Jutuke pildi jàrgi. Kevadine suurvesi. Valisin selle pildi,sest selle kohta saab rohkem mòtteid avaldada. Pildil vòib olla nii varakevad, kui ka sùgisene aeg. Mulle tundub see pilt rohkem kevadisena. Kui lumi on just àra sulanud, siis hakkab vesi vulisema ja jòed ùleujutama. Enamuse oma veest saavad jõed kevadisest jääminekust ja lume sulamisest. See põhjustab kevadise suurvee. Mida rohkem on lund ja mida kiiremini see sulab, seda kõrgem on veetase ja suuremad üleujutused. Puud on kuidagi nukrad, seisavad paljalt, lehti veel pole, Maastik on tume ja hall. Vesi vòtab kaasa kòik,mis ta tee peale ette jààb. Risu, oksad ja palju muud. Kuna ees on puu, siis kogu see praht jààb puu juures pidama ja tekib mingi risusaareke. Kaugemal on nàha veelombikest, see on nagu jàrveke maismaa keskel. Kui oskad seda aastaaega hinnata, on see pàris ilus aeg.
Jõgikond on ala, kust jõgi saab oma vee. Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. Lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Delta on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Estuaar ehk lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre). Veelahe on piir vesikondade või jõgikondade vahel. Tavaliselt on veelahkmeks mäeahelikud, mäestike kõrgemad osad või kõrgustikud. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihti...
Harujõgi-Peajõe kesk- või alamjooksul eraldunud haru , tavaliselt suure settimisega alal. Jõe langus-Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang-Jõe veetaseme keskmine langus m/km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil-Languse jaotus erinevatel jõelõikudel Juga-Astang, kust vesi vabalt alla kukub Jõestik-Peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgikond-Ala, kust jõgi saab oma vee. Kaskaad-Joad langevad üksteise järel mitmelt astangult alla. Kosk-Suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kärestik-Kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Lisajõgi-Teatud peajõkke suubuv jõgi. Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Pinnavesi-Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved) Põhjavesi-Kogu maasisene vaba vesi Sisevesi-Koosneb nii põhja- kui ka pinnaveest Suurvesi-Igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Tulvavesi-Ajutine ...
Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine. Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. Suurvesi on igal aastal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgs eis. Selle käigus tuleb jõgi sageli oma sängist välja. Suurvett põhjustab kas lume kiire sulamine kevadel, jää sulamine mägedes suvel või paduvihmad. Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn ,,viies aastaaeg" Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja tavaliselt on veekogude pinnas jääga kaetud. Selle tõttu on veekogude toitumise allikaks ainult põhjavesi, mis tingib veetaseme langemise. Suvel ja mõnikord ka sügisel on sademete hulk väike, kuid aurumine on suur, ka see tingib veetaseme languse.
Victoria juga maailma vägevaim veesein Victoria juga, kohalike jaoks Mürisev Suits, paistab maailma jugade seas silma sellega, et on väga ühtne ning langeb suurvee ajal katkematu veekardinana. Ja ainult suurveeaegse täiskuu ajal pakub juga mõnikord imetlemiseks imetabast loodusnähtust - öist vikerkaart.Victoria juga on maailma uhkete jugade seas äärmiselt elamuslik seetõttu, et teda saab jälgida väga lähedalt. Ta langeb kuristikku, mille sügavus on üle 100 meetri, kuid laius keskmiselt kõigest 60 meetrit. Joa vastaskaldale on loodud matkaradu, kust saab vete tantsu ohutult vaadelda. Geoloogiliselt on kuristik pragu sadade miljonite aastate eest tekkinud laavakihtides. Sadade meetrite paksune laavaväli tekkis siis, kui Gondvana ürgmanner hakkas lagunema ning algas Ameerika ja Aafrika mandri moodustumine. Kaljud, millelt Victoria juga langeb, koosnevad mustjast vulkaanilisest kivimist, basaldist. Mille poolest Vic...
