Eesti Holstein Alates 1. jaanuarist 1998 nimetati eesti mustakirju tõug eesti holsteini tõuks. Lehmad on märgatavalt kõrgejalgsemad, keha on kitsam ja pikem, lihastik on vähearenenud, toitumus on hea vaid kinnisperioodil enne poegimist. Udar on pikem, vähem sügav, nisad normaalsed, tagantvaates hakkab silma udara keskside sügava vaona kahe udarapoole vahel. Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees. Eesti holsteini tõu lehmade piimatoodang, piimarasva- ja piimavalgutoodang on suurim Eestis. Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav. Eesti Punane
tuuakse ära ka masinlüpsile esitatavad nõuded. 3 1. Lüpsmine Tähtsaimad lüpsireeglid, mida tuleb täita: 1)udara ettevalmistus olgu piisava kestusega 2)aparaadi allapanekuga ei või hilineda 3)vältida kuivlüpsi 4)lüpsisedmed puhtad. Sõõrdumine ehk piima väljutamine udarast on kaasasündinud ehk tingimatu refeks, mille esilekutsemiseks ei ole vaja erilisi asjaolusid peale udara närvilõpmete ärritamise. Töö käigus kujunevad tingrefleksid. Sõõrdumisele on need väga tähtsad. Tuleb arvestada, et lehm harjub kõigega(ka ebasoovitavaga)kiiresti, kuid omandatud harjumusest lahti saada on väga raske. Seepärast tuleb igal juhul vältida lehmale mittesoovitavate harjumuste õpetamist. Katsetega on kindlaks tehtud, et puudulik ja lühiajaline udara ettevalmistus ei kutsu esile intensiivset sõõrdumist
tunnustatuim piimaveisetõug. NL ajal toodi meile ka Saksamaalt. Selat saadud tõumaterjal ei olnud siiski nii väärtuslik kui USA-st pärinevad holstinid, kuid soodne mõju meie eesti mustakirju tõule neil siiski oli. - Tänaseks on Eestis kõik mustaikrjud veised 100% holsteini- veresed. 1998.a. nimetatigi tõug ümber eesti holsteiniks. Piimatootmine Uuendkari- põhikarjatäienduseks kasvatatud noorloomad Nuumkari - lihaks Udara ehitus, talitlus 1 liiter piima võrdub 400 liitrit verd - Kujuneb esimese tiinuse ajal - mittetiinel lehmikul udara näärmekude ei arene välja ja piima ei moodusta - Sekretoosne näärmeepiteel alustab talitlemist 8. tiinuskuul ning täidab udara ternespiimaga paar nädalat enne vasika sündi - ternes sisaldab hulgaliselt immuunglobuliine, et käivitada järglase immuunsüsteem Udara ehitus - ehituslikuks üksuseks on imeti koos selle juurde
Puhastamist alustatakse peast ja lõpetatakse sabast ning tagajalgadest. Puhastamisel kasutatakse vaheldumisi harja ja kammi. Harjatakse vastu-, päri- ja põikikarva. Vajaduse korral pestakse loomi seebi ja veega. Enne lüpsi põhjalikku puhastamist läbi ei viida, sest see ärritab loomi ja lauda õhku satub palju tolmu, mis kandub piimasse. Veiste märgistamine Sälkimisvõti Kõrvanumbrid LÜPSMINE Veisekasvatusseadmeidlypsimasina asetamine udarale.jpg Enne lüpsi puhastatakse udara ümbrus, lüpsipoolne jalg, udar ja nisad. Kui lehma peetakse ja lüpstakse puhtal karjamaal, siis võib piirduda kuivpuhastamisega (kuiva või veidi niiske lapiga), mis on lehma tervisele parem kui udara pesemine. Kuivpuhastamisega võib piirduda vaid siis, kui udar on praktiliselt puhas. Tavaliselt tuleb udar puhtaks pesta ja seejärel kuivatada niiske lapiga. Et lehm sõõrduks, viiakse pesemise ja kuivatamisega üheaegselt läbi udara-massaaz.
kvaliteetseid loomakasvatussaadusi. 10. Piima ja lihajõudlus Piimajõudlus Piimajõudlus määratakse teatud ajavahemikul toodetud piima koguse järgi, kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust. Piimatoodangut mõjutavad tegurid: 1) väliskeskkonna tegurid; 2) laktatsioonijärk. Piimajõudluse andmed on vajalikud: 1) tõuaretustöö korraldamiseks; 2) loomade tervise (eriti udara ja jalgade tervise) ja söötmise hindamiseks; 3) piimatootmise tasuvusest ülevaate saamiseks; 4) tulemuslikuks teaduslikuks uurimistööks; 5) Lihajõudlus Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. 11. Milliste näitajate kaudu hinnatakse piima ja lihajõudlust? Lehma piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva ja valgusisalduse ning rasva ja valgutoodangu alusel.
