· Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; · Esimesed munad ei sobi inkubeerimiseks (järglasteks), alates 2.
Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid, Tervelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avataks tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel(isaslindudel) väike köbruke- rudimentaalne peenis. Kalkuni pardi lihakan ja hanetibude sugupool määrataks enamasti samuti kui munakana tibudel Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kana tibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99... 100 % Vastkoorunud munakana tibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukkiruse järgi. Põllumajanduslindude majanduslikult kasulikud omadused: suur sigivus, lühike
Eriloomakasvatus Linnukasvatuse osa Linnuliha osatähtsus Eestis on umbes 20%, sest linnuliha on teistest odavam, väikese rasvasisaldusega. Broiler lihaks kasvatatav noorloom. · Kõik loomatõud kirjutatakse eesti keeles väikese tähega (suur valge, eesti vutt), inglise keeles läbiva suure tähega(Large White) Inimese kohta on Eestis linnuliha 13 kg aastas. Kana kohta saab aastas umbes 288 muna. · Kalkuneid kasvatatakse peamiselt Ameerikas Majanduslikult kasulikud omapärad: · Suur sigivus (munevus 82%) Liik Mune aastas Munevus % Viljakus ja Järglasi aastas kooruvus Munakana 300 82 85 255 Lihakana 150 41 85 128 Põlvutt(eesti) 300 82 ...
6 – Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm. – Pesapinda olgu vähemalt 1 m2 100 kana kohta, individuaalpesade korral peaks olema üks pesa 5 kana kohta. – Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. – Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist. – Munadele kindlustada õige säilitustemperatuur ja õhuniiskus. Munade hea viljastatuse tagab: – üks kukk 10…15 munakana kohta – üks kukk 9…10 lihakana kohta. Haudemune korjatakse hommikupoolikul, sest enamus munadest munetakse päeva esimesel poolel. Munad desinfitseeritakse: – formaliiniga gaasitamine – Virocid – Virkon S. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Külmal aastaajal (mitteköetavates lindlates) tuleb kana- ja kalkunimune korjata iga poole
· noorlindude kiire kasv, · munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta. 8. Põllumajanduslindude sööda- ja veetarve. Joogiveeta ja söödata suudab leghorni tõugu kana elada keskmiselt 6 päeva, joogiveeta ja söödaga 10 päeva, ainult joogiveega kuni 38 päeva. 80% elutegevuseks vajalikust veest peab lind saama joogiveega, ülejäänu moodustab söödas hangitud vesi ja nn ainevahetusvesi. 10. Kanamunade tootmise omahinna kalkulatsioon. Pean teadma: munakana sööb 120g, söödaosa kogukulust 70% lähteandmed: munevus 85% söödaahend 450 eurot/t Aastas mune: 365 *0,85= 310muna aastas sööta: 365* 120= 43,8= 19,71 Kogukulud: 19,71 *0,7= 28,6 Muna omahind: 28,6 /310= 0,09 /tk 11. Söödaväärinduse arvestus kanamunade tootmisel. Pean teadma: munakana sööb 120g Lähteandmed: munevus 85% 60gmunad Aastas mune: 365* 0,85= 310muna aastas munamassi: 310* 60= 18,6 kg aastas sööta: 365*120= 43,8 kg söödaväärindus: 43,8/18,6= 2,35 Ülessanne:
Ei Milliseid lihakvaliteedinäitajaid hinnatakse organoleptiliselt? Lõhn, maitse, värvus, tugevus, puljong Millele viitab normaalsest suurem somaatiliste rakkude arv piimas? Udarapõletikule Nimeta kolm mikroelementi! Raud, vask, magneesium, seleen Vees lahustuv vitamiin on? B-vitamiin Millal on ternespiimas sisalduvate antikehade imendumine maksimaalne? Kohe peale sündi Palju kulub umbes vasika üleskasvatamiseks piima? 200-300 kg Palju mune muneb munakana aastas umbes? 300 Mitu kg kulutavad kanabroilerid 1 kg massi-iibele segajõusööta? 1,6...1,8 Seebu eellane? Tarvas Eesti holsteini mullika kehamass esmakordsel seemendamisel? 400 kg Mis Eesti piimatõul on suurim piimatootlikus? Eesti holsteinil Mis tõugu veistele on kõige iseloomulikum flegmaatiline iseloom? Lihaveistel Millal algab veise majanduslik kasutamisperiood? Esimese poegimisega Milline laktatsioonikõver annab suurima piimatoodangu? Sujuvalt langev laktatsioonikõver
EESTIS! 2014. aastal munade kogutoodang 199 miljonit tükki. 2002.a. oli 253 milj tk, aga siis hakkas langema. 2014. aastal kana munes keskmiselt 291 muna. 2014. aastal inimese kohta munatoodang 152 muna aastas. 2014. aastal linnuliha toodeti 19,5 tuhat tonni. (Alates 2002 kasvanud) 2014. aastal linnuliha tootmine inimese kohta 14,9 kg. 2014. aastal linnuliha osa 24%. MAJANDUSLIKULT: SUUR SIGIVUS Munakana ja vutt munevad umbes 300 muna aastas. 85% kooruvuse juures umbes 255 tibu. Lihakanadelt umbes 150 tibu. Lihapart-160, kalkun-80, haned-40 tibu. Nendega konkureerivad vaid siga ja küülik, kes saavad 25 ja 60 järglast aastas. LÜHIKE TOOTMISTSÜKKEL Munakanad hakkavad munema umbes 140-150 päevaselt. Vutid 45- päevaselt. Hautamisega munemiseni umbes 161-171 päeva. Vuttidel 61 päeva.
