Tabel 1. Terviseriskide hiidamiseks kasutatud üldiie riskimaatriks Tagajärjed Tõenäosus Tööga seotud Tööst põhjustatud haigestumiie oi haigestumiie ebareaalie Kerge trauma Väga ebatõeiäoliie Väheie risk Vastuvõetav risk L (0 %…30 %) I II Võimalik Vastuvõetav risk Keskmiie risk K (30 %…70 %) II III Tõeiäoliie Keskmiie risk Suur risk P (70 %…100 %) III IV Vähene risk (I tase) – erilisi abiiõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) – vastuvõetav risk ei iõua üldjuhul lisaabiiõ...
niiske õhk soodustab haigestumist. Ventilatsioon aitab väljutada reo gaasid, niiskuse, tolmu, soojuse suvel ning talvel. Tähtis roll õhu juurde vool. VALGUSTUS munemis perioodil 14 tundi õige valgus resiim tõstab muna toodangut, tugev ja ebaühtlane valgus võib esile kutsuda nokkimist. Nõrk valgustus halvendab söödavust. Paigutus tihedus- sügav alla panuga 1ruutmetri kohta viis kuni kuus kana, puuris pidamise puhul 4- 6 kana puuris. PUURI VIISILINE PIDAMINE. 1. suurendada lindla mahutatavust. 2. Mehaniiseerida kõik tootmis protsessid. 3. Luua optimaalne mikrokliima. 4. Vähendada kulutusi allapanule. 5. Võimalik vältida haigusi eraldades haiged linnud. 6. Vältida stressi. Puuris peetakse tootmis kanu, sobib ka tibude üleskasvatamisel kunst ema perioodil. Puurid võivad olla kuni nelja korruselised. Sügav allaapanul- kanad tuuakse 6 kuusel ja prakeeritakse 1.5 aastaselt. Põrand peab olema
noorkalkunite selja kõrgusele; siis on söödakaod väikseimad. Kalkuneid söödetakse segajõusöötadega. Pidamine Kalkunikasvatuses rakendatakse mitmesuguseid kalkunite pidamise süsteeme: sügavallapanul, võrk ja restpõrandal, esimesed 20 päeva puuripatareis ja edasi sügavallapanul, esimesest elunädalast kuni realiseerimiseni puuris. Kalkunite kasvatamiseks sügavallapanul ehitatakse tavaliselt tüüplindlad, mis mahutavad ligikaudu 4000....10 000 kalkunitibu ja noorkalkunit. Lindla jaotatakse võrkvaheseintega sektsioonideks. Igasse sektsiooni paigutatakse 2...4 kunstema. Tibud jäetakse samasse sektsiooni ka pärast kunstemade eemaldamist. Seega kasvatatkse noorkalkuneid koorumisest tapmiseni ühes ja sellessamas hoones ja sektsioonis. Kunstema periood kestab olenevalt aastaajast, välistemperatuurist ja tibude arengust tavaliselt 30...45 päeva. See lõpetatakse, kui kalkunitibudel on termoregulatsioon sedavõrd välja kujunenud, et nad suudavad taluda 18..