· Selleks muundub söödas sisalduvatest lämmastikühenditest ligikaudu 17%, mis ületab üle kahe korra lihavalguks väärindatavat osa. Udar · Lakteeriva lehma udar (lad uber) on suhteliselt suur elund, kaaludes umbes 50 kg · Väga suure jõudlusega holsteini tõugu lehmadel võib selle kaal piimaga täitunult ületada 100 kg · Udarat katab mitmekihiline nahaepiteel, mis on pealt kaetud õhukese karvkattega, kusjuures nisadel karvad puuduvad · Udara väliskuju on seotud lehma jõudluse, tervise ja sobivusega masinlüpsiks ning selle visuaalset hindamist kasutatakse tõuaretuse ühe kriteeriumina · Parimaks peetakse vannikujulist, tugevalt kõhu ventraalsele seinale kinnituvat udarat, mis on korrapärase ehituse, suhteliselt ühesuuruste veerandite ja nende jõudlusega · Selline udar jääb maapinnast umbes 6540 cm kõrgusele. · Hea on ka kausikujuline udar, mis on kumeram ning kinnitub kõhule nõrgemalt.
Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega
tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 19) Pankreas ja maks maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb
Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega
seisuga nii eest, küljelt kui ka tagant vaates. Liigeste väiksem koormus pikendab eluiga. Kannaliigesed ja esijalgade randmeliigesed on ohustatud lauda ehitusvigadest. Veistel langeb suurem koormus tagajalgadele. Sõrad noorloomad vajavad sõrahoolet, eriti kui on kalduvus sõrakuju vigadele. Udar ja nisad piimalehma kõige olulisemad majanduslikud osad. Piimalehmade hindamisel antakse 40-50% pallidest udara eest. Hinnatakse udara pikkust, kinnitust, kuju, näärmelisust, verevarustust, mahtu, nisade mõõtmeid ja asetust. Udarapõhja kõrgus väljendab udara kinnitumise tugevust: udarapõhi kannaliigestest kõrgemal või nõrkust:udarapõhi kannaliigesest all pool. Vanuse suurenedes nõuded leebemad. Liialt kõrge udarapõhi=väikemahuline udar, praakimine suurem. Udara eespoolne kinnitus võiks olla kõhujoonega ühtlaselt üleminev. See suurenab udara pikkust ja pamtu
*haiguste geeniravi e teraapia- on kaks võimalust uute geenide sisseviimiseks ravi eesmärgil: väliselt ja siseselt esimesel juhul eraldatakse esmalt haiged koerakud,sisestatakse laboris uus geen jälkitakse ja siirdatakse need rakud inimesse tagasi.Teisel juhul viiakse uued geenid otse nt. süstimisel ,viirusvektoritena *kloonimine- on 2liki kloonimist 1) sama genoomiga organismi loomine e.reproduktiivne kloonimine(Dolly) nt: Kloonimie: 1 Täiskasvanu lamba udara raku võtmine 2 Munaraku kromosoomide eemaldamine 3 Udara raku kromosoomide eemaldammine 4 Udara raku kromosoomide siirdamine "tühja" munarkku 5 Munaraku ärritamine elektriga et see arenema hakkaks 6 Munaraku siirdamine lamba üsasse 7 Embrügenees kuni sünnituseni 2) Ravikloonimine *eraldatakse tüvirakust 24 päevasest lootest *siirdatakse tüvirakud haigesse koesse Kuna tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koerakudeks saab neid kasutada võitluses haigustega.
