maitseretseptorid. Tunneme magusat, mõru, haput, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline. Kuulmine - tigu kõrvas on kuulmiselund. Väliskõrv koondab helilained keskkõrvas asuvale trummikilele. Trummikile kaitseb kõrva väliste mõjude eest. Helilained panevad trummikile ehk kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub sellises järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane annab edasi võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni. Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal- on tegemist kõrge heliga. Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani on keskmine heli ning madalate helide puhul kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni.
Tunneme magusat, haput, mõru, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline, mida tunneme kõrge proteiinisisaldusega toidus. Kuulmine- Kõrvas asuv tigu on kuulmiselund. Väliskõrv koondab õhus olevad helilained keskkõrvas asuvale trummikilele mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub 3. kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane edastab võimendatud võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni ehk toimub transduktsioon. Kõrge heli - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal. Keskmised helid - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani ning madalad helid - kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni.
kuulmeluud: vasar ja alasi; kolmiknärviganglioni (innerveerib hambaid ja lõugu) ja silmalau neuronid; näo piirkonna luud Frontonasaalne jätke – otsmik, nina keskmine osa, esmane suulagi Maksillaar- ja mandibulaarjätked – üla ja alalõug, näopiirkonna luud, sekundaarne suulagi (maksillaarjätketest) NH rakud 4 rombomeeri piirkonnast migreeruvad II lõpuskaarde, millest kujuneb keeleluu ülemine osa (kinnituvad neelu ja keele lihased), keskkõrva kuulmeluu - jalus, näonärvide neuronid NH rakud 6-8 rombomeeri piirkonnast migreeruvad III ja IV lõpuskaarde moodustades keeleluu alumise osa, panustavad rakke tüümuse, kõrvalkilpnäärme ja kilpnäärme, kilpkõhre (kõrisõlm) koosseisu 2) Kardiaalne (südame) neuraalhari - arenevad melanotsüüdid, neuronid, Schwanni rakud, kõhred, sidekude (3,4,6 lõpuskaar), südamest lähtuvate suurte arterite seina lihas- ja sidekude,
bb. kiiremini cc. 3.Aretus kiiremini kasvavate kalade valik dd. 4.Kalasportlastele - rekordkalade fikseerimine - suurim ja vanim kala ee. Millistel struktuuridel on aastaringid paremini nähtavad ja millistel kaladel? ff. SOOMUSED. Karplased ja lõhelased, kellel on pehme, õhuke aga suur soomus. LUUD. gg. lõpuskaas ahven, Cleithrum haug, selgroolülid lestad. OTOLIIDID e kuulmeluud. hh. (täpsemalt sagitta suurim kuulmeluu) soomusteta kaladel kelle on soomus liiga väike luts, angerjas, räim või puudub - säga, suurema loetavuse ja täpsuse nõudmisel lõhe. ii. UIMEKIIRED. kaladel, kellel puuduvad nii luud kui soomused tuur 39. Eesti kalafauna, selle päritolu ja jagunemine rühmadesse eluviisi järgi (mere ja mageveekalad, kodumaised ja võõrliigid, kaitsealused ja töönduskalad). EESTI KALAFAUNA
annaabi.ee 