kohta 2+2p. -perifeersed äravoolualad, mille pindala on kokku 117 ml km² ja kust jõgede vesi jõuab maailmamerre - siseäravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. 1) inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks 2) auramine on suurem kui sademete hulk 7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist 1) millest toituvad? 2) millal on suurvesi? 3) millal on madalvesi? Volga 1)toitub lume sulamisveest 2)suurvesi on mai 3)madalvesi on september- märts Rein 1) toitub aastaringselt sademetest 2)suurvesi on juunis ja juulis 3)madalvesi november-jaanuar Kongo 1)toitub peamiselt sademetest 2)suurvesi on nov-jaanuar 3)madalvesi juuli-august Niilus 1)toitub sademetest 2)suurvesi on august-september 3)madalvesi märtst- mai Tigris 1)toitub sademetest 2) suurvesi on aprill-mai 3)madalvesi on august- jaanuar Jenissei
Merevee keskmine soolsus on 35%o. Mida suurem on aurumine, seda suurem on ka soolsus. Loomi on normaalse soolase vee taseme (35%o) juures rohkem, kui sellest vähema soolsuse juures. 7) Rannaprotsessid Peamine jõud, mis rannikut kujundab, on tuule tekitatud lainetus. 8) Rannik - ranna osa, kus lainete tegevus on nähtav ja mida mõjutab lainetus. 9) Rannajoon - maismaa ja vee piirjoon, mis muudab oma asetust. 10) Rand - ala, kus rannajoon oma asendit muudab. 11) Ajuvesi - suurvesi. 12) Paguvesi - madalvesi. 13) Järsakrannikud - veekogu süveneb, ülekaalus kulutav tegevus, tekivad rannajärskud. Kui selline järsak on tekkinud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 14) Kulutusrannad - on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine. 15) Laugrannikud - Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus, tekivad kuhjerannad koos kuhjemoodustistega.
toiteallikas alles pärast lume/jää sulamist. Jõgede neljandast toiteallikast, põhjaveest, jõuab aga vesi jõkke maasisese liikumise tagajärjel. Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Mussoonkliimaga aladel etendavad suvise suurvee tekkes peamist osa suvised mussoonvihmad. Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn viies aastaaeg. Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Parasvöötmes on madalvesi kaks korda aastas. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja tavaliselt on veekogude pinnas jääga kaetud. Selle tõttu on veekogude toitumise allikaks ainult põhjavesi, mis tingib veetaseme langemise. Suvel ja mõnikord ka sügisel on sademete hulk väike, kuid aurumine on suur, ka see tingib veetaseme languse.
Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus
Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel- 1970 a merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastvate reoainetega. 1974 a Läänemere konventsioon. Hüdrograaf- graafik, mis näitab voolu hulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. Erineva veereziimiga jõed- parasvöötme jõed tasandikul- suurvesi kevadel või suve algul ning sügisel, madalveeseis suvel ja talvel- Volga, Narva. Kõrgmägedest algavad- suurvesi suvel- Rein, Tigris, Indus. Mussoonikliimaga aladel- suurvesi suvisel vihmaperioodil või sügisel- Niilus, Kongo Igikeltsa aladel- Siberis, Põhja-Ameerikas külmuvad kuni 10 kuuks, äravoolukatkestused, suvine suurvesi- Jenissei, Ob Kesk- ja Lääne-Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- Seine Vahemerelises kliimas- talvel kõrge veeseis- Tiber
kaudu. • Iseloomulikud on suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. • Nende arv on suurenenud. Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He Jõe veerežiim Sõltub looduslikest teguritest ja geograafilisest asendist. Kindlal ajal suurvesi ja madalvesi. Juhuslikult esinev tulvavesi. Tulvavesi enamasti seotud valglal esinevate tugevate vihmadega. Ka ilma järsk soojenemine- lume ja liustike intensiivne sulamine. Millest jõed toituvad? Toituvad suurel määral lumeveest- suurvesi kevadel. Suurematel laiustel suurvesi ka suvel. Millal on suurvesi? Volga • Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) • Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga • 2-3 kuud on kõrge