Laudjas on loomadel tähtis kehaosa, sest sellega on seotud sugu- ja piimaorganid ning mahukad lihased. Laudjat hinnatakse laiuse, pikkuse ja sirguse järgi. Piima- ja lihaveistel eelistatakse pikka, sirget, ruutjat, tasast laudjat, mis on hästi lihastunud. Kiirushobustel eelistatakse pikka, keskmise kumerusega, ovaalset, laia laudjat. 2.10 Udar Udar on kõigil emasloomadel oluline kehaosa, sest sealt saavad järglased piima ehk toitu elu alguspäevadel. Piimaveistel oleneb udara ehitusest ka piimajõudlus. Udarat hinnatakse esiteks suuruse ja näärmekuse järgi. Veistel eelistatakse suurt näärmekat udarat. Teiseks hinnatakse udarat kuju, asetuse ja veerandite võrdsuse ning sümmeetrilisuse järgi. Kolmandaks hinnatakse udarat nisade sobivuse järgi masinalüpsiks. Nisasid hinnatakse pikkuse, jämeduse, kuju, sidekoe arenemise ja asetuse järgi. Veel hinnatakse udara juures piimasooni--nahaaluseid kõhuveene. Kompimise teel hinnatakse nende jämedust ja loogelisust
kalakasvatajate mure, peaaegu kõik välismaal toodetavad söödad, tuleb lisada mükotoksiinide sidujaid. Poegimiseelse ratsiooni iseärasusi · Valmistada lehm ette poegimiseks ja järgmiseks laktatsiooniks. · Siis veel proteiini ainevahetuse muutuseks. · Siis veel energia ainevahetuse muutusteks. · Rasvhapete süntees muutub 8kordseks. · Glükoosi süntees 8kordseks. · Proteiini süntees 2kordseks. · Suureneb toitainete vajadus udara näärmekoe arenguks, ternespiima sekretsiooniks, loote arenguks. · 1...2 nädalat enne poegimist väheneb kuivaine söönus. · Tuleb jälgida katiooni-aniooni bilansi(KAB), muidu võib loom jääda poegimishalvatusse. · Kuivaine söömus 10...12 kg päevas September-detsember 2008. a. · Proteiini kuivaines 16...17 % · Kuni 35% kuivainest võiks olla jõusööt. · Eelistada tuleb vatsas fermenteeruvat tärklist.
sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.
meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 10. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre.
talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed – lihaseid. Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar – moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon – ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet
Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille õhustamine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Sellest tulenevalt esineb kõige pikem jämesool taimtoidulistel loomadel. Erandiks on mäletsejalised, kelledel peamiseks tselluloosi seedimise kohaks on eesmagu. 31. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine kõige suurem nääre. Maks produtseerib sappi, kusiainet, kusihapet, filtreerib verd - muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina jne. Lootel on maks ka vereloomeorganiks. Maks jaguneb paremaks, vasakuks, kesk-, saba- ja ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või täielikult eraldunud sagarikest. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Pankrease nõres leidub kõikidesse
meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 16. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre.
Grupeerimine 1.Piimaveise tõud ( Eesti punane, Eesti holstein, Eesti maatõug) 2. Piima-lihatõud ( Simmental, Sviits) 3.Lihatõud ( Soti mägiveis, Hereford, Aberdiin Angus, Limusiin) Eesti punane Kujunes 19. saj teisel poolel Tänaseks on muutunud piimatüübilisemaks Udar on mahukam Kesk ja Lõuna-Eestis, saartel 1955.a.- 3562 kg 2010.a.- 19724 kg Keskmine lehma kaal 500 kg (800 kg) pullidel 800-900 kg (1000) Udaral, udara lähedal valged laigud, iseloomult rahulik Eesti holstein Aretuse algus 1838.a. Kõrgejalgsed, tugeva kehaehitusega, mustakirju värvusega Söövad kore- ja haljassööta Kaal kuni 1350 kg Piimatoodang ja rasva % suhteliselt kõrged, valgu % madal 1940.a.- 4000 kg 2010.a.- 7778kg Eesti maatõug Eestis kasvatati sajandeid Eelis: hea tervis ja kõrge haiguste resistentsus Udar pole masinlüpsiks parim Üldiselt hea tervisega (2005.a
lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. 22. Jõudluse mõiste - nim. loomade võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. Jõudluse hindamisel arvestatakse nii toodangu mahtu e. kvantiteeti ja väärtust e. kvaliteeti. Jõudlusvõime oleneb: pärilikest eeldustest keskk.ting.ja nende omavahelisest koostoimest ehk interaktsioonist. 23. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine - Udar päritolult nahamoodustis, talitluselt suguorgan, sest üleminek emakasiseselt toitumiselt tavalisele toitumisele toimub piima kaudu. Udara anatoomiliseks ühikuks on imeti, mis koosneb imetikehast ja nisast. Lehmal on arenenud 4 imetit, mis omavahel liitunult moodustavad udara. Udara vasak ja parem veerand on eraldatud sidekoelise vaheseina abil. Ees- ja tagaveerandite vahel see puudub
Kaksteistsõrmik: peensoole algus,. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, Niudesool: peensoole lühike lõpposa, Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult, pikkuselt ja kujult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 22. Maks ja pankreas: Maks – on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: produtseerib sappi, kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre – pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 23
Põhisöötade kasutamisvõimet Seedimiselundite vastupidavust suurtele söödaannustele Paranenud on lehmade tiinestumine. Seoses laudatööde ratsionaliseerimisega ja masinlüpsile üleminekuga on rõhutatud: Lehmade kergelt lüpstavust Masinlüpsiga soostumist Hääd, rahulikku iseloomu Korrapärast udara ja nisade ehitus LÕPPKOKKUVÕTE: Kokkuvõttes näeme, et maareform on Eesti ühiskonda kõige sügavamalt haaranud, tuues enesega kaasa põhjendaaid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Majanduslikult pole maareform ei Eesti üld- ega põllumajandust nõrgendanud. Maareform on enesega kaasa toonud ka sügavad sotsiaalsed muudatusi. Maareform on ühtlasi Eesti iseseisvuse tulemuseks ning selle pandiks tulevikus.