Kalkun= 10 kg 1kalkun= 7,5 kg Tapasaagis= 80% Lihakeha mass= 10*0,8= 8 kg Rinalihased (filee)= 31% Filee= 10* 0,31= 3,1 kg Linnuliik/ munamass (g) Kana 60 (45-75)/ Kalkun 70-90/ Munapart 60-65/ Lihapart 80-90/ Muskuspart 70-80/ Hani 120-200/ Pärlkana 45/ Vutt 12- 18/ Jaanalind 1000-1600 Morfoloogiline koostis % Liik/ Munakoor/ Munavalge/ Munarebu Kana/ 9/ 63,8/ 27,2 Vutt/ 14,72/ 55,81/ 29,37 Hani/ 12,4/ 52,5/ 35,1 Part/ 12,0/ 53,0/ 35,0 Lindude majanduslikult kasulikud omadused Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud.
Pesapinda olgu vähemalt 1 m2 100 kana kohta, individuaalpesade korral peaks olema üks pesa 5 kana kohta. Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist. Munadele kindlustada õige säilitustemperatuur ja õhuniiskus. Munade hea viljastatuse tagab: üks kukk 10…15 munakana kohta üks kukk 9…10 lihakana kohta. Haudemune korjatakse hommikupoolikul, sest enamus munadest munetakse päeva esimesel poolel. Munad desinfitseeritakse: formaliiniga gaasitamine Virocid Virkon S. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant.
Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on kanamunadel 0,25–0,40 mm. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus – munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna. Lühike tootmistsükkel – munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45- päevaselt. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Noorlindude kiire kasv – kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni 42 päeva kestel umbes 60 korda. Väike söödakulu toodanguühikule – 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Suur tapasaagis – kanabroilerite tapasaagis on ~70%
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitaine...
Linnukasvatus Kodulindude liigig Kanad Liha ja liha-munakanad Võitluskanad Ilukanad Kalkunid Pärlkanad Vutid Haned Pardid,muskuspardid,munapardid Kanad Klassikalised munakanad on kõige tuntumad ja enamlevinud kodulinnud. Neid kasvatatkse peamiselt munade saamise eesmärgil aga oluline on ka nende nuumuvus pärast munemisperioodi ja "rahuldava" kvaliteediga lihakeha saamise võimalus - supikana. Üldtuntud tõde on see, et lihakana sobib eeskätt grillimiseks ja kanaprae valmistamiseks, munakana aga kanasupi ja puljongi keetmiseks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Iseloomustus Neljas tase Viies tase Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg, munevus on 250- 300 muna/aastas, muna mass 65-85 g. Munemisperiood ~ 300 päeva,
Uus-Meremaa eripära on hirvekasvatus(2006 aastal 1,59 millionit), peetakse ka kitsi ja sigu. Aastal 2005 oli 264 seafarmi mille kogupindala 12.831 hektarit. 2007 aastal toodeti 50 tuhat tonni sealiha, mida täiendati 40 tuhande tonni imporditud sealihatoodetega, et katta siseturu nõudlust. 2006 aastal toodeti 84,1 miljonit kana liha pärast, keskmiselt toodetakse 145 tonni kanaliha. Teisi kodulinde ei kasvatata nii suurearvuliselt, kui kanu. Uus-Meremaal peetakse umbes 1.3 miljonit munakana, kes toodavad umbes 900 miljonit muna aastas(2006). Kitsi kasvatatakse peamiselt liha, piima ja mohääri tarvis, ning, et kontrollida ka umbrohu kasvamist. Teraviljakasvatus(nisu, oder, mais, kaer) ei rahulda siseturu vajadusi, vilja ostetakse Austraaliast juurde. Loomakasvatus on peamiselt murusöödal,aga talvekuudel kasutatakse silo ja heina, et korvata karjamaa aeglast kasvu. Kasvatakse ka kartulit ning köögi- ja puuvilja
osaks. Eesti vuttide munemisintensiivsus püsib kõrgena vähemalt 10 munemiskuu jooksul. Eesti vutt muneb aastas 310...315 muna, keskmise massiga 12...14 g. Seega toodab üks emasvutt aastas 3490 g munamassi, milles on 455 g valku, 419 g rasva ja 35 g mineraalaineid (munakoore mineraalaineid arvestamata). Üks ~200 g kaaluv emasvutt toodab 1 kg kehamassile ümber arvestatuna väärtuslikku toiduvalku kaks korda rohkem kui munakana ja 8 korda rohkem kui 4000 kg-se aastatoodanguga piimalehm. 1 kg munamassi 56 KALAKASVATUSE ERIALA toodab eesti vutt keskmiselt 2,8 kg segajõusöödaga, 1 kg massi-iivet (kuni 35 päeva vanuseni) 2,7 kg segajõusöödaga. 6. Kalkunikasvatus. Kalkun on suurim põllumajanduslind. Raskete tõugude täiskasvanud isaslindude eluskaal ulatub 18...20 kg-ni, emaslindudel 10...12 kg-ni. Noorkalkunid kasvavad üsna kiiresti:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
