Oder Hordeum vulgare Loodusvarade kasutamine ja kaitse Tutvustus Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Õistaimed (Magnoliophyta) Klass: Üheidulised (Liliopsida) Selts: Kõrrelised (Poales) Perekond: Oder (Poaceae) Liik: Harilik oder (Hordeum vulgare) Odrast Oder on üks vanimaid kultuurtaimi, Lähis-Idas kasvatati kaherealist otra juba umbes ~9000 aastat tagasi Odra vili on teris, mida katavad sõklad. Oder on lühima kasvuajaga teravili (60-115 päeva), mistõttu teda viljeletakse nii mägedes kui ka põhjapiirkondades) Kasvunõuete poolest on oder lähedane nisule, vajab paraniisket neutraalse reaktsiooniga liivsavimulda ning head eelvilja (sobiv on näiteks kartul) Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi.
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE ODER Iseloomustus · Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv üheaastane teravili. · Odra perekonda kuulub 40 liiki. · Eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. 2 3 · Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra (valmis kõige varem). · Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased, roomlased. · Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. 4 Botaanilised tunnused · Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. · Võrreldes teiste teraviljadega juurestik mõnevõrra väiksem. · 85% juuremassist paikneb 2025 cm sügavusel. · Kõrs: - püstine, - õõnes, - pikkus 5080 cm. · Leht: - rööproodne, - keelekesega
Selle perioodi arheoloogilineleiukoht asub Kinnereti järve lõunakaldal. Veel on metsiku odra teriseid leitud 1012 tuhande aasta tagusest perioodist Süüriast Tell Abu Hurreyra linna lähedalt. Seda perioodi loetakse ka odra kultiveerimise alguseks. Alates 8000 eKr pärinevate Lähis-Ida leiukohtade arv suureneb märgatavalt, mis viitab teraviljade üha laiemale kultiveerimisele Viljaka poolkuu regioonis. Esialgu kultiveeriti peamiselt kahetahulist kestjat otra, kuid neljandal aastatuhandel eKr ületas kuuetahulise odra kasvatamine kõiki teisi kultiveeritavaid teraviljasorte. Viiendal aastatuhandel eKr kultiveeriti otra Niiluse deltas (levides sealt Etioopia mägismaale), Taga-Kaukaasias, Kaukaasias ja Hindustani poolsaare mäepiirkondades. Neljandal aastatuhandel eKr levis oder Vahemeremaade lääneossa ja kolmandal aastatuhandel Kesk- ja Põhja-Euroopasse. Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra. Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja
2019 Kus asub Inglismaa? Inglismaa on saar, mis on üks Suurbritannia osadest ning asub euroopas. Inglismaa on teistest osadest nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia lõunaosast. Põllumajanduse Põllumajanduse osatähtsus riigis on 0.7%. Seal on hõivatud 1.4% rahvastiku. See tähendab,et selle majandusharu roll on riigis väike. Taimekasvatus Selles riigis kasvatatakse nisu, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, otra. Viimasel aastal oli toodetud 15,3 mln tonni nisu, 6,1 mln tonni kartulit , 2,8 mln tonni rapsii, 8,5 mln tonni suhkrupeeti , 5,5 mln tonni otra. Loomakasvatus Selles riigis peetakse 166 mln kanasid ,10 mln veisi , 385 tuhat hobuseid , 4,4 mln sigasid, 31,6 mln lambaid. Kõige rohkem kasvatatakse kanu ja lambaid. Toiduainetööstus Inglismaal toodetakse palju: õlut, suhkurt, melassi, viskit ning teed. Kasutatud allikad https://et.wikipedia
Põllumajanduse osatähtsus riigis on 0.7%. Seal on hõivatud 1.4% rahvastiku. See tähendab,et selle majandusharu roll on riigis väike. https://expo.online/et/too /pollumajandus/ Taimekasvatus Selles riigis kasvatatakse nisu, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, otra. Viimasel aastal oli toodetud 15,3 mln tonni nisu, 6,1 mln tonni kartulit , 2,8 mln tonni rapsii, 8,5 mln tonni suhkrupeeti , 5,5 mln tonni otra. https://eestinen.fi/2017/0/ suhkrupeet Loomakasvatus Selles riigis peetakse 166 mln kanasid ,10 mln veisi , 385
asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks. Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid
ning vastab EL mahepõllumajandu se nõuetele EL Mahetoode mis on uus mahetoote märk alates 2010 aasta juulikuust. Tervisemärk Toode pärineb tunnustatud suur- või väikeettevõttest Märk toode ei sisalda tsöliaakiahaigetele nisu, otra, rukist ja kaera Märk "Täisteratooted" toode sisaldab täisterakomponenti Gluteenivaba toode toode ei sisalda rukist, otra ja nisu Laktoosivaba toode Toode ei sisalda piimasuhkrut Funktsionaalne toit tootel on kas füsioloogilist funktsiooni parandav toime v. haiguse riski
ning vastab EL mahepõllumajanduse nõuetele EL uus mahetoote märk EL uus mahetoote märk, kehtib 2010. aasta juulikuust. Tervisemärk toode pärineb tunnustatud suur- või väikeettevõttest Märk tsöliaakiahaigetele näitab, et toode ei sisalda nisu, otra, rukist ja kaera Märk "Täisteratooted" toode sisaldab täisterakomponenti Gluteenivaba toode toode ei sisalda rukist, otra ja nisu Laktoosivaba toode toode ei sisalda piimasuhkrut Funktsionaalne toit tootel on kas füsioloogilist funktsiooni parandav toime v. haiguse riski vähendav toime
väiksemat, rootsu abil käepideme sisse kinnitatud hambulise teraga sirpi. Sellise sirbiga lõigati kõrsi. Saartel ja LääneEestis kasutati suuri, kõvera löe külge needitud, sepa valmistatud siledateralisi sirpe, millega niideti vilja. Siledateralise sirbiga oli viljakoristus jõudsam, sest korraga lõigati umbes poole vihu jagu viljakõrsi, hambulise teraga seevastu umbes viiendiku jagu. LääneEestis, eriti saartel kitkuti väikeste nüride sirpide abil otra koos juurtega. Otra juuriti selleks, et kõrred jääksid pikemad ja vilja oleks parem põllule kuivama panna. Heinategu Heina niideti vikatiga. Alates 19. saj. tulid MandriEestis kasutusele vabrikuvikatid. LääneEestis ja eriti saartel säilisid kauem sepavikatid, mis sobisid paremini sealsele karedale heinale. LääneEestis oli vikatil vanemat tüüpi, kahe sissetapitud käepidemega vars e. lüsi. IdaEestis olid
Norra toit Andra Vebus 11. A klass Ajalugu o Põhitoit kala ja piimatooted o Põhjapõder o Hüljes o Lõhe o Forell o Mereannid Kliima mõju toiduvalikule o Seentest ei arva midagi o Teravilja kasvatus riigi lõunaosas o Teravili: kaera, otra o Pärmitaigent teha ei saa o Lame leib, säilib kaua o Letse Norrale omased toitud o Tähtsal koha kartul o Kaladest põhitoit: lõhe, heeringas, tursk, paltu, kammelja, makrell, saida Ajalooline roog o Rakfisk o Sarnaneb Rootsi surströmminguga o Tooraine: forell o Rakfiski festival Aitäh kuulamast.
Que tonta soy kui loll ma olen Que bien kui tore! Como siempre nagu alati Como pasa el tiempo kuidas ikka aeg möödub! No entiendo ei saa aru El beso se queda en el aire Suudlus jäi õhku Tres de la tarde kell kolm päeval Te quiero Ma armastan sind Una y otra vez ikka ja jälle Fumador o no fumador suitsetaja või mittesuitsetaja? El empleado le sonire Töötaja naeratab talle Guarda la foto fotot kindlasse kohta panema Abajo el cabasso - Pead langetama Esta chico es extranjero see poiss on välismaalane Ir y venir aqui edasi-tagasi ( pileti kohta )
savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg Asulaid hakati ümbritsema paeplaatidest ja palkidest kaitseseintega. Vanem pronksiaeg 1800 1000 eKr. Noorem pronksiaeg. Pülispõldude tegemine, kivikirst, kalmed, Inimesed maeti põletatult. Otra kasvatati. Rauaaeg Surnud mattis iga pere oma põldude keskele kivikirstkalmetesse. Paralleelselt võeti
Ettevõtte analüüs Taimekasvatus:Rukki üleskasvatamise kulurentaablus on 37,93% ja käiberentaablus 27,5%.See tähendab, et rukki kasvatamine on kasulik ettevõtte jaoks. Talinisu kulurentaablus on 59,1 ja käiberentaablus on 37,14.See teravili on samuti kasulik ettevõttele. Odra kasvatamise kulurentaablus on miinuses-16,7% ja käiberentaablus on -20%.Otra pole kasulik ettevõttel kasvatada. Kaer toob ka miinuse ettevõttele-6,1% ja käiberentaablus-6,45%. Rapsi kasvatamine on kasulik ettevõttele 23,81% ja käiberentaablus 19,23%. Selle kahjumi,mis toovad kaera ja odra kasvatamine , katab rukki, nisu ja rapsi kasvatamine. Lõppkokkuvõttes on taimekasvatus kasulik ettevõttele. Loomakasvatus:Piima tootmine on ettevõttele kasulik, kulurentaablus on 126, 3% ja käiberentaablus 55,8%. Pullvasikaid on ka tulus kasvatada, kulurentaablus 56,8% ja käiberentaablus 36,2%. Tõumullikaid ei ole kasulik kasvatada, kulurentaablus on -5,8% ja käiberentaablus -6,2...
Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest - järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni. Tsöliaakiat vallandavaid nisu-, odra-, rukki-, kaeravalke nimetatakse koondnimetusena gluteenideks ning tsöliaakia ravimeetodit gluteenivabaks dieediks. Lubatud toiduaeined Keelatud toiduained -piim - jogurtid, mis sisaldavad nisu, rukist, otra ja - hapupiimatooted: keefir, pett, hapupiimajook kaera - jogurtid, mis ei sisalda nisu, rukist, otra ja - jäätis vahvliga või küpsistega, jäätisetort kaera - osad juustud*, lahjad määrdejuustud* - kohupiim, kodujuust, juust - osad imikutele mõeldud purgitoidud ja - jäätis pudrud* - hapukoor, rõõsk koor Diabeet
NISU Heino Kiige järgi Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid. Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest. Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt.
lohukeste ja viksemate tekete ridadega. Tarberiistade valmistamisoskused paranesid. Muutusid matmiskombed. Thtsamad surnud sngitati asula territooriumile. Kaasa pandi noake, kvits ja ehteid. 3000 eKr levis nrkeraamika kultuur. Savinusid hakati ilustama nrijljenditega. Tehti ka veneteid ehk paate meenutavaid, vga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivakirved. Peeti kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Maaviljeluse thtsus kasvas. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Matma hakati asulatest vljapoole, krgematele kngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse. Mni luustik viitab kinniseotud hukkunule, mis vib viidata muudatusele usundis: surnuid hakati kartma. VANEM PRONKSIAEG - ( 1800 - 1100 eKr ). Eestisse judis pronksesemeid vhe, sest siin puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid ning valmis esemed olid liiga kallid, seega jtkus kivast, luust ja sarvest esimete valmistamine.
keskmine eluiga on 71,5 aastat Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53 Suremus: 5,11 Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5 DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPP: Demograafiline plahvatus HÕIVE: Töötuid on 10,3 % Kirjaoskajaid täiskasvanutest 71,4 % Egiptuse näol on tegemist agraar-industriaalse riigiga. Põllumajandus - 32 % Domineerib väikemajandus, kasvatatakse puuvilla, riisi, maisi, nisu, otra, hirssi, suhkruroogu ja datleid. Tööstus - 17 % Enimarenenud on kaevandus-, tekstiili-, keemia- ja metallitööstus. Teenindus - 51 % Iga aasta külastab Egiptust ligi 9 miljonit välisturisti. RÄNDED: Ülekaalus on väljaränded 17 Rännatakse põhiliselt · Euroopasse (endistesse emamaadesse) ja · Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest.
Symbols blackbird, male European elk Famous for Pippi Longstocking by Astrid Lindgren Traveling red wooden farm houses World leader in number of fields Kingdom of Norway Capital Oslo Language Norwegian Size 323,802 square kilometers Population 4.9 million Flag red, indigo blue Scandinavian cross outlined in white Symbols elk, purple heather flower, dipper Biggest rivers Glomma, Otra Famous for - 19th century, Hendrik Ibsen made Norway famous for plays Landscape rugged coastline, mountains, fjords Republic of Iceland Capital - Reykjavik Language Icelandic, fluent English Size 103,000 square kilometers Population 299,000 Flag - blue, red Scandinavian cross outlined in white Iceland is a volcanic island in the North Atlantic Ocean Nature volcanoes, lava fields, waterfalls, geysers and hot pools
nacionales y me convertí en un verdadero personaje dentro de mi especialidad. Era un poco obsesivo, empecinado e inflexible, pero estos rasgos resultaban útiles para un médico. Me sentía completamente preparado para tratar a quienquiera que se presentara en mi consultorio en busca de terapia. Y en aquel momento Catherine se convirtió en Aronda, una joven que había vivido en el año 1863 a. de C. ¿O acaso era al revés? Y allí estaba otra vez, feliz como nunca la había visto antes. Una vez más, temí que Catherine tuviera miedo de continuar. Sin embargo, se dispuso, ansiosamente para la hipnosis y se distendió rápidamente. --Estoy arrojando guirnaldas de flores al agua. Es una ceremonia. Tengo el pelo rubio y trenzado. Llevo un vestido pardo y dorado y sandalias. Alguien ha muerto, alguien de la casa real... la madre. Yo soy una sirvienta de la casa real y ayudo con la comida.