2. mis on veedefitsiidid (aurumise ja sademete vahe) ? defitsiit- puudujääk, nt veevaene piirkond- kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest kõrgem veetase püsib pikemat aega. Jõgi tõuseb üle kallaste ja tekitab üleujutusi.Korrapäraselt esinev vee hulga tõus Tulvavesi- Ebakorrapäraselt esinev järsk lühiajaline vee hulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine) 5. Milline näeb see piirkond välja suurveeperioodil? Suveperioodil…. Kas pildil on tegemist on ülemjooksu, keskjooksu või alamjooksuga? Põhjenda oma arvamust
· Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest · Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest · Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse liustikke sulatama ulatub Põhjaveest · Neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem Millest toituvad Eesti jõed? Millal mingi toitumine ülekaalus on? Miks? 2. Mis on jõe veereziim? Madalvesi, suurvesi, tulv. Hüdrograaf. Õppimisel kasuta esitlust ,, Jõgede veereziim" Jõe veereziim kajastab jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumisi aasta jooksul. Veereziimis saab eristada korrapäraselt esinevaid vooluhulga ( veehulga) muutusi suurvett ja madalvett ning juhuslikult esinevaid tulvasid. Suur- ja madalvesi võivad maakera eri piirkondade jõgedes esineda kliimast sõltuvalt mistahes aastaajal. Tulv on lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus. Tulvad
Hardi Link & Jaak Peterson esitlevad SOOMAA RAHVUSPARK ÜLDANDMED Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba jaKuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu sealset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Soomaa Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike,
kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivaranda Jõgede toitumine ja veereziim Jõgede toitumine: Vihmavesi Lumasulamisvesi Põhjavesi liustikuvesi Jõed võib jagada peamiselt toitumisallikate järgi järgmiselt: Ekvatoriaalse kliimaga jõed veerohked läbi aasta, toituvad sademetest. Mussoonse kliimaga jõed suurem äravool on suvel ja sügise algul. Mäestikujõed suvel suurvesi, kõrgem vesi suvel, sest liustikud sulavad. Vahemerelise kliimaga jõed veevaesed. Troopilise kliimaga jõed üsna veevaesed Parasvöötme jõed suurvesi kevadel. Mõisted: Infiltratsioon vihma, lume või liustiku vee imbumine maa sisse ja põhjavee moodustumine. Kiirus sõltub pinnase omadustest. Rannajoon masismaa ja mere vaheline piir. Rand maaala, mille piires kõigub rannajoon.
Eesti punase raamatu liike on 7 ning 27 muud liiki taimi (siberi võhumõõk, kaunis kuldking, karulauk, hall käpp jne) Soomaa loomad Soomaa rahvuspargis on registreeritud kokku 44 liiki imetajaid. Looduskaitsealuseid liike on kokku 8 (lendorav, saarmas, kobras jne) Sõralistest on Soomaa rahvuspargile iseloomulikud liigid: põder, metssiga ja metskits Huvitav teada Inimtegevusest pea puutumata rahvuspark Kevadine suurvesi tõuseb Soomaa rahvuspargis vahel nii kõrgele, et viib puuriidad ja kergemad hooned minema Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt Viis aastaaega Soomaa suurim eripära on nähtus, mille kohta siinsete külade elanikud tavatsevad seniajal öelda, et neil on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi. Suurvee aega tullakse vaatama nii kaugemalt kui lähemalt. Parim võimalus suurveest osa saada on süsta või kanuuga suurvett kogemaa minna.
jääummistused Kesk- ja alamjooksul võivad tekkida üleujutused Mida tähistab kaardil kollane ala? http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/3/30/Jenissei.png Kust see vesi järsku tuli? Jenisseis on kõige rohkem vett ehk suurvesi juunis Suurvesi tekib lume sulamisperioodil Polaarjoone piirkonnas saabub kevad hiljem Lumi sulab ülemjooksul varem kui alamjooksul Detsembrist aprillini on jõgi jääs, seepärast vooluhulk ei muutu Tiber ja Sakramento asuvad vahemerelise kliimaga piirkonnas Toituvad talvistest sademetest Tiber saab alguse Suvel on väga madal veeseis
