Hink Hink on kala kohta ebahariliku välimusega. Ta on pikliku, veidi paksu ja lühikest madu meenutava kehakujuga. Ta ei ole suur kala: kehapikkus on 7...14 cm ja kaal kuni 58 g. Keha näib paljana, sest soomused on väga väikesed ja ainult luubiga nähtavad. Värvus sõltub elupaigast - nimelt võib hink muuta oma värvust vastavalt veekogu põhja värvusele, kus ta parasjagu asub. Üldiselt on ta kahvatukollane (liiva värvi), ja kaetud tumepruunide laikudega. Selline maskeering teeb ta nähtamatuks, sest hink elutsebki just veekogude liivasel või savisel põhjal. Ta asustab selgeveelisi ja madalaid järvi ning aeglase vooluga jõgesid, mõnikord ka riimveelisi merelahtesid ja lahesoppe. Eestis on hinku leitud vaid paiguti, sest korraga tabatakse vaid üksikuid isendeid.
LÕHE MERIFORELL JÕEFORELL SIIG RÄÄBIS HARJUS HAUG ANGERJAS SÄRG ROOSÄRG TURB TÕUGJAS LINASK VIIDIKAS LEPAMAIM NURG LATIKAS TRULLING HINK HINK VINGERJAS SÄGA LUTS HARILIK AHVEN KOHA KIISK VÕLDAS KLOUN MERIROOSAHVEN
Mageveekalad Looduskaitse all olevad kalad: säga, tuur, harjus, hink, tõugjas, vingerjas. 1. Haug - Esox lucius 2. Latikas - Abramis brama 3. Koha - Sander lucioperca 4. Roosärg - Scardinius erythrophthalmus 5. Särg - Rutilus rutilus 6. Ahven - Perca fluviatilis 7. Angerjas - Anguilla anguilla 8. Koger - Carassius carassius 9. Luts - Lota lota 10. Linask - Tinca tinca
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala ...
Eesti kalad A Ahven Perca fluviatilis Angerjas Anguilla anguilla Atlandi tuur Acipenser sturio H Harjus Thymallus thymallus Haug Esox lucius Hink Cobitis taenia J Jõeforell Salmo trutta truttamorpha fario Jõesilm Leuciscus idus K Kammeljas Scophthalmus maximus Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius Koha Stizostedion lucioperca
• (kalatrepid) • Kalade paljundamine ja veekogudesse viimine • Talvel õhuaukude tegemine jääkattesse Kalapüüki piiravad abinõud: • Püügiload • Püüginormid • Keeluaeg (kudemisaeg) • Alammõõdud • Keelatud püügivahendid (elekter, ahingud) • Kaitsealused liigid • Kaitsealused veekogud Põhjenda nende piirangute vajalikkust! Eestis on kaitse all: Tõugjas, säga – II kaitsekategooria Atlandi tuur, hink, võldas, vingerjas, harjus – III kaitsekategooria
III-kategooriasse kuulub 66 liiki (nt. Jõgitiir, Laanepüü, Rukkirääk) Imetajad I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Lendorav ja Euroopa naarits) II-kategooriasse kuulub 13 liiki (nt. Suurkõrv, Hallhüljes, Viigerhüljes) III-kategooriasse kuulub 6 liiki (nt. Ahm, Saarmas, Pähklinäpp) Kalad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Säga ja Tõugjas) III-kategooriasse kuulub 5 liiki (nt. Hink, Harjus, Atlandi tuur) Kahepaiksed I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Kõre ja Rohe-kärnkonn) II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Harivesilik ja Mudakonn III-kategooriasse kuulub 7 liiki (nt. Rabakonn , Rohukonn, Tähnikvesilik) Roomajad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki II-kategooriasse kuulub 1 liik (Kivisisalik) III-kategooriasse kuulub 4 liiki (Nastik, Rästik, Vaskuss ja Arusisalik) Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/index
Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik , kuid pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Seetõttu on tänased Võrtsjärve angerjad sinna inimeste poolt sisse lastud. Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärve tähtsaimateks püügikaladeks latikas, koha, angerjas ja haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas ning hink, võldas ja vingerjas. Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Suurimad probleemid on liigtoitelisus ning kalameeste arvates ka veepinna taseme kõikumine. Pärast kuiva suve on järve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu.
pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt. sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur, jõhvikad Abiootilised tegurid Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, niiskus ja mullastik. Samuti keskkond. Liikidevahelised suhted Parasitism: lehekirp –sookask Kisklus: hunt – jänes Kommensialism: mardikas – sipelgad Mutualism: sipelgas – lehetäi Herbivoor: põder – sammal Inimtegevus
jagada järgmisse viide rühma: 1). Liigid, kelle levik piirdub ainult jõgedega (5 liiki + 1 takson): ojasilm, jõeforell, harjus, turb, tippviidikas, trulling; 2). Liigid, kellele jõed on tüüpiliseks elupaigaks, kuid kes esinevad ka muudes veekogudes (järvedes, riimveelistes merelahtedes) (21 liiki): haug, särg, teib, säinas, lepamaim (järvedes puudub), roosärg, tõugjas, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3). Liigid, kes esinevad jõgedes, kuid kes seal reeglina (või mitte kunagi) ei sigi ja kelle levik jõgedes sõltub peamiselt nende sisselaskmisest sinna (3 liiki): vikerforell, karpkala, angerjas; 4). Jõgedes kudevad siirdekalad (4 liiki + 1 takson): jõesilm, lõhe, meriforell, vimb, ogalik. 5). Jõgedes esinevad juhukülalised (1 liik): lest.
sirge) 8 Sugukond hinklased. (suu ümber poised, väike seljauim) HINK. (silma all oga, suur muster) Hink on kala kohta ebahariliku välimusega. Ta on pikliku, veidi paksu ja lühikest madu meenutava kehakujuga. Ta ei ole suur kala: kehapikkus on 7...14 cm ja kaal kuni 58 g. Keha näib paljana, sest soomused on väga väikesed ja ainult luubiga nähtavad. Värvus sõltub elupaigast - nimelt võib hink muuta oma värvust vastavalt veekogu põhja värvusele, kus ta parasjagu asub. Üldiselt on ta kahvatukollane (liiva värvi), ja kaetud tumepruunide laikudega. Selline maskeering teeb ta nähtamatuks, sest hink elutsebki just veekogude liivasel või savisel põhjal. Ta asustab selgeveelisi ja madalaid järvi ning aeglase vooluga jõgesid, mõnikord ka riimveelisi merelahtesid ja lahesoppe. VINGERJAS. (suu ümber 5 paari poiseid, vertikaalselt vöödiline)
omaseid taimi (dioskeria, pontose ja kaukaasia rododendron, pukspuu, diospüür jt.). Metsad katavad üle kolmandiku territooriumist. Sealne loomastik on väga rikkalik ning liigirikas (enam kui 100 imetajaliiki, 330 linnuliiki ja 160 kalaliiki). Näiteks elutsevad seal Kaukaasia hirved, ilvesed, Pärsia gasellid ja väga haruldased Kaukaasia leopardid. Röövlindudest nt habekotkas, kaljukotkas ja kaeluskotkas (kantud punasesse raamatusse). Kalade hulgast nt Kaukaasia hink ja Kaukaasia mudilake. Maavarad: õli, kivisüsi, turvas, maak, vask, tsink, elavhõbe, graniit, teraline lubjakivi, nafta jne. Ent peamiseks looduslikuks ressursiks on arvukad mineraal- ja kuumaveeallikad (Borjomi, Utsera, Dzava, Nabeglavi, Sairme, Zvare, Nunisi). Nendel juurde on loodud 50 kuurorti, millest kõige populaarsemad on Borjomi ja Tskaltubo. KASUTATUD MATERJALID https://et.wikipedia.org/wiki/Suur-Kaukasus https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Kaukaasia https://et
Võhandu jõe valgala paikneb tervikuna Eesti Vabariigi territooriumil. See moodustab ligikaudu 3% Vabariigi pindalast. Võhandu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Jõgi kuulub tüüpi II B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed valgala suurusega >100–1000 km2. (Eesti Entsüklopeedia 2003) Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti looduskaitse seaduse kui ka EL Loodusdirektiivi II lisa alusel – hink (Cobitis taenia), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio carassus). (Riigiteataja 2004) Veetaseme tõus kevadise suurvee ajal on Võhandu jões umbes 35 - 40 cm. Veetaseme tõusuga kaasnevad märgatavad üleujutused. Suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat materjali – liiva, muda jm setteid. Üleujutust olen ka ise näinud Kirumpää suvilate juures, kus on isegi väikene veetõus on koheselt märgatav.
ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. 10 III kategooriasse kuuluvad liigid III kaitsekategooria kaitsealuste liikide nimistusse on kantud 134 loomaliiki. 45 selgrootut (sh kimalased- 18, metsakuklased - 7) 5 kalaliiki (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas) 7 kahepaikse liiki (tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad) 4 roomajaliiki 67 linnuliiki 6 imetajaliiki (kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, saarmas ning eksikülalised pringel ja ahm) 11 III kategooriasse kuuluvad liigid III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla
37) niidukimalane Bombus pratorum; 38) tume kimalane Bombus ruderarius; 39) Schrencki kimalane Bombus schrencki; 40) sorokimalane Bombus soroeensis; 41) pikktiib-kimalane Bombus sporadicus; 42) urukimalane Bombus subterraneus; 43) metsakimalane Bombus sylvarum; 44) karukimalane Bombus terrestris; 45) hall kimalane Bombus veteranus. III kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on: 1) atlandi tuur Acipenser sturio; 2) harjus Thymallus thymallus; 3) hink Cobitis taenia; 4) võldas Cottus gobio; 5) vingerjas Misgurnus fossilis; 6) tähnikvesilik Triturus vulgaris; 7) harilik kärnkonn Bufo bufo; 8) rohukonn Rana temporaria; 9) rabakonn Rana arvalis; 10) veekonn Rana esculenta; 11) tiigikonn Rana lessonae; 12) järvekonn Rana ridibunda; 13) arusisalik Lacerta vivipara; 14) vaskuss Anguis fragilis; 15) nastik Natrix natrix; 16) rästik Vipera berus; 17) punakurk-kaur Gavia stellata;
angerjas(Anguilla anguilla), särg(Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), lepamaim(Phoxinus phoxinus), linask(Tinca tinca), rünt (Gobio gobio), viidikas(Alburnus alburnus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), nurg (Blicca bjoerkna), latikas(Abramis brama), koger(Carassius carassius), trulling(Barbatula barbatula), hink (Cobitis taenia), vingerjas(Misgurnus fossilis), luts(Lota lota), ahven(Perca fluviatilis), võldas(Cottus gobio). Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud
vastsed. Kalastik. Kirjanduses on olnud andmeid 14 kalaliigi – jõesilmu, lõhe, meriforelli, harjuse, haugi, angerja, särje, lepamaimu, roosärje, linaski, viidika, vimma, kogre ja ahvena leidumise kohta Jägala jões. Katsepüüke tehti 1991. aastal seitsmes uurimislõigus. Selgus, et jõe kalastik on suhteliselt liigivaene ja registreeriti 11 liiki: haug, särg, lepamaim, linask, koger, trulling, hink, luts, luukarits, ahven, võldas. Püügikalu on jões vähe. 1991. a uurimistel jõevähki Jägala jõest ei leitud. Jõe seisund. Jõe vesi on Kiigumõisast kuni Kehrani keskmise toitelisusega ja Anijast kuni Jägala-Joa lõiguni rohketoiteline. Vesi on suplemiseks kõlbmatu ainult mõnes üksikus piirkonnas. Fosforiühendite reostus jões viimaste uuringute kohaselt puudus, kuid laialdaselt on levinud lämmastikureostus. Joonis 1 Jägala juga. Jägala juga.
Pesa jääb valvama isane kes iga paari minuti tagant teeb pesa kohal tiiru värske vee sisse viimiseks ja röövlite lähenemise märkamiseks. Noored sägad ujuvad vilkalt ringi ja esialgu söövad vaid ussikesi ja putukaid. Sägad kasvavad päris kiiresti, olles 1 aastaselt umbes 25 sentimeetri pikkused ja 3 aastaselt juba 75 sentimeetri pikkused. Sel ajal saab säga suguküpseks. Kõige rohkem kalu kuulub kolmandasse kaitsekategooriasse. Seal on viis kalaliiki: atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas. Kuigi harjus on levinud peaaegu kogu Põhja-Euroopas, on ta Eestis haruldaseks muutunund. Teda võib (Eestis) leida Narva, Piusa ja Ahja jõgedes. Väga vähe võib neid leiduda ka mõnedes Põhja- Eesti jõgedes. Harjus pesitseb jõe põhja lähedal, tehes kiireid sööste veepinnale, et seal püüda endale toiduks putukaid ja nende vastseid. Veel toitub ta lõhe marjast, kui seda leiab. Harjus on
Ülejäänud kalaliike näiteks vimba, vingerjat ja trullingut püütakse vaid juhuslikult või üldse mitte, neist säga ja tõugjas on täieliku kaitse all KALASTIK Võrtsjärve kalad saab marja heitmise poolest jagada nelja rühma: Suurim neist on fütofiilsete ehk taimelembeste kalade rühm, kes koeb marja elusate või surnud taimede lehtedele, vartele ja juurtele (nt. haug, särg, latikas, koger, mudamaim, hõbekoger, hink ja säga) Litofiilid ehk kivilembesed kalad lasevad marja kividele, kruusale ja kõvale liivapõhjale (jõeforell, ojasilm, võldas, turb, lepamaim, peipsi siig). Fütolitofiilide ehk taimekivilembeste kalade rühma kuuluvad liigid (ahven, koha, kiisk, tint, säinas) võivad kudeda nii taimedele kui ka kividele, kruusale ja liivale Poolpelagofiilseid ehk poolavaveelembesi kalu esindab Võrtsjärves vaid luts LINNUD