Õlu Ajalugu · Õlu on olnud läbi aegade armastatud jook paljude rahvaste seas. Põlised sumerid, babüloonlased ja assüürlased tundsid õlle valmistamist juba 6000 aastat tagasi. · Eestis on õlut pruulitud ammustest aegadest peale. Arheoloogiliste leidude põhjal on kindlaks tehtud, et umbes 1000 aastat eKr kasvatati Eestis otra, tõenäoliselt on koos viljakasvatamisega õpitud Eesti aladel ka teradest kääritatud joogi valmistamist. · Ammustest aegadest kasutasid eestlased õlletegemisel põhilise toorainena otra. Lisaks on kasutatud ka nisu, rukist ja kaera. Õlletegemisel vajalike linnaste saamiseks pandi odraterad kottides jõkke või tünni 2 3 päevaks ligunema. Leotati, kuni terad muutusid pehmeks, peale nõrgumist laotati need rehetoa põrandale 6 8 päevaks idusid ajama.
külm ja pikk langevad ebaühtlaselt Saagikus Vegetatsiooniperiood Lühikestel vihmaperioodiga kestab vaid 3-5 kuud. aladel kasvatatakse Sellistes oludes saab põuakindlamiad taim kasvatada mitmeid näiteks hirss, maapähkel, teravilju, nagu rukist, kaera pika vihmaperioodiga aladel ja otra, kartulit ja toimub taimekasvatus köögivilja, lina ja rapsi. aastaringselt, saaki saadakse isegi 3 korda aastas. Koostaja: Antero Maslovski 12A
Samuti tõid nad ka uued matmiskombed 3. Nöörkeraamika kultuur e. Vene kirveste kultuur 1) Neoliitiline e. U. 3000-1800 a eKr. 2) Pärit lõuna poolt. Levisid idas Volga, läänes Reini jõeni, lõunas Alpideni. Kultuuri kandjad on Balti hõimude eelkäijad, need on leedulased, lätlased jt. Neil oli paremini töödeldud tööriistad. Nad tõid algelise maaviljeluse e. Kõplapõllunduse ja karjakasvatuse. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Nimetatakse vene kirveste kultuuriks kuna kirved olid tehtud vene kanuudega väga sarnaseks miniatuurseks objektiks.
* tähtsaim loodusvara on mets tervelt 45% Läti pindalast moodustavad metsad * leidub klaasliiva, kipsi, lubjakivi, dolomiiti, mida kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses Põllumajanduses on tähtsam loomakasvatus, kuna taimekasvatuseks pole väga häid tingimusi * põllumajandus perioodiline * külm talv * keskmise viljakusega mullad * liigestatud reljeef - põllumajandus koondunud kõrgustikevahelistele aladele * üle poole haritavast maast on söödakultuuride all * kasvatatakse enam otra, nisu ja suhkrupeeti TÄHTSAMAD MAJANDUSHARUD * tähtsaimad tööstusharud on metsa-, kerge-. toiduaine- ja keemiatööstus * suurimad ekspordiartiklid puit ja puiduproduktid (moodustab 1/3 Läti ekspordist), masinad ja seadmed, metallid, tekstiil, toiduained - peamised ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Leedu ja Eesti * 71% Lätis toodetud elektrienergiast on hüdroelekter, ülejäänud fossiilsetest kütustest.
pika sabaga. (maod,varaanid ,kilpkonnad) Sõnastik Kõrbed · Oaas- Seal kasvatatakse datlipalme, nisu, otra, maisi ja hirssi. · Sukulendid- Taimed, mis koguvad niiskel ajal vee oma vartesse · Beduiinid- Kõrbe põliselanikud · Nomaanid-Rändkarjakasvatajad · Velviitsia- Haruldane Namibi kõrbe taim · Dromedar- 1küüruga kaamel ( Aafrika, Araabia) · Baktsian-2küüruga kaamel ( Kesk-Aasia) · Sahara- Maailma kõige suurem kõrb( Põhja Aafrikas ) · Atacama- Maailma kõige kuivem kõrb ( Lõuna Ameerika )