Pidurdusained- lüpsiaparaatide pesemisel ja desinfitseerimisel kasutatavad ained, mis satuvad piima sisse torustiku ja muu inventari ebatäielikul loputamisel. Bakterite ja somaatiliste rakkude arv piimas- bakterite arv näitab mikroobide arvu, mis kasvavad piimas teatud ajaperioodi jooksul. Bakterid satuvad piima põhiliselt õhust, lohakalt pestud lüpsiinventarist ja lehma udaralt. Mõjutab piimatoodete valmistamise protsessi ja nende kvaliteeti. Somaatiliste rakkude arvu järgi hinnatakse udara tervislikku seisundit. Haigest udarast saadud piimal on muutunud koostis, piimas on helbed, on veniv 38. Piima sordilisus- Organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaotatakse piim sortidesse, mis määrab ära piima kokkuostu hinna. Määratakse ka rasvasisaldus, mille alusel toimub piima eest maksmine. Piima sordilisuse määramisel arvestatakse ka maitset ja lõhna, bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu. 39
kinnijäävate lehmade piima, mis on madala happesusega, soolaka või kibeda maitsega. Kinnijäävate lehmade piimakogus on alla kahe liitri ööpäevas. Lehma tervislik seisund Avaldab olulist mõju piima toodangule ja koostisele . Lehmade enam levinud haiguseks on udarapõletik Lüpsmise mõju Terve udara erinevatest veeranditest lüpstud piim on ühesuguse koostisega, kuid tagumistest veerandidest saadakse 20-30 % rohkem piima Õhtune lüps on 10% väiksem hommikusest, õhtuse lüpsi rasvasus on 0,5 % rasvasem kui hommikul Lehmade söötmine: Lüpsikarja täisväärtuslik ja mitmekülgne söötmine suurendab
Piima somaatiliste rakkude arv (SRA) kasutatakse peamiselt piima kvaliteedi näitajana. Somaatilised rakud on keharakud, mida leidub normaalses piimas madalal tasemel. kui piima somaatiliste rakkude arv järsult suureneb, siis harilikult on sellisel puhul mastiidiga peamised rakud, mida nimetatakse somaatilisteks rakkudeks, on leukotsüüdid samuti kuuluvad somaatiliste rakkude koosseisu udara näärmekoe rakud epiteelrakud on organismi normaalse funktsioneerimise tulemusel kehas olema, mil vanad rakud asenduvad uutega. Vere valgeliblede hulk kasvab järsult siis, kui organismil tuleb asuda võitlusesse haigustekitajatega. Nad üritavad piirata haigustekitajate paljunemist Kui lehma udar on terve, siis on piima somaatiliste rakkude arv 50000/ml või vähem Lehma nakatumisel mastiiti võib sra tõusta 500000ml ja enam
põlvnemist 6)seemenduspullide teine valik - toimub 12 kuu vanuselt, kontrollitakse sigimisvõimet 7)Lõplik hinnang seemenduspullile - 6 aasta vanuselt 22. Jõudluse mõiste. Jõudluseks nim. loomade võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. Jõudlusvõime oleneb pärilikest eeldustest, keskkonnatingimustest ja nende omavahelisest koostoimest ehk interaktsioonist. 23. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine. Udar päritolult nahamoodustis, talitluselt suguorgan. Udara anatoomiliseks ühikuks on imeti, mis koosneb imetikehast ja nisast. Lehmal on arenenud 4 imetit. Liitunud imeteid nim.udaraveeranditeks. Udara vasak ja parem veerand on eraldatud sidekoelise vaheseina abil. Ees- ja tagaveerandite vahel see puudub. Udar koosneb: 1)näärmekude, mis on seotud piima produktsiooniga 2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat.