Lasila Kaunis Lasila mõis asub künklikku maastikku läbiva Kadrina-Assamalla tee lähedal. Levalast tulev tee viib üle selle otse kauni tiigi kaldale, uhkete tornidegahärrastemaja (mis valmis 1862. a Rudolf Ungern-Sternbergi ajal naaberküla Karunga telliselöövi kollastest kividest) ette. Lasila mõisa omaniku Karl Heinrich von Baer´ juures kasvas venna Magnus Johann von Baer´i poeg Karl Ernst von Baer (s. 1792). Onul oli suurejooneline iluaed ja lindla. Lasilas puutus tulevane loodus- ja arstiteadlane esimest korda kokku loodusega. Suurkuju on öelnud, et Lasila ümbruskond äratas temas teatud huvi või tunde loodusesemete vastu. Eesti läbi aegade kuulsaim teadlane elassiin kuni kooliminekuni 1799. a. Hiljem oli ta Königsbergi ülikooli professor, üks kalandusbioloogia rajajaid ja Kaspia mere esmauurijaid ning avastas 1856. a jõgede kallaste
..100%. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb:Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. Hoida pesad ja lindla alati heas korras. Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm. Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist. Munadele kindlustada õige säilitustemperatuur ja õhuniiskus. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Haudemunade säilitamine
– lootega (munade läbivalgustamisel on märgata loote arengu algust) munad; – liiga suured ja väga väikesed munad; – pikemat aega säilitatud munad. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb: – Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. – Hoida pesad ja lindla alati heas korras. – Hoolitseda, et kanad ei muneks allapanule, st kindlustada küllaldane pesade arv. 6 – Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm. – Pesapinda olgu vähemalt 1 m2 100 kana kohta, individuaalpesade korral peaks olema üks pesa 5 kana kohta. – Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. – Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist.
– liiga suured ja väga väikesed munad; – pikemat aega säilitatud munad. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb (Leesment, 1977; Andersson, 1993): Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. Hoida pesad ja lindla alati heas korras. Hoolitseda, et kanad ei muneks allapanule, st kindlustada küllaldane pesade arv. Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm. Pesapinda olgu vähemalt 1 m2 100 kana kohta, individuaalpesade korral peaks olema üks pesa 5 kana kohta. Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist.
ning tibude tundlikkus pidamisreziimi suhtes. Kalkunikasvatuses rakendatakse mitmesuguseid kalkunite pidamise süsteeme: sügavallapanul, võrk- ja restpõrandal, esimesed 20 päeva puuripatareis ja edasi sügavallapanul, esimesest elunädalast kuni realiseerimiseni puuris. Kalkunite kasvatamiseks sügavallapanul ehitatakse tavaliselt tüüplindlad, mis mahutavad ligikaudu 4000...10 000 kalkunitibu ja noorkalkunit. Lindla jaotatakse võrkvaheseintega sektsioonideks. Igasse sektsiooni paigutatakse 2...4 kunstema. Tibud jäetakse samasse sektsiooni ka pärast kunstemade eemaldamist. Seega kasvatakse noorkalkuneid tibueast tapmiseni ühes ja selles samas hoones ja sektsioonis. Kunstema periood kestab olenevalt aastaajast, välistemperatuurist ja tibude arengust tavaliselt 30... 45 päeva. See lõpetatakse, kui kalkunitibudel on termoregulatsioon sedavõrd välja kujunenud, et
«Vaadake,» ütles Gringoire, «seal on Barbeau loss. 'Oodake, õpetaja, vaadake neid imelikult nurgelisi musti katuseid, näete, seal nende madalate, narmaliste, räpaste, määrdunud pilvede all, kus kuu on laiaks rud- 1 Kitsiduse vaslu (lad. k.). 454 jutud ja laiali valgunud nagu katkilöödud munarebu. . See on tore loss. Seal on üks kabel, mille väike võiv 0n täis kaunilt voolitud kujusid ja mille kellatorn on õrnalt läbipaistvaks nikerdatud. Seal on veel iluaed tiigi, lindla, kajapaiga, pallimänguplatsi, labürindi, metsloomade maja ja hulga varjuliste alleedega, mis on Venusele nii. meelepärased. Seal on ka üks huvitav puu, mida «himuraks» kutsutakse, sest et ta varju andis kuulsa printsessi lõbutsemisele ühe prantsuse galantse ja vaimuka konnetaabliga. Ah, vahe meiesuguste vaeste filosoofide ja konnetaabli vahel on niisama suur kui kapsa- või redisepeenra ja LouvreM aia vahel. Aga lõpuks ükskõik! Niihästi suurte isandate kui ka meiesuguste elu on 2
annaabi.ee 