Direktiivid: Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Tori põrgu loodusalana (Vabariigi valitsuse... 2009). Omab ühist piiri samuti võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga. Tori põrgu loodusala kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood, liivakivipaljandid ning koopad. Pärnu jõe loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad, lamminiidud ja puisniidud; II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). (Vabariigi valitsuse... 2009) 1.3. Kaitstava objekti asukoht; majanduslik infrastruktuur Tori põrgu kaitseala asub Pärnu jõe vasakul kaldal, halduslikult Pärnu maakonnas Tori vallas Tori alevikus. Tori valla naabriteks on põhjas Vändra ja Tootsi vald, lõunas Paikuse vald, läänes Are ja Sauga vald ning idas Viljandi maakond (Tori põrgu 2013)
tegutsemise jooksul suurenes pidevalt vene keele tundide osakaal ning vähenes eesti ja saksa keele tundide arv. Aja jooksul süvenes ka kooli põllumajanduslik kallak. 4.Õpetajad Kooli esimene inspektor Anton Anson andis ka aritmeetika, geomeetria, ajaloo, maateaduse, loodusloo ja vene keele tunde nooremates klassides. Anson pidas süstemaatilist nimekirja kooli lõpetanute käekäigust, kuhu kandis andmeid nende hilisema tegevuse kohta. Õpetajad: Vassili Hink, usuõpetus, vene keel (töötas õpetajana 18881906) Mihhail Nikolajev, vene keel, ajalugu, maateadus, joonistamine, ilukiri, puutöö (18881902) Ilja Ivanov, aritmeetika, geomeetria, looduslugu (18891890) Dimitri Rutsjev, matemaatika, looduslugu (18901891) Pjotr Goveino, looduslugu, vene keel (18911897) August Riikmann, matemaatika, usuõpetus, ilukiri (18971905) Tõnu Rähn, aritmeetika, looduslugu, joonistamine (18981899)
Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Pärnu jõele on moodustatud ulatuslik Natura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades I, II, IV ja V nimetatud elupaikade (looduslikus seisundis jõed ja ojad) ning liikide (jõesilm, ojasilm, lõhe, siirdesiig, hink, võldas, paksukojaline jõekarp, jõevähk, saarmas) kaitse. Natura alaks on kavandatud Pärnu jõe osa alates Vodja jõe suudmest kuni suubumiseni Pärnu lahte. 5 Suurus Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast Aluspind
· Keskmise kiirusega kasvavad säinas, latikas, angerjas, linask · Kiiresti kasvavad haug, koha, meriforell, peipsi siig Meie kalu: 1. angerjas 8. vingerjas 15.koger 2. säga 9. madunõel 16.latikas 3. tursk 10. luts 17.nurg 4. haug 11. meritint 18.hõbekoger 5. ogalik 12. merinõel 19.vimb 6. luukarits 13. trulling 20.linask 7. hink 14. tuulehaug 21.harjus Eestis 80 liiki kalu, kõige tavalisemad on ahven, haug, särg. Kõige väiksemad on lepamaim ja ogalik. Kõige suuremad on säga, tuur ja haug. Pealt soomustega on kaetud enamus kalu.Ilma soomusteta on angerjas, luts, silm, vingerjas. Kui rasked võivad kalad olla? · Vähem kui 100 g kaaluvad lepa- ja mudamaim, ogalik, viidikas, meritint, silm, kilu,
merede riimveelistes rannapiirkondades. Araali luukaritski pikkus on ainult 5-6 cm. Ogalikku esineb meie veekogudes niivõrd palju, et ta võiks saada töönduslikuks kalaks. Soomes ja teistes Läänemeremaades püütakse ogalikku välja ja ümbertöötlemisel saadakse temast rasva tehniliseks otstarbeks ning jahu kariloomade ja lindude söödaks. Väikeste kalaliikide hulka tuleb paigutada ka mõned heeringlaste, lepamaimude ja viidikate esindajad, mudamaim,rünt,hink jt. Hink on saanud oma venekeelse nimetuse teravate astelde tõttu, mis asetsevad silmade juures; nende asteldega torkab kalake üsna valusasti. 14 Pilt 13. Hink (Cobitis taenia).( http://www.zasavica.org.yu/fotke/fauna/photos/04.jpg) Jutustades loomadest äratavad alati erilist tähelepanu suured isendid. Meid
võldast, keskmisel arvul trullingut. Räägo ja Osula lõigus oli jõgi toidu- ja kalavene. Sõmerpalu lõik oli samuti võrdlemisi kalavaene, kus keskmisel hulgal leidus särge, alla keskmise haugi ja ahvenat. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm, harjus, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, roosärg, lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas, koger, trulling, hink, vingerjas, luts, ahven, võldas. Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu
· Väljapüük oli seda suurem, mida eutroofsem oli püügipiirkond 6 MATSALU LAHES 39 kalaliiki, kellest 28 elavad ka magevees Vetemaa jt. 2006 · Seirevõrkudega: ahven, emakala, haug, hõbekoger, kiisk, koger, koha, latikas, lest, linask, luts, meritint, nugakala, nurg, ojasilm, roosärg, räim, siig, säinas, särg, teib, tuulehaug, turb, viidikas, vimb, vinträim · Käsinooda ja mõrraga: angerjas, hink, karpkala, lepamaim, luukarits, madunõel, meriforell, merivarblane, ogalik, pisimudil, rünt, tõugjas, väike mudil. · 10 enimpüütud liiki: Ahven, haug, kiisk, koha, lest, nurg, roosärg, särg, viidikas ja vimb LIIVI LAHE KALASTIK lisaks Matsalu lahest püütud liikidele elavad Liivi lahes: · Tihti väljapüütavad liigid: kammeljas, kilu, lõhe,merihärg, merinõel, neljapoiseluts, nolgus,
nõelalss, kõõlusleht, kanada vesikatk, valge kastehein, luigelill. Aina haruldasemaks on Peipsi järves muutunud juurduv kõrkjas, mõru vesipipar, juus-penikeel ja vesi-naaskellleht (Haberman et al 2008). Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu. Põhilised kalaliigid on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, koha, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Kaitse all on kuus liiki: harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas ja võldas. Kuna minu piiritletud ala on peamiselt kaldavööndiga seotud, siis kalaliikidest võivad elutseda siin kõige rohkem särg, ahven, kiisk, viidikas, säinas jt (Haberman et al 2008). Peipsi on lisaks kalastikukele ka linnurikas järv. Kindlaks on tehtud 266 linnuliiki. Arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakaid, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid. Esinevad lauk, ruik,
ümbrusest kuni suudmeni asub Alam-Pedja looduskaitseala piires. Alam-Pejda looduskaitsealal on 12 vooluveekogu ning 57 vanajõge. Väga eriilmeliste vanajõgede keskmine laius on 3040 meetrit ja sügavus 24 meetrit. Alam-Pedja jõgedes elab 35 liiki kalu. Arvukamad kalaliigid on särg, latikas,säinas ja haug. Mitu Emajõe lisajõge on lõhilaste kudemis- ja elupaigad. Alam-Pedja jõgedes leidub elupaiku neljale üleeuroopalise kaitseväärtusega kalaliigile: siin elavad võldas, hink ning tõugjas, Emajõe vanajõed on üks tähtsamaid vingerja elupaiku Eestis. Jõgedes on tegutsemas vähemalt 2530 saarmast ning 200 kobrast, samuti on leitud 22 liiki 43-st Eesti mageveekogude molluskiliigist. Pedja ja Põltsamaa jõe kiirevoolulistes osades elab arvukalt paksukojalist jõekarpi. Kalastik. Jõe lähteosa, madal Simuna allikas, allikajärv on väga kalavaene: leitud on ainult haugi, kelle arvukus on olnud alla keskmise. 1994
lepamaim, trulling). Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes siiski harvemad, kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad. Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm. Veetemperatuuril kuni 13 kraadi. Jahedaveelised liigid. Harjus esineb temperatuurivahemikus 13 – 17 kraadi. Soojaveelised liigid. Teib, säinas, hink, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas, kiisk. Turb, rünt ja viidikas võivad elada ka veidi jahedamas vees, alates 15-16 kraadi. Minimaalse suvise vooluhulga järgi jagatakse vooluvete kalu järgnevalt: Liigid, kes elavad ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: hink, roosärg, tippviidikas, teib, harjus ning erandlikult ka latikas, säinas, rünt, koger ja kiisk. Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates
püüdmine meditsiinilisel eesmärgil. Kalad ja jõevähk Karula kalastikus on Eesti siseveekogudele omased liigid. Kokku on siit leitud 21 liiki kalu. Levinumateks on ahven, särg, haug, koger, linask, vähem levinud on kiisk, latikas, viidikas, koha, roosärg, hõbekoger ja angerjas. Kalastiku kujunemisel on määravateks Väikese Emajõe kalastik ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe kalastik. Karula veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: need on hink, võldas ja vingerjas. Nende kalaliikide kaitsemine ei ole oluline mitte üksnes Eestile vaid kogu Euroopale. Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid võrreldes varasemaga on jõevähk alles jäänud vaid vähestesse järvedesse. Varem on vähk elanud Papijärves, Rebäsejärves, Suures Pehmejärves, Kallete ja Savijärves, Viitkä- ja Linnajärves, Saarjärvedes ning peaaegu kõigis püsiva vooluga ojakestes ja kraavides.
Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Aastate vältel on Karulas vaadeldud 140 liiki linde. Ohustatud liikidest on must toonekurg, siniraag, sookurg, kalakotkas ja väike- konnakotkas leidnud siin rahuliku elupaiga. Samuti on piirkonnas elupaiga leidnud rukkiräägud. Loomadest on siin esindatud Eestis üsnagi haruldane mudakonn (Kagu-Eestis küll sagedasem), mis kuulub II kategooria kaitsealuste liikide alla. Kaladest on esindatud hink, vingerjas ja võldas, kelle kaitsmine on oluline kogu Euroopas. Putukatest on eesti punase raamatu putukaliikidest on esindatud palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane. Ohustatud liikide kaitsmiseks on oluline säilitada mitmekesised elupaigad, veekogude puhtus, puutumatud metsad. Veeloomastikku ohustab röövpüük. Mudakonn ja must toonekurg. Kokkuvõte Karula kõrgustik on omapärane kuppelmaastiku esindaja Eestis. Suhteliselt väikese ala kohta esineb
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
trulling. Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes (alla 13°'C) siiski harvemad kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad. Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm. Veetemperatuuril kuni 13° C. Jahedaveelised liigid. Harjus esineb temperatuurivahemikus 13°- 17°C. Soojaveelised liigid. Teib, säinas, hink, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas ning kiisk. Turb, rünt ja viidikas võivad elada ka veidi jahedamas vees, alates 15° - 16°C. 1) Liigid, kes elavad ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: hink, roosärg, tippviidikas, teib, harjus ning erandlikult ka latikas, säinas, rünt, koger ja kiisk. 2) Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, tõenäoliselt ka ojasilm.
Kaane on Karulas leitud kaheksa liiki, vähke kolme liiki, kellest suurim ja tuntuim on jõevähk (4). 2.6.3 Kalad Karula kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid. Tänu sellele, et ala läbivad Väikese Emajõe ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe mitmed väiksed harujõed, on Karula kalastiku kujunemisel suur roll veevahetusel nende jõgikondadega. Kokku on rahvupargi alalt leitud 22 liiki kalu, millest kolm on Euroopa Loodusdirektiivi kalaliigid: harilik hink, harilik võldas ja vingerjas (4). 2.6.4 Kahepaiksed ja roomajad Kõik kahepaiksed ja roomajad on Eestis kaitse all ning karulas on leitud kahepaikseid seitsmest liigist ja roomajaid viiesti liigist. Roomajatest on arvukaim esindaja arusisalik. Samuti leidub Karulas suurel hulgal mudakonni ning kivisisalikke, kes kuuluvad kaitstavate loomade II kaitsekategooriasse (4). 2.6.5 Linnud Karula rahvuspargis on leitud 157 linnuriiki, neist olulise osa moodustavad mesaelupaikade
uurimine ja tutvustamine ning selle ala keskkonnakasutuse säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on lammniidud, looduslikus seisundis rabad, siirdesood ja õõtsiksood, siirdesoo ja rabametsad, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, rohketoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad. Mõned kaitstavad liigid kaitsealal: harilik tõugjas, harilik hink, harilik võldas, harilik vingerjas, mudakonn, laiujur, hunt, pruunkaru, saarmas, harilik ilves, kobras. Sealgulgas ka rändlinnud: rästas-roolind, sinikael-part, rägapart, suur-laukhani, rabahani, kaljukotkas, suur- konnakotkas,punapea-vart, tuttvart, hüüp, sõtkas, öösorr, mustviires, must-toonekurg, roo- loorkull, väikeluik, väikepistrik, väike-kärbsenäpp, rohunepp, merikotkas, punaselg-õgija,
Taimetoidulise (A) ja loomtoidulise (B) kala seedesüsteemi erinevused Kalade toitumistüübid: · Lepiskalad kalad, kes ei toitu peamiselt teistest kaladest. - fütoplanktontoidulised pakslaup; - zooplanktontoidulised rääbis, kilu, kõik kalamaimud; - bentostoidulised latikas, karpkala, särg ja enamus muid meie vete tavalisemaid lepiskalu; - detriiditoidulised silmuvastsed, hink, vingerjas; - taimtoidulised (mõeldud on kõrgemaid taimi) valge amuur, roosärg; - segatoidulised siig, räim, tursk, angerjas, latikas, karpkala. · Röövkalad haug, koha, lõhe, ahven, tõugjas - Kannibalism haug, ahven, karpkala Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest.
väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Kalastiku levik sõltuvalt vooluveekogu veerikkusest ja vooluhulgast: *Liigid, kes esinevad püsivalt ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: Harjus, säinas, teib, roosärg, tippviidikas, latikas, koger, rünt, hink, kiisk. *Liigid, kes eelistavad keskmisi ja suuremaid jõgesid, kuid esinevad ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ojasilm. *Liigid kelle levikut jõe veerikkus ja vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven, jõeforell. Eesti jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel: Külmaveelisi jõelõike võib nim. liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid-võldas, lepamaim, haug, trulling, luukarits
Kokku on 19 loomaliiki.) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.(50%kaitset.)( nt. Apteegikaan, paksukojaline jõekarp, säga, kivisisalik. Kokku on 59 loomaliiki). III kategooria ( 10% kaitset) liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. ( nt. Atlandi tuur, hink, rabakonn. Kokku on 134 loomaliiki). kivistised ja mineraalid – jagunevad I(rangeim) ja II kategooriasse. ; kaitstavad looduse üksikobjektid- on teadusliku esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas vms, mida kaitstakse LKS alusel. ; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid- EM on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende
Kokku on 19 loomaliiki.) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.(50%kaitset.)( nt. Apteegikaan, paksukojaline jõekarp, säga, kivisisalik. Kokku on 59 loomaliiki). III kategooria ( 10% kaitset) liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. ( nt. Atlandi tuur, hink, rabakonn. Kokku on 134 loomaliiki). kivistised ja mineraalid – jagunevad I(rangeim) ja II kategooriasse. ; kaitstavad looduse üksikobjektid- on teadusliku esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas vms, mida kaitstakse LKS alusel. ; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid- EM on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende
kõrged vee temperatuurid. Elustikule on iseloomulik väga erinev veesoolsus taluvus (Masing, 1992). Taimedest on esindatud peamiselt pilliroog, meri-mugulkõrkjas, kare kaisel, kamm-penikeel, kaelus-penikeel, tähkjas vesikuusk, kare mändvetikas, ruuge mändvetikas, näsa- mändvetikas, põisadru ja agarik. Spetsiaalselt vastavale elupaigatüübile kohastunud loomaliike Eesti vetes ei leidu. Kalaliikidest võivad estuaarides elada näiteks ahven, haug, kiisk, hink ja roosärg (Paal, 2000; Internet 3) Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud on mere rannikualad, mis madala veeseisu ajal ei ole kaetud veega, kus puuduvad soontaimed, kuid leiduda võib sinikuid ja ränivetikaid. Selle elupaigatüübi juurde loetakse ka ööpäevas paariks tunniks mõõnaga paljanduvad pika meriheina (Zostera marina) koosluste kasvualad (Paal, 2000). Need elupaigatüübid on eriti tähtsad toitumisalad metslindudele ja kurvitsalistele (Internet 7)
Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes siiski harvemad, kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad. Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm. Veetemperatuuril kuni 13 kraadi. Jahedaveelised liigid. Harjus esineb temperatuurivahemikus 13 – 17 kraadi. Soojaveelised liigid. Teib, säinas, hink, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas, kiisk. Turb, rünt ja viidikas võivad elada ka veidi jahedamas vees, alates 15-16 kraadi. Minimaalse suvise vooluhulga järgi jagatakse vooluvete kalu järgnevalt: Liigid, kes elavad ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: hink, roosärg, tippviidikas, teib, harjus ning erandlikult ka latikas, säinas, rünt, koger ja kiisk. Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades:
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid). Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime. Kui vee happesusreaktsioon (pH) langeb alla 6, vabanevad veekogude põhjasetetest kaladele mürgised metalliühendid. Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven. Eestis on 7 kalaliiki looduskaitse all. II kategooria säga, tõugjas III kategooria atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas KLASS KOPSKALAD Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren KLASS VIHTUIMSED Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala Suurimate vihtuimsete kalade pikkus ei ületanud ühte meetrit. Vihtuimsete kalade tähtsus evolutsioonis on väga suur, sest ainult neile iseloomulikest uimedest said tekkida jäsemed.