Poegimissigala peab kindlustama nii emistele kui põrsastele optimaalsed elamistingimused, sest emiste piimatoodang oleneb oluliselt ka keskkonnatingimustest. Et põrsad imevad väga tihti (umbes iga tunni järel), siis suurema osa ajast emis lamab. Põrsastel peab olema pidevalt vaba juurdepääs emise juurde. Emise ja põrsasulu vaheline piire peab olema põrsastele läbitav. Latriga sulus peavad põrsad pääsema emise juurde mõlemalt poolt emise udara pikkuse ulatuses. Sulus peab põrsaste äramagamiseoht olema viidud miinimumini. Põrsaste lamamisala peab olema kompaktne, pindalaga mitte alla 1 m2, et kõik põrsad saaksid korraga kiirguri all olla. Lamamisalal paikneb lisasoojusallikas või on soojendatava lamamisala põrand. Et vältida tõmbetuult, tuleb kasutada lamamisalal tihedaid piirdeid. Tihedate piiretega võiks olla ka naabersulud, aga emis peaks saama
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
......................................................................................................................................................... 32 3.9.1. JÕUDLUS MÕISTE. ................................................................................................................................................... 32 3.9.2 PIIMAJÕUDLUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID............................................................................................. 32 3.9.2.1. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine ...................................................................................................... 33 3.9.2.2. Lehmapiima keemiline koostis............................................................................................................................. 33 3.9.2.3. Piimajõudlust mõjutavad tegurid.......................................................................................................................... 34 3.9.3
Populatsioonigeneetikast, aretusest ja selektsioonist Mida mõõdavad päritavuskoefitsient ja geneetilised korrelatsioonikordajad? päritavuskoefitsient - Koefitsient, mis iseloomustab tunnuse päritavust populatsioonis. valem h2=g2/2p näitab,mil määral erinevused isendite genotüüpides peegelduvad nende fenotüübi väärtuste erinevustes.varieerumine 0 ja 1 vahel. geneetiline korrelatsioonikordaja- nähtus, mille puhul ühe tunnuse muutusega kaasneb teise (korreleeruva) tunnuse muutus Mis asi on aretusväärtus? põllumajandusloomalt tema järglastele edasiantav geenide väärtus, mis avaldub järglaste keskmises toodangus tema eakaaslastega võrreldes Mis asi see aretusprogramm üleüldse on (mis punktid/küsimused püütakse aretusprogrammis ära määratleda)? Aretusprogramm on teatava tõu kohta koostatud dokument, millest selguvad aretuse eesmärk, aretusmeetodid, aretusedu saavutamise abinõud ja aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv. Aretuspr...
Valik toimub vasikaeas,otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt,teine ots hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas,noorlehmade hulgas pärast laktsiooni lõppemist. Seemenduspullide esmane valik 3-kuuselt, teine valik 12 kuu vanuselt ja lõplik hinnang 6 a vanuselt. Jõudluseks nim loomade võimet toota teatud tungimustes ja teatud ajavahemikus vajalik kogus mingit toodangut. Udar on nahamoodustis, kuid talituselt suguorgan. Udara anat ühikuks on imeti, mis koosn imetikehast ja nisast. koosneb:1)näärmekude, mis on seot piima produktsiooniga 2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat. piima tekkimine ehk laktatsioon algab sünnitusega, toodab piimanääre,kust 1liitri piima sünt peab udarast läbi voolama 400-500l verd. Väljutamine e ejektsioon- vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhj alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise
Teine otsustav hindamine toimub 15..16 kuu vanuselt.Järgmine valik tehakse noorlehamde hulgast pärast esimest laktatsiooniperioodi lõppemist. Seemnespullide esimene valik toimub 3-kuuliselt.Teine valik toimub 12 kuu vanuselt.Lõplik hindamine tehakse ca 6 aasta vanuselt. 22. Jõudluse mõiste. Jõudluseks nimetatakse loomade võimet toota teatud tingimustes a teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. 23. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega.1 liitri piima sünteesiks peab udarast välja voolama 400-500 liitrit verd. 24. Lehmapiima keemiline koostis. 25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). 26. Piimajõudluse arvestus
Noorpulli spermaga tehakse ca 1000 katseseemendust. Lõplik hinnang antakse seemenduspullile ca 6 aasta vanuselt tütarde 1.laktatsiooni toodangu alusel. 16. JÕUDLUS MÕISTE. Jõudluseks nim. loomade võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. Jõudluse hindamisel arvest. nii toodangu mahtu e. kvantiteeti ja väärtust e. kvaliteeti. jõudlusvõime oleneb: pärilikest eeldustest keskk.ting.ja nende omavahelisest koostoimest ehk interaktsioonist. 17. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine Udar päritolult nahamoodustis, talitluselt suguorgan, sest üleminek emakasiseselt toitumiselt tavalisele toitumisele toimub piima kaudu. Udara anatoomiliseks ühikuks on imeti, mis koosneb imetikehast ja nisast. Lehmal on arenenud 4 imetit, mis omavahel liitunult moodustavad udara (uber). Liitunud imeteid nim.udaraveeranditeks. Neid on 4 2 ees- ja 2 tagaveerandit. Udara vasak ja parem veerand on eraldatud sidekoelise vaheseina abil
ca 1000 katseseemendust. Lõplik hinnang antakse seemenduspullile ca 6 aasta vanuselt tütarde 1.laktatsiooni toodangu alusel. 16. JÕUDLUS MÕISTE. Jõudluseks nim. loomade võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. Jõudluse hindamisel arvest. nii toodangu mahtu e. kvantiteeti ja väärtust e. kvaliteeti. jõudlusvõime oleneb: pärilikest eeldustest keskk.ting.ja nende omavahelisest koostoimest ehk interaktsioonist. 17. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine Udar päritolult nahamoodustis, talitluselt suguorgan, sest üleminek emakasiseselt toitumiselt tavalisele toitumisele toimub piima kaudu. Udara anatoomiliseks ühikuks on imeti, mis koosneb imetikehast ja nisast. Lehmal on arenenud 4 imetit, mis omavahel liitunult moodustavad udara (uber). Liitunud imeteid nim.udaraveeranditeks. Neid on 4 2 ees- ja 2 tagaveerandit. Udara vasak ja parem veerand on eraldatud sidekoelise vaheseina abil
veisel on 2648 ja hobusel 1828 meetrit. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 7080cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool on mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 14. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal produtseerib peale sapi kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre on pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,
kasv. Viimajuhadesüsteem – moodustumine algab puberteedi ajal (stim. prolaktiin, kasvuhormoon, östrogeen vahelduvalt progesterooniga), täielik väljaareng esmastiinuse ajal. Viimajuhad ühendavad alveoole nisaga Alveolaarne näärmekude – moodustub esmastiinuse ajal (stim progesteroon, prolaktiin, platsentaarne laktogeen, neerupealise koore hormoonid) Piimanäärmed arenevad paarilistena. Lehma 2 paari piimanäärmeid, ute, kitse ja mära 1 paar piimanäärmeid moodustavad koos udara. Piima moodustamist stimuleerivad prolaktiin, adrenokortikaalhormoonid ja platsentaarne laktogeen Piima sekretsiooni hormonaalne regulatsioon Piima moodustamist stimuleerivad prolaktiin, adrenokortikaalhormoonid ja platsentaarne laktogeen. Lüpsmisel või imemisel tekkinud ärritus põhjustab prolaktiini vabanemise hüpofüüsist ja tema inhibiitori, dopamiini, blokeerimise. Piima koostis eri loomaliikidel – karul on piimas rasva 25, valku 15 ja lakoosi 0,5. Koeral valku ja
85) Piimanäärmete areng, ehitus ja talitlus. Piimanääre · Esmastiinuse ajal - moodustub alveolaarne näärmekude · Puberteedi ajal algab viimajuhadesüsteemi moodustumine, täielik väljaareng samuti esmastiinuse ajal. Viimajuhad ühendavad alveoole nisaga · Piimanäärmed arenevad paarilistena Lehma 2 paari piimanäärmeid, ute, kitse ja mära 1 paar piimanäärmeid moodustavad koos udara Udara füsioloogiline mahutavus oleneb nii viimajuhade kui alveoolide arengust. Udara täitumisel piimaga mahtuvus suureneb ilma olulise udarasisese rõhu tõusuta tänu silelihaskiudude plastilisusele. See võimaldabki piima udaras lüpsivaheaegadel deponeerida. Esmalt täituvad alveoolid ja viimasüsteemi ülaosad, seejärel valgub piim urke näärme ja nisaossa. Ühe liitri piima sekretsiooniks peab udarat läbima 500 l verd. Alveoolide näärmeepiteeli rakud muudavad verst võetud valgud, rasvad, süsivesikud jt
