui INS defitsiidi tõtu tekivad rakkudes energiaprobleemid. · Lipotropiin (LPH) Toime: stimuleerib triglütseriidide rasvkoest vabanemist. Sekretsioon: tekib eelühendi pro-opiomelanokortiini (POMC) proteolüütilisel lõhustumisel LPH-ks ja ACTH- ks (seda stimuleerivad CRH, ADJ ja angiotensiin II, pärsib kortisool) Klin
· ensüümi optimum sõltub ensüümi töökeskkonnast organismis. Ensüümi aktiivtsentris domeneerivad aminohappejäägid, mis omavad töökeskkonna pH vahemikus ioniseeruvat funktsionaalset rühma. · Pepsiini 1,2-2,4 happeline fosfaas 4,5-5 argimaas 9,5-9,9 Ensüümi aktiivsuse regulatsioon 1. Ensüümi aktivatsioon Aktivaatoriks on ensüümreaktsiooni kiirust oluliselt tõstvad faktorid: · metalli-ioonid (Na ja K NA /K pumba puhul; Ca lipaasi, Cl amülaasi puhul). Aktiveeriv toime võib avalduda allosteeriliselt, koensüümi ja ensüümi valkosa sidujatena, substraadi ja ensüümi seostajatena. · Anorgaanilised ja orgaanilised ühendid: Hcl pepsinogeeni, cAMP proteiini kinaaside, sapphapped lipaaside puhul. Nad toimivad allosteerilise regulaatoritena. 2. Ensüümide inhibitsioon · Pöördumatu kovalentselt interakteeruvad ensüümidega. Inhibiitorit ei ole võimalik molekulist eemaldada.
edasi verekapillaari liigub Glu difusiooni teel 19. Valkude imendumine peensooles. Oligopeptiidid lagundatakse sooleepiteeli pinnal aminohapeteks ja di- või tripeptiidideks Imendumisel koostransport Na+- ga Di- ja tripeptiidid lõhustatakse enterotsüüdis aminohapeteks Valgu imendumine võimalik vastsündinutel 24-36 t passiivse immuunsuse omandamine emapiima immuunoglobuliinide abil 20. Lipiidide imendumine peensooles. Sapi ja pankrease lipaasi toimel rasvhapete ja monoglütseriidide teke Mitsellide moodustumine ja nende komponentide imendumine epiteelirakku Rasvhapete ja monoglütseriidide imendumine difusiooni teel või spetsiaalse transporteri abil Enterotsüüdi endoplasmaatilises retiikulumis triglütseriidide biosüntees Külomikronite moodustumine ja imendumine lümfikapillaaridesse 21. Vee ja mineraalainete imendumine seedetraktis. Paralleelselt soolade, glükoosi, aminohapete, jt ühendite imendumisega
säilitamine, rasvade (lipaas) ja valkude seede (HCl + pepsinogeen = pepsiin). Mao pH 1,8- 2,2. Valkude seede ei toimu, kui pH on üle 3. Kutsikate maos pH 3,5-4, piimhape, kümosiin ja lipaas (täiskasvanu maos HCl). Kutsikad hakkavad ise lisatoitu sööma, kui nad valmis on – pole mõtet suruda, sest tekitab kõhulahtisust. Brunneri nääre neutraliserib pH, sapp emulgeerib rasvad (pisikesed tilgad suurte asemel ja neile pääsevad ensüümid paremini ligi) ja aktiveerib pankrease lipaasi. 3.8.1. Peensool Peensoole sisekest 600x suurem kui väliskest – sisemus kaetud hattudega. Peensooles toimub toitainete akiivne (kulutatakse energiat) ja passiivne toitainete imendumine. Epiteelirakud uuenevad 2-3 päevaga – kui hatud on peensoolepõletiku tõttu kahjustatud, tasub üks päev koer söömata hoida ja siis anda midagi kergesti seeditavat. Süsivesikute seede – erinevate sidemete seedeks on vaja erinevaid ensüüme (alfa-amüloos,
Libestab söögitoru. Sisaldab tärklist lõhustavaid seedeensüüme (kuigi sülje alfa-amülaasi aktiivsus on väike võrreldes pankrease omaga 1:250 000). Sülg sisaldab vett, lima, alfa-amülaasi,lüsosüümi,immuunglobuliibi A. MAONÕRE Süsivesikute seede toimub maos sülje ensüümide mõjul seni, kuni mao pH langeb alla 3,6. Mao madala pH moodustab barjääri, mis ei lase mikroobidel tungida soolestikku. Maonäärmed toodavad HCl, proteolüütilisi ensüüme ja vähesel määral lipaasi. Mao limaskesta rakkudes toodetakse 4 põhilist proteaasi: Pepsiin A (tuntud ka kui lihtsalt pepsiin võii pepsiin II) Pepsiin B (parapepsiin I) Gastritsiin (pepsiin C, pepsiin I või parapepsiin II) Kümosiin (renniin) Kõik proteaasid (pepsinogeen, progastriiritsiin, prokümosiin) vajavad aktiveerumiseks soolhapet. Esimese elunädala lõpul hakkab põrsastel prokümosiini sisaldus seedenõres langema, kuid ta