Väikseim vooluhulk, mis mõõdeti 27.juulil 1992 oli 0,014m3/s, suurim vooluhulk 8. augustil aastal 1986 aga 3,8m3/s. (A.Järvet) Peeda jõel asus enne II Maailmasõda neli paisjärve, millest on praeguseks alles jäänud Peeda ja Suure- Kambja paisjärv. Jõe vesi on aasta 1992 andmete järgi ülemjooksul eutroofne ja alamjooksul mesotroofne. Fekaalset reostust pole leitud.(kaitsekorralduskava) Periood Qmax Kevade suurvesi 3,71 Sügise suurvesi 3,8 Aasta suurvesi 3,8 Tabel 1: Andmed Peeda jõe Paju veski lävendi suurvee vooluhulkade kohta (m3/s) Elustik Peeda jõe ja Idaoja hoiualal võib näha kasvamas allikamailast, harilikku vesisammalt, kallas tömpkaanikut, jõgiputke ja jõgitakjat. Kaitsealustest loomadest kohtab hoiualal ka ojasilma ja saarmast. Nähtud on ka jäälindu, vesipappi ja rohukonna
kunstlikuks niisutamiseks. Auramine on suurem kui sademete hulk. 7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist ( Volga, Rein, Kongo, Niilus, Tigris, Jenissei, Huang He, Ganges) iga 3p. Volga Kõrgvesi mais, madalvesi novembrist-veebruarini Toitub sademetest (lumesulamisveest) Tigris Toitub sademetest Kõrge veeseis aprillis, madalvesi septembris Algus Türgi kaguosa mägedest Rein Toitub sademetest (Alpid liustikud) Suurvesi juunis (sulamine), madalvesi detsembris (vähem vihma) Kongo Toitub sademetest Kõrgvesi detsembris, madalvesi juuli Ekvatoriaalne kliimavööde Niilus Läbib mitut kliimavöödet Toitub sademetest Kõrgvesi septembris, madalvesi aprillis (troopika) Jenissei Toitub lume sulamisest Suurvesi kestab 2-3 kuud, madalvesi detsember-veebruar Huang He Toitub lumesulamisest ja sademetest (mussoonvihmad)
.Teekonnal ühineb temaga mitu lisa jõge ja ajapikku hakkab ta järjest suurenema. Jõe voolu kiirus ja suund sõõltub maapinna languse suurusest ja suunast. Lõpuks jõuab ta mingisse järve , lahte , ookeani jne. Jõgede toitumine Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesi tõidab vihmavesi. Seal on sademeid aasta ringselt külluses, siis on ka need jõed vee rohked. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes olevaid jõgesi toidab suurvesi suvisel vihmaperioodil. Troopikavöötmes olevaid jõges toidab vihmavesi , seal sajab aastas vähe ja vihmaperioodi ajal on natukeseks ajaks jõgesi. Lähistroopilise Kliimaga aladel on kõrgvesi jõgedel talvel, mil sajab kõige rohkem vihma. Parasvöötme jõgedel on suurvesi tavaliselt kevadel ja see toidab neid. Jõe jooksud Ülemjooks jõe vool on kiire , vesi haarab kaasa kive ja veeretab neid mööda jõge allapoole.
okasmets-rebane,hunt,jänes rohtla-hiir,opossum,kilpkonn 7.inimtegevus, millega tegeldakse,sellest tulenevad keskkonna probleemid. vastus-okasmets-tõõstus(võetakse maha liiga palju puid) lehtmets-põllundus,tõõstus,metsandus,loomakasvandus(happevihm ,liigne puude maha võtmine) rohtla-põllumajandus,looma kasvatus(vee reostumine, liikite kadumine) 8.veestik, iseloomulikud tunnused,kas vetevõrk tihe/hõre , millal jõgedel suurvesi ,miks? vastus-okasmets- palju jõgesi ja järvi,sest auramine on väike,kuna jõed voolavad lõunast-põhja ja pinnamood on üsna tasane on jõgede suudmetes suured üleujutused,kuna auramine on väike on kevadel suurvesi. lehtmets- palju jõgesi ja järvi,nad saavad oma vee vihma veest,jõed on ühendatud kanalitega et vältida üleujutusi. rohtla- vetevõrk on hõre, sademeid on vähe seega üleujutusi pole 9. kaart -mäestikud:karpaadid,apalatsid,uural
ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi(-25). Ülejäänud aasta väike(-5). ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi(-25). Ülejäänud aasta väike(-5). Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest.5.Too näited teguritest, mis Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest.5.Too näited teguritest, mis kujundavad rannikut.Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, kujundavad rannikut.Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus.6.Selgita lainete sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus.6.Selgita lainete egevust rannikutel
põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. JÕGEDE TOITUMINE Jõed saavad oma vee sademetest, lume või liustiku sulamisvetest ja põhjaveest. SUURVESI JA MADALVESI on jõe veereziimi tavalised näitajad, mis toimuvad enamvähem kindlatel aegadel, sõltuvalt selle jõe toitumistingimustest. Peab arvestama: millises kliimaväätmes jõgi asub, kas jõg algab mägedest või asub tasandil, kas paikneb mussoonkliimas, igikeltsa piirkond. Toitumine lumeveest suurvesi kevadel, suve hakul. mussoonkliimaga alad suurvesi suvel. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, on ka kaks madalvett. Suvel suur aurumine, vähesed sademed, Talvel maapinna ülmumisega kaasnev toitumise vähenemine. TULVAVESI purustuslikku laadi lühiajaline järsk veetaseme tõus, mis on põhjustatud paduvihmadest. Esinevad ebakorrapäraliselt ja sugugi mitte igal aastal. Kõige sagedamini tekivad
Lainete kulutav tegevus- järsu rannanõlvaga, põhi ei takista laineid ja tekivad järskrannikud. Lainete kuhjav tegevus- lauge rannanõlvaga, kus tekib rannavallid. Jõed- vooluveekogud, mis toituvad nii sademe põhja, kui liustikuveest. Lang- jõe langus meetrites ühe pikkusühiku km kohta. Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Jõesängid- jõeorg, sälkorg, kuristik, kanjon, moldorg, lammorg. Eri voolureziimiga jõed- parasvöötme jõed- nt: volga, narva. Kõrgmägedest algavad- suurvesi suvel- nt: rein, mussoonkliimaga aladel suurvesi suvisel vihmaperioodil või sügisel- nt: niilus, kesk- ja lääne- Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- nt: seine. Soot- jõest eraldunud looge, jõgi kuhjab ühele kaldale ja kulutab teist kallast.
maasäär moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist Jõgede toitumine ja veereziim · jõgede peamised toitumisallikad: põhjavesi sademetevesi (vihm ja lumi) sulavesi · jõe vee omadused sõltuvad tema toitumisest · jõgi vooluveekogu, mis voolab enda kujundatud sängis · veereziim vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul · hüdrograaf jõe aastast äravoolu kirjeldav diagramm · suurvesi kõrgem veeseis · madalvesi madalam veeseis · kõrgvesi ehk tulvavesi väga kiire sulamine lühikese perioodi jooksul palju sademeid · suvise madalvee põhjused: sademetehulga vähenemine kõrgema temp'ga kaasnev auramise suurenemine · talvise madalvee põhjused: maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine karmi kliima puhul võib kogu veekogu ära külmuda, esineda äravoolukatkestusi
........................................................................................................ 2. Kliima ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... 3. Missugused laused on tõesed, missugused väärad? Väära lause korral paranda see õigeks. 1. Mandrilises parasvöötmes esineb suurvesi kevadise lume sulamise ajal ja vihmaperioodil. (Tõene/Väär) ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... 2. Parasvöötme mandriline kliima esineb LääneEuroopas
Jägala jõgi Jägala jõe lähe asub Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külas ja suubub Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe pikkus on 97 km. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem-ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Keskmine vooluhulk on 10-12 m3/s. Suurvesi on kevadel, kui lumi sulab ja sügisel kui sademeid on palju. Madalvesi on suvel ,kui on palavad ilmad ning sademeid ei esine. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Soodla jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Sae jõgi, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, kõrgeim neist on jõe suudmest 1,3 km kaugusel asuv Linnamäe hüdroelektrijaama pais. 1975. aastast on Jägala jõgi ühendatud Tallinna veevarustussüsteemiga.