85) Piimanäärmete areng, ehitus ja talitlus. Piimanääre · Esmastiinuse ajal - moodustub alveolaarne näärmekude · Puberteedi ajal algab viimajuhadesüsteemi moodustumine, täielik väljaareng samuti esmastiinuse ajal. Viimajuhad ühendavad alveoole nisaga · Piimanäärmed arenevad paarilistena Lehma 2 paari piimanäärmeid, ute, kitse ja mära 1 paar piimanäärmeid moodustavad koos udara Udara füsioloogiline mahutavus oleneb nii viimajuhade kui alveoolide arengust. Udara täitumisel piimaga mahtuvus suureneb ilma olulise udarasisese rõhu tõusuta tänu silelihaskiudude plastilisusele. See võimaldabki piima udaras lüpsivaheaegadel deponeerida. Esmalt täituvad alveoolid ja viimasüsteemi ülaosad, seejärel valgub piim urke näärme ja nisaossa. Ühe liitri piima sekretsiooniks peab udarat läbima 500 l verd. Alveoolide näärmeepiteeli rakud muudavad verst võetud valgud, rasvad, süsivesikud jt
Olemuse . 6. Aretusõpetuse majanduslik põhjendus Majandusliku väärtuse määrab tunnuse realiseerumine lõpp-produktina. Jõudlusnäitajate puhul saab aluseks võtta erinevate toodete realiseerimishinda, toote tootmiseks tehtavaid kulutus, samuti toote väärtust inimeset toitumise seisukohalt. Keerukam on nende tunnuste majandusliku väärtuse hindamine, mida realiseerida ei ole võimalik, kuid mõjutavad jõudlusomadusi kaudselt (geneetiline seos). Näiteks udara hinnang ja kasvukiirus on kaudselt seostatavad jõudlusega. Aretusväärtuse määramisel hinnatavad tunnused kaalutakse vastavalt nende majandusliku väärtusele. 7. Loomade taltsutamise ja kodustamise põhimõtted ulukloomad-looduslikes tingiustes vabalt elavad ja sigivad loomad, kes alluvad looduslikule valikule taltsutatud loomad-on inimese poolt kinnipeetavad ja tihti dresseeritud loomad, kes ei ole täiesti kohanenud inime poolt loodud tingimustega ning seetõttu harilikult ei sigi
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
-dus Pumpamine Aparaadi Asemelt Hoidlas Hoidlas ettevalmistus eemaldamine laadimine laadimine Säilitamine Laudas Udara pesu ja Lauta vedu kogumine Lauta vedu ettevalmistus Lauta Hoidlasse juhtimine Aparaadi Loomadele Loomadele laadimine allapanek jaotamine
Nii taastuvadki järk- järgult veekogus normaalsed ökoloogilised tingimused, fauna ja floora. Veekogu saprofüütide arv langeb veelgi jäädes kümnete ja sadade rakkudeni 1 cm³. Selliselt kulgeb näiteks lahtise veekogu isepuhastumine sinna sattunud orgaanilistest ainetest ja ka bakteritest. Protsessi intensiivsus sõltub reostuse astmest, saastainete koostisest, vee hapnikusisaldusest, temperatuurist jne. Looma mikrofloora Udara mikrofloora -Mastiiti põhjustavad järgnevad mikroobiliigid: Streptococcus agalactiae, Streptococcus uberis, Staphylococcus aureus, Escherichia coli, Klebsiella aerogenes, Corynebacterium pyogenes, Bacillus subtilis, ja Pseudomonas spp. Erilist tähelepanu omistatakse kahele liigile: Staphylococcus aureus ja Streptococcus agalactiae, kes põhjustavad 80% kõikidest haigestumistest mastiiti. Seedetrakti mikrofloora Seedetrakti mikrofloora jaotatakse kahte gruppi. 1. fakultatiivne mikrofloora
, 2007). B. cereus’e grupi bakterid on pinnase saprofüüdid ning neid leidub paljudes taimse päritoluga toiduainetes (riis ja pasta). Neid on isoleeritud ka liha, muna ja piimatoodetest. B. cereus’t on sageli isoleeritud toidutööstuses kasutatavatest aedviljadest, tärklisest ja vürtsidest. Ristsaastumise teel võib see levida ka teistele toiduainetele, s.h lihale. Kõrgetes kontsentratsioonides on seda isoleeritud ka veiste väljaheidetest, kust see võib sattuda otse rümbale. Udara kokkupuutel pinnasega võib B. cereus sattuda ebahügieenilisel lüpsmisel toorpiima. Spoorid pastöriseerimisel ei kahjustu ning konkurentsmikrofloora hävimisel saavad piimas vabalt kasvada ja paljuneda. B. cereus ei kasva temperatuuril alla 10 kraadi ja piimatoodetes, mida säilitatakse 4-8 kraadi juures. Psührotolerantsed tüved (B. weihenstephanensis) võivad kasvada ka 4-6 kraadi juures (Doyle et al., 2007). Bacillus cereus põhjustab 2 tüüpi toidumürgistusi
