Seal sünnitavad järglased. Enamasti jäävad pidama vöötlihaskiudude vahele. · Annelida (rõngussid) nende keha siseõõs on kaetud millega? Enamus on lülilised, lühikesed. · Vihmauss kareda pinnaline, roosakas värvus, sest punane veri kumab läbi naha. Phylum Hemeichordata - Ussilaadsed mereloomad. Hemikordaatide ja kordaatide ühisjooned: mõlemal neeluavad. Hemikordaatidel puudub seljakeelik ja õõnes selgmine närviväät. Lukisussid elavad U-kujulistes urgudes, toituvad detriidist. Neeluavad ainult toidu välja filtreerimiseks. Sulgpeased koloniaalsed, sessiilsed, ühel perekonnal olemas neeluavad. Phylum Chordata keelikloomad, kalalaadsed veeloomad (47% kaasaegsetest loomadest) Keelikloomade 4 põhitunnust: · Seljakeelik lihastoeks olev elastne väät, ülesandeks lihase kokkusurumine
Cephalochordata ehk süstikkalad Süstemaatiline kuuluvus Kuuluvad keelikloomade alamhõimkonda (Subphy. Cephalochordata) Üks klass Leptocardii ja kaks hõimkonda Asymmetronidae (poolsüstikkalalaadsed) ja Asymmetronidae (süstikkalalised) Kahe hõimkonna peale on kokku umbes 25 liiki loomi Anatoomia 6-7cm pikad Elastne seljakeelik Segmenteerunud keha ja lihased Palju lõpusepilusid (kuni 200) Suletud vereringe Süda puudub, vere panevad liikuma veresoonte lihaste kokkutõmbed Veri läbipaistev Seljanärv kogu keha ulatuses Nahk tundlik Eluviis Elavad liivastes põhjades, madalas vees Filtreerivad vett toidu hankimiseks Suudavad ujuda edasi-tagasi Elavad 2-5 aastat Paljunemine Lahksugulised Veesisene viljastumine Viljastatud mari areneb maimudeks
Hiidpanda Kristina Reintam 9.a Riik » päristuumsed, hulkraksed ning Loomad liikumisvõimelised organismid » Esimesed loomad tekkisid vees Seened umbes 600 miljonit aastat tagasi » Jaguneb Taimed selgroogseteks ning selgrootuteks Protistid » Heterofoobse toitumisega Bakterid Hõimkond keelikloomad » seljakeelik » selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lameussid » Lõpusepilud » saba, mis ulatub pärak taha Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused mantelloomad Süstikkalad selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem » Järglasi sünnitatakse
Delfiin Mariann Männistu Miina Härma Gümnaasium 9.a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaal...
4. Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev anatoomia? Andmeid elusorganismide ehituse kohta. 5. Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamalt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog. Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt. 6. Kuidas saadakse geneetilisi tõendeid evolutsiooni kohta? (Molekulaarbioloogia) Võrreldavatel organismidel määratakse mõne geeni
Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadlihased Hingamislihas Lihtlihas Lihatse kõõluste otsas on tupp, mida nimetatakse kõõlustupeks, milles kõõlused liiguvad. Lihaste tööd kergendavad moodustised. Liigeste kõhr- liigeste osa, mille järgi saab vanust määrata sünfüüs- kude mis on vaagnaluu vahel Loomade põhilise kehamassi moodustavad telglihased ehk seljakeelik või selgroog. Luude keemiline koostis Luud sisaldavad kuni 50 % vett, mineraalid moodustavad 60- 70% ja orgaaniline aine moodustab 30-40%. Oluliselt sisaldavad kaltsiumfosfaati, veidi vähem kaltsiumkarbonaati. Kuni 15 % on rasva Vesi- 50% Mineraalid- 60- 70% Orgaaniline aine- 30- 40% Rasv- 15% Lihaste ehitus ja kuju Lihaskude on erutuv kude. Lihased jaotuvad selle järgi kuidas kinnituvad kõõlustele.
Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muutlikus.Looduslikule valikule annab materjali pärilikmuutlikkus.Olelusvõitlus on aga looduslikuvaliku tööriist. Evolutsiooni tõendid 1.Paleontoloogia(G.Cuvier)-teadus möödunud aegade org,mis on tuvastatud kivististest e fossiilide kaudu. 2.Võrdlev embrüoloogia(.K.E von Baer)-Bigogeneetiline reegel(müller).Embrüogeneesi läbitakse lühidalt,selle liigi ajaloolised etapid.nt inim lootel on saba e seljakeelik. 3.Võrdlev anatoomia-1.homoloogsed org-sarnase ehituse ja päritoluga,erineva ül-ga . 2.Analoogilised or-erinev ehitus ja päritolu,kuid ül. On sarnane.3.Rudmentsed-elundid millel puudub ülesanne/mandunud. 4.Molekulaargeneetika- geenide ja DNA uurimine. 5.Biograafia-.liikide levikut uuriv 6.Sordi ja tõuaretus- Elu teke maal.: 1.loodud,2.Isetärganud,3.transporditud. Eluareng Maal: 1.Suur pauk,2.Päikese sünd,3.Maa sünd. Füüsigaline evolu-keemiline evol(RNA-DNA Rakk)-bioloogiline evol
seotud välistoes. Keelikloomade ühised tunnused on kõige paremini näha vastsejärgus. Kolm klassi: merituped, meritünnikud ehk salbid ja ripikloomad ehk merikullesed 81. Koljutud. Väike rühm merepõhja loomi. Ehituselt tüüpilised keelikloomad. Pikk keha külgedelt lame, mõlemad otsad teravad; on selja-, kõhu- ja sabauim. Keha katab ühekihiline, ripsmeteta limanahk ja sidekoeline alusnahk. Suu eesotsas, pärak saba all. Seljakeelik ja selgmine närvitoru piki kogu keha. Nii seljakeelik kui lihaskond on seesmiselt lülilised. Neel arvukate lõpuspiludega, mida ümbritseb aatrium; aatriumi ava kõhu all eespool saba. Arenenud soonkond, värvitu veri. Nefriidid lõpuspilude juures; eritamine toimub ka tsöloomi kaudu. Lahksoolised, paljude paaride sugunäärmetega. Koevad vette. Vastne maimu moodi, eesots ebasümmeetriline (suu vasemal, lõpusavad paremal küljel). Süstikkala. Keha on
Müotoom selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased Dermamüotoom skeletilihaste eellased ja selja dermise rakud · Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Kordamesoderm mood korda ehk seljakeeliku, mis paikneb alati neuraaltoru all ja pikeneb kõhtmiselt. Kõrgematel selgroogsetel esineb see embrüonaalses staadiumis ja on embrüos tugiorganiks. Kui embrüol hakkab mood. selgroog, jääb seljakeelik selgroo vahediskide koosseisu. Süstikkaladel esineb seljakeelik kogu elu. · Mis on paraksiaalne mesoderm? ..on kahel pool neuraaltoru paiknev mesoderm, mis on segmenteerunud (somiidid) /segm-mata (posterioorne osa). Segmenteerumata mesoderm on mesenhümaalne. Kui on moodustunud lõhe, siis välimised mesenhümaalsed rakud epitelialiseeruvad ning moodustub epiteliaalne somiit toimub mesenhüüm epiteel transitsioon (EMT) -jaguneb pea mesodermiks ja somiitideks- nendest omakorda palju massi. · Somiitide areng ja derivaadid