Emulgaatoriteks on sapphapped ja nende soolad. Emulgeerimata lipiide lõhustavad seedeensüümid tagasihoidlikult. Valkudest on märkimisväärne emulgaator piima kaseiin ja seetõttu on piimaravasad juba praktiliselt emulgeeritud. Suuõõnes seedimist põhimõtteliselt ei toimu, sest rasvad on emulgeerimata. Maos jääb samuti lipiidide üldine seedimine piiratuks, sest seal on tugevalt happeline keskkond, mis pärsib lingvaalse ja mao lipaasi toimet. Lingvaalse ja eriti mao lipaasi toimel lahustub siiski teatud kogus triglütseriide rasvhapeteks ja monoglütseriidideks. Peensool on põhiline lipiidide seedmiskoht sest: Triglütseriidide eelnev osaline seedimine kergendab peensooles toimivate ensüümide tööd Happeline maosisaldis tingib sekretiini produtseerimine soole limaskestarakkudes, keskkond neutraliseeritakse, tagatakse bajalik pH(ensüümide tööks)
lipiidide seedimise võtmemoment. Emulgaatoriteks on sapphapped ja nende soolad. Emulgeerimata lipiide lõhustavad seedeensüümid tagasihoidlikult. Valkudest on märkimisväärne emulgaator piima kaseiin ja seetõttu on piimaravasad juba praktiliselt emulgeeritud. Suuõõnes seedimist põhimõtteliselt ei toimu, sest rasvad on emulgeerimata. Maos jääb samuti lipiidide üldine seedimine piiratuks, sest seal on tugevalt happeline keskkond, mis pärsib lingvaalse ja mao lipaasi toimet. Lingvaalse ja eriti mao lipaasi toimel lahustub siiski teatud kogus triglütseriide rasvhapeteks ja monoglütseriidideks. Peensool on põhiline lipiidide seedmiskoht sest: Triglütseriidide eelnev osaline seedimine kergendab peensooles toimivate ensüümide tööd Happeline maosisaldis tingib sekretiini produtseerimine soole limaskestarakkudes, keskkond neutraliseeritakse, tagatakse bajalik pH(ensüümide tööks)
Kõrgel temperatuuril kuumtöötlemisega suureneb ka kaseiini hüdratatsioon, mille tulemusena kaseiin seob vett tugevamalt ning vadaku eraldamine kalgendist pressimise teel võtab rohkem aega. Madalatel pastöriseerimistemperatuuridel denatureeruvad vadakuvalgud vaid osaliselt, suurem osa vadakuvalgust jääb vadakusse. Kalgend on nõrk ja habras, valgukadu vadakuga on suurem ning toote väljatulek väheneb. Madalal temperatuuril pastöriseerimise korral võib säilida piimas leiduv lipaasi ensüüm. Sellise kohupiima pikaajalisel säilitamisel halveneb maitse. Pastöriseerimisel alla 80 kraadi säilivad ka termosistentsed piimhappebakterid, mis võivad põhjustada kohupiima ülehapnemist. Happe-laabimeetodi kasutamisel võib 6 pastöriseerida piima ka temperatuuril 76 kraadi hoideajaga 30 sekundit, kuna laabi toimel
täielik ja oksüdatiivne fosforüülimine töötab. · Eelistavad C-allikana peptiide, aminohappeid ja org. happeid. · Halobakterite genoomide uurimine on siiski näidanud, et nende eellased võisid olla anaeroobsed organismid. · Nimelt hapnikuga hingamist võimaldavad geenid on suure tõenäosusega sattunud nende genoomi tulnud hiljem horisontaalse geeniülekandega eubakterite genoomidest! · Halobakterid sünteesivad ka proteaase ja lipaasi. · Kuna halobakterid elavad kõrge osmootse rõhuga keskkonnas, vajavad nad osmoprotektoreid. Sugukonnas Halobacteriaceae on põhiline osmoprotektor K+. K+ kasutab osmoprotektorina ka halofiilne eubakter Salinibacter ruber. Ka halobakterite ensüümid ja ribosoomid vajavad tööks kõrget K+ sisaldust (seda ju rakus palju). · Halobakterite valgud, nii pinna- kui ka rakusisesed valgud on happelised. Rakukesta
annaabi.ee 