• Vajab sööta: hein,kaer • Hobina saab kasvatada koos veistega Linnukasvatus jaguneb • Kanakasvatus • Vuttikasvatus • Vähe jaanalinde • Suurtootmisest väljasurnud: hane-,pardi- ja kalkunikasvatus Kanakasvatus • Toodab mune ja kanaliha • Suurim Eesti tootja on Tallegg • Vajab suuri kanalaid Taimekasvatus jaguneb • Teraviljakasvatus ja Kaunviljakasvatus • Juurviljakasvatus Teraviljakasvatus • Kasvatatakse: nisu, rukist, otra, kaera, rapsi, maisi, tatart, hernest, uba ja aeduba • Vajab palju tehnikat: traktorid ja nende haakeriistad, kombainid • Vajab suuri mahuteid ja kuivateid Juurviljakasvatus • Kasvatatakse: porgandit, kaalikat, peeti, naerist, rõigast, redist, sibulat, küüslauku ja maapirni • Vajab ka palju tehnikat • Vajab suuri hoidlaid Saaduste statistika Kasutatud allikad • Eesti statistikaamet • Wikipedia • Eesti Entsüklopeedia Tänan kuulamast kes
mägine. Rohkesti peetakse veiseid ja sigu. 2. Majanduslikud eeldused Roostis on intensiivne põllumajandus, st. vähe tööjõudu, suured kapitali mahutused, spetsialiseerumine kindlale tootmis alale, hea sordi- ja tõuaretus ning väetiste kasutamine. Põllumajandusele eraldatakse riigi eelarvest arvestatav summa 3. Põllumajanduse spetsialiseerumine Spetsialiseerunud on loomakasvatusele. Kuid Lõuna-Rootsis kasvatatakse ka nisu, rukist, otra, kaera ja kartulit. Üha enam hakatakse tegelema mahe põllundusega. Põhja-Rootsis olulist taimekasvatust ei toimu. 4. Eksport Põllumajandus tooteid Rootsi oluliselt ei ekspordi, kui siis kartulit, õunu ja liha. Peamiselt varustab end ise kõigega, mida saab seal kasvatada. Impordib puuvilju, suhkrut jms. Peamiseks ekspordiallikaks on masinad ja seadmed, kemikaalid ja ravimid. Neid ta ka impordib. 5. Keskkonna probleemid
seda on vaja selleks, et valmistada õlut. A. Le Coq-i tehasesse tuuakse linnast Leedust. Oleks hea, kui ka Eestis oleks linnasetehaseid, siis poleks selle vedamisel Eestisse suuri transpordikulusid ja siis saaks nii mõnigi inimene endale töökoha. Teadlaste ja kaupmeeste arvates tasub eestis õlleotra kasvatada, aga põllumeestele meeldiks kasvatada pigem traditsioonilisi ja järeleproovitud kultuure. Eesti kliima on sobilik odra kasvatamiseks. Inimesed on siin ju sajandeid kasvatanud otra nii loomasöödaks kui ka õlletegemiseks. Seetõttu võiks ka Eestis olla linnasetehas, et meie õlletootjatel oleks lihtsam linnast saada. Tartu A. Le Coq-i õlletehase probleemiks on ka see, et neil pole varugeneraatorit. Seda seetõttu, kuna üldjuhul ei lähe neil elekter väga pikaks ajaks ära ning sellepärast ei näe nad ka varugeneraatoril mõtet. Aga kui tehasel pole varugeneraatorit ja elekter läheb mitmeks
neist magavad talveund. Samuti on seal väga palju erinevaid linde. Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad. Põhja- Ameerikas skungid ja pesukarud. Kaug-idas aga pruunkarud, hundid, leopardid ja ussuuri tiigrid. Inimtegevus Metsavööndis inimasustus on väga tihe. · Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus · Põllumajandus, teravilja-ja piimatootmine. Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja rukist · Maavarade kaevandamine- kaevandatakse näiteks kivisüsi ja rauamaaki · Kalandus · Lõuna osas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini Keskkonnaprobleemid · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Parasvöötme sega-ja okasmetsas asuvad sellised jõed nagu Doonau, Mississippi, Missouri ja Rein, järvedest on olemas Suur Järvistu ja Balaton.