allantoisi osad) Henseni sõlm (organisaator; dorsaalne huul) ürgjuti eesmine paksenenud osa Ürgjutt – (blastopoori huul) iseloomulik lindudele ja imetajatele. Kolleri sirbist/epiblastist pärinevast ürgjutist algatatakse gastrulatsioon Ürgvagu (blastopoor) süvend läbi mille epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisemusse Läbi Henseni sõlme migreerunud rakkudest tekivad neelu endoderm, pea mesoderm ja seljakeelik Kui rakud (tulevased endodermi ja mesodermi rakud) sisenevad ürgjutti teevad nad läbi epiteliaal-mesenhümaalse transitsiooni (EMT) Endodermi rakud teevad läbi MET ja lükkavad hüpoblasti rakud helevälja anterioorsesse ossa (germinatiivsirp) Ürgjutt defineerib kehateljed (anterioorne-posterioorne; dorsaalne- ventraalne; vasak-parem). Henseni sõlm (anetrioorne osa) – pea mesoderm, kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa)
skelett, mis võimaldavad neil aktiivsemalt toitu hankida. Aktiivsemalt toituvad loomad suudavad orienteeruda ruumis ja vältida kiskjaid. Vertebrata - selgroogsed. 3 1. KÕRGEMATE TAKSONITE ISELOOMUSTUS 1.1. Hõimkond Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud. Nende ühine tunnus on see, et mõnel eluetapil on neil seljakeelik, selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem, lõpusepilud, saba, mis ulatub päraku taha, ja lihaste kimbud ümber keha. Keelikloomade hõimkond jaguneb kolmeks alamhõimkonnaks: mantelloomad, süstikkalad ja selgroogsed, neist 2 ei oma selgroogu, kuid neil on selgroogsetega teisi ühiseid jooni. Keelikloomadel on olulisi sarnaseid jooni varases embrüonaalses arengus, nad paigutatakse teissuguste hulka koos okasnahksetega. Keelikloomad varieeruvad oma välimuselt ja
vanusemäärangutega. 4.Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev anatoomia? Andmeid evolutsiooni toimumise ja käigu kohta. 5.Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb , et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamalt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog . Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt. LK.61 1.Mida tõestas Louis Pasteur? Louis Pasteur tõestas 1860. aastatel eksperimentaalselt, et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest
(vaaphaug, tuur)3. Elasmoid- ehk õhiksoomused(kiiruimsetel)– tsükloidsoomused N. karplastel,– ktenoidsoomused N. ahvenlased.4. Kosmoidsoomused (latimeerial vihtuimsete klassist) Alamklass KÄSIUIMSED kaunis hulkuim, säilunud 2 perekonda troopilise Aafrika jõgedes. N: niiluse hulkuim, kõrkjakala Alamklass: KÕHRLUUSED Atlandi tuur, vene tuur, servjuuga, sterlett • käävja kehakujuga• alaseisune suu• nokis• heterotserkne saba• soomused kadunud või muundunud (ganoidsoomused)• seljakeelik hästi säilunud• selgroolülidel puudub keha• toeses palju luukude •südamel arteriooskuhik• üldiselt merekalad Alamklass TÄISLUUSED Pikkoon-vaaphaug. vahevormiks kõhr- ja pärisluuste vahel • nokis taandarenenud• sabauim hakkab muutuma homotserkseks• hingats kadunud• toes tugevasti luustunud• seljakeelik redutseerunud või puudub Alamklass PÄRISLUUSED• õhik- ehk elasmoidsoomused• sabauim homotserkne• hingats