· vihmavesi · lumesulamisvesi · liustikusulamisvesi · põhjavesi Veetseme kõikumine ( äravool/ vooluhulk) ja toitumine Parasvöötme tasandikujõel ( Tv. 60 ül 3 ja õpik joonis 6.21 lk. 117) TULV- lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus veetase kevadine suurvesi suvine sügisene talvine madalvesi tulv madalvesi talv kevad suvi sügis talv lumesulamis- vihmavesi vihmavesi põhjavesi vesi põhjavesi põhjavesi vihmavesi põhjavesi Võrdle jõgede äravoolu ( Tv. lk. 60 ül 5), õpik lk. 117 äravooludiagrammid
kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 oC. Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Okasmetsa suuremad jõed on Ob, Jensissei ja Leena. Suuremad järved okasmetsas on Laadoga ja Äänisjärv. Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumuse- ja toiteaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toitaine vaene leedehorisont ehk niinimetatud väljauhthorisont
Uurimistöö Mississipi Mississipi jõgi asub Põhja-Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos. Mississipi jõe pikkus on 3950 km ja jõgikonna pindala on umbes 3 268 000 km². Mississipi lähe asub Minnesota osariigis ja selle koordinaadid on 47° N ja 92° W. Mississipi suubub Mehhiko lahte koordinaatidel 40° N ja 90° W. Suurimad lisajõed on Ohio, Red River, Arkansas ja Missouri. Suurim voolukiirus on 5080 000 m³/s, vähim 35000. Mississipi jõgi toitub enamasti lisajõgedest ja sademetest. Suurvesi on kevadel ja suvel. Madalvesi on sügisel. Mississipi jõel esineb jääkate ainult põhjaosas. Mississipi alamjooksul alguses on jõeorg on üle 25 km lai. Jõgi on enamasti kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai. Üleujutuste vältimiseks ääristavad jõe kaldaid tammid. Mississippi on USA üks tähtsamaid siseveeteid. Laevateede kogupikkus on üle 25 000 km. ...
Soojad hoovused hoovavad ekvaatorilt pooluste poole, külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse tõstab vee temperatuuri. Seetõttu on soojade hoovuste mõjualal ka auramine suurem. 12. Selgita mõisted: ajuvesi, paguvesi, termaalvesi, alanduslehter, veebilanss, suurvesi, tulvavesi ajuvesi- ründevesi on tugevate püsituulte põhjustatud ajutine veetaseme tõus, paguvesi- mererannikul esinev ajutine veetaseme langus, termaalvesi- kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi, alanduslehter-igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala, veebilanss-veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva või äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul, suurvesi-
Neis järvedes söövad pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud zooplanktonit, suuremad aga ka liigikaaslasi. Maimud toituvad planktonivähkidest, vesikakanditest ja putukavastsetest. 4 Sigimine ja areng Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais, mõnikord võib see toimuda isegi jääkatte all. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad
Lapimaa Joonis 1: Lapimaa asukoht Lapimaa on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Koola poolsaarel. Lapimaa pindala on üle 200000 km₂. Lapimaa pinnamood on väga mägine. Joonis 2 : Lapimaa pinnamood Lapimaa asub parasvöötmesja lähis arktilises. Suurvesi on kevadel kui lumi sulab ja madalvesi talvel. Lapimaal on levinud loomaliikideks põhjapõdrad, ahmid, hundid. Lindudest leidub Lapimaal lumepüüd, haned, pardid, sõtkad. Joonis 3: Sõtkas Lapimaal kasvab palju samblaid ja samblikke,vareskold, karukold ja kattekold ja kuusk ja mänd, pohlad, jõhvikad, murakad, mustikad. Joonis 4: Kuusk Lapimaa on hõredalt asustatud. Põhilised tegevusalad on turism ja põhjapõdra kasvatus. Lapimaal on sügisel ruska mis on kaks nädalat millal
Hanna-Maria Vask 10.b Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Üleujutus
etev Jõe ühinemiskoht • Obi alguseks loetakse Bija ja Katuni jõgede ühinemiskohta • Ülemjooksul puuduvad Obil lisajõed • Alles kesk- ja alamjooksul kannavad veerikkad lisajõed oma vee peajõkke • Eriti võimsaks 3-4 km laiuseks jõeks muutub Ob pärast vasakpoolse lisajõe Irtõši suubumist Ob voolab parasvöötme mandrilises ja lähisarktilises (alamjooksul) kliimavöötmes. • Ülemjooksul vabaneb jõgi jääkattest varem, suurvesi on aprillis • Põhjaosas on jõe alamjooks jäätunud ja takistab veemassi edasiliikumist, tekivad jääummistused • Kesk- ja alamjooksul on kevadeti suured üleujutused, sest jõekaldad on madalad ja pinnas on veel külmunud. Inimtegevus • Inimesed kasutavad Obi jõge enamasti niisutamiseks, joogiveeks ja kalapüügiks • ( seal on umbes üle 50 kalaliigi) Novosibirsk • Obi kaldal asub elanike arvult Venemaa suuremate linnade hulka kuuluv Novosibirsk.