Teraviljad Kadrioru Saksa Gümnaasium 9A klass Herkkin Parm Viktoria Ugur Teraviljad Kuuluvad kõrreliste sugukonda + mittekõrrelised Kasvatatakse, sest on tärklise- ja valgurikkad Eestis kasvatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu Arengumaades ka riisi, hirssi ja maisi Kasutamine Toidu valmistamine Tärklisetööstus Piiritusetööstus Õlletööstus (oder, mais) Loomasööt (hein, mais) Tooted Nisujahu – Veski Mati Kaerahelbepuder – Veski Mati Õlu - Saku Odrajahu – Kivisaare Veski Kama – Tartu Mill Verivorstid – Nõo Lihavürst Leib – Leibur Viin – Viru Valge Müsli – Eesti Müsli
Lõuna- Hiinas - punased ferralliitmullad Looduslikud eeldused Hiinas kasutatatakse maaparandustöödes kuivendamist - tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas). Majanduslikud eelised Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega . Põllumajandus spetsialiseerunud Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Riisi -Kagu Hiinas, Maisi -Kirde- Hiinas Edela- Hiinas -nisu Ida- Hiinas - soojaube. Suurim riisi kasvataja maailmas (200 mlnt/a) ja suurimaid nisu kasvatajaid koos India,USA ja Prantsusmaaga. Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandus toetub väikemajanditele. Istandused (nt tee, suhkruroog) Loomakasvatusharud Click to edit Master text styles
1. (7 p.) Lihtsustage avaldis (3m n)(3m + n) (2n + 3m)2 12mn ja arvutage selle täpne väärtus, kui m = 2 ja n = 13-. 2. (7 p.) Võrdkülgse kolmnurga kujulise maatüki külje pikkus on 215 m. Kui palju saab sellelt maatükilt otra (tonnides), kui keskmine saak ühelt hektarilt on 35 tsentnerit. Vastus andke kümnendiku täpsusega. 3. (7 p.) Lahendage võrrand 3x2 + 4x = 7 ja kontrollige selle lahendeid. 4. (7 p.) Juku brutopalk oli aasta alguses 12500 krooni ja seda tõsteti 1. märtsil 7,5% ning palka tõsteti ka 1. aprillil, seekord 2,5% võrra. Kui suur on nüüd Juku brutopalk ja kui mitme protsendi võrra on viimane palk suurem aasta alguses saadud palgast? 5. (8 p)
teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt (541 tuhat km²) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Harilik oder arenes välja metsikust odrast , mis kasvab looduslikult Lähis-Idas ,hakati kasutama u. 8000-10000 eKr Oder kasvab kõige paremini parasniisketel neutraalse reaktsiooniga viljakatel muldadel. Taim talub hästi põuda ning idandid taluvad negatiivseid õhutemperatuure kuni -7 °C 2009. aastal toodeti maailmas 150,27 miljonit tonni otra suurimad tootjad:venemaa,prantsusmaa,saksamaa,ukraina
kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53 Suremus: 5,11 Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5 Hõive Töötuid on 10,3 % Kirjaoskajaid täiskasvanutest 71,4 % Egiptuse näol on tegemist agraar-industriaalse riigiga. Põllumajandus - 32 % Domineerib väikemajandus, kasvatatakse puuvilla, riisi, maisi, nisu, otra, hirssi, suhkruroogu ja datleid. Tööstus - 17 % Enimarenenud on kaevandus-, tekstiili-, keemia- ja metallitööstus. Teenindus - 51 % Iga aasta külastab Egiptust ligi 9 miljonit välisturisti. HURGHADA Ränded Ülekaalus on väljaränded 17 Rännatakse põhiliselt Euroopasse (endistesse emamaadesse) ja Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel
Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud - elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad. Maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja. Põllumajandus Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Turism Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa. Aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Vaatamisväärsused
toituvad liigid. TÄHTSAMAD LOOMAD Ø Pesukaru Ø Metssiga Ø Punahirv Ø Metsnugis Ø Kobras Ø Halljänes Ø Roherähn Ø Põder Ø Ilves Ø Metskits SEGAMETSA LOOMASTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase INIMTEGEVUS Ø Kasvatatakse rukist, kaera, otra, kartulit, lina jt. põllukultuure Ø Puit on tähtis tselluloosi tootmiseks ja tooraineks Ø Segametsa vööndis asuvad paljud suurlinnad Ø Kaevandatake kivi- ja pruunsütt Ø olulisemateks maavaradeks Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas KESKKONNA PROBLEEMID Ø Õhusaaste selle tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk- Euroopas Ø Veekogude reostumine Ø Veeressursside ammendumine Ø Tööstusjäätmete halb ladustamine Ø
Seega on Suurbritannia kordinaatide vahemik on 49°N-58°N ning 1°E-6°W. Majandusgeograafiline asend Suurbritannia ainus maismaaline naaberriik on Iirimaa läänes, üle vee on lisaks teistele naaberriigiks ka suurriik Prantsusmaa. Suurbritannia peamine majandusharu on tööstus. Selle tähtsaimad harud on terase-, tekstiili- ja keemiatööstus, olulised on ka lennukitööstus ja laevaehitus. Põllumajandus on vähem tähtis, kasvatatakse peamiselt puu- ja köögivilja, kaera, nisu ja otra. Põhjamerest ammutatakse naftat ja maagaasi. Poliitgeograafiline asend Suurbritannia pindala on 243 789 km², kui sellest välja jätta Iirimaa pindala on ta ikkagi Euroopa suurim saar. Riigi rahvaarv on umbes 62 miljonit ja rahvastiku tihedus umbes 245 inimest ruutkilomeetri kohta. Kujult on riik põhja-lõunasuunas piklik. Territooriumi ulatus idast läände on umbes 660 km ja põhjast lõunasse umbes 960 km.
Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale Euroopa ja Venemaa jõudsid nad aastal 1000 isegi Ameerikasse. Viikingite retkedel sattus Eestisse raudrelvi, kuld ja hõbemünte ja ehteid. Selle aja lõppedes ründas Eestit Kiievi vürst Jaroslav Tark, kes 1030. aastal rajas Tartu, kust 1061 välja aeti. Sellel ajal hakkas Eestisse tulema ristiusk, seni valdava loodususu asemele.
Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on... ...kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 - 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. - kartulit, - rukist, - kaera, - otra, - lina - mitmesuguseid köögi- ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis sooja väheseks, meil küpsevad vaid nende kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse. Sademete hulk on taimekasvuks harilikult piisav. Eestis ületab sademete hulk (550-750 mm) aurumise ligi pooleteisekordselt. Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas
sajandi filosoofilist mõtlemist Joodeldamine http://www.youtube.com/watch? v=vQhqikWnQCU Traditsiooniline folk-tants http://www.youtube.com/watch?v=b85Ba YS0v50 Arhidektuur Pilte Austriast Austria toidukultuur Austria köök oli kuulus juba 15. sajandil kui üks toitvamaid ning maitsvamaid Euroopas Eriti palju maitsvaid toite on pärit Viinist, kust need on levinud üle maailma. Teraviljadest kasvatatakse rukist, nisu, otra, kaera Palju kasvatatakse kartuleid ning umbes samu köögivilju, mis meilgi on tuntud. Soojema kliima tõttu kasvatatakse Austrias rohkesti viinamarju ja puuvilju. Toite valmistatakse rikkalikult või, koore ja suhkruga maitsestatult. Kuulsad on paljud tordid, magusad saiad ja koogid. VIINI SAI VIINI ŠNITSEL VIINI LOOTSIKUD KLASSIKALINE VIINI ÕUNASTRUUDEL Õunastruudli koostiosad
Spetsialiseerumine: Austraalia spetsialiseerub toiduainetel. Riigis toodetakse väga palju toiduaineid. Näiteks: õlu 2 mln, puuvill 550 tuh, vein 1 mln, kaamelipiim 1,5 mln t, vill 64 mln t, veisenahad 8 mln t, kitseliha 1 mln t, sealiha 6 mln t, lambaliha 23 mln t, lambanahad 23 mln t, veiseliha 9 mln t, kanamunad 3 mln t, rasvata piim 3 mln. Tootmise efektiivsus: Austraalias kasvatakse suhkrurooga (25 mln t), lehmapiima (9,8 mln t), odra (8 mln t), rapsi (2,3 mln t), otra (4,1 mln t), veiseliha (2,3 mln t), sorgo (2 mln t), viinamarja (1,7 mln t), puuvilla seemneid (1,2 mln t), kanaliha (1 mln t), puuvillakiud (843 tuh t) jms. Austraalias peetakse loomasid ka. Loomade arv seisuga 2011. aastal FAO andmetel: veised 23 mln, lambad 70 mln, hobused 260 t, kitsed 4 mnln, sead 2 mln. Allikad: Info (Wikipedia): https://et.m.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Didiidii/Austraalia_põllumajandus Illustratsioonid: https://giphy.com/gifs/king-kong-RUvEtwi3IL5Di http://www
que Tilito pudiera hacer todo aquello que llevaba a cabo sin darse cuenta. Cuando amanecía, El señor del sombrero gris llamaba a Neurata, Neureta y Neurita para dar sus primeras órdenes: —Neurata, busca a tus amigas de cola roja y diles que Tilito quiere que sus ojos vean, se ha despertado —decía El señor del sombrero gris a Neurata, que salía corriendo a buscar y tocar a una amiga con cola roja. Entonces, Neurata buscaba y tocaba a otra amiga con cola roja hasta llegar a la última, que tocaba al ojo y le decía: —¡Levanta el párpado, que Tilito se ha despertado! Después, El señor del sombrero gris ordenaba a Neureta: —Neureta, busca a tus amigas de cola azul y diles que Tilito quiere que sus brazos y manos se muevan, quiere desayunar. Y Neureta salía corriendo a buscar y tocar a una amiga con cola azul; ésta a su vez buscaba y tocaba a otra, así hasta llegar a la última, que tocaba el brazo y la mano y les
The famous colour, also known and loved in Estonia, is called Swedish red. Kingdom of Norway Capital Oslo Language Norwegian The flag of Norway is red with an indigo blue Scandinavian cross outlined in white that extends to the edges of the flag. Symbols - With elk as the National Animal, purple heather being its National Flower and dipper as its national bird. Size 323,802 square kilometres Population - 4,999,800 Biggest rivers Glomma and Otra Landscape Scandinavia mountains, The rugged coastline, broken by huge fjords and thousands of islands Climate - The southern and western parts of Norway experience more precipitation and have milder winters than the southeastern part. The lowlands around Oslo have the warmest and sunniest summers but also cold weather and snow in wintertime (especially inland). Famous for 19th century, Henrik Ibseni made Norway famous for plays
põhjas troopikavööde Loodusvööndid: pampa, mis läänes ja lõunas läheb üle poolkõrbeks, põhjas savanniks ja sooks. Mullad on ühed maailma viljakaimad. Pampades on põllukultuuride jaoks väga hea kliima. Vaid lõunas, Patagonias vajab pinnas kunstlikku niisutust. Peamised: nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Argentiina on maailma 5-s veinitootja, suurimad viinamarjaistandused asuvad Mendozas. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (Paraguai tee) Köögiviljad ja troopilised puuviljad: banaan, ananass, mango. Argentiina on rohkem spetsialiseerunud loomakasvatusele kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas. 1992 a
Vene rahvusköök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine.