Kordamesoderm Notokord (seljakeelik) Paraksiaalne mesoderm Pea, somiidid Lateraalne mesoderm Süda, (vere)ringesüsteem, kehaõõnsused Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Kordamesoderm moodustab korda e seljakeeliku, mis määrab kogu organismi anterioposterioorse telje. Kõrgematel selgroogsetel esineb embrüonaalses staadiumis, kus seljakeelik on tugiorgan. Hilisemas arengus lähevad kordamesodermi rakud selgroo vahediskide koosseisu. Lisaks on seljakeelik tähtis signalisatsioonikeskus. Mis on paraksiaalne mesoderm? Paraksiaalne mesoderm on embrüonaalse mesodermi osa, mis asub kummalgi pool neuraaltoru ja seljakeelikut. Paraksiaalse mesodermi tagaosast arenevad somiidid ja peaosast näo sidekude ja muskulatuur. Somiitide areng ja derivaadid
Võrdlev anatoomia võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks- süstemaatika taksoniteks. Mandunud elundid-rudimendid- talituselt tähtsusetud elundid: õndraluu, ussripik, osaline karvkate, karvapüstitajalihased, kolmas silmalaug, kõrvalihased, tarkusehammas, silmahammas, segmenteerunud lihased. Embrüonaalne areng- kõrgemate loomade arengus esinevad alamate loomade tunnused. (nt. kõikide selgroogsetel moodustub varajases embrüojärgus keelikloomadele omane seljakeelik, mis asendub hiljem selgrooga. Geneetilised võrdlused- molekulaargeneetilised meetodid. Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon Mittekodeerivad nukleotiidijärjestused- pseudogeenid. Molekulaarkell- selle abil saab määrata liikide nn. lahknemisaega. Biogeograafilised tõendid- pikka aega üksteisest eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest. Biogeneetiline reegel- isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid
Referaat ,,Rasedus" Kool: Tallinna Laagna Gümnaasium Klass: 11b Nimi: Olga Minkowska Tallinn 2007 Sisukord 1.sissejuhatus...............................................................................lk. 2.Viljastumine..............................................................................lk. 3.Loote ja emavaheline side.........................................................lk. 4.Poiss või tüdruk.........................................................................lk. 5.Raseduse kestvus........................................................................lk. 6.Sünnituse aega kalkuleerimine....................................................lk. 7.Lapse areng..................................................................................lk. 8.Lapse asend emakas.....................................................................lk. Siss...
Bioloogia Inimese üldiseloomustus ja homöostaas 1. Inimene kuulub: loomariiki (päristuumsus, hulkraksus, liikumisvõime ning heterotroofne toitumine) keelikloomade hõimkonda (seljakeelik mõnel eluetapil) imetajate klassi (kõrgeltarenenud närvisüsteem, poegimine ja imetamine, täiuslik termoregulatsioon) esikloomaliste ehk primaatide seltsi (hästiliikuvad sõrmed, lamedad küüned, nägemismeele tähtsus suur, haistmismeele taandareng, koonu lühenemeine, lihtne hammaste struktuur, keeruka aju progresseeruv areng) inimlaadsete ülemsugukonda inimlaste sugukonda inimeste perekonda liik: inimene 2. Inimahvid: orangutangid, gorillad, simpansid, bonobod 3. Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas 4. Inimesele iseloomulikud tunnused: Väga suur ajumaht (~1400cm3) Püstine kehahoiak ja kahel jalal liikumi...
liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega. Toituvad filtreerimise teel. Suguorganid ei moodusta tervikut vaid suguproduktid valmivad hajusalt kehas. Sugurakud väljuvad kehajätketesse tekkivate lõhede kaudu. Sügoodist areneb ujuv vastne. Vastsel suuava puudub - on vaid soolega seostamata lohuke. 16. Hõimkond: keelikloomad (Chordata) 1. seljakeelik 2. selgmine torujas KNS 3. neelupilud 4. saba 16.1. Alamhmk. mantelloomad (Urochordata (Tunicata)) Mitmesuguse kehalaadiga, eritunnuseks omapärane väliskest mantel ehk tuunik N: tavaline meretupp 16.2. Alamhmk. süstikalad (Cephalochordata) Kalajad mereloomad. N: süstikkala 16.3. Alamhmk. koljused (Craniata) Seljakeelik/selgroog. Tsefalisatsioon
Iseloomustab loote- ehk idulehtede moodustumine Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm – põhimõtteliselt oleks hea kui kohe mõtleksid nende derivaatide peale ehk siis millised struktuurid vastavatest lootelehtedest arenevad). o ektoderm - välimine looteleht; väliskiht - epiderm, kesknärvisüsteem - aju neuronid, neuraaltoru - melanotsüüdid o mesoderm - keskmine looteleht; seljakeelik e notokord, luud, neerude tuubulrakud, punased verelibled, näolihased o endoderm - sisemine looteleht; pankrease rakud, kilpnäärmerakud, kopsurakud Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (emboolia: involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, invaginatsioon ja epiboolia/interkalatsioon) - oska tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust emboolia ehk kattumine- rakkude liikumine, mille käigus
Hea näide siin puhul on koeratõud, mis paljudel juhtudel erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist. BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu võrdlemine aitab selgitada loomade ühist põlvnemist. E. Haeckel sõnastas biogeneetilise reegli, mille kohaselt läbivad organismid embrüogeneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe. Nt kõigil selgroogsetel esineb varases embrüogeneesis algsetele keelikloomadele iseloomulik seljakeelik, mis asendub hiljem selgrooga. MOLEKULAARBIOLOOGILINE VÕRDLUS Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid võimaldavad võrrelda organismide keemilist koostist ja mitmesuguseid eluprotsesse. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel on järjekordseks tõendiks nende organismide sugulusest ning ühisest eellastest
Need nn. Rudimendid esinevad ka inimesel (nt ussripik, osaline karvakte, õndraluu jne). Võrreldavate organismide sarnasest ehitusest võib järeldada, et neil on kunagi olnud ühine eellane. Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamlt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog. Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt. Üha rohkem uusi andmeid organismide evolutsioonist pakub molekulaarbioloogia. On ju organismide evolutsioon salvestatud põlvkonnast põlvkonda edasi antud geenides.
Suu on kaeluse serva all. Neelu laest suundub ettepoole, kärsa sisse, jäik jätke suukeelik. Tagapool läbivad neelu- ja kehaseinu paarilised lõpuspilud. Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed. Elavad urgudes või majades, söövad setet või planktonit. Loote arenemisel radiaalne lõigustumine ja teisene suu; enamasti ripsmeline, planktiline vastne. Keelikloomad: Lisaks teissuuste (Deuterostomia) üldistele tunnustele on neil olemas vähemalt vastse- või looteeas ka seljakeelik, torujas seljaaju, lõpuspilud, ja saba tagapool pärakut. 80. Mantelloomade (Tunicata) ehituse ja eluviisi, säälhulgas sigimise ja lootearengu näiteid Ehitus/eluviis: Kinnitunud või vees hõljuvad, tihti koloonialised mereloomad, kes toituvad peent planktonit filtreerides. Iseloomulik on tuunika - orgaanilisest ainest, kehapinnaga lõdvalt seotud välistoes, mille eritab epidermis, aga mis võib sisaldada ka sidekoe elemente, isegi veresooni
merisiilikud, limused), keda nad tugevate lõugadega purustavad. Härghailased munevad põhjale koonilisi mune. Need on kaetud sarvkestaga, mille pinnal on teritunud tipuga sarvilised jätked. Härghaid on täiesti söödavad, kuid neid püütakse vähe, sest neid ei leidu kuskil suurel hulgal. Hulklõpushailised (Hexanchiformes) Sellesse seltsi kuuluvad haid, kellel on primitiivse tunnusena säilinud 6...7 lõpusepilu. Seljakeelik pole liigendatud ja eristuvad selgroolülid puuduvad. Siia kuuluvad kaks sugukonda: mantelhailased (Chlamydoselachidae) ja kammhailased (Hexanchidae). Esimesse kuulub vaid üks perekond ühe liigiga ja teisse kuulub kolm perekonda viie liigiga. Kammhailased on ühed primitiivsemad hailaadsed. Selle sugukonna esindajad eksisteerisid juba 150 miljonit aastat tagasi. Ogahailised (Squaliformes) Sellesse seltsi kuuluvad haid, kellel on kaks ogadega või ilma seljauime ja puudub pärakuuim.