24. Linask, Tinca tinca (L.) 25. Rünt, Gobio gobio gobio (L.) 26. Viidikas, Alburnus alburnus (L.) 27. Tippviidikas, Alburnoides bipunctatus (Bloch) 28. Nurg, Blicca bjoerkna bjoerkna (L.) 29. Latikas, Abramis brama (L.) 30. Vimb, Vimba vimba vimba (L.) 31. Nugakala, Pelecus cultratus (L.) 32. Koger, Carassius carassius (L.) 33. Hõbekoger, Carassius auratus gibelio (Bloch) 34. Karpkala (sasaan), Cyprinus carpio L. 9. sugukond: Hinklased, Cobitidae 35. Hink, Cobitis taenia L. 36. Vingerjas, Misgurnus fossilis (L.) 10. sugukond: Balitoridae 37. Trulling, Nemacheilus barbatulus barbatulus (L.) VII selts: SÄGALISED, SILURIFORMES 11. sugukond: Sägalased, Siluridae 38. Säga, Silurus glanis L. VIII selts: TUULEHAUGILISED, BELONIFORMES 11. sugukond: Tuulehauglased, Belonidae 39. Tuulehaug, Belone belone (L.) IX selts: TURSALISED, GADIFORMES 12. sugukond: Tursklased, Gadidae 40. Luts, Lota lota lota (L.) 41. Pollak, Pollachius pollachius (L
12 liiki imetajaid (nahkhiired - 11, viigerhüljes). III kategooria: liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. On praegu suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Atlandi tuur, lagrits, pähklinäpp. 135 loomaliiki. 45 selgrootut (sh kimalased- 18, metsakuklased - 7) 5 kalaliiki (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas) 7 kahepaikse liiki (tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad) 4 roomajaliiki 67 linnuliiki 7 imetajaliiki (kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, saarmas, hallhüljes ning eksikülalised pringel ja ahm) III kategooria loomad. Alatskivi-Padakõrve ja Akste LKA - sipelga kaitsealad. Piirissaare MKA - kahepaiksete kaitseala. Võõrliik, must nimekiri/raamat:
Euroopas hävimisohus liigid. (Apteegikaan, paksuseinaline jõekarp, 4 liiki putukaid.) III kaitsekategooria – 134 loomaliiki.45 selgrootut. 5 kalaliiki: 3 rühma: Eestis arvukalt esinevad, kuid mujal Euroopas ohustatud liigid. Liigid, mis oma ilusa välimuse tõttu võivad saada kahjustatud kollektsioneerimise läbi. Liigid, mis on Eestis ratifitseeritud rahvusvaheliste kokkulepete objektiks. (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjaskasetriibik, pähklinäpp, lagrits, pringel, ahm ja saarmas, jne.) PUNANE RAAMAT Ajalugu: 1966 Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) alustas Punaste Raamatute koostamist. Kolm tasandit: Rahvusvahelised Punased Raamatud, piirkondlikud Punased Raamatud, riiklikud Punased Raamatud. Eesmärk: Hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanne: Teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest, propageerida elupaikade
pealmiste kihtide pesamaterjal. Seda kõike saab teha aga ainult kevade ja keskkonnaameti loaga. 76. Miks on kaitse alla võetud kalad? Mis neid ohustab ja millised liigid on nimekirjas? Kalad on kaitse alla võetud, sest kaitsealuste liikude arvukus on ohtlikule tasandile langenud. Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 77. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük
pealmiste kihtide pesamaterjal. Seda kõike saab teha aga ainult kevade ja keskkonnaameti loaga. 75. Miks on kaitse alla võetud kalad? Mis neid ohustab ja millised liigid on nimekirjas? Kalad on kaitse alla võetud, sest kaitsealuste liikude arvukus on ohtlikule tasandile langenud. Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 76. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük
pesamaterjal ja seejärel pealmiste kihtide pesamaterjal. Seda kõike saab teha aga ainult kevade ja keskkonnaameti loaga. 76. Miks on kaitse alla võetud kalad? Mis neid ohustab ja millised liigid on nimekirjas? Kalad on kaitse alla võetud, sest kaitsealuste liikude arvukus on ohtlikule tasandile langenud. Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 77. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