Põllumajanduses on hõivatud väike hulk inimesi, kuna ainult 15% rahvastikust elab maal. (Linnast käivad vähesed maale tööle). Põllumajandusliku tootmise vormid on ekstensiivsed teraviljatalud ning rantsod. Sisemaal on põllumajandus spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Oluliseimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetakse ka kaera, otra, tubakat, rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana ning on maailma suurim villa tootja.
Prantsusmaa kuulus veinivalmistaja. Rohu ja põllumaadena kasutatakse 55% maast. Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad.Pinnamood on põllumajanduseks enamasti sobiv. Loodus on küllaltki mitmekesine, on palju madalikke ja ka kõrgeid mägesid. Prantsusmaal tegeldakse kaubandusliku põllumajandusega. Mullad on valdavalt metsapruunmullad. Need on keskmise, kohati väga hea viljakusega. Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit ja suhkrupeeti. Samuti tsitrusvilju ja parasvõõtme puuvilju. Loomadest kasvatatakse veiseid, lambaid ja sigu, Prantsusmaa on ka suur meiereisaaduste tootja. Aastas saab ühe saagi. Põllumajandust toetatakse mitmesuguste toetustega. Põllumajandusliku tootmise vormiks on suurtalud ja istandused. Talunikud on ühinenud kooperatiividesse. Peamised ekspordiartiklid olid alkohol ja muud joogid, teravili ja jahutooted, elusloomad ja liha, piimatooted, suhkur ja maiustused
Kõigile teistele aga Märt meeldib. Peetrile meeldiks, kui Maie Ennule naiseks läheks. Kõik hakkavad Peetrile rääkima, et Märt on tore, kena ja viisakas mees ja see pole tema süü, et ta mulk on. Peeter loeb ,,Postimehest", et püti tangu eest küsitakse 8 rubla ja 20 kopikat. Enn tahab Peetri isaga teha tehingut millest mõlemad kasu saavad. Enn ja Peeter teevad lepingu, kus kirjas, et kui Enn annab Peetrile 50 vakka otra, siis Enn saab Peetri väimeheks. Peeter aga ei tea, et 8 rubla ja 20 kopikat ei küsita mitte püti odratangu, vaid tangusoola eest. Maie ei taha Ennule naiseks minna. Nad mõtlevad Märdiga välja plaani, kuidas Peeter ümber veenda. Maie peab Peetrile ütlema paberi peal olevad sõnad : ,,Armas taat, mina olen koolis kuulnud, et peab isa sõna kuulama, ja mina tahan sellele minna, keda taat oma tarkusest mulle annab!"
63 traktorit tuhande hektari kohta. Majanduslike näitajate võrdlus Kuna Saksamaa on arenenud riik töötab seal vähem inimesi põllumajanduses. Seal töötab 1,43% inimesi põllumajanduses. Iraan on arengumaa ja seal töötab põllumajanduses rohkem inimesi Eksport Iraanis Peamiselt eksporditakse Iraanis arbuuse, kartulit ja pistaatsia pähkleid kuna kliimatingimused selle kasvatamiseks on sobivad. Eksport Saksamaal Saksamaal eksporditakse peamiselt nisu, otra ning lehmapiima kuna nende kasvatamiseks on Saksamaal sobivad tingimused Põlumajanduslikul otstarbel kasutatav maa Saksamaal hõlmab põllumaa 35% riigi territooriumist. Saksamaa põhjaosas esineb tasase pinnamoe tõttu rohkem põlde kui lõunaosas Põlumajanduslikul otstarbel kasutatav maa Iraanis moodustub kasutatav põllumaa 10% riigi territooriumist, kuna iraani taimestik on liigivaene ja kuiv. Iraan Saksamaa
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik
muu 43% 14% Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, maapähkleid, puuvilla, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Palju süüakse ka riisi. Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu – Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu ka soojaube. Helerohelised alad on kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