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värv...
nature - natural naturally consideration consider considering considerly privacy - private privately experiment experiment experimental experimentally response response responsible responsibly Expressions 1. spinal cord seljakeelik 2. to level off raugema 3. regardless of the amount hoolimata kogusest 4. overwhelming power ülekaalukas jõud 5. abrupt loss järsk kaotus 6. emotional arousal emotsionaalne virgutus 7. learning to cope õppima koostööd tegema 8. environmental exposure keskkonna haavatavus 9. comprehensive review üldine ülevaade 10. conducted by other teiste poolt juhitud 11. contributing factor kaasa aitav faktor 12
Tekkis ujupõis- (kala saab vees madalamale ja kõrgemale laskuda) efektiivne ujuvuse tagamisel Karpkala, haug o Paljunemine on kehaväline ja toimub kudemine. o Vanus: Haug- 10- 20/25 a Ahven 20 a Ogalik 4 a o Sõõrsuud: o Esimesed keelikloomad o Sale keha, soomused ja paaris uimed puuduvad o Seljakeelik o Suu asemel sarvhammastega imilehter 33.Nimeta Eesti kahepaiksed. Mis neid ohustab? Kuidas saab kaitsta, mida on tehtud? Kuidas eristada harivesilikku ja tähnikvesilikku? Kuidas eristada vesiliku ja konnade mune? Tähnikvesilik, harivesilik, mudakonn, harilik kärnkonn, rohekärnkonn, juttselg-kärnkonn, rohukonn, rabakonn, järvekonn, veekonn, tiigikonn. Ohustab kemikaalide kasutamine suurpõllunduses, elupaikade hävitamine. Taastati ja rajati erineva sügavusega veekogusid
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elus...
perekond (perek) - liik Näide : Riik = loomad Hmk = lülijalgsed KLASS = putukad Selts = liblikaLISED (seltsi lõpus on ALATI liide LISED) Sgk = põualidlikLASED (sugukonna lõpus on ALATI liide LASED) Perek = lapsuliblikas Liik = Lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni) hea kui tead mõnd ladinakeelset nime saad plusspunkte .. PS: Mardikad ei ole klass !! Mardikalised on selts !! Roomajad on küll klass, kuid rästik on siiski selgroogne neil on seljakeelik, mis juba viitab sellele, et neil on selgroog ! Klass liik Putukad Haavalumik; Lapsulibikas; Soo-tondihobu; Suur süsijooksik; Jaanimaridikas, Vapsik, Põdrakärbes. Kõhtjalgsed ehk teod- Harilik kiritigu; Mudatigu Karbid Järvekarp; Jõekarp. 28. Sündmuste ajalisse järjekorda panek! Eksamiküss! Viiruste võimalik esmane teke, esimeste kõige lihtsamate rakkude teke, hingavate organismide teke, esimeste ürgsete imetajate teke, üheiduleheliste taimede teke,
4. Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev anatoomia? Andmeid elusorganismide ehituse kohta. 5. Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamalt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog. Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt. 6. Kuidas saadakse geneetilisi tõendeid evolutsiooni kohta? (Molekulaarbioloogia) Võrreldavatel organismidel määratakse mõne geeni
maha. Asümmeetriline jagunemine -> tütarrakk ilma Notch-ta -> neuroni teke. Eri neuronitüüpide indutseerimine närvisüsteemi eri osades.Pea-saba suunas: ajupõied ja seljaaju. Ajupõied - neuromeetrid: prosomeetrid ja rombomeetrid. Selja-kõhu suunas:eir neurotüübid, morfogeenide gradeindid organisaatoritest. Selja-aju dorso-ventraalne pattering. Dorsoventraalsel teljel indutseerivad neuronitüüpe morfogeenide gradiendid,sekreteeritud organisaatoritest. seljakeelik sekreteerib Shh ja indutseerib järgmise organisaatori: põrandaplaadi - sekreteerib Shh. Epidermis sekreteerib BMPd - järgmine organisaator katuseplaat sekreteerib TGFb perekonna morfogeene. Morfogeenid indutseerivad neuronitüübid vastavate transkriptsioonifaktorite kaudu.Rombomeerid on ajutised arengulised segmendid tagaajus. Rombomeeridest arenevad ajusild, väikeaju ja piklikaju. Igal rombomeeril oma transkriptsioonifaktorite kombinatsioon. Ka oma Hox-geenid.