- Austraalia Suur Veelahkmeahelik ei lase hoovust maapinnale - Kesk-Euroopa põhja osa on tasane ja merelt tulevad õhumassid mõjuvad kaugele sisemaale. Kõik jõed toituvad põhjavetest! 1)Segatoitumisega jõed Parasvöötme jõed. Toituvad kevadel sulanud lumest, suvel põhjaveest , sügisel sademetest, talvel põhjaveest. N: Doonau, Volga, Emajõgi, Dnepr, Mississippi 2)Vahemere tüüpi jõed toituvad sademetest, suurvesi esineb talvel. N: Ebro 3)Mussoonkliima jõed toituvad vihmavetest. Suurvesi suvel, sügise alguses suurem äravool. N: amuur, huange, jangtse, mekong 4)Ekvatoriaalse kliimaga jõed toituvad vihmavetest, aastaläbi veerohked.N: Amazonas, Kongo 5)Liustike sulavetest toituvad jõed suurvesi suvel N: Colorado, Kolumbia Mõisted: 1. Tootmisviis majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neid võimaldavad inimvahekorrad ja töökorraldus. 2
Haruldaselt palju linnuliike peatub ja pesitseb nii madalas rannikumeres kui ka rannaniitudel ja -karjamaadel. Linnuvaatlejatele on Matsalu tõeline paradiis. Soomaa Rahvuspark KeskEestis asuv Soomaa Rahvuspark on soode ja rabaderohke ala, kus looklevad laisavõitu jõed. See on mõnus koht raba ja kanuumatkadeks. Kõige põnevam aeg Soomaal on suurvesi ehk viies aastaeg, mil kõik madalamad metsad, teed ja isegi õued on üle ujutatud. Liigelda saab siis vaid vett pidi. Vilsandi Rahvuspark Saaremaa Vilsandi Rahvuspark Saaremaa läänerannikul ootab neid, kes armastavad merd, hülgeid, liikuvat liiva, linde ja orhideesid
Egiptuse geomeetria toomine Hellasesse omistatakse Thalesele. Lisaks mitmetele läbimurretele matemaatika vallas, püüdis Thales leida vastuseid ka teistele selle aja igapäevaprobleemidele. Näiteks, kõlas tema seletus Niiluse jõe üleujutuste kohta nii: ,,Jõe üleujutustes on süüdi (aitioi) eteesiatuuled (passaattuuled) mis ei lase Niilusel merre voolata." Thalese seletus on vale: tegelikult põhjustab Niiluse üleujutusi suurvesi lume sulamisest mägedes Niiluse lätete juures ning vihmadest jõe ülemjooksul. Küll aga tekivad sarnastel põhjustel (tuuled ei lase jõeveel merre voolata) Neeva üleujutused. Thalese seletusel on teaduslik iseloom. Võrreldagu seda seletust egiptuse teooriaga: selle järgi tõi üleujutused kuidagi Chnum, jumalik olend, kellel oli väga pikkade sirgete sarvedega jäära kuju. On ka tõendeid, et Thales tegi geomeetrilisi avastusi.
Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 oC. Üldise pildi annavad meile jällegi kliimadiagrammid: Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Okasmetsades kasvavad taimed Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt.
Geo töö spikker Eesti kliimat kujundavad õhumasside liikumine;Päikesekiirguse hulk;Atlandi ookeani mõju;Kohalikud iseärasused (nt Arktiline õhk,Parasvöötme mandriline õhk,Parasvöötme mereline õhk,Troopiline õhk. Läänemeri on poolsuletud sisemeri, mis on ookeaniga ühenduses vaid kitsaste väinade kaudu. Mere keskmine sügavus on 52m, kõige sügavam on Landselothi süvik 459m. Läänemeri on riimveeliik, keskmine soolasus maailmameres on 35¤Voo, Läänemeres 8-10¤Voo. Riimvesi - ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18 (mõningail andmeil 0,5...30). Läänemere Keskonnaprobleemid on: · Eutrofeerumine veekogu kinni kasvamine, mida põhjustab toitainete tõus veekogus. · Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus...
Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka oma liigikaaslastest. Suuremate haugide puhul võib esineda menüüs konnasid, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit
IMPRESSIONISM 1874-1886 8 näitust Claude Monet (1840-1926) ,,Impression. Tõusev päike’’ 1873 Edouard Manet (1832-1883) ,,Eine murul’' 1863 E. Manet ,,Olympia’’ 1863 Aktimaal (Kurtisan), Veenuse poos Alfred Sisley (1839-1899) ,,Suurvesi’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir ,,Kiik’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir "Tants Le Moulin de la Galette'is" 1876 Orsay muuseum, Pariis Auguste Renoir ,,Terassil’’ 1881 Chicago Kunstiinsituut Edgar Degas (1834-1917) ,,Tantsutund’’ ...
· Veeringe Suur veeringe:esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe:esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Vä Veeaur Sademed Maailmameri ike veeringe Su Sademed Veeaur Veeaur Pinnavesi Põhjavesi Maailmameri ur veeringe Veeringe ehk vee ringkäik on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Transpiratsioon ehk taimauramine on vee aurum...
Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal
·http://www.visitwales.com/ ·Veestik on üsna hõre ·Põllud/istandused ·http://www.jamesgphotography.co.uk/g ·Suvel on suurvesi ·Põõsarinne alleries/snowdonia-photography-and- ·Talvel on madalvesi ·Puurinne, nt mägedes mänd ja kask, pöök,
meetrites või liitrites, mis diagramm, mis või selle osa saab oma juhuslik veetaseme tõus, ühe sekundi jooksul läbib kajastab jõe voolu- vee mida võivad põhjustada jõe ristlõiget hulkade hooajalist hoogvihmad jne muutlikust Igaks juhuks Jõgede iseloomutamine: 1) Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%). Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga; 2-3 kuud on kõrge veeseis. 2) Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Ühe sõnaga: algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest. Toitub aastaringselt
SISSEJUHATUS Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini harvem kuni 150cm ja kaal kuni 25kg. HAUGI VÄLIMUS Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, küljelt vaadates nooljas. Tal on suhteliselt suur pea ja pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kalduvad hambad. Värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas- sinakas või hall, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks ja kõhualune on valge.Haugi värvus on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. HAUGI ELUPAIGAD Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. HAUGI TOITUMINE Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegev...
järskrannik, kus on rannaastang Lainete tugevusest Kuhjav tegevus tekib laugrannik. Kivimite vastupidavusest lainetusele Suurema lainetuse korral tekivad Tektoonilistest liikumistest rannavallid, barrid. Ühesuunaliste tuulte + mõned teised tegurid mõjul tekib maasäär. Veereziim jõe veetaseme kõikumine aasta jooksul Madalvesi aasta-aastalt Suurvesi aasta-aastalt Kõrgvesi e. tulvavesi lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus Hüdrograaf Diagramm, mis iseloomustab jõe aastast äravoolu 10. Jõgede jagamine peamiste toitumisallikate järgi Ekvatoriaalse kliimaga jõed veerohked aastaringselt, toituvad peamiselt sademetest Mussoonkliimaga jõed suurem äravool suvel Mäestikujõed Suurvesi alati suvel (liustiku sulamine)
c) 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC d) suved on soojad vihmased ja niisked e) taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras KLIIMA 2. Mille poolest Norra diagramm erineb teistest? a) Norras on sademete hulk kõrgem b) Temp. Kõikumine on väike 3. Millised tunnused iseloomustavad taiga jõgesid? a) Talvine jääkate b) Kevadine suurvesi TAIMED 4. Kuidas on okaspuud kohastunud lumega hakkama saamiseks? neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud 5. Miks kasvavad okasmetsavööndis vaid kõige vähenõudlikumad lehtpuud? a) Sest seal on lühike suvi. b) Niiskust on vähe. 6. Miks Aasia siseosades, Jenissei jõest idas, on levinud vaid lehise-heletaiga?
Tänu siinsetele viljakatele maadele ja maarahva töökusele oli möödunud sajandi alguseks Viljandimaal hulgaliselt õitsval järjel suurtalusid, mis sai nende omanikele aga paraku saatuslikuks. Nõukogude aja tulekuga küüditati Viljandimaalt ligi 9000 inimest Siberisse. Soomaa Rahvuspark Elurikkus Soomaa rahvuspargis: Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