-dus Pumpamine Aparaadi Asemelt Hoidlas Hoidlas ettevalmistus eemaldamine laadimine laadimine Säilitamine Laudas Udara pesu ja Lauta vedu kogumine Lauta vedu ettevalmistus Lauta Hoidlasse juhtimine Aparaadi Loomadele Loomadele laadimine allapanek jaotamine
Seda tehti sarnaselt 1890. aastate ilukirjanduskorpusega – kasutati otsekõne ja ütte puhul, näiteks „Aga kus on siis ema?“ ning „Elan, ema!“ Sõna ema esines ise nii täiendina (ema Liisa) kui ka põhisõnana (Helmi ema). Tunduvalt vähem kasutati omastavat käänet – kokku 5 korral. Siingi kerkisid esile tagasõnad: ema vastu, ema kallale, ema all. Emaslooma tähendust ilmestab see: tikkusid vägisi kõhna ema udara kallale. Omastavas käändes käitus ema ka täiendina (ema juttu ja ema suu). Osastavat käänet kasutati 3 korral, näiteks ning püüdis ema lohutada ja püüdis oma ema säästa. Kaasaütlevas käändes esines ema 2 korral, mõlema puhul väljendab see kaasasolu eelkõige seepärast, et ema on elusolend. Kaasaütlevat käändevormi kasutati näiteks siin: Ja kuigi urjadnik nad mõlemad Sandri emaga toast välja tõukas. Ka alaleütlevas esines
jäsemete distaalsete osade ja nisade naha epiteelirakkudesse, kus hakkab paljunema. Epiteelirakud hävivad, kahjustunud aladel tekivad paapulid, villid ja haavandid. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood 2-5 päeva. Kulg: äge. Suuõõne ja keele limaskestal hüpereemilised alad. Kollaka seroosse vedelikuga täidetud villid. 3-7 päeval villid lõhkevad, tekivad erosioonid. Palavik (langeb villide lõhkemise ajal). Depressioon, salivatsiooon , konjunktiviit. Lehmadel tekivad villid nisadele ja udara nahal, ninapeeglil, sõravahes ja – piirdel. Loomad tervistuvad 8.-16. haiguspäeval. Hobustel villid kabjapiiril, suus, keelel, ninapeegli haavandid. Pat.ana: Villid, erosioonid suu ja keele limaskestal, udara, nisade ja jäsemete distaalsete osade nahal. Dif.diagnoos: Teised vesikulaarhaigused (sigade vesikulaareksanteem, sigade vesikulaarhaigus), Veiste katk, Veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, Dermatiidid. Diagnoosimine: Materjal: lõhkemata villide sisu (1 ml), lõhkenud villide kude
sekretoorset iseloomu rakkudega Munajuha lihaskest koosneb kahest kihist: ring- ja välimistest pikikihtidest UDAR Emasloomadel esinevad piimanäärmed kuuluvad talitluslikult suguorganite hulka Koduloomadel kasutatakse terminit piimanääre su, ca ja fe puhul – Ru ja eq moodustub piimanäärmetest ühtne organ udar Sagarikevaheline sidekude jagab udara sagarikkudeks – sagarikus paiknevad rohkearvulised alveoolid Alveooli seina moodustavad laktotsüüdid, mis on ühes kihis paiknevad madalad rakud Rakkude kõrgus muutub vastavalt sekretsioonifaasile ja udara täitumusele moodustunud piimaga – sellises alveoolis on ka laktotsüüdid kõrgemad Viimasüsteemi algusosa moodustavad alveoolidest algavad alveolaarjuhad, viimaste sein on kaetud samuti laktotsüütidega
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiska...
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatem...
Taimed. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter cloacae, Aerobacter aerogenes, Bacillus subtilis, Bacillus mycoides, Clostridium butyricum jt. Taimede maapealsetes (epifüütsetes) osades on levinuim mikroob Pseudomonas herbicola. Leiduda võib veel ka hallitusseente eoseid (näiteks Penicillium´i, Fusarium´i, Mucor´i jt liigid) Loomad Udara mikrofloora Mastiiti põhjustavad järgnevad mikroobiliigid: Streptococcus agalactiae, Streptococcus uberis, Staphylococcus aureus, Escherichia coli, Klebsiella aerogenes, Corynebacterium pyogenes, Bacillus subtilis, ja Pseudomonas spp.Erilist tähelepanu omistatakse kahele liigile: Staphylococcus aureus ja Streptococcus agalactiae, kes põhjustavad 80% kõikidest haigestumistest mastiiti. Seedetrakti mikrofloora Seedetrakti mikrofloora jaotatakse kahte gruppi. 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