112. Poolkeelikloomade ( Hemichordata ) ja keelikloomade ( Chordata ) ühistunnuseid. Kõigile on ühine lootearengus blastopoori muutumine suu asemel pärakuks, tsöloomi teke enterotsöölina, skeleti teke keha sees, ja peamise pikutise närviväädi (kui see olemas) paiknemine seljapoolel, seljaajuna. 113. Mantelloomade ( Tunicata ) ja süstikkala ( Amphioxus ) ühistunnuseid. Toitumine– ripsmete abil vett läbi neelu ja lõpuspilude ajades. vähemalt vastseeas, olemas seljakeelik – pikk elastne sidekoest väät seljaaju ja soole vahel. Ja lõpuspilud, vähemalt looteeas. 114. Selgroogsete ( Chordata ) ja lülijalgsete ( Arthropoda ) ühisja erijooni. Erinevalt koljututest, ei ulatu neil seljakeelik eesotsani, kus asub hoopis peaaju ümbritsev kõhrest või luust kapsel – kolju. Seljaaju ümbritseb jäikadest, kuid omavahel elastselt ühendatud ja seetõttu painduv selgroog, mis võib seljakeelikut järkjärgult asendada. Vabalt elavad kahekülgsed loomad
süsteeme. 1.2. Inimese asukoht zooloogilises süsteemis, tema spetsiifilised tunnused ja põlvnemine. (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 18) Loomariigi süstemaatiline ja võrdlevanatoomiline uurimine on näidanud, et inimene kuulub kõrgeimasse loomahõimkonda keelikloomade ehk hordaatide (Chordata) hõimkonda. Siia arvatakse kõik need loomaliigid, kellel on kas kogu eluaeg või vähemalt looteeas selgmine toesemoodustis seljakeelik (chorda dorsalis). Keelikloomade kõige arenenumaks ja liigirikkamaks alamhõimkonnaks on selgroogsed ehk vertebraalid (Vertebrata). Lülisamba (selgroo) olemasolu põhjal kuulub siia ka inimene. Selgroogsed omakorda jagunevad mitmesse klassi. Inimene kuulub imetajate ehk mammaalide (Mammalia) klassi. Selle klassi esindajad toidavad (imetavad) oma poegi pärast sündimist mõnda aega piimaga. Inimene ja inimesega morfoloogiliselt kõige sarnasemad loomaliigid kuuluvad
Krokodillidel on soomääramine seotud sellega, millisel temperatuuril hautakse mune. Võimaldab erinevates keskkondades ellu jääda. 17. Mida olulist avastas naturalist Aleksander Onufrievits Kovalevski 19. sajandi teisel poolel, mille üle ka von Baeril oli hea meel? Tema avastas, et süstikkalad ei ole tüüpilised luukalad, vaid nad on algelised keelikloomad. Samuti mantelloomade kohta, et nende mõlemate vastsetel on seljakeelik. Rajas seega gastrulatsiooni uurimise (tähtis faas embrüoloogias!), seetõttu hindas Baer tema töid kõrgelt. 18. Kirjelda E.Haeckel'i ,,Biogeneetilist reeglit" ning selle põhipostulaate.Mis on selle põhivastuolud? Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees rekapituleerib fülogeneesi. 1) Evolutsioonilistes muutustes lisandub eellasstaadiumile järk järgult uusi arengustaadiumeid ontogeneesi käigus. 2) Kui uued
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
